(1)

Et aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja et sellest saaksid liidu piires kasu kõik kasutajad, on vaja näha ette teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete laiaulatuslikum levitamine liikmesriikides, hõlbustades teatavat liiki tele- ja raadiosaadetes kasutatud, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu materjali esitamiseks loa saamist. Tele- ja raadioprogramm on kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja teabele suurema juurdepääsu edendamise oluline vahend.

(2)

Digitaalse tehnoloogia areng ja internet on muutnud tele- ja raadiosaadete levitamist ja neile ligipääsu. Tarbijad eeldavad aina enam, et neil on juurdepääs tele- ja raadiosaadetele reaalajas ja tellimise alusel, traditsiooniliste kanalite nagu satelliit või kaabellevi, ent samuti veebipõhiste teenuste kaudu. Ringhäälinguorganisatsioonid pakuvad seetõttu oma tele- ja raadioprogrammile lisaks üha rohkem enda programmi täiendavaid internetipõhiseid kõrvalteenuseid, nagu samaaegsed ülekanded ja järelvaatamisteenused. Taasedastamisteenuse osutajad, kes koondavad tele- ja raadioprogramme pakettidesse ja pakuvad neid kasutajatele algse programmi edastamisega samaaegselt muutumatul ja täielikul kujul, kasutavad eri taasedastusviise, nagu kaabellevi, satelliit, maapealne digitaaltelevisioon, suletud IP-põhised võrgud, mobiilisidevõrgud ja avatud internet. Lisaks on kasutajatele tele- ja raadiosisu edastavatel teenuseosutajatel erinevaid mooduseid ringhäälinguorganisatsioonide programme sisaldavate signaalide saamiseks, sealhulgas otseedastuse kaudu. Kasutajad nõuavad üha enam juurdepääsu mitte üksnes oma asukohaliikmesriigist, vaid ka teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadetele. Selliste kasutajate hulgas on keelevähemustesse kuuluvad inimesed ja need, kes elavad muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik.

(3)

Ringhäälinguorganisatsioonid edastavad iga päev palju tunde tele- ja raadioprogramme. Tele- ja raadioprogrammid hõlmavad erinevat infosisu, nagu audiovisuaal-, muusika-, kirjandus- või graafilisi teoseid, mis on liidu õiguse alusel kaitstud autoriõigusega või sellega kaasnevate õigustega või mõlemaga. Selle tagajärjeks on keeruline protsess, mille käigus selgitatakse välja eri õiguste omajate õigused ja saadakse nende õiguste omajatelt eri teoste ja muu kaitstud materjali kasutamiseks luba. Tihti tuleb see õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamise protsess läbida lühikese aja jooksul, eelkõige selliste saadete ettevalmistamisel nagu uudised ja päevakajalised saated. Et muuta oma teenused piiriüleselt kättesaadavaks, tuleb ringhäälinguorganisatsioonidel saada teoste ja muu materjali edastamiseks nõutavad õigused kõigi asjaomaste territooriumide jaoks, mis muudab asjassepuutuvate õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamise veelgi keerulisemaks.

(4)

Taasedastamisteenuse osutajatel, kes üldjuhul pakuvad paljusid tele- ja raadioprogramme, mis sisaldavad mitmesuguseid teoseid ja muud kaitstud materjali, on vajalike litsentside saamiseks väga vähe aega ja neil lasub seega õiguste väljaselgitamise ja nende kasutamiseks loa saamisega kaasnev märkimisväärne koormus. Samuti on oht, et autorite, tootjate ja teiste õiguste omajate teoseid ja muud kaitstud materjali kasutatakse ilma loata või asjakohast tasu maksmata. Tasu nende teoste ja muu kaitstud materjali taasedastamise eest on oluline, et tagada mitmekülgse sisu pakkumine, mis on ka tarbijate huvides.

(5)

Teoste ja muu kaitstud materjali õigused on ühtlustatud muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2001/29/EÜ (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/115/EÜ, (4) millega nähakse ette õiguste omajate kõrgetasemeline kaitse.

(6)

Nõukogu direktiiviga 93/83/EMÜ (5) hõlbustatakse teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete piiriülest satelliitlevi ja kaabli kaudu taasedastamist. Siiski piirduvad kõnealuse direktiivi ringhäälinguorganisatsioonide ülekandeid käsitlevad sätted satelliitedastusega ja seega ei kohaldata neid saateedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise suhtes. Veelgi enam, teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist käsitlevad sätted piirduvad kaabli teel või mikrolainesüsteemi kaudu samaaegse, muutumatu ja täieliku taasedastamisega ega laiene taasedastamisele muu tehnoloogia vahendusel.

(7)

Seetõttu tuleb saateedastuse internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist hõlbustada, kohandades sellise tegevuse jaoks vajalike autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste teostamist käsitlevat õigusraamistikku. Seejuures tuleks arvesse võtta loomesisu ja eelkõige audiovisuaalsete teoste rahastamist ja loomist.

(8)

Käesoleva direktiiviga tuleks hõlmata internetipõhised kõrvalteenused, mida osutavad ringhäälinguorganisatsioonid, kellel on ringhäälinguorganisatsiooni saateedastusega selge ja alluvuslik seos. Need teenused hõlmavad teenuseid, mis annavad ainult lineaarse juurdepääsu tele- ja raadioprogrammile saateedastusega samaaegselt, ja teenuseid, mis annavad kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul pärast algset edastamist juurdepääsu tele- ja raadiosaadetele, mille ringhäälinguorganisatsioonid on eelnevalt edastanud (nn järelvaatamisteenused). Lisaks kuuluvad käesoleva direktiiviga hõlmatud internetipõhiste kõrvalteenuste hulka teenused, mis võimaldavad juurdepääsu materjalile, mis rikastab või muul viisil mitmekesistab ringhäälinguorganisatsioonide tele- ja raadioprogrammi, sealhulgas saate sisu eelvaatamine, laiendamine, täiendamine või kordusvaatamine. Seda tuleks samuti kohaldada internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioonid osutavad kasutajatele koos televisiooni- või raadioteenusega. Seda tuleks kohaldada ka internetipõhiste kõrvalteenuste suhtes, millel on selge ja alluvuslik seos edastatava programmiga ning millele kasutajatel on televisiooni- või raadioteenusest eraldiseisev juurdepääs, ilma et kasutaja peaks eelnevalt saama juurdepääsu televisiooni- või raadioteenusele, näiteks tellimuse alusel. See ei mõjuta ringhäälinguorganisatsioonide vabadust pakkuda selliseid internetipõhiseid kõrvalteenuseid tasuta või rahalise tasu eest. Käesoleva direktiiviga hõlmatud teenuste hulka ei peaks kuuluma juurdepääsu andmine tele- või raadioprogrammis sisalduvale konkreetsele teosele või muule kaitstud materjalile või teosele või muule kaitstud materjalile, mis ei ole seotud ühegi ringhäälinguorganisatsiooni poolt edastatava programmiga, näiteks teenused, mis annavad juurdepääsu üksikutele muusika- või audiovisuaalteostele, muusikaalbumitele või videotele, näiteks tellitava videoteenuse kaudu.

(9)

Lihtsustamaks internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülesel osutamisel õiguste väljaselgitamist ja nende kasutamiseks loa saamist, on vaja kehtestada päritoluriigi põhimõte seoses autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamisega niisuguste toimingute puhul, mida tehakse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, neile juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise käigus. See põhimõte peaks hõlmama kõikide ringhäälinguorganisatsioonide jaoks vajalike õiguste väljaselgitamist ja nende kasutamiseks loa saamist, et nad saaksid internetipõhiste kõrvalteenuste osutamisel edastada või teha üldsusele kättesaadavaks oma programmi, sealhulgas programmis kasutatud teoste või muu kaitstud materjali autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste, nagu fonogrammide või esitusega seotud õiguste väljaselgitamine ning nende kasutamiseks loa saamine. Päritoluriigi põhimõtet tuleks kohaldada üksnes õiguste omajate (või õiguste omajaid esindavate üksuste nagu kollektiivse esindamise organisatsioonid) ja ringhäälinguorganisatsioonide vahelistes suhetes ning ainult internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise, neile juurdepääsu võimaldamise ja kasutamise eesmärgil. Päritoluriigi põhimõtet ei tohiks kohaldada internetipõhiste teenustega hõlmatud infosisus sisalduvate autoriõigusega või sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste ja muu kaitstud materjali edaspidise üldsusele edastamise või üldsusele kaabelside või õhu kaudu kättesaadavaks tegemise suhtes sellisel viisil, et üldsus pääseb sellele ligi enda valitud kohas ja ajal, ning edaspidise reprodutseerimise suhtes.

(10)

Arvestades teatavate audiovisuaalteoste rahastamise ja litsentsimise toimimise eripära, mis sageli põhineb ainuõiguslikel territoriaalsetel litsentsidel, on asjakohane, et telesaadete puhul piirduks käesolevas direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõtte kohaldamisala ainult teatavat liiki saadetega. Nende hulka peaksid kuuluma uudised ja päevakajalised saated ning eranditult ringhäälinguorganisatsiooni enda rahastatud omatoodang, mis hõlmab ka avalikest vahenditest rahastatud omatoodangut. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks ringhäälinguorganisatsioonide omatoodanguna mõista saateid, mida ringhäälinguorganisatsioon toodab omavahenditest, kuid mitte ringhäälinguorganisatsiooni poolt sellistelt produtsentidelt tellitud saateid, kes on ringhäälinguorganisatsioonist sõltumatud, ega ühiselt toodetud saateid. Samal põhjusel ei tuleks käesoleva direktiivi kohaste spordiürituste teleülekannete suhtes kohaldada päritoluriigi põhimõtet. Seda põhimõtet tuleks kohaldada ainult juhul, kui ringhäälinguorganisatsioon kasutab saateid oma internetipõhistes kõrvalteenustes. Päritoluriigi põhimõtet ei tuleks kohaldada ringhäälinguorganisatsiooni omatoodangu litsentsimise suhtes kolmandatele isikutele, sealhulgas teistele ringhäälinguorganisatsioonidele. Päritoluriigi põhimõte ei tohiks mõjutada õiguste omajate ja ringhäälinguorganisatsioonide vabadust leppida liidu õigusega kooskõlas kokku oma õiguste kasutamise piiranguid, sealhulgas territoriaalseid piiranguid.

(11)

Käesoleva direktiiviga sätestatud päritoluriigi põhimõte ei tohiks ringhäälinguorganisatsioonidele tekitada kohustust edastada või teha oma saateid üldsusele kättesaadavaks internetipõhiste kõrvalteenuste osutamise käigus või osutada selliseid internetipõhiseid kõrvalteenuseid muus liikmesriigis kui nende peamise tegevuskoha liikmesriik.

(12)

Kuna käesoleva direktiivi raames peetakse internetipõhiste kõrvalteenuste osutamist, neile juurdepääsu võimaldamist ja kasutamist toimunuks üksnes selles liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, kuigi tegelikult on internetipõhiseid kõrvalteenuseid võimalik osutada piiriüleselt teistesse liikmesriikidesse, tuleb tagada, et asjaomaste õiguste eest tasumisele kuuluva summa määramisel võtavad pooled arvesse kõiki internetipõhiste kõrvalteenuste aspekte nagu teenuse tunnused, sealhulgas teenuses sisalduvate saadete internetis kättesaadavuse kestus, sihtrühm, sealhulgas sihtrühm liikmesriigis, kus on ringhäälinguorganisatsiooni peamine tegevuskoht, ja teistes liikmesriikides, kus on võimalik internetipõhistele kõrvalteenustele juurde pääseda ja neid kasutada, ning pakutavad keeleversioonid. Sellegipoolest peaks olema võimalik kasutada õiguste eest makstava summa arvutamiseks päritoluriigi põhimõtte alusel konkreetseid meetodeid, nagu need, mis tuginevad ringhäälinguorganisatsiooni tulule internetipõhistest teenustest, mida kasutavad eelkõige raadioringhäälinguorganisatsioonid.

(13)

Lepinguvabaduse põhimõte võimaldab jätkata nende õiguste teostamise piiramist, mida mõjutab käesolevas direktiivis sätestatud päritoluriigi põhimõte, tingimusel et igasugune piirang on liidu õigusega kooskõlas.

(14)

Taasedastamisteenuse osutajad võivad kasutada eri tehnoloogiaid, kui nad taasedastavad samaaegselt muutmata ja täielikul kujul teisest liikmesriigist pärit algset tele- või raadioprogrammi. Taasedastamisteenuse osutajad võivad omandada programmi sisaldavaid signaale ringhäälinguorganisatsioonidelt, kes omakorda edastavad neid üldsusele, eri viisidel, näiteks ringhäälinguorganisatsioonide edastatud signaale püüdes või saades signaale otseedastuse tehnilise protsessi kaudu otse neilt. Selliste ettevõtjate teenuseid võib pakkuda satelliitlevi, maapealse digitaaltelevisiooni, mobiilside- või suletud IP-põhiste võrkude ja sarnaste võrkude või internetiühenduse teenuste kaudu, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/2120 (6). Taasedastamisteenuse osutajad, kes kasutavad neid tehnoloogiaid, peaksid jääma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja neile peaks laienema õiguste kohustusliku kollektiivse teostamise kord. Et tagada piisavad kaitsemeetmed teoste ja muu kaitstud materjali loata kasutamise eest, mis on eriti oluline tasuliste teenuste puhul, peaksid käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääma internetiühenduse teenuste kaudu pakutavad taasedastamisteenused ainult juhul, kui neid taasedastamisteenuseid pakutakse keskkonnas, kus taasedastamisele pääsevad ligi ainult volitatud kasutajad, ja sisu kaitstakse samal tasemel nagu hallatud võrkudes edastatava sisu puhul, näiteks kaabellevi või suletud IP-põhistes võrkudes, kus taasedastatav sisu on krüpteeritud. Need nõuded peaksid olema teostatavad ja piisavad.

(15)

Algsete tele- ja raadiosaadete taasedastamiseks peavad taasedastamisteenuse osutajad saama üldsusele teoste või muu kaitstud materjali edastamise ainuõiguse omajalt selleks loa. Selleks et tagada taasedastamisteenuse osutajatele õiguskindlus ja kõrvaldada neid teenuseid käsitlevates siseriiklikes õigusnormides esinevate lahknevused, tuleks kohaldada reegleid, mis on sarnased direktiivis 93/83/EMÜ kaabli kaudu edastamise reeglitega. Nimetatud direktiivi reeglid hõlmavad kohustust teostada õigust anda taasedastamisteenuse osutajale luba või keelduda talle luba andmast kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu. Nende reeglite kohaselt jääb õigus kui selline anda luba või keelduda loa andmisest alles ning teataval määral reguleeritakse vaid viisi, kuidas seda õigust kasutada. Õiguste omajad peaksid saama oma teoste ja muu kaitstud materjali taasedastamise eest asjakohast tasu. Mõistlike litsentsitingimuste, sealhulgas taasedastamise litsentsitasu kindlaksmääramisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/26/EL, (7) tuleks muu hulgas arvesse võtta kaubanduses õiguste kasutamise majanduslikku väärtust, sealhulgas taasedastamisvahenditele omistatud väärtust. See ei tohiks piirata esitajate ja fonogrammitootjate ühekordse õiglase tasu saamise õiguse kollektiivset teostamist, mis on ette nähtud kaubandusliku fonogrammi üldsusele edastamise eest, nagu on sätestatud direktiivi 2006/115/EÜ artikli 8 lõikes 2 ja direktiivis 2014/26/EL, ning eelkõige nimetatud direktiivi neid sätteid, mis puudutavad õiguste omaja õigusi kollektiivse esindamise organisatsiooni valimisel.

(16)

Käesolev direktiiv peaks võimaldama kollektiivse esindamise organisatsiooni ja taasedastmisteenuse osutajate vahel selliste õiguste teostamiseks mille suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel õiguste kohustuslikku kollektiivset teostamist, sõlmitud lepingute eseme laiendamist, et need lepingud hõlmaksid selliste õiguste omajate õigusi, keda kõnealune kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, ilma et õiguste omajad saaksid oma teoseid või muud materjali kõnealuse korra kohaldamisest välja jätta. Kui asjaomase kategooria õigusi teostab oma territooriumil mitu kollektiivse esindamise organisatsiooni, peaks see liikmesriik, kelle territooriumil taasedastamisteenuse osutaja püüab taasedastamisõigusi välja selgitada ja nende kasutamiseks luba saada, määrama kindlaks, millisel kollektiivse esindamise organisatsioonil või organisatsioonidel on õigus taasedastamiseks luba anda või selle andmisest keelduda.

(17)

Kõik õigused, mis kuuluvad ringhäälinguorganisatsioonidele nende endi toodetud saadete suhtes, sealhulgas õigused programmi sisule, tuleks taasedastamisele kohaldatava õiguste kohustusliku kollektiivse esindamise kohaldamisalast välja jätta. Taasedastamisteenuse osutajate ja ringhäälinguorganisatsioonide vahel on enamasti püsivad ärisuhted ja seetõttu on ringhäälinguorganisatsioonide identiteet taasedastamisteenuse osutajatele teada. Seepärast on kõnealustel ettevõtjatel suhteliselt lihtne korraldada ringhäälinguorganisatsioonidega teose edastamise õiguse väljaselgitamist ja selleks loa saamist. Niisiis ei lasu taasedastamisteenuse osutajatel ringhäälinguorganisatsioonidelt teoste kasutamiseks loa saamisel sama koormus nagu siis, kui nad taotlevad litsentse nende poolt taasedastatavates tele- ja raadiosaadetes sisalduvate teoste ja muu kaitstud materjali õiguste omajatelt. Seepärast ei ole vaja litsentsimise korda ringhäälinguorganisatsioonide õiguste suhtes lihtsustada. Siiski on vaja tagada, et kui ringhäälinguorganisatsioonid ja taasedastamisteenuse osutajad läbirääkimisi alustavad, peaksid nad läbirääkimisi seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud õiguste litsentsimisega heas usus. Direktiivis 2014/26/EL on sätestatud samalaadsed nõuded, mida kohaldatakse kollektiivse esindamise organisatsioonide suhtes.

(18)

Käesolevas direktiivis sätestatud ringhäälinguorganisatsioonide taasedastamise õiguste teostamise reeglid seoses nende oma saateedastusega ei tohiks piirata õiguste omajate valikuvabadust anda oma õigused üle ringhäälinguorganisatsioonile või kollektiivse esindamise organisatsioonile ning seega võimaldades neil saada taasedastamisteenuse osutaja makstavast tasust otseselt osa.

(19)

Liikmesriigid peaksid saama kohaldada käesoleva direktiivi ja direktiiviga 93/83/EMÜ kehtestatud taasedastamise reegleid olukordades, kus nii algne edastamine kui ka taasedastamine toimub nende territooriumil.

(20)

Selleks et tagada õiguskindlus ning säilitada õiguste omajate kõrgetasemeline kaitse, on asjakohane sätestada, et kui ringhäälinguorganisatsioonid edastavad programmi sisaldavaid signaale otseedastuse kaudu üksnes signaali levitajatele, ilma et nad ühtlasi edastaksid oma programmi vahetult üldsusele, ning signaali levitajad saadavad need programmi sisaldavad signaalid oma kasutajatele, et nad saaksid programmi jälgida või kuulata, loetakse toimunuks ainult üks üldsusele edastamise toiming, milles osalevad nii ringhäälinguorganisatsioonid kui ka signaali levitajad oma vastava panusega. Ringhäälinguorganisatsioonid ja signaali levitajad peaksid seega saama õiguste omajatelt loa proportsionaalselt oma panusega üldsusele edastamise üksiktoimingus. Ringhäälinguorganisatsioonide ja signaali levitajate osalemine üldsusele edastamise üksiktoimingus ei tohiks kaasa tuua ringhäälinguorganisatsiooni ja signaali levitaja ühist vastutust üldsusele edastamise üksiktoimingu eest. Liikmesriikidele peaks jääma õigus näha riigi tasandil ette üldsusele edastamise üksiktoiminguks loa saamise kord, sealhulgas õiguste omajatele autoritasude maksmise kord, võttes arvesse teoste ja muu kaitstud materjali kasutamist ringhäälinguorganisatsioonide ja signaali levitajate poolt, mis on seotud üldsusele edastamise üksiktoiminguga. Signaali levitajatel lasub sarnaselt taasedastamisteenuse osutajatega õiguste väljaselgitamisega ning nende kasutamiseks loa saamisega seonduv märkimisväärne koormus, välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide omatavate õiguste puhul. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud näha ette, et ka signaali levitajad saaksid edastusel kohustuslikust kollektiivse esindamise korrast samamoodi ja samas ulatuses kasu kui taasedastamisteenuse osutajad taasedastusel, mis on hõlmatud direktiiviga 93/83/EMÜ ja käesoleva direktiiviga. Kui signaali levitajad pakuvad ringhäälinguorganisatsioonidele üksnes tehnilisi vahendeid Euroopa Liidu Kohtu praktika tähenduses, et ülekannete vastuvõtmist tagada või parandada, ei tohiks signaali levitajaid käsitada üldsusele edastamise toimingus osalevana.

(21)

Kui ringhäälinguorganisatsioonid edastavad oma programmi sisaldavaid signaale otse üldsusele, viies seega ellu algset edastamistoimingut, ning samal ajal edastavad signaale ka teistele organisatsioonidele otseedastuse tehnilise protsessi kaudu, näiteks taasedastamissignaalide kvaliteedi tagamiseks, moodustavad nende muude organisatsioonide edastused ringhäälinguorganisatsiooni poolt teostatavast üldsusele edastamisest üldsusele edastamise eraldiseisva toimingu. Sellisel juhul tuleks kohaldada käesolevas direktiivis ja käesoleva direktiiviga muudetud direktiivis 93/83/EMÜ sätestatud taasedastamise reegleid.

(22)

Et tagada käesoleva direktiiviga kehtestatud õiguste kohustuslik kollektiivne teostamine ja kollektiivse teostamise korra raames kogutud tulude täpne jaotamine, on oluline, et kollektiivse esindamise organisatsioonid peaksid nõuetekohast registrit liikmesuse, litsentside ning teoste ja muu kaitstud materjali kasutamise kohta kooskõlas direktiivis 2014/26/EL sätestatud läbipaistvusnõuetega.

(23)

Et ära hoida päritoluriigi põhimõttest kõrvalehoidumist internetipõhiste teenuste osutamise ja neile juurdepääsu võimaldamise või kasutamisega seotud autoriõigusi ja nendega kaasnevaid õigusi käsitlevate kehtivate lepingute kestuse pikendamise teel, tuleb päritoluriigi põhimõtet kohaldada ka juba kehtivatele lepingutele, kuid üleminekuperioodiga. Üleminekuperioodi jooksul ei tuleks seda põhimõtet kohaldada kehtivatele lepingutele, võimaldades seega nende kohandamiseks aega, vajaduse korral vastavalt käesolevale direktiivile. Samuti on vaja ette näha üleminekuperiood, et võimaldada ringhäälinguorganisatsioonidel, signaali levitajatel ja õiguste omajatel kohanduda käesolevas direktiivis sätestatud uute reeglitega, mis käsitlevad teoste ja muu kaitstud materjali kasutamist otseedastuse kaudu, mida reguleeritakse käesoleva direktiivi sätetega otseedastusega edastatavate programmide kohta.

(24)

Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega tuleks direktiiv, sealhulgas selle otseedastust käsitlevad sätted, teatava aja jooksul pärast direktiivi jõustumist läbi vaadata, et hinnata muu hulgas seda, kuidas sellest saavad kasu liidu tarbijad, kuidas see mõjutab liidus loomemajandust ja uude sisusse tehtavate investeeringute suurust, mis on seega ka liidu kultuurilise mitmekesisuse huvides.

(25)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Kuigi käesolev direktiiv võib põhjustada õiguste omajate õiguste teostamisse sekkumist, kui taasedastamisteenuse puhul toimub üldsusele edastamise õiguse kohustusliku kollektiivse teostamise rakendamine, on vaja kohustusliku kollektiivse teostamise nõuet kohaldada sihipäraselt ning piirduda vaid konkreetsete teenustega.

(26)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki edendada teatavate saateliikide internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist ning hõlbustada teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadete taasedastamist ei suuda liikmesriigid üksi piisavalt saavutada ning selle ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev direktiiv üksnes nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga. Mis puudutab internetipõhiste kõrvalteenuste piiriülest osutamist, siis käesoleva direktiiviga ei kohustata ringhäälinguorganisatsioone selliseid teenuseid piiriüleselt osutama. Samuti ei kohustata käesoleva direktiiviga taasedastamisteenuse osutajaid edastama teistest liikmesriikidest pärit tele- või raadioprogrammi. Käesolev direktiiv käsitleb ainult teatavate taasedastamise õiguste teostamist selles ulatuses, mis on vajalik, et lihtsustada nende teenuste osutamise eesmärgil autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega kaitstud teoste kasutamiseks vajalike lubade saamist teistest liikmesriikidest pärit tele- ja raadiosaadetega seoses.

(27)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (8) kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et nimetatud dokumentide esitamine on põhjendatud,