31.1.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 29/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/124,
30. jaanuar 2019,
millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta. |
(2) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja samuti nõuandekomisjonide antud mis tahes nõuandeid. |
(3) |
Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 4 tuleks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 2 kohaseid ühise kalanduspoliitika eesmärke. Kooskõlas nimetatud määruse artikli 16 lõikega 1 tuleks kalapüügivõimalused eraldada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus. |
(4) |
Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega. |
(5) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 15 tuleb lossimiskohustust hakata täielikult kohaldama hiljemalt alates 1. jaanuarist 2019. Kui püügi suhtes on kehtestatud lossimiskohustus, tuleks lossida kõik liigid, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikes 2 on sätestatud, et kalavarule lossimiskohustuse kehtestamise korral võetakse kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel arvesse muutust, mis tuleneb kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt lossimisele ning kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisest vastavalt saagile. Tuginedes liikmesriikide esitatud ühistele soovitustele ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15, on komisjon vastu võtnud mitu delegeeritud määrust, milles sätestatakse lossimiskohustuse rakendamise üksikasjad tagasiheite erikavadena, mida kohaldatakse ajutiselt maksimaalselt kuni kolm aastat. |
(6) |
Selliste liikide varude puhul, mille suhtes kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019 lossimiskohustust, tuleks arvesse võtta asjaolu, et tagasiheide ei ole enam põhimõtteliselt lubatud. Seepärast peaksid kalapüügivõimalused põhinema Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitatud kogupüügi näitajal (mitte soovituslikel lossitavatel üldkogustel). Kogused, mida võib erandina lossimiskohustuse täitmise ajal endiselt tagasi heita, tuleks lahutada nõuandel põhinevast kogupüügi näitajast. |
(7) |
Teatavaid kalavarusid ei tohi ICESi teadusliku nõuande kohaselt püüda. Kui kõnealuste kalavarude lubatud kogupüük kehtestatakse vastavalt teaduslikule nõuandele, võib kogu saagi täieliku lossimiskohustuse rakendamine sellise segapüügi puhul tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada kõnealuste kalavarude konkreetne kaaspüügi lubatud kogupüük. Kõnealuste lubatud kogupüükide tase peaks hoidma ära kõnealuste kalavarude kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks. Selleks et tagada võimalikult suures ulatuses püügivõimaluste kasutamine segapüügi korral kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 2, on asjakohane luua kvootide vahetamiseks kvoodireserv nende liikmesriikide jaoks, kellel ei ole kvoote oma vältimatu kaaspüügi katmiseks. |
(8) |
Selleks et vähendada järk-järgult asjaomaste kalavarude soovimatut püüki, peaksid liikmesriigid alates 2019. aastast rakendama mitmeaastaseid kaaspüügi vähendamise kavasid asjakohase püügitegevuse puhul, et vähendada järk-järgult asjaomaste kalavarude soovimatut püüki, ning võtma riiklikke meetmeid ja vajaduse korral tegema koostööd piirkondlikul tasandil, et esitada komisjonile 2019. aastal ühised soovitused. STECF hindab kõnealuseid kaaspüügi vähendamise kavasid ja vaatab need läbi kaks aastat pärast nende jõustumist. Lisaks peaksid kõik laevad, kes saavad konkreetset lubatud kogupüüki kasutada, täitma kogu püügidokumentatsiooni alates 2019. aastast. |
(9) |
Teaduslike nõuannete kohaselt on hariliku huntahvena (Dicentrarchus labrax) seisund Keldi meres, La Manche'i väinas, Iiri meres ja Põhjamere lõunaosas (ICESi 4b, 4c, 7a ja 7d–7h rajoonid) endiselt muret tekitav. Kudekarja biomass on alates 2005. aastast vähenenud ja on nüüd allpool biomassi piirangu piirväärtust (Blim). Kalastussuremus on aja jooksul suurenenud, saavutades kõrgeima taseme 2013. aastal enne kiiret langust allapoole sellist kalastussuremuse sihttasemete taset, mille tulemuseks on maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine (FMSY). Juurdekasv oli hinnanguliselt väike alates 2008. aastast, välja arvatud aastatel 2013 ja 2014, kui juurdekasv oli hinnangute järgi keskmine. ICESi nõuande kohaselt ei tohiks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse (MSY) lähenemist kasutades olla koguväljapüük 2019. aastal üle 1 789 tonni, mis on 2018. aasta nõuandega võrreldes suurem kogus. Seetõttu võiks lubada suuremat püüki selle liigi püüdmiseks õngekonksude ja -nööridega. Samuti on asjakohane jätkata hariliku huntahvena vältimatut kaaspüüki käsitlevate meetmete kohaldamist teatavate püügivahendite korral, nähes samal ajal ette lubatud püügi piiratud suurenemise. Hariliku huntahvena harrastuspüügi majandamise meetmeid tuleks kohandada, võttes arvesse sellise püügi märkimisväärset mõju asjaomastele varudele. Teadusliku nõuande kohaselt lubatud piirides peaks jätkuma püüa-ja-vabasta kalastamisviisi ja kaasavõetava saagi piirmäära kohaldamine, kuid tehes seda pikema ajavahemiku jooksul. |
(10) |
Euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal. Lisaks võttis Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja majandamismeetmed Vahemerel. On asjakohane kehtestada kogu liidus võrdsed tingimused ning seetõttu näha ette kolme järjestikuse kuu pikkune keeluaeg kõikides eluetappides euroopa angerja igasuguseks püügiks ka ICESi piirkonna liidu vete, samuti riimvete, nagu estuaaride, laguunide ja üleminekuvete jaoks. Kuna püügikeeluperiood peaks olema kooskõlas nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007 (2) sätestatud kaitse-eesmärkidega ning euroopa angerja hooajalise rändega, on ICESi piirkonna liidu vete puhul asjakohane kehtestada see keeld ajavahemikuks 1. augustist 2019 kuni 29. veebruarini 2020. |
(11) |
Teatavate varilõpuseste (haid ja railased) varude lubatud kogupüük on mõned aastad olnud nullis ning sellega on seotud säte, mille kohaselt tuleb juhupüügiga saadud saak viivitamata vabastada. Erikohtlemise põhjus on selles, et kõnealuste kalavarude kaitsestaatus on halb ning tänu nende kõrgele ellujäämismäärale ei põhjusta tagasiheide suuremat kalastussuremust, vaid tagasiheidet peetakse nende liikide kaitsmisel kasulikuks. Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb siiski nende liikide saak lossida, välja arvatud juhul, kui nende kohta kehtib mõni erand määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 15 ettenähtud lossimiskohustusest. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 4 punkti a kohaselt võib selliseid erandeid teha liikide suhtes, mille püük on keelatud ja mis on sellistena määratletud ÜKP valdkonnas vastu võetud liidu õigusaktis. Seetõttu on asjakohane keelata selliste liikide püük asjaomastes piirkondades. |
(12) |
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleks nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises kavas sätestatud eeskirjadega. |
(13) |
Põhjamere mitmeaastane kava kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/973 (3) ning see jõustus 2018. aastal. Kõnealuse kava artiklis 1 loetletud varude kalapüügivõimalused tuleks kehtestada kooskõlas eesmärkide (FMSY-vahemikud) ja kaitsemeetmetega vastavalt selles kavas ette nähtud tingimustele. FMSY-vahemikud on kindlaks määratud vastavates ICESi nõuannetes. Põhjamere kaaspüügivarude püügivõimalused tuleks kehtestada ettevaatusprintsiibil põhinevast lähenemisviisist lähtuvalt, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/973 artikli 5 lõikes 2. Et piirata varieerumist järjestikuste aastate kalapüügivõimaluste vahel, on kooskõlas kõnealuse määruse artikli 4 lõike 5 punktiga c asjakohane kasutada hariliku merikeele puhul ICESi 2a rajoonis ja 4. alapiirkonnas FMSY ülemist vahemikku. |
(14) |
La Manche'i lääneosa merikeele- ning Põhjamere atlandi merilesta ja merikeelevaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varu lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 509/2007 (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2016/1627 (5). Euroopa merluusi lõunapoolse varu puhul on nõukogu määruses (EÜ) nr 2166/2005 (6) eesmärgiks seatud selle varu biomassi ohutute bioloogiliste piiride taastamine, võttes samas arvesse teaduslikke andmeid. Kooskõlas teadusliku nõuandega on kudekarja biomassi eesmärki käsitlevate lõplike andmete puudumise korral ning võttes arvesse muudatusi ohututes bioloogilistes piirides, asjakohane määrata kalavarude lubatud kogupüük kindlaks ICESi nõuande kohase maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhjal, et aidata kaasa ÜKP eesmärkide saavutamisele. |
(15) |
Võrdlusaluse kasutamise põhjal andis ICES seoses Šotimaast läände jäävate vete heeringavaruga nõu 6a, 7b ja 7c rajooni (Šotimaa lääneranniku veed, Iirimaa lääneosa) kombineeritud heeringavarude kohta. See nõuanne hõlmab kahte eraldiseisvat lubatud kogupüüki (ühelt poolt 6aS, 7b ja 7c rajooni ning teiselt poolt 5b, 6b ja 6aN rajooni kohta). ICESi sõnul tuleb välja töötada kõnealuste kalavarude taastamise kava. Kuna teadusliku nõuande kohaselt ei saa põhjapoolsete varude majandamise kava (7) kombineeritud varude puhul kohaldada ning pole võimalik kehtestada eraldi püügivõimalusi kõnealusele kahele kalavarule, tuleks kehtestada lubatud kogupüük, et lubada ärilistel alustel teadusliku proovivõtu programmi puhul piiratud püüki. |
(16) |
Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete võtmisel ja lubatud kogupüügi määramisel järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 8 määratletud ettevaatusprintsiibil põhinevat lähenemisviisi kalavarude majandamisele, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, sealhulgas eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ja segapüügiga seotud aspektide kohta. |
(17) |
Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (8) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas nimetatud määruse artiklite 3 ja 4 kohased paindlikkussätted ettevaatusprintsiibil põhineva ja analüütilise lubatud kogupüügi kohta. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata nimetatud määruse artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata. |
(18) |
Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda sellele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 õigus määrata kõnealuse lubatud kogupüügi maht. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju. |
(19) |
On vaja kehtestada 2019. aasta püügikoormuse ülemmäärad kooskõlas määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5 ning määruse (EL) 2016/1627 artiklitega 5, 6, 7, 9 ja I lisaga. |
(20) |
Kalapüügivõimaluste täieliku ärakasutamise tagamiseks on asjakohane lubada sama bioloogilise varu puhul paindlikkust teatavate lubatud kogupüügi piirkondade vahel. |
(21) |
Teatavate liikide, näiteks mõne hailiigi kaitsmist võib tõsiselt ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalused nende liikide püügi üldise keelustamisega täielikult lõpetada. |
(22) |
Metsloomade rändliikide kaitse konventsiooni osaliste 12. konverentsil, mis toimus 23.–28. oktoobrini 2017 Manilas, lisati mitu liiki konventsiooni I ja II lisas nimetatud kaitstud liikide loetellu. Seepärast on asjakohane ette näha kõnealuste liikide kaitse seoses kõigis vetes kalastavate liidu kalalaevadega ja liidu vetes kalastavate liitu mittekuuluvate riikide kalalaevadega. |
(23) |
Käesolevas määruses sätestatud ning liidu kalalaevadele eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamine toimub vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (9) eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel. |
(24) |
ICESi nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi 2a ja 3a rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes tobiapüügi ja seotud kaaspüügi reguleerimise erisüsteem. Kuna ICESi teaduslik nõuanne peaks avaldatama alles 2019. aasta veebruaris, on asjakohane kehtestada kõnealuse kalavaru lubatud kogupüük ja kvoodid ajutiselt nulltasemel kuni nõuande avaldamiseni. |
(25) |
Liit on Norra (10) ja Fääri saartega (11) sõlmitud kalandussuhteid käsitlevate kokkulepete ja protokollidega ettenähtud korras pidanud kõnealuste partneritega konsultatsioone kalapüügiõiguste üle. Kalandussuhteid Gröönimaaga käsitlevas lepingus (12) ja protokollis sätestatud korra kohaselt on ühiskomitee kehtestanud liidule 2019. aastaks kalapüügivõimalused Gröönimaa vetes. Seetõttu tuleb need püügivõimalused lisada käesolevasse määrusesse. |
(26) |
Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC) võttis oma 2018. aastal peetud aastakoosolekul vastu Irmingeri mere kahe meriahvenavaru kaitse meetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(27) |
Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) leppis oma 2017. aastal peetud aastakoosolekul kokku, et 2018. ja 2019. aastal võib liit jaotada hariliku tuuni jaotamata reservid 2019. ja 2020. aastaks, võttes eelkõige arvesse rannikuäärsete ICCATi konventsiooni osaliste, koostööd tegevate kolmandate riikide, kalastus- ja muude organisatsioonide ( „konventsiooniosalised“) vajadusi seoses rannalähedase püügiga. See jaotamine lepiti kokku ICCATi 2. paneeli istungitevahelisel koosolekul (Madrid, märts 2018), tuginedes liidu eraldise puhul liikmesriikidelt, eelkõige Kreekalt, Hispaanialt ja Portugalilt saadud teabele. Selle tulemusel sai liit kalapüügi erivõimalused 87 tonni ulatuses 2019. aastaks ja 100 tonni ulatuses 2020. aastaks, mida saavad kasutada liidu väikesemahulise püügiga tegelevad kalalaevastikud teatavates liidu piirkondades. ICCAT kinnitas nende uute püügivõimaluste eraldamise oma 2018. aasta koosolekul ning seega on asjakohane määrata nende täiendavate püügivõimaluste jaoks kindlaks jaotuspõhimõtted. |
(28) |
2019. aastal väheneb Vahemere mõõkkala lubatud kogupüük kooskõlas ICCATi soovitusega 1605. Nagu juba Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude puhul, on asjakohane, et kõikide muude ICCATi kalavarude harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse selle organisatsiooni poolt vastu võetud püügi piirnorme. Lisaks tuleks selliste liidu kalalaevade suhtes, mille pikkus on vähemalt 20 meetrit ja millega püütakse suursilm-tuuni ICCATi konventsiooni alal, kohaldada ICCATi poolt soovituses 1501 vastu võetud võimsuse piiranguid. Kõik need meetmed tuleks rakendada liidu õiguses. |
(29) |
Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) osalisriigid võtsid 2018. aastal toimunud 37. aastakoosolekul vastu siht- ja kaaspüügiliikide püügi piirnormid ajavahemikuks 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019. Kvootide täituvust 2018. aastal tuleks 2019. aastaks kalapüügivõimaluste kehtestamisel arvesse võtta. |
(30) |
India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni (Thunnus albacares) püügi uued piirnormid, mis ei mõjuta liidu piirnorme kõnealuses komisjonis. IOTC vähendas ka võimalusi kasutada peibutuspüügivahendeid ja varustuslaevu. Neid sätteid 2018. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks neid jätkuvalt rakendada liidu õiguses. |
(31) |
Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolek peetakse alates 23. kuni 27. jaanuarini 2019. On asjakohane, et praegused meetmed jäävad SPRFMO konventsiooni alal ajutiselt kehtima kuni nimetatud aastakoosoleku toimumiseni. |
(32) |
Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2017. aastal peetud aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetme aastateks 2018–2020. Seda meedet 2018. aastal toimunud aastakoosolekul läbi ei vaadatud ja seega tuleks seda jätkuvalt rakendada liidu õiguses. |
(33) |
Siniuim-tuuni kaitse komisjon (CCSBT) kinnitas oma 2018. aastal peetud aastakoosolekul siniuim-tuuni lubatud kogupüügi 2018.–2020. aastaks 2016. aastal peetud aastakoosolekul vastu võetud tasemel. CCSBT poolt vastu võetud praegu kohaldatavaid kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(34) |
Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO) võttis oma 2018. aasta koosolekul vastu lubatud kogupüügi peamiste oma pädevusvaldkonda kuuluvate liikide jaoks. SEAFO poolt vastu võetud kohaldatavaid kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevaid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(35) |
Oma 15. aastakoosolekul aastal 2018 võttis Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) vastu kaitse- ja majandamismeetmed. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses nende püügivõimaluste muutmise kaudu 2019. aastal. |
(36) |
Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2018. aastal peetud 40. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2019. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooni ala alapiirkondades 1–4. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(37) |
Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis 2018. aastal peetud 42. aastakoosolekul 2019., 2020. ja 2021. aastaks vastu GFCMi lepinguga hõlmatud piirkonna geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 (Aadria meri) teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügi piirnormid ja nende püügikoormuse piirangud. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. IL lisas kehtestatud maksimaalsed püügi piirnormid on kindlaks määratud vaid üheks aastaks ning need ei piira mis tahes muude tulevikus võetavate meetmete ega mis tahes võimaliku liikmesriikidevahelise eraldamise kava kohaldamist. |
(38) |
Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2018. aastal toimunud 42. aastakoosolekul vastu soovituse GFCM/42/2018/1, millega kehtestatakse euroopa angerja (Anguilla anguilla L.) majandamismeetmed Vahemeres. Need meetmed on juba rakendatud liidu tasandil määruse (EÜ) nr 1100/2007 kaudu. Soovituses nähakse ette ka iga-aastane kolme järjestikuse kuu pikkune keeluperiood, mis tuleb liidu õigusesse üle võtta ja mille iga liikmesriik peab kindlaks määrama kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, oma angerjavarude riikliku majandamiskavaga (riiklike majandamiskavadega) ning angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Kooskõlas soovitusega kohaldatakse keeluperioodi Vahemere kõigil merealadel ning riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed. |
(39) |
Võttes arvesse Sloveenia laevastiku eripärasid ja nende marginaalset mõju väikeste pelaagiliste liikide varudele, on asjakohane säilitada olemasolevad püügitavad ja tagada Sloveenia laevastiku juurdepääs väikeste pelaagiliste liikide miinimumkogusele. |
(40) |
India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe (SIOFA) osalisriikide 2018. aastal toimunud 5. koosolekul võeti vastu kaitse- ja majandamismeetmed kokkuleppe kohaldamisalasse kuuluvate varude jaoks. Neid meetmeid tuleks rakendada liidu õiguses. |
(41) |
Teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse liidu kalapüügivõimalused või piiratakse neid, võetakse asjakohastes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi konventsiooni alal kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alal kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2018, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjakohaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alal kala ilma loata püüda. |
(42) |
Seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbruses tagab 1920. aasta Pariisi leping kõigile selle lepingu osalistele võrdse ja mittediskrimineeriva juurdepääsu ressurssidele, sealhulgas seoses püügitegevusega. Liidu seisukoht nimetatud juurdepääsu kohta seoses atlandi arktikakrabi püügivõimalustega Svalbardi ümbritseval mandrilaval on esitatud kahes verbaalnoodis Norrale, vastavalt 25. oktoobril 2016 ja 24. veebruaril 2017. Et tagada atlandi arktikakrabi varude kasutamine Svalbardi ümbruses viisil, mis on kooskõlas nimetatud lepingu piires selles piirkonnas suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni omava Norra kehtestatud mittediskrimineerivate majandamisnormidega, on asjakohane määrata kindlaks selliste laevade arv, kellel on selline püük lubatud. Nimetatud püügivõimaluste jaotus liikmesriikide vahel on piiratud 2019. aastaga. Tuletatakse meelde, et liidu esmavastutus kohaldatava õiguse järgimise tagamise eest lasub lipuliikmesriikidel. |
(43) |
Vastavalt liidu avaldusele, milles käsitletakse liidu vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis, (13) on vaja määrata kindlaks Venezuela Bolívari Vabariigile liidu vetes riffahvena püügi võimalused. |
(44) |
Arvestades, et teatavaid sätteid tuleb kohaldada järjepidevalt, ning selleks, et vältida õiguskindlusetust ajavahemikul 2019. aasta lõpust kuni 2020. aastaks kalapüügivõimaluste kindlaksmääramist käsitleva määruse jõustumise kuupäevani, tuleks püügi keelamist ja püügikeeluaegasid käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldada jätkuvalt 2020. aasta alguses kuni selle määruse jõustumiseni, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks. |
(45) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamiseks ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses konkreetsele liikmesriigile loa andmisega jaotatud püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (14). |
(46) |
Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses selliste tabelivormide kehtestamisega, mis on vajalikud liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. |
(47) |
Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2019, välja arvatud püügikoormuse piiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2019, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. |
(48) |
Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidu õigusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused liidu vetes ning liidu kalalaevadele teatavates vetes väljaspool liitu.
2. Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:
a) |
2019. aasta püügi piirnormid ning kui käesolevas määruses on nii sätestatud, siis ka 2020. aasta püügi piirnormid; |
b) |
püügikoormuse piirangud ajavahemikuks 1. veebruarist 2019 kuni 31. jaanuarini 2020, välja arvatud juhul, kui artiklites 27, 28 ja 41 on kehtestatud püügikoormuse piiranguteks muud tähtajad, samuti peibutuspüügivahendeid käsitlevad sätted; |
c) |
teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alal ajavahemikul 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019; |
d) |
teatavate kalavarude püügi võimalused 2019. ja 2020. aastal IATTC konventsiooni alal, mis on täpsustatud artiklis 29. |
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:
a) |
liidu kalalaevad; |
b) |
liidu vetes tegutsevad kolmanda riigi laevad. |
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„kolmanda riigi laev“ – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev; |
b) |
„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil; |
c) |
„rahvusvahelised veed“ – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse ega jurisdiktsiooni alla; |
d) |
„lubatud kogupüük“ (TAC) –
|
e) |
„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist; |
f) |
„analüütiline hinnang“ – teatava kalavaru olukorra muutumist käsitlev kvantitatiivne hinnang, mis põhineb kalavaru bioloogiat ja kasutust käsitlevatel andmetel, mis on teadusliku läbivaatamise tulemusel hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teaduslikke nõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta; |
g) |
„võrgusilma suurus“ – kalavõrgu silma suurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008 (15); |
h) |
„liidu kalalaevade register“ – register, mille on loonud komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 24 lõikega 3; |
i) |
„püügipäevik“ – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud püügipäevik. |
Artikkel 4
Kalapüügipiirkonnad
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:
a) |
„ICESi (Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad“ – määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad (16); |
b) |
„Skagerrak“ – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega; |
c) |
„Kattegat“ – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunas Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega; |
d) |
„ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
e) |
„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 26“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
f) |
„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 27“ – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
|
g) |
„ICESi 9a rajooni funktsionaalne üksus 30“ – geograafiline ala, mis asub Cádizi lahes ja sellega piirnevates 9a rajooni vetes ning kuulub Hispaania jurisdiktsiooni alla; |
h) |
„Cádizi laht“ – ICESi 9a rajooni geograafiline ala, mis jääb pikkuskraadist 7°23′48″ W ida poole; |
i) |
„CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni) konventsiooni ala“ – nõukogu määruse (EÜ) nr 601/2004 (17) artikli 2 punktis a kindlaks määratud geograafiline ala; |
j) |
„CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 (18) II lisas kindlaks määratud geograafilised alad; |
k) |
„GFCMi (Vahemere üldise kalanduskomisjoni) geograafilised alapiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (19) I lisas kindlaks määratud alad; |
l) |
„IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala“ – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga (20) moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala; |
m) |
„ICCATi (Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni) konventsiooni ala“ – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (21); |
n) |
„IOTC (India Ookeani Tuunikomisjoni) pädevusalasse kuuluv ala“ – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus kindlaks määratud geograafiline ala (22); |
o) |
„NAFO (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni) püügipiirkonnad“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 217/2009 III lisas kindlaks määratud geograafilised alad (23); |
p) |
„SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (24); |
q) |
„SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkond“ – India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes kindlaks määratud geograafiline ala (25); |
r) |
„SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (26); |
s) |
„WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni) konventsiooni ala“ – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis kindlaks määratud geograafiline ala (27); |
t) |
„Beringi mere avameri“ – Beringi mere avamere geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere ranniku äärsete riikide territoriaalmere laiust; |
u) |
„IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond“ – järgmiste koordinaatidega kindlaks määratud geograafiline ala:
|
II JAOTIS
LIIDU KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED
I PEATÜKK
Üldsätted
Artikkel 5
Lubatud kogupüük ja selle jaotamine
1. Liidu kalalaevadele liidu vetes või teatavates vetes väljaspool liitu lubatud kogupüük, selle jaotus liikmesriikide vahel ning asjakohasel juhul sellega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.
2. Liidu kalalaevadel on lubatud kala püüda käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi ulatuses Fääri saarte, Gröönimaa ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas vastavalt käesoleva määruse artiklis 15 ja III lisas ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2403 (28) ja selle rakendussätetes esitatud tingimustele.
Artikkel 6
Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük
1. Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Need kalavarud on kindlaks määratud I lisas.
2. Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi kindlaks järgmiselt:
a) |
see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning |
b) |
selle tulemusena:
|
3. Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2019 järgmise teabe:
a) |
vastuvõetud lubatud kogupüügid; |
b) |
asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüügid põhinevad; |
c) |
üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüügid vastavad lõikele 2. |
Artikkel 7
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
1. Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 kehtestatud lossimiskohustuseta püüki võib pardal hoida või lossida ainult juhul, kui:
a) |
selle on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot ja see kvoot ei ole ammendatud, või |
b) |
see moodustab osa liidu kvoodist, mis ei ole kvoodina liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud. |
2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohane sihtliiki mittekuuluva liigi varu, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjakohasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.
Artikkel 8
Kvootide vahetamise mehhanism lubatud kogupüükide puhul vältimatu kaaspüügi korral seoses lossimiskohustuse kehtestamisega
1. Selleks et võtta arvesse lossimiskohustuse kehtestamist ja teha kvoodid kättesaadavaks nende liikmesriikide jaoks, kellel teatavate kaaspüükide jaoks kvoote ei ole, kohaldatakse IA lisas kindlaks määratud lubatud kogupüükide suhtes käesolevas artiklis kindlaks määratud kvootide vahetamise mehhanismi.
2. Igale liikmesriigile eraldatud kvootidest tehakse 6 % tursa lubatud kogupüügist Keldi meres ja Šotimaast läände jäävates vetes, merlangi lubatud kogupüügist Iiri meres ning atlandi merilesta lubatud kogupüügist ICESi rajoonides 7h, 7j ja 7k ning 3 % merlangi lubatud kogupüügist Šotimaast läände jäävates vetes kättesaadavaks kvootide vahetamise reservi jaoks, mis avatakse 1. jaanuarist 2019. Ilma kvootideta liikmesriikidel on kvoodireservile ainujuurdepääs kuni 31. märtsini 2019.
3. Reservist võetud koguseid ei või vahetada ega järgmisesse aastasse üle kanda. Kõik kasutamata kogused antakse pärast 31. märtsi 2019 tagasi neile liikmesriikidele, kes algselt kvootide vahetamise reservi panustasid.
4. Vastu antavad kvoodid võetakse eelistatavalt lubatud kogupüükide loetelust, mille iga reservi panustanud liikmesriik kindlaks määrab ning mis on esitatud IA lisa liites.
5. Neil kvootidel on samaväärne kaubanduslik väärtus turul kehtiva vahetuskursi või muu vastastiku vastuvõetava vahetuskursi alusel. Alternatiivide puudumise korral kasutatakse Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu vaatlusrühma esitatud samaväärset majanduslikku väärtust kooskõlas liidu keskmiste hindadega eelmisel aastal.
6. Juhul kui eespool osutatud mehhanism ei võimalda liikmesriikidel oma vältimatut kaaspüüki sarnases ulatuses katta, püüavad liikmesriigid leppida kokku kvootide vahetamises määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel, tagades et vahetatavad kvoodid oleksid sama kaubandusliku väärtusega.
Artikkel 9
Püügikoormuse piirangud
Artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:
a) |
IIA lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamisel ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes; |
b) |
IIB lisa kohaldatakse hariliku merikeele varu majandamisel ICESi 7e rajoonis. |
Artikkel 10
Hariliku huntahvena püüki käsitlevad meetmed
1. Keelatud on liidu kalalaevade teostatav ja igasugune kaldalt toimuv töönduslik hariliku huntahvena püük ICESi 4b ja 4c rajoonis ning 7. alapiirkonnas. Keelatud on kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida.
2. Erandina lõikest 1 võivad 2019. aasta jaanuaris ning ajavahemikul 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2019 liidu kalalaevad ICESi 4b, 4c, 7d, 7e, 7f ja 7h rajoonis ning vetes, mis asuvad 12 meremiili ulatuses lähtejoonest Ühendkuningriigi suveräänsuse alla kuuluval alal ICESi 7a ja 7g rajoonis, püüda harilikku huntahvenat ning hoida pardal, ümber laadida, ümber paigutada ja lossida harilikku huntahvenat, mis on kõnealuses piirkonnas püütud järgmiste püügivahendite abil ja järgmistes kogustes:
a) |
põhjatraaliga püügi korral (29) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 400 kg kahe kuu kohta ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
b) |
seinnoodaga püügi korral (30) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 210 kg kuus ja 1 % asjaomase laeva poolt igal päeval püütud ja pardal hoitavate mereorganismide kogupüügi kaalust; |
c) |
õngekonksude ja -nööridega püügi korral (31) mitte rohkem kui 5,5 tonni laeva kohta aastas; |
d) |
vainakkevõrkudega püügi korral (32) vältimatut kaaspüüki mitte rohkem kui 1,4 tonni laeva kohta aastas; |
Esimeses lõigus sätestatud erandeid kohaldatakse selliste liidu kalalaevade suhtes, mille kohta on ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. septembrini 2016 registreeritud huntahvena püük: punktis c õngekonksude ja -nööridega ning punktis d vainakkevõrkudega. Liidu kalalaeva asendamise korral võivad liikmesriigid lubada erandi kohaldamist teise kalalaeva suhtes, tingimusel et nende liidu kalalaevade arv, mille suhtes erandit kohaldatakse, ja nende kogupüügivõimsus ei suurene.
3. Lõikes 2 sätestatud püügi piirnorme ei saa üle kanda ühelt laevalt teisele ning kuuajalise piirangu kohaldamise korral ühest kuust teise. Liidu kalalaevadele, mis kasutavad ühes kalendrikuus mitut püügivahendit, kohaldatakse lõikes 2 sätestatud madalaimat püügi piirnormi iga püügivahendi suhtes.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kogu püütud hariliku huntahvena saagi püügivahendite kaupa hiljemalt 15 päeva jooksul pärast iga kuu lõppu.
4. Harrastuskalapüügi, sealhulgas kaldalt püügi korral ICESi 4b, 4c, 6a, 7a–7k rajoonis
a) |
on hariliku huntahvena puhul lubatud 1. jaanuarist kuni 31. märtsini ja 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2019 kasutada ainult püüa-ja-vabasta kalastamisviisi. Sel ajal on keelatud kõnealuses piirkonnas püütud harilikku huntahvenat pardal hoida, ümber laadida, ümber paigutada või lossida; |
b) |
1. aprillist kuni 31. oktoobrini 2019 on lubatud endale jätta kõige rohkem üks harilik huntahven kalamehe kohta päevas. |
5. Harrastuskalapüügi puhul ICESi 8a ja 8b rajoonis on lubatud endale jätta kõige rohkem kolm harilikku huntahvenat kalamehe kohta päevas.
Artikkel 11
Euroopa angerja püüki käsitlevad meetmed ICESi piirkonna liidu vetes
Igasugune euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüük keelatakse ICESi piirkonna liidu vetes, sealhulgas riimvetes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed, kolme järjestikuse kuu pikkuseks ajavahemikuks, mille iga liikmesriik määrab kindlaks vahemikus 1. augustist 2019 kuni 29. veebruarini 2020. Liikmesriigid teatavad kindlaksmääratud ajavahemiku komisjonile hiljemalt 1. juuniks 2019.
Artikkel 12
Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted
1. Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:
a) |
määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist; |
b) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist; |
c) |
nõukogu määruse (EL) 1017/2403 artiklite 12 ja 47 kohast kalapüügivõimaluste ümberjaotamist; |
d) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 alusel lubatud lisakoguste lossimist; |
e) |
määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast koguste kinnipidamist; |
f) |
määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohast mahaarvamist; |
g) |
käesoleva määruse artikli 17 kohast kvootide ülekandmist ega omavahel vahetamist. |
2. Varud, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat või analüütilist lubatud kogupüüki, on määruses (EÜ) nr 847/96 sätestatud lubatud kogupüükide ja kvootide haldamise ühest aastast teise ülekandmise otstarbel kindlaks määratud käesoleva määruse I lisas.
3. Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ettevaatusprintsiibil põhinevat lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.
4. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 ei kohaldata, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.
Artikkel 13
Püügikeeluaeg
1. Porcupine'i madalal on 1. maist kuni 31. maini 2019 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.
Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine'i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
2 |
52° 40′ N |
12° 30′ W |
3 |
52° 47′ N |
12° 39,600′ W |
4 |
52° 47′ N |
12° 56′ W |
5 |
52° 13,5′ N |
13° 53,830′ W |
6 |
51° 22′ N |
14° 24′ W |
7 |
51° 22′ N |
14° 03′ W |
8 |
52° 10′ N |
13° 25′ W |
9 |
52° 32′ N |
13° 07,500′ W |
10 |
52° 43′ N |
12° 55′ W |
11 |
52° 43′ N |
12° 43′ W |
12 |
52° 38,800′ N |
12° 37′ W |
13 |
52° 27′ N |
12° 23′ W |
14 |
52° 27′ N |
12° 19′ W |
Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine'i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõigus osutatud liike.
2. ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on töönduslik tobiapüük põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2019 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2019.
Esimeses lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse ka kolmanda riigi selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes.
Artikkel 14
Keelud
1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
a) |
täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
b) |
mõrtsukhai (Carcharodon carcharías) kõigis vetes; |
c) |
hall lühiogahai (Centrophorus squamosus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
d) |
portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
e) |
hiidhai (Cetorhinus maximus) kõigis vetes; |
f) |
šokolaadhai (Dalatias licha) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
g) |
luits-nokkhai (Deania calcea) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
h) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
i) |
suur tumehai (Etmopterus princeps) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
j) |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
k) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ja 4. alapiirkonna liidu vetes ning ICESi 1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; |
l) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) kõigis vetes; |
m) |
järgmised merisarvikute liigid kõigis vetes:
|
n) |
järgmised saagraide (Pristidae) liigid kõigis vetes:
|
o) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes; |
p) |
norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes; |
q) |
musterrai (Raja undulata) ICESi 6. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
r) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
s) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
t) |
valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
u) |
logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes; |
v) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes, välja arvatud kaaspüügi vältimise programmi puhul, nagu on ette nähtud IA lisas; |
w) |
euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 15
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta, tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas esitatud kalavarukoode.
II PEATÜKK
Load kalapüügiks kolmandate riikide vetes
Artikkel 16
Kalapüügiload
1. Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.
2. Kui üks liikmesriik kannab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile käesoleva määruse III lisas kindlaks määratud püügipiirkondades, tuleb üle anda ka asjaomased kalapüügiload ja teatada sellest komisjonile. Sellegipoolest ei tohi ületada käesoleva määruse III lisas esitatud kalapüügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta.
III PEATÜKK
Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes
Artikkel 17
Kvootide ülekandmine ja vahetamine
1. Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni osaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik (edaspidi „asjaomane liikmesriik“) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni osalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.
2. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada sellise kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mida kõnealune liikmesriik on arutanud piirkondliku kalandusorganisatsiooni vastava osalisega. Seejärel annab komisjon piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomasele osalisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodid üle kanda või neid vahetada. Komisjon teavitab piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaati kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.
3. Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.
4. Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt saadud või sellele üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase osalisega saavutatud kokkuleppe tingimustega või asjakohasel juhul asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2020, kui tegemist on kvootide ülekandmisega piirkondliku kalandusorganisatsiooni osaliselt liidule ja nende kvootide edasise jaotamisega liikmesriikide vahel.
Artikkel 18
Püügi-, kasvatamis- ja nuumamisvõimsuse piirangud
1. Selliste liidu söödaga õngelaevade ja landipüügilaevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.
2. Selliste rannalähedase väikesemahulise püügiga tegelevate liidu kalalaevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.
3. Selliste liidu kalalaevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.
4. Selliste kalalaevade arvu ja kogumahutavusena väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.
5. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel hariliku tuuni püüdmiseks kasutatavate püüniste arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.
6. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni suurimat kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.
7. Maksimaalset liidu kalalaevade arvu, millel on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 (33) artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, piiratakse käesoleva määruse IV lisa punkti 7 kohaselt.
8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalset arvu piiratakse IV lisa punkti 8 kohaselt.
Artikkel 19
Harrastuskalapüük
Vajaduse korral eraldavad liikmesriigid ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi harrastuskalapüügiks.
Artikkel 20
Haid
1. Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Keelatud on perekonda Alopias kuuluvate rebashaide sihtpüük.
3. Sugukonda Sphyrnidae (v.a Sphyrna tiburo) kuuluvate vasarhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud ICCATi konventsiooni alal toimuva püügi korral.
4. Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
5. Siid-hallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud igasuguse püügi korral.
Artikkel 21
Keelud ja püügipiirangud
1. V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.
2. Uurimusliku kalapüügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas esitatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.
Artikkel 22
Uurimuslik kalapüük
1. Liikmesriigid võivad 2019. aastal osaleda kihvkalade (Dissostichus spp.) õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Sellises püügis osaleda kavatsev liikmesriik teavitab sellest CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a hiljemalt 1. juuniks 2019.
2. FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse niipea, kui deklareeritud saak ulatub kindlaksmääratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse püügiks püügihooaja lõpuni.
3. Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga suurt koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 meetri sügavusjoonest kõrgemal.
Artikkel 23
Tavalise hiilgevähi püük 2019/2020. aasta püügihooajal
1. CCAMLRi konventsiooni alal 2019/2020. aasta püügihooajal tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) püüda kavatsev liikmesriik teavitab komisjoni hiljemalt 1. maiks 2019 oma kavatsusest tavalist hiilgevähki püüda, kasutades selleks käesoleva määruse V lisa C osas esitatud vormi. Liikmesriikidelt saadud teabe põhjal esitab komisjon teated CCAMLRi sekretariaadile hiljemalt 30. maiks 2019.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.
3. CCAMLRi konventsiooni alal tavalist hiilgevähki püüda kavatsev liikmesriik teatab oma kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.
4. Liikmesriik võib lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:
a) |
täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave; |
b) |
põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited. |
5. Liikmesriik ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, mis on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegeleva laevana.
Artikkel 24
IOTC pädevusalasse kuuluval alal kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine
1. IOTC pädevusalasse kuuluval alal troopikatuune püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 1.
2. IOTC pädevusalasse kuuluval alal mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate liidu kalalaevade suurim arv ja nende vastav kogumahutavusena väljendatud püügivõimsus vastab VI lisa punktile 2.
3. Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.
4. Liikmesriigid tagavad, et kui kavandatakse püügivõimsuse ülekandmist nende laevastikku, on asjaomased laevad IOTC laevaregistris või mõne muu tuunipüüki käsitleva piirkondliku kalandusorganisatsiooni registris. Üle ei tohi kanda selliste laevade püügivõimsust, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelevad laevad.
5. Liikmesriigid võivad oma püügivõimsust suurendada üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes IOTC-le esitatud arengukavas kehtestatud piiride ulatuses.
Artikkel 25
Triivivad peibutuspüügivahendid ja varustuslaevad
1. Seinnoodalaev ei tohi korraga kasutada rohkem kui 350 aktiivset triivivat peibutuspüügivahendit.
2. Varustuslaevade arv ei tohi olla suurem kui üks varustuslaev vähemalt kahe seinnoodalaeva kohta, mis kõik sõidavad sama liikmesriigi lipu all. Käesolevat sätet ei kohaldata liikmesriikide suhtes, kes kasutavad ainult ühte varustuslaeva.
3. Ühte seinnoodalaeva ei toeta ühelgi ajal rohkem kui üks sama riigi lipu all sõitev varustuslaev.
4. Alates 1. jaanuarist 2018 ei kanna liit ühtegi uut või täiendavat varustuslaeva IOTC poolt lubatud laevade registrisse.
Artikkel 26
Haid
1. Kõigi sugukonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral.
2. Kõigi pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine ja lossimine on keelatud igasuguse püügi korral, välja arvatud laevade puhul, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teevad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ja püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud liikide juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 27
Pelaagiline kalapüük
1. Üksnes liikmesriigid, kes tegelesid 2007., 2008. või 2009. aastal SPRFMO konventsiooni alal aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, võivad selles piirkonnas püüda pelaagilisi liike kooskõlas IJ lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügiga.
2. Lõikes 1 osutatud liikmesriigid piiravad 2019. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi liike püüdvate laevade kogumahutavuse (GT) taset kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, s.o 78 600 GTni.
3. IJ lisas kindlaks määratud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks päevaks SPRFMO konventsiooni alal aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta eesmärgiga edastada see teave SPRFMO sekretariaadile.
Artikkel 28
Põhjalähedane kalapüük
1. Liikmesriigid piiravad 2019. aastal oma laevade põhjalähedast püüki või põhjalähedase püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal, piirdudes selle ala nende osadega, kus põhjalähedane kalapüük ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006 toimus, ning hoides püügi ja koormuse tasemel, mis ei ületa püügi või püügikoormuse näitajate aasta keskmist taset nimetatud ajavahemikul. Nad võivad sellisest keskmisest rohkem püüda, kui SPRFMO kinnitab nende kava keskmisest rohkem püüda.
2. Liikmesriigid, kes ei ole tõendatult tegelenud põhjalähedase püügiga või kellel ei ole olnud selle püügi koormust SPRFMO konventsiooni alal ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, kala püüda ei tohi, välja arvatud juhul, kui SPRFMO kinnitab nende kava püüda kala ilma varasema püügi või püügikoormuseta.
Artikkel 29
Seinnoodapüük
1. Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoodalaevadega keelatud järgmiselt:
a) |
29. juulist (kell 00.00) kuni 8. oktoobrini 2019 (kell 24.00) või 9. novembrist 2019 (kell 00.00) kuni 19. jaanuarini 2020 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
b) |
9. oktoobrist 2019 (kell 00.00) kuni 8. novembrini 2019 (kell 24.00) järgmiste piiridega määratud alal:
|
2. Asjaomased liikmesriigid teatavad iga laeva kohta komisjonile valitud keeluaja vastavalt lõikele 1 enne 1. aprilli 2019. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 kindlaks määratud piirkondades valitud perioodiks seinnoodapüügi.
3. IATTC konventsiooni alal tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.
4. Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
b) |
kui reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi. |
Artikkel 30
Triivivad peibutuspüügivahendid
1. Seinnoodalaev ei tohi IATTC konventsiooni alal korraga kasutada rohkem kui 450 aktiivset peibutuspüügivahendit. Peibutuspüügivahend loetakse aktiivseks, kui see on merel kasutusele võetud, hakkab edastama oma asukoha kohta teavet ja seda jälgib laev, selle omanik või käitaja. Peibutuspüügivahendid võib aktiveerida üksnes seinnoodalaeva pardal.
2. Seinnoodalaev ei tohi peibutuspüügivahendeid kasutada 15 päeva jooksul enne artikli 29 lõike 1 punktis a sätestatud valitud keeluaja algust ja laev korjab merest välja sama arvu peibutuspüügivahendeid, kui ta kasutas 15 päeva jooksul enne keeluaja algust.
3. Liikmesriik esitab komisjonile igakuiselt päevade kaupa IATTC nõutud aruande kõigi aktiivsete peibutuspüügivahendite kohta. Aruanded esitatakse vähemalt 60 päeva hiljem, aga mitte rohkem kui 75 päeva hiljem. Komisjon edastab selle teabe viivitamata IATTC sekretariaadile.
Artikkel 31
Suursilm-tuuni püügi piirnormid õngejadapüügil
Ühegi liikmesriigi suursilm-tuuni aastane kogupüük õngejadalaevadega IATTC konventsiooni alal ei tohi ületada 500 tonni või nende vastavat aastast püüki 2001. aastal.
Artikkel 32
Pikkuim-hallhaide püügi keeld
1. IATTC konventsiooni alal on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning nimetatud alal püütud pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida.
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Laeva käitajad peavad need isendid viivitamata vette tagasi laskma.
3. Laeva käitajad peavad:
a) |
registreerima vette tagasi lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus); |
b) |
edastama punktis a märgitud teabe liikmesriigile, mille kodanikud nad on. Liikmesriigid edastavad eelmise aasta jooksul kogutud teabe komisjonile 31. jaanuariks. |
Artikkel 33
Merisarviklaste püügi keeld
IATTC konventsiooni alal on liidu kalalaevadel keelatud püüda merisarviklasi (sugukond Mobulidae, sh perekonnad Manta ja Mobula) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida merisarviklaste rümpasid või mis tahes osi. Kohe kui liidu kalalaevad märkavad, et nad on püüdnud merisarviklasi, peavad nad need kalad võimaluse korral viivitamata vette tagasi laskma elusana ja vigastamata.
Artikkel 34
Süvamerehaide püügi keeld
SEAFO konventsiooni alal on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:
— |
tont-musthai (Apristurus manis), |
— |
sile tumehai (Etmopterus bigelowi), |
— |
lühisaba-tumehai (Etmopterus brachyurus), |
— |
suur tumehai (Etmopterus princeps), |
— |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), |
— |
railased (Rajidae), |
— |
harilik samethai (Scymnodon squamulosus), |
— |
Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid, |
— |
harilik ogahai (Squalus acanthias). |
Artikkel 35
Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni püügi tingimused
1. Liikmesriigid tagavad, et seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, ei ületa suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks eraldatud päevade arv 403 päeva.
2. Liidu kalalaevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosas pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool.
3. Liikmesriigid tagavad, et suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ei püüta õngejadalaevadega üle 2 000 tonni.
Artikkel 36
Peibutuspüügivahenditega püüki käsitlevad meetmed
1. WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on seinnoodalaevadel keelatud kasutada või üles seada peibutuspüügivahendeid vahemikus 1. juulist 2019 (kell 00.00) kuni 30. septembrini 2019 (kell 24.00).
2. Lisaks lõikes 1 sätestatud keelule on 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel asuva WCPFC konventsiooni ala avamerel keelatud üles seada peibutuspüügivahendeid veel kahe lisakuu jooksul: kas siis 1. aprillist 2019 (kell 00.00) kuni 31. maini 2019 (kell 24.00) või 1. novembrist 2019 (kell 00.00) kuni 31. detsembrini 2019 (kell 24.00). Kahe lisakuu valik teatatakse komisjonile enne 31. jaanuari 2019.
3. Liikmesriigid tagavad, et ükski nende seinnoodalaev ei kasutaks merel rohkem kui 350 peibutuspüügivahendit mõõtevahenditega varustatud aktiveeritud poiga. Poi aktiveeritakse ainult laeva pardal.
4. Kõik lõike 1 kohases WCPFC konventsiooni ala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.
5. Lõiget 4 ei kohaldata järgmistel juhtudel:
a) |
reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks; |
b) |
kui kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või |
c) |
kui külmutusseadmetel tekib tõsine rike. |
Artikkel 37
Mõõkkala püügi luba omavate liidu kalalaevade arvu piiramine
WCPFC konventsiooni alal 20° lõunalaiusest lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate liidu kalalaevade suurim arv on esitatud VII lisas.
Artikkel 38
Mõõkkala püügi piirnormid õngejadapüügil 20° lõunalaiusest lõuna pool
Liikmesriigid tagavad, et mõõkkala (Xiphias gladius) püük õngejadadega 20° lõunalaiusest lõuna pool ei ületaks IH lisas sätestatud piirmäära. Samuti tagavad liikmesriigid, et selle meetme tulemusel ei kanduks mõõkkala püügikoormus 20° lõunalaiusest põhja poole.
Artikkel 39
Siid-hallhaid ja pikkuim-hallhaid
1. WCPFC konventsiooni alal on keelatud pardal hoida, ümber laadida, ladustada ja lossida järgmiste liikide rümpasid või nende osi:
a) |
siidhallhaid (Carcharhinus falciformis), |
b) |
pikkuim-hallhaid (Carcharhinus longimanus). |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
Artikkel 40
IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond
1. Laevad, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, peavad järgima käesolevas jaos sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti u kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.
2. Laevad, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevad, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, peavad järgima artikli 29 lõike 1 punktis a, artikli 29 lõigetes 2, 3 ja 4 ning artiklites 30, 31 ja 32 sätestatud meetmeid, kui need püüavad kala artikli 4 punkti u kohases IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas.
Artikkel 41
Väikeste pelaagiliste liikide varud geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18
1. Liidu kalalaevadega geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 püütud väikeste pelaagiliste liikide kogused ei ületa käesoleva määruse IL lisas sätestatud tasemeid.
2. Geograafilistes alapiirkondades 17 ja 18 väikeste pelaagiliste liikide varusid püüdvate liidu kalalaevade püügipäevade arv ei ületa 180 päeva aastas. Nimetatud 180 püügipäeva jooksul võib sihtliigina püüda maksimaalselt 144 päeval sardiini ja 144 päeval anšoovist.
Artikkel 42
Euroopa angerjas Vahemeres (geograafilised alapiirkonnad 1–27)
1. Käesoleva artikli sätteid kohaldatakse liidu laevade igasuguse tegevuse ja muu liidu püügitegevuse suhtes, mis on seotud euroopa angerja siht-, juhu- ja harrastuspüügiga.
2. Käesolevat artiklit kohaldatakse Vahemere suhtes ning riimvete suhtes, nagu estuaarid, laguunid ja üleminekuveed.
3. Euroopa angerja püük Vahemere liidu ja rahvusvahelistes vetes on keelatud kolme järjestikuse kuu pikkusel perioodil, mille iga liikmesriik kindlaks määrab. Püügikeeluperiood on kooskõlas määruses (EÜ) nr 1100/2007 sätestatud kaitse-eesmärkidega, kehtivate riiklike majandamiskavadega ning euroopa angerja hooajalise rändega asjaomases liikmesriigis. Liikmesriigid teatavad enda poolt kindlaks määratud perioodi komisjonile hiljemalt üks kuu enne keeluperioodi jõustumist ja igal juhul hiljemalt 31. jaanuaril 2019.
Artikkel 43
Kalapüügikeeld Beringi mere avamerel
Beringi mere avamerel on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).
Artikkel 44
Põhjapüügi ajutised meetmed
1. Liikmesriigid, kelle laevad on püüdnud kala rohkem kui 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma aastast põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki aasta keskmise tasemeni ning et selline püügitegevus toimub piirkonnas, mida hinnatakse SIOFA-le esitatud mõjuhinnangus.
2. Liikmesriigid, kelle laevad ei ole püüdnud kala üle 40 päeva konkreetsel aastal SIOFA kokkuleppega hõlmatud piirkonnas kuni 2016. aastani, peavad tagama, et nende lipu alla sõitvad kalalaevad piiravad oma põhjapüügi koormust ja/või põhjapüüki ning ruumilist jaotust vastavalt oma varasemale püügile.
III JAOTIS
KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED LIIDU VETES
Artikkel 45
Norra lipu all sõitvad kalalaevad ja Fääri saartel registreeritud kalalaevad
Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ja Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda liidu vetes kala käesoleva määruse I lisas kindlaks määratud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimustel.
Artikkel 46
Venezuela lipu all sõitvad kalalaevaed
Venezuela lipu all sõitvate kalalaevade suhtes kohaldatakse käesolevas määruses ja määruse (EL) 2017/2403 III jaotises sätestatud tingimusi.
Artikkel 47
Kalapüügiload
Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele liidu kalalaevadele antavate kalapüügilubade suurim arv on esitatud VIII lisas.
Artikkel 48
Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused
Artiklis 7 sätestatud tingimusi kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade püügi ja kaaspüügi suhtes, mis püüavad kala artiklis 45 sätestatud lubade alusel.
Artikkel 49
Püügikeeluaeg
Kolmanda riigi laevad, millel on lubatud püüda tobiaid ja seotud kaaspüüki ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes, ei tohi püüda tobiaid kõnealuses piirkonnas põhjatraali, nooda või samalaadsete veetavate püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on alla 16 mm 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2019 ja 1. augustist kuni 31. detsembrini 2019.
Artikkel 50
Keelud
1. Kolmandate riikide laevadel on liidu vetes keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:
a) |
täht-sünkrai (Amblyraja radiata) ICESi 2a, 3a ja 7d rajooni ning ICESi 4. alapiirkonna liidu vetes; |
b) |
järgmised saagraide liigid liidu vetes:
|
c) |
hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) liidu vetes; |
d) |
sileda tiibrai (Dipturus batis) kompleks (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) ICESi 2a rajooni ning ICESi 3., 4., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
e) |
õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
f) |
ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
g) |
šokolaadhai (Dalatias licha), luits-nokkhai (Deania calcea), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps) ja portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ICESi 2a rajooni ning ICESi 1., 4. ja 14. alapiirkonna liidu vetes; |
h) |
harilik heeringahai (Lamna nasus) liidu vetes; |
i) |
järgmised merisarvikute liigid liidu vetes:
|
j) |
ogarai (Raja clavata) ICESi 3a rajooni liidu vetes; |
k) |
norra rai (Dipturus nidarosiensis) ICESi 6a, 6b, 7a, 7b, 7c, 7e, 7f, 7g, 7h ja 7k rajooni liidu vetes; |
l) |
musterrai (Raja undulata) ICESi 6., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes ning valgerai (Rostroraja alba) ICESi 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
m) |
logardrailased (Rhinobatidae) ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10. ja 12. alapiirkonna liidu vetes; |
n) |
harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos) Vahemeres; |
o) |
vaalhai (Rhincodon typus) kõigis vetes; |
p) |
harilik ogahai (Squalus acanthias) ICESi 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10. alapiirkonna liidu vetes; |
q) |
euroopa ingelhai (Squatina squatina) liidu vetes. |
2. Lõikes 1 osutatud liikide isendite juhupüügi korral ei tohi neid kahjustada. Need isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.
IV JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 51
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab määrusega (EL) nr 1380/2013 asutatud kalanduse ja vesiviljeluse komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 52
Üleminekusäte
Artiklit 10, artikli 12 lõiget 2 ning artikleid 14, 20, 21, 26, 32, 33, 34, 39, 42, 43 ja 50 kohaldatakse mutatis mutandis ka 2020. aastal, kuni jõustub määrus, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused 2020. aastaks.
Artikkel 53
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.
Artiklit 9 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2019. Artiklitega 21, 22 ja 23 ning IE ja V lisa sätteid teatavate kalavarude püügi võimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alal kohaldatakse alates 1. detsembrist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 30. jaanuar 2019
Nõukogu nimel
eesistuja
G. CIAMBA
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).
(2) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/973, millega kehtestatakse Põhjamere põhjalähedaste kalavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava, täpsustatakse Põhjamerel kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 676/2007 ja (EÜ) nr 1342/2008 (ELT L 179, 16.7.2018, lk 1).
(4) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 509/2007, millega kehtestatakse La Manche'i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1627, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009 (ELT L 252, 16.9.2016, lk 1).
(6) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).
(7) Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1300/2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).
(8) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).
(9) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
(10) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 48).
(11) Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri saarte kohaliku valitsuse vaheline kalanduskokkulepe (EÜT L 226, 29.8.1980, lk 12).
(12) Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline kalandusalane partnerlusleping (ELT L 172, 30.6.2007, lk 4) ning protokoll, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 293, 23.10.2012, lk 5).
(13) ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).
(15) Komisjoni 10. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).
(17) Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 601/2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 3943/90, (EÜ) nr 66/98 ja (EÜ) nr 1721/1999 (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).
(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).
(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1343/2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).
(20) Sõlmitud nõukogu 22. mai 2006. aasta otsusega 2006/539/EÜ Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).
(21) Liit ühines sellega nõukogu 9. juuni 1986. aasta otsusega 86/238/EMÜ ühenduse ühinemise kohta rahvusvahelise Atlandi tuunikala kaitse konventsiooniga, mida muudeti Pariisis 10. juulil 1984. aastal alla kirjutatud konventsiooni osalisriikide täievoliliste esindajate konverentsi lõppaktile lisatud protokolliga (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).
(22) Liit ühines sellega nõukogu 18. septembri 1995. aasta otsusega 95/399/EÜ ühenduse ühinemise kohta India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepinguga (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 24).
(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 217/2009 Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).
(24) Sõlmitud nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsusega 2002/738/EÜ Euroopa Ühenduse Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga ühinemise kohta (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 39).
(25) Liit ühines sellega nõukogu 29. septembri 2008. aasta otsusega 2008/780/EÜ India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppe sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).
(26) Liit ühines sellega nõukogu 3. oktoobri 2011. aasta otsusega 2012/130/EÜ Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise kohta (ELT L 67, 6.3.2012, lk 1).
(27) Liit ühines sellega nõukogu 26. aprilli 2004. aasta otsusega 2005/75/EÜ ühenduse ühinemise kohta Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsiooniga (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
(29) Kõik põhjatraali liigid (OTB, OTT, PTB, TBB, TBN, TBS ja TB).
(30) Kõik seinnooda liigid (SSC, SDN, SPR, SV, SB ja SX).
(31) Kogu õngejadade või ritvõngedega kalapüük (LHP, LHM, LLD, LL, LTL, LX ja LLS).
(32) Kõik vainakkevõrgud ja mõrrad (GTR, GNS, FYK, FPN ja FIX).
(33) Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).
LISADE NIMEKIRI
I LISA: |
Liidu kalalaevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa |
IA LISA: |
Skagerrak, Kattegat, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. alapiirkond, CECAFi liidu veed, Prantsuse Guajaana veed |
IB LISA: |
Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi 1., 2., 5., 12. ja 14. alapiirkond ning NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed |
IC LISA: |
Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala |
ID LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
IE LISA: |
Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala |
IF LISA: |
Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala |
IG LISA: |
Siniuim-tuun – levikualad |
IH LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
IJ LISA: |
SPRFMO konventsiooni ala |
IK LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
IL LISA: |
GFCMi lepinguga hõlmatud piirkond |
IIA LISA: |
Kalalaevade püügikoormus seoses teatavate euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari varude taastamisega ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes |
IIB LISA: |
Laevade püügikoormus seoses hariliku merikeele varude majandamisega La Manche'i lääneosas ICESi 7e rajoonis |
IIC LISA: |
Tobiavarude majandamise piirkonnad ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas |
III LISA: |
Kolmanda riigi vetes kala püüdvate liidu kalalaevade kalapüügilubade maksimaalne arv |
IV LISA: |
ICCATi konventsiooni ala |
V LISA: |
CCAMLRi konventsiooni ala |
VI LISA: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala |
VII LISA: |
WCPFC konventsiooni ala |
VIII LISA: |
Liidu vetes kala püüdvate kolmandate riikide kalalaevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud |
I LISA
LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA
IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG, IJ, IK ja IL lisa tabelites esitatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole ette nähtud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.
Kõigi käesolevas lisas esitatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.
Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsete nimetustega on esitatud liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.
Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:
Teaduslik nimetus |
Kolmetäheline kood |
Tavanimetus |
Amblyraja radiata |
RJR |
Täht-sünkrai |
Ammodytes spp. |
SAN |
Tobiad |
Argentina silus |
ARU |
Põhjaatlandi hõbekala |
Beryx spp. |
ALF |
Limapead |
Brosme brosme |
USK |
Meriluts |
Caproidae |
BOR |
Hirvkalalased |
Centrophorus squamosus |
GUQ |
Hall lühiogahai |
Centroscymnus coelolepis |
CYO |
Portugali süvahai |
Chaceon spp. |
GER |
Süvamere punakrabi |
Chaenocephalus aceratus |
SSI |
Krokodilljääkala |
Champsocephalus gunnari |
ANI |
Haugjääkala |
Channichthys rhinoceratus |
LIC |
Kerguéleni jääkala |
Chionoecetes spp. |
PCR |
Arktikakrabi |
Clupea harengus |
HER |
Heeringas |
Coryphaenoides rupestris |
RNG |
Kalju-tömppeakala |
Dalatias licha |
SCK |
Šokolaadhai |
Deania calcea |
DCA |
Luits-nokkhai |
Dicentrarchus labrax |
BSS |
Harilik huntahven |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
RJB |
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid |
Dissostichus eleginoides |
TOP |
Patagoonia kihvkala |
Dissostichus mawsoni |
TOA |
Antarktika kihvkala |
Dissostichus spp. |
TOT |
Kihvkalad |
Engraulis encrasicolus |
ANE |
Anšoovis |
Etmopterus princeps |
ETR |
Suur tumehai |
Etmopterus pusillus |
ETP |
Ronkjas tumehai |
Euphausia superba |
KRI |
Tavaline hiilgevähk |
Gadus morhua |
COD |
Tursk |
Galeorhinus galeus |
GAG |
Supi-nugishai |
Glyptocephalus cynoglossus |
WIT |
Pikklest |
Hippoglossoides platessoides |
PLA |
Harilik karelest |
Hippoglossus hippoglossus |
HAL |
Harilik hiidlest |
Hoplostethus atlanticus |
ORY |
Oranž karekala |
Illex illecebrosus |
SQI |
Lühiuimkalmaar |
Lamna nasus |
POR |
Harilik heeringahai |
Lepidorhombus spp. |
LEZ |
Megrimid |
Leucoraja naevus |
RJN |
Kägurai |
Limanda ferruginea |
YEL |
Ruske soomuslest |
Lophiidae |
ANF |
Merikuratlased |
Macrourus spp. |
GRV |
Pikksabad |
Makaira nigricans |
BUM |
Sinine marliin |
Mallotus villosus |
CAP |
Moiva |
Manta birostris |
RMB |
Hiid-sarvikrai |
Martialia hyadesi |
SQS |
Kalmaar |
Melanogrammus aeglefinus |
HAD |
Kilttursk |
Merlangius merlangus |
WHG |
Merlang |
Merluccius merluccius |
HKE |
Euroopa merluus |
Micromesistius poutassou |
WHB |
Põhjaputassuu |
Microstomus kitt |
LEM |
Väikesuulest |
Molva dypterygia |
BLI |
Sinine molva |
Molva molva |
LIN |
Harilik molva |
Nephrops norvegicus |
NEP |
Norra salehomaar |
Notothenia gibberifrons |
NOG |
Roheline rüntnototeenia |
Notothenia rossii |
NOR |
Marmornototeenia |
Notothenia squamifrons |
NOS |
Hall nototeenia |
Pandalus borealis |
PRA |
Harilik süvameregarneel |
Paralomis spp. |
PAI |
Krabid |
Penaeus spp. |
PEN |
Viburhännakud |
Pleuronectes platessa |
PLE |
Atlandi merilest |
Pleuronectiformes |
FLX |
Lestalised |
Pollachius pollachius |
POL |
Pollak |
Pollachius virens |
POK |
Põhjaatlandi süsikas |
Psetta maxima |
TUR |
Harilik kammeljas |
Pseudochaenichthys georgianus |
SGI |
Tume ebajääkala |
Pseudopentaceros spp. |
EDW |
Kultkala |
Raja alba |
RJA |
Valgerai |
Raja brachyura |
RJH |
Valgetäpp-rai |
Raja circularis |
RJI |
Ümar helerai |
Raja clavata |
RJC |
Ogarai |
Raja fullonica |
RJF |
Šagräänrai |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
JAD |
Norra rai |
Raja microocellata |
RJE |
Peentäpp-rai |
Raja montagui |
RJM |
Täpiline rai |
Raja undulata |
RJU |
Musterrai |
Rajiformes |
SRX |
Railised |
Reinhardtius hippoglossoides |
GHL |
Süvalest |
Sardina pilchardus |
PIL |
Sardiin |
Scomber scombrus |
MAC |
Harilik makrell |
Scophthalmus rhombus |
BLL |
Sile kammeljas |
Sebastes spp. |
RED |
Meriahvenad |
Solea solea |
SOL |
Harilik merikeel |
Solea spp. |
SOO |
Merikeeled |
Sprattus sprattus |
SPR |
Kilu |
Squalus acanthias |
DGS |
Harilik ogahai |
Tetrapturus albidus |
WHM |
Valge odanina |
Thunnus maccoyii |
SBF |
Siniuim-tuun |
Thunnus obesus |
BET |
Suursilm-tuun |
Thunnus thynnus |
BFT |
Harilik tuun |
Trachurus murphyi |
CJM |
Tšiili stauriid |
Trachurus spp. |
JAX |
Stauriidid |
Trisopterus esmarkii |
NOP |
Tursik |
Urophycis tenuis |
HKW |
Valge ameerikaluts |
Xiphias gladius |
SWO |
Mõõkkala |
Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavuse tabel on esitatud üksnes selgitamiseks:
Anšoovis |
ANE |
Engraulis encrasicolus |
Antarktika kihvkala |
TOA |
Dissostichus mawsoni |
Arktikakrabi |
PCR |
Chionoecetes spp. |
Atlandi merilest |
PLE |
Pleuronectes platessa |
Euroopa merluus |
HKE |
Merluccius merluccius |
Hall lühiogahai |
GUQ |
Centrophorus squamosus |
Hall nototeenia |
NOS |
Notothenia squamifrons |
Harilik heeringahai |
POR |
Lamna nasus |
Harilik hiidlest |
HAL |
Hippoglossus hippoglossus |
Harilik huntahven |
BSS |
Dicentrarchus labrax |
Harilik kammeljas |
TUR |
Psetta maxima |
Harilik karelest |
PLA |
Hippoglossoides platessoides |
Harilik makrell |
MAC |
Scomber scombrus |
Harilik merikeel |
SOL |
Solea solea |
Harilik molva |
LIN |
Molva molva |
Harilik ogahai |
DGS |
Squalus acanthias |
Harilik süvameregarneel |
PRA |
Pandalus borealis |
Harilik tuun |
BFT |
Thunnus thynnus |
Haugjääkala |
ANI |
Champsocephalus gunnari |
Heeringas |
HER |
Clupea harengus |
Hiid-sarvikrai |
RMB |
Manta birostris |
Hirvkalalased |
BOR |
Caproidae |
Kalju-tömppeakala |
RNG |
Coryphaenoides rupestris |
Kalmaar |
SQS |
Martialia hyadesi |
Kerguéleni jääkala |
LIC |
Channichthys rhinoceratus |
Kihvkalad |
TOT |
Dissostichus spp. |
Kilttursk |
HAD |
Melanogrammus aeglefinus |
Kilu |
SPR |
Sprattus sprattus |
Krabid |
PAI |
Paralomis spp. |
Krokodilljääkala |
SSI |
Chaenocephalus aceratus |
Kultkala |
EDW |
Pseudopentaceros spp. |
Kägurai |
RJN |
Leucoraja naevus |
Lestalised |
FLX |
Pleuronectiformes |
Limapead |
ALF |
Beryx spp. |
Luits-nokkhai |
DCA |
Deania calcea |
Lühiuimkalmaar |
SQI |
Illex illecebrosus |
Marmornototeenia |
NOR |
Notothenia rossii |
Megrimid |
LEZ |
Lepidorhombus spp. |
Meriahvenad |
RED |
Sebastes spp. |
Merikeeled |
SOO |
Solea spp. |
Merikuratlased |
ANF |
Lophiidae |
Meriluts |
USK |
Brosme brosme |
Merlang |
WHG |
Merlangius merlangus |
Moiva |
CAP |
Mallotus villosus |
Musterrai |
RJU |
Raja undulata |
Mõõkkala |
SWO |
Xiphias gladius |
Norra rai |
JAD |
Raja (Dipturus) nidarosiensis |
Norra salehomaar |
NEP |
Nephrops norvegicus |
Ogarai |
RJC |
Raja clavata |
Oranž karekala |
ORY |
Hoplostethus atlanticus |
Patagoonia kihvkala |
TOP |
Dissostichus eleginoides |
Peentäpp-rai |
RJE |
Raja microocellata |
Pikklest |
WIT |
Glyptocephalus cynoglossus |
Pikksabad |
GRV |
Macrourus spp. |
Pollak |
POL |
Pollachius pollachius |
Portugali süvahai |
CYO |
Centroscymnus coelolepis |
Põhjaatlandi hõbekala |
ARU |
Argentina silus |
Põhjaatlandi süsikas |
POK |
Pollachius virens |
Põhjaputassuu |
WHB |
Micromesistius poutassou |
Railised |
SRX |
Rajiformes |
Roheline rüntnototeenia |
NOG |
Notothenia gibberifrons |
Ronkjas tumehai |
ETP |
Etmopterus pusillus |
Ruske soomuslest |
YEL |
Limanda ferruginea |
Sardiin |
PIL |
Sardina pilchardus |
Sile kammeljas |
BLL |
Scophthalmus rhombus |
Sile tiibrai, sh selle mõlemad liigid |
RJB |
Dipturus batis (Dipturus cf. flossada ja Dipturus cf. intermedia) |
Sinine marliin |
BUM |
Makaira nigricans |
Sinine molva |
BLI |
Molva dypterygia |
Siniuim-tuun |
SBF |
Thunnus maccoyii |
Stauriidid |
JAX |
Trachurus spp. |
Supi-nugishai |
GAG |
Galeorhinus galeus |
Suur tumehai |
ETR |
Etmopterus princeps |
Suursilm-tuun |
BET |
Thunnus obesus |
Süvalest |
GHL |
Reinhardtius hippoglossoides |
Süvamere punakrabi |
GER |
Chaceon spp. |
Šagräänrai |
RJF |
Raja fullonica |
Šokolaadhai |
SCK |
Dalatias licha |
Tavaline hiilgevähk |
KRI |
Euphausia superba |
Tobiad |
SAN |
Ammodytes spp. |
Tšiili stauriid |
CJM |
Trachurus murphyi |
Tume ebajääkala |
SGI |
Pseudochaenichthys georgianus |
Tursik |
NOP |
Trisopterus esmarkii |
Tursk |
COD |
Gadus morhua |
Täht-sünkrai |
RJR |
Amblyraja radiata |
Täpiline rai |
RJM |
Raja montagui |
Valge ameerikaluts |
HKW |
Urophycis tenuis |
Valge odanina |
WHM |
Tetrapturus albidus |
Valgerai |
RJA |
Raja alba |
Valgetäpp-rai |
RJH |
Raja brachyura |
Viburhännakud |
PEN |
Penaeus spp. |
Väikesuulest |
LEM |
Microstomus kitt |
Ümar helerai |
RJI |
Raja circularis |
IA LISA
SKAGERRAK, KATTEGAT, ICESi 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. JA 14. ALAPIIRKOND, CECAFi LIIDU VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED
Liik: |
tobiad ja seotud kaaspüük Ammodytes spp. |
Püügipiirkond: |
2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (1) |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Taani |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saksamaa |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rootsi |
0 (2) |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liit |
0 |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IIC lisas määratletud tobiavarude majandamise piirkondades:
Püügipiirkond
: tobiavarude majandamispiirkonna liidu veed 1r 2r ()
3r 4 5r 6 7r (SAN/234_1R) (SAN/234_2R) (SAN/234_3R) (SAN/234_4) (SAN/234_5R) (SAN/234_6) (SAN/234_7R) Taani 0 0 0 0 0 0 0 Ühendkuningriik 0 0 0 0 0 0 0 Saksamaa 0 0 0 0 0 0 0 Rootsi 0 0 0 0 0 0 0 Liit 0 0 0 0 0 0 0 Kokku 0 0 0 0 0 0 0
() Majandamispiirkonnas 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli. |
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/1/2.) |
|
Saksamaa |
24 |
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
Madalmaad |
19 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
39 |
|
|
|
Liit |
90 |
|
|
|
TAC |
90 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
3a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (ARU/3A4-C) |
|
Taani |
1 093 |
|
|
|
Saksamaa |
11 |
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
Iirimaa |
8 |
|
|
|
Madalmaad |
51 |
|
|
|
Rootsi |
43 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
20 |
|
|
|
Liit |
1 234 |
|
|
|
TAC |
1 234 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
põhjaatlandi hõbekala Argentina silus |
Püügipiirkond: |
5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (ARU/567.) |
|
Saksamaa |
355 |
|
|
|
Prantsusmaa |
7 |
|
|
|
Iirimaa |
329 |
|
|
|
Madalmaad |
3 710 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
260 |
|
|
|
Liit |
4 661 |
|
|
|
TAC |
4 661 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
1., 2. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/1214EI) |
|
Saksamaa |
6 (4) |
|
|
|
Prantsusmaa |
6 (4) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 (4) |
|
|
|
Muud |
3 (4) |
|
|
|
Liit |
21 (4) |
|
|
|
TAC |
21 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
3a (USK/03A.) |
|
Taani |
15 |
|
|
|
Rootsi |
8 |
|
|
|
Saksamaa |
8 |
|
|
|
Liit |
31 |
|
|
|
TAC |
31 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu veed (USK/04-C.) |
|
Taani |
68 |
|
|
|
Saksamaa |
20 |
|
|
|
Prantsusmaa |
47 |
|
|
|
Rootsi |
7 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
102 |
|
|
|
Muud |
7 (5) |
|
|
|
Liit |
251 |
|
|
|
TAC |
251 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
5., 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (USK/567EI.) |
|
Saksamaa |
17 |
|
|
|
Hispaania |
60 |
|
|
|
Prantsusmaa |
705 |
|
|
|
Iirimaa |
68 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
340 |
|
|
|
Muud |
17 (6) |
|
|
|
Liit |
1 207 |
|
|
|
Norra |
|
|
||
TAC |
4 130 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
meriluts Brosme brosme |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (USK/04-N.) |
|
Belgia |
0 |
|
|
|
Taani |
165 |
|
|
|
Saksamaa |
1 |
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 |
|
|
|
Liit |
170 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
hirvkalalased Caproidae |
Püügipiirkond: |
6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BOR/678-) |
|
Taani |
5 357 |
|
|
|
Iirimaa |
15 086 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 387 |
|
|
|
Liit |
21 830 |
|
|
|
TAC |
21 830 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
heeringas (11) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3a (HER/03A.) |
|
Taani |
12 325 (12) |
|
|
|
Saksamaa |
197 (12) |
|
|
|
Rootsi |
12 893 (12) |
|
|
|
Liit |
25 415 (12) |
|
|
|
Norra |
3 911 |
|
|
|
Fääri saared |
0 (13) |
|
|
|
TAC |
29 326 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
heeringas (14) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu ja Norra veed põhja pool 53°30′ N (HER/4AB.) |
|||||||
Taani |
59 468 |
|
|
|||||||
Saksamaa |
39 404 |
|
|
|||||||
Prantsusmaa |
20 670 |
|
|
|||||||
Madalmaad |
51 717 |
|
|
|||||||
Rootsi |
3 913 |
|
|
|||||||
Ühendkuningriik |
55 583 |
|
|
|||||||
Liit |
230 755 |
|
|
|||||||
Fääri saared |
250 |
|
|
|||||||
Norra |
111 652 (15) |
|
|
|||||||
TAC |
385 008 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
|||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-) ()
Liit 50 000
() Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (HER/04-N.) |
|
Rootsi |
886 (17) |
|
|
|
Liit |
886 |
|
|
|
TAC |
385 008 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
heeringas (18) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
3a (HER/03A-BC) |
|
Taani |
5 692 |
|
|
|
Saksamaa |
51 |
|
|
|
Rootsi |
916 |
|
|
|
Liit |
6 659 |
|
|
|
TAC |
6 659 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
heeringas (19) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4. ja 7d püügipiirkond ning 2a püügipiirkonna liidu veed (HER/2A47DX) |
|
Belgia |
65 |
|
|
|
Taani |
12 628 |
|
|
|
Saksamaa |
65 |
|
|
|
Prantsusmaa |
65 |
|
|
|
Madalmaad |
65 |
|
|
|
Rootsi |
62 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
240 |
|
|
|
Liit |
13 190 |
|
|
|
TAC |
13 190 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
heeringas (20) Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
4c, 7d (21) (HER/4CXB7D) |
|
Belgia |
8 632 (22) |
|
|
|
Taani |
800 (22) |
|
|
|
Saksamaa |
530 (22) |
|
|
|
Prantsusmaa |
10 277 (22) |
|
|
|
Madalmaad |
18 162 (22) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 950 (22) |
|
|
|
Liit |
42 351 (22) |
|
|
|
TAC |
385 008 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
5b, 6b ja 6aN püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (23) (HER/5B6ANB) |
|
Saksamaa |
466 (24) |
|
|
|
Prantsusmaa |
88 (24) |
|
|
|
Iirimaa |
630 (24) |
|
|
|
Madalmaad |
466 (24) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 520 (24) |
|
|
|
Liit |
4 170 (24) |
|
|
|
TAC |
4 170 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
6aS (25), 7b, 7c (HER/6AS7BC) |
|
Iirimaa |
1 482 |
|
|
|
Madalmaad |
148 |
|
|
|
Liit |
1 630 |
|
|
|
TAC |
1 630 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
6 Clyde (26) (HER/06ACL.) |
|
Ühendkuningriik |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (27) |
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (27) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7a (28) (HER/07A/MM) |
|
Iirimaa |
1 795 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
5 101 |
|
|
|
Liit |
6 896 |
|
|
|
TAC |
6 896 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7e ja 7f (HER/7EF.) |
|
Prantsusmaa |
465 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
465 |
|
|
|
Liit |
930 |
|
|
|
TAC |
930 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
7g (29), 7h (29), 7j (29) ja 7k (29) (HER/7G-K.) |
|
Saksamaa |
53 |
|
|
|
Prantsusmaa |
293 |
|
|
|
Iirimaa |
4 097 |
|
|
|
Madalmaad |
293 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 |
|
|
|
Liit |
4 742 |
|
|
|
TAC |
4 742 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
8 (ANE/08.) |
|
Hispaania |
29 700 |
|
|
|
Prantsusmaa |
3 300 |
|
|
|
Liit |
33 000 |
|
|
|
TAC |
33 000 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
anšoovis Engraulis encrasicolus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANE/9/3411) |
|
Hispaania |
0 (30) |
|
|
|
Portugal |
0 (30) |
|
|
|
Liit |
0 (30) |
|
|
|
TAC |
0 (30) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (COD/03AN.) |
|
Belgia |
11 |
|
|
|
Taani |
3 364 |
|
|
|
Saksamaa |
84 |
|
|
|
Madalmaad |
21 |
|
|
|
Rootsi |
589 |
|
|
|
Liit |
4 069 |
|
|
|
TAC |
4 205 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Kattegat (COD/03AS.) |
|
Taani |
350 (31) |
|
|
|
Saksamaa |
7 (31) |
|
|
|
Rootsi |
210 (31) |
|
|
|
Liit |
567 (31) |
|
|
|
TAC |
567 (31) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/2A3AX4) |
|||||
Belgia |
828 (32) |
|
|
|||||
Taani |
4 758 |
|
|
|||||
Saksamaa |
3 017 |
|
|
|||||
Prantsusmaa |
1 023 (32) |
|
|
|||||
Madalmaad |
2 688 (32) |
|
|
|||||
Rootsi |
32 |
|
|
|||||
Ühendkuningriik |
10 914 (32) |
|
|
|||||
Liit |
23 260 |
|
|
|||||
Norra |
5 004 (33) |
|
|
|||||
TAC |
29 437 |
|
Analüütiline TAC
|
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) Liit 21 236 |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (COD/04-N.) |
|
Rootsi |
382 (34) |
|
|
|
Liit |
382 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6b; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00′ W, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (COD/5W6-14) |
|
Belgia |
0 |
|
|
|
Saksamaa |
1 |
|
|
|
Prantsusmaa |
12 |
|
|
|
Iirimaa |
16 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
45 |
|
|
|
Liit |
74 |
|
|
|
TAC |
74 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
6a; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00′ W (COD/5BE6A) |
|
Belgia |
3 (35) |
|
|
|
Saksamaa |
26 (35) |
|
|
|
Prantsusmaa |
275 (35) |
|
|
|
Iirimaa |
385 (35) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 046 (35) |
|
|
|
Liit |
1 735 (35) |
|
|
|
TAC |
1 735 (35) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7a (COD/07A.) |
|
Belgia |
11 (36) |
|
|
|
Prantsusmaa |
30 (36) |
|
|
|
Iirimaa |
530 (36) |
|
|
|
Madalmaad |
3 (36) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
233 (36) |
|
|
|
Liit |
807 (36) |
|
|
|
TAC |
807 (36) |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7b, 7c, 7e–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (COD/7XAD34) |
|
Belgia |
50 (37) |
|
|
|
Prantsusmaa |
822 (37) |
|
|
|
Iirimaa |
650 (37) |
|
|
|
Madalmaad |
0 (37) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
88 (37) |
|
|
|
Liit |
1 610 (37) |
|
|
|
TAC |
1 610 (37) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
7d (COD/07D.) |
|
Belgia |
74 (38) |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 439 (38) |
|
|
|
Madalmaad |
43 (38) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
159 (38) |
|
|
|
Liit |
1 715 (38) |
|
|
|
TAC |
1 715 (38) |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (LEZ/2AC4-C) |
|
Belgia |
9 |
|
|
|
Taani |
7 |
|
|
|
Saksamaa |
7 |
|
|
|
Prantsusmaa |
47 |
|
|
|
Madalmaad |
37 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 780 |
|
|
|
Liit |
2 887 |
|
|
|
TAC |
2 887 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 6; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (LEZ/56-14) |
|
Hispaania |
657 |
|
|
|
Prantsusmaa |
2 563 (39) |
|
|
|
Iirimaa |
749 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 813 (39) |
|
|
|
Liit |
5 782 |
|
|
|
TAC |
5 782 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
7 (LEZ/07.) |
|
Belgia |
490 (40) |
|
|
|
Hispaania |
5 440 (41) |
|
|
|
Prantsusmaa |
6 602 (41) |
|
|
|
Iirimaa |
3 001 (40) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 599 (40) |
|
|
|
Liit |
18 132 |
|
|
|
TAC |
18 132 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8a, 8b, 8d ja 8e (LEZ/8ABDE.) |
|
Hispaania |
943 |
|
|
|
Prantsusmaa |
761 |
|
|
|
Liit |
1 704 |
|
|
|
TAC |
1 704 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
megrimid Lepidorhombus spp. |
Püügipiirkond: |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (LEZ/8C3411) |
|
Hispaania |
1 728 |
|
|
|
Prantsusmaa |
86 |
|
|
|
Portugal |
58 |
|
|
|
Liit |
1 872 |
|
|
|
TAC |
1 872 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (ANF/2AC4-C) |
|
Belgia |
715 (42) |
|
|
|
Taani |
1 577 (42) |
|
|
|
Saksamaa |
770 (42) |
|
|
|
Prantsusmaa |
147 (42) |
|
|
|
Madalmaad |
541 (42) |
|
|
|
Rootsi |
18 (42) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
16 469 (42) |
|
|
|
Liit |
20 237 (42) |
|
|
|
TAC |
20 237 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (ANF/04-N.) |
|
Belgia |
51 |
|
|
|
Taani |
1 305 |
|
|
|
Saksamaa |
21 |
|
|
|
Madalmaad |
18 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
305 |
|
|
|
Liit |
1 700 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (ANF/56-14) |
|
Belgia |
411 (43) |
|
|
|
Saksamaa |
470 (43) |
|
|
|
Hispaania |
440 |
|
|
|
Prantsusmaa |
5 067 (43) |
|
|
|
Iirimaa |
1 145 |
|
|
|
Madalmaad |
396 (43) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 524 (43) |
|
|
|
Liit |
11 453 |
|
|
|
TAC |
11 453 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
7 (ANF/07.) |
|
Belgia |
3 049 (44) |
|
|
|
Saksamaa |
340 (44) |
|
|
|
Hispaania |
1 212 (44) |
|
|
|
Prantsusmaa |
19 568 (44) |
|
|
|
Iirimaa |
2 501 (44) |
|
|
|
Madalmaad |
395 (44) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
5 934 (44) |
|
|
|
Liit |
32 999 (44) |
|
|
|
TAC |
32 999 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8a, 8b, 8d ja 8e (ANF/8ABDE.) |
|
Hispaania |
1 275 |
|
|
|
Prantsusmaa |
7 096 |
|
|
|
Liit |
8 371 |
|
|
|
TAC |
8 371 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
merikuratlased Lophiidae |
Püügipiirkond: |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (ANF/8C3411) |
|
Hispaania |
3 472 |
|
|
|
Prantsusmaa |
3 |
|
|
|
Portugal |
691 |
|
|
|
Liit |
4 166 |
|
|
|
TAC |
4 166 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
3a (HAD/03A.) |
|
Belgia |
8 |
|
|
|
Taani |
1 435 |
|
|
|
Saksamaa |
91 |
|
|
|
Madalmaad |
2 |
|
|
|
Rootsi |
170 |
|
|
|
Liit |
1 706 |
|
|
|
TAC |
1 780 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
4; 2a püügipiirkonna liidu veed (HAD/2AC4.) |
|||||
Belgia |
168 |
|
|
|||||
Taani |
1 153 |
|
|
|||||
Saksamaa |
734 |
|
|
|||||
Prantsusmaa |
1 279 |
|
|
|||||
Madalmaad |
126 |
|
|
|||||
Rootsi |
116 |
|
|
|||||
Ühendkuningriik |
19 015 |
|
|
|||||
Liit |
22 591 |
|
|
|||||
Norra |
6 359 |
|
|
|||||
TAC |
28 950 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) Liit 16 804 |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62o N (HAD/04-N.) |
|
Rootsi |
707 (45) |
|
|
|
Liit |
707 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
6b, 12. ja 14. piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/6B1214) |
|
Belgia |
23 |
|
|
|
Saksamaa |
28 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 155 |
|
|
|
Iirimaa |
824 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
8 439 |
|
|
|
Liit |
10 469 |
|
|
|
TAC |
10 469 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
5b ja 6a piirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (HAD/5BC6A.) |
|
Belgia |
4 (46) |
|
|
|
Saksamaa |
4 (46) |
|
|
|
Prantsusmaa |
178 (46) |
|
|
|
Iirimaa |
528 (46) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 512 (46) |
|
|
|
Liit |
3 226 |
|
|
|
TAC |
3 226 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7b–k, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HAD/7X7A34) |
|
Belgia |
93 |
|
|
|
Prantsusmaa |
5 552 |
|
|
|
Iirimaa |
1 851 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
833 |
|
|
|
Liit |
8 329 |
|
|
|
TAC |
8 329 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
7a (HAD/07A.) |
|
Belgia |
59 |
|
|
|
Prantsusmaa |
271 |
|
|
|
Iirimaa |
1 619 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 790 |
|
|
|
Liit |
3 739 |
|
|
|
TAC |
3 739 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
3a (WHG/03A.) |
|
Taani |
1 109 |
|
|
|
Madalmaad |
4 |
|
|
|
Rootsi |
119 |
|
|
|
Liit |
1 232 |
|
|
|
TAC |
1 660 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
4; 2a püügipiirkonna liidu veed (WHG/2AC4.) |
|||||
Belgia |
226 |
|
|
|||||
Taani |
977 |
|
|
|||||
Saksamaa |
254 |
|
|
|||||
Prantsusmaa |
1 468 |
|
|
|||||
Madalmaad |
565 |
|
|
|||||
Rootsi |
2 |
|
|
|||||
Ühendkuningriik |
7 062 |
|
|
|||||
Liit |
10 554 |
|
|
|||||
Norra |
1 219 (47) |
|
|
|||||
TAC |
17 191 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) Liit 10 881 |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (WHG/56-14) |
|
Saksamaa |
3 (48) |
|
|
|
Prantsusmaa |
68 (48) |
|
|
|
Iirimaa |
324 (48) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
717 (48) |
|
|
|
Liit |
1 112 (48) |
|
|
|
TAC |
1 112 (48) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7a (WHG/07A.) |
|
Belgia |
2 (49) |
|
|
|
Prantsusmaa |
25 (49) |
|
|
|
Iirimaa |
419 (49) |
|
|
|
Madalmaad |
0 (49) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
281 (49) |
|
|
|
Liit |
727 (49) |
|
|
|
TAC |
727 (49) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
7b, 7c, 7d, 7e, 7f, 7g, 7h, 7j ja 7k (WHG/7X7A-C) |
|
Belgia |
187 |
|
|
|
Prantsusmaa |
11 510 |
|
|
|
Iirimaa |
5 334 |
|
|
|
Madalmaad |
94 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 059 |
|
|
|
Liit |
19 184 |
|
|
|
TAC |
19 184 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
merlang Merlangius merlangus |
Püügipiirkond: |
8 (WHG/08.) |
|
Hispaania |
1 016 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 524 |
|
|
|
Liit |
2 540 |
|
|
|
TAC |
2 540 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
merlang ja pollak Merlangius merlangus ja Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (W/P/04-N.) |
|
Rootsi |
190 (50) |
|
|
|
Liit |
190 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
3a (HKE/03A.) |
|
Taani |
3 950 (51) |
|
|
|
Rootsi |
336 (51) |
|
|
|
Liit |
4 286 |
|
|
|
TAC |
4 286 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (HKE/2AC4-C) |
|
Belgia |
71 (52) |
|
|
|
Taani |
2 888 (52) |
|
|
|
Saksamaa |
331 (52) |
|
|
|
Prantsusmaa |
639 (52) |
|
|
|
Madalmaad |
166 (52) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
899 (52) |
|
|
|
Liit |
4 994 (52) |
|
|
|
TAC |
4 994 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/571214) |
|||||||||||||||||
Belgia |
733 (53) |
|
|
|||||||||||||||||
Hispaania |
23 512 |
|
|
|||||||||||||||||
Prantsusmaa |
36 310 (53) |
|
|
|||||||||||||||||
Iirimaa |
4 400 |
|
|
|||||||||||||||||
Madalmaad |
473 (53) |
|
|
|||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
14 334 (53) |
|
|
|||||||||||||||||
Liit |
79 762 |
|
|
|||||||||||||||||
TAC |
79 762 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
|||||||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8a, 8b, 8d ja 8e (HKE/*8ABDE) Belgia 95 Hispaania 3 793 Prantsusmaa 3 793 Iirimaa 474 Madalmaad 47 Ühendkuningriik 2 134 Liit 10 336 |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
8a, 8b, 8d ja 8e (HKE/8ABDE.) |
|||||||||||||
Belgia |
23 (54) |
|
|
|||||||||||||
Hispaania |
16 036 |
|
|
|||||||||||||
Prantsusmaa |
36 013 |
|
|
|||||||||||||
Madalmaad |
46 (54) |
|
|
|||||||||||||
Liit |
52 118 |
|
|
|||||||||||||
TAC |
52 118 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
|||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
6 ja 7; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) Belgia 5 Hispaania 4 645 Prantsusmaa 8 361 Madalmaad 14 Liit 13 025 |
Liik: |
euroopa merluus Merluccius merluccius |
Püügipiirkond: |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (HKE/8C3411) |
|
Hispaania |
5 924 |
|
|
|
Prantsusmaa |
569 |
|
|
|
Portugal |
2 765 |
|
|
|
Liit |
9 258 |
|
|
|
TAC |
9 258 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2. ja 4. püügipiirkonna Norra veed (WHB/24-N.) |
|
Taani |
0 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (WHB/1X14) |
|
Taani |
48 813 (55) |
|
|
|
Saksamaa |
18 979 (55) |
|
|
|
Hispaania |
|
|
||
Prantsusmaa |
33 970 (55) |
|
|
|
Iirimaa |
37 800 (55) |
|
|
|
Madalmaad |
59 522 (55) |
|
|
|
Portugal |
|
|
||
Rootsi |
12 075 (55) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
63 341 (55) |
|
|
|
Liit |
|
|
||
Norra |
99 900 |
|
|
|
Fääri saared |
10 000 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (WHB/8C3411) |
|
Hispaania |
35 251 |
|
|
|
Portugal |
8 813 |
|
|
|
Liit |
44 064 (58) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
2., 4a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W (WHB/24A567) |
|
Norra |
|
|
||
Fääri saared |
|
|
||
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
väikesuulest ja pikklest Microstomus kitt ja Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (L/W/2AC4-C) |
|
Belgia |
427 |
|
|
|
Taani |
1 175 |
|
|
|
Saksamaa |
151 |
|
|
|
Prantsusmaa |
322 |
|
|
|
Madalmaad |
978 |
|
|
|
Rootsi |
13 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 808 |
|
|
|
Liit |
7 874 |
|
|
|
TAC |
7 874 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/5B67-) |
|
Saksamaa |
120 |
|
|
|
Eesti |
18 |
|
|
|
Hispaania |
377 |
|
|
|
Prantsusmaa |
8 599 |
|
|
|
Iirimaa |
33 |
|
|
|
Leedu |
7 |
|
|
|
Poola |
4 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 187 |
|
|
|
Muud |
33 (63) |
|
|
|
Liit |
11 378 |
|
|
|
Norra |
250 (64) |
|
|
|
Fääri saared |
150 (65) |
|
|
|
TAC |
11 778 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
12. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (BLI/12INT-) |
|
Eesti |
1 (66) |
|
|
|
Hispaania |
218 (66) |
|
|
|
Prantsusmaa |
5 (66) |
|
|
|
Leedu |
2 (66) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 (66) |
|
|
|
Muud |
1 (66) |
|
|
|
Liit |
229 (66) |
|
|
|
TAC |
229 (66) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
2. ja 4. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/24-) |
|
Taani |
4 |
|
|
|
Saksamaa |
4 |
|
|
|
Iirimaa |
4 |
|
|
|
Prantsusmaa |
23 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 |
|
|
|
Muud |
4 (67) |
|
|
|
Liit |
53 |
|
|
|
TAC |
53 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
sinine molva Molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
3a püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (BLI/03A-) |
|
Taani |
3 |
|
|
|
Saksamaa |
2 |
|
|
|
Rootsi |
3 |
|
|
|
Liit |
8 |
|
|
|
TAC |
8 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/1/2.) |
|
Taani |
8 |
|
|
|
Saksamaa |
8 |
|
|
|
Prantsusmaa |
8 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
8 |
|
|
|
Muud |
4 (68) |
|
|
|
Liit |
36 |
|
|
|
TAC |
36 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
3a püügipiirkonna liidu veed (LIN/03A-C.) |
|
Belgia |
13 |
|
|
|
Taani |
93 |
|
|
|
Saksamaa |
13 |
|
|
|
Rootsi |
38 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
13 |
|
|
|
Liit |
170 |
|
|
|
TAC |
170 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna liidu veed (LIN/04-C.) |
|
Belgia |
26 (69) |
|
|
|
Taani |
404 (69) |
|
|
|
Saksamaa |
250 (69) |
|
|
|
Prantsusmaa |
225 (69) |
|
|
|
Madalmaad |
9 (69) |
|
|
|
Rootsi |
17 (69) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 104 (69) |
|
|
|
Liit |
4 035 (69) |
|
|
|
TAC |
4 035 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/05EI.) |
|
Belgia |
9 |
|
|
|
Taani |
6 |
|
|
|
Saksamaa |
6 |
|
|
|
Prantsusmaa |
6 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 |
|
|
|
Liit |
33 |
|
|
|
TAC |
33 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (LIN/6X14.) |
|
Belgia |
46 (70) |
|
|
|
Taani |
8 (70) |
|
|
|
Saksamaa |
166 (70) |
|
|
|
Iirimaa |
898 |
|
|
|
Hispaania |
3 361 |
|
|
|
Prantsusmaa |
3 583 (70) |
|
|
|
Portugal |
8 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 126 (70) |
|
|
|
Liit |
12 196 |
|
|
|
Norra |
|
|
||
Fääri saared |
|
|
||
TAC |
20 396 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
harilik molva Molva molva |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (LIN/04-N.) |
|
Belgia |
9 |
|
|
|
Taani |
1 187 |
|
|
|
Saksamaa |
33 |
|
|
|
Prantsusmaa |
13 |
|
|
|
Madalmaad |
2 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
106 |
|
|
|
Liit |
1 350 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
3a (NEP/03A.) |
|
Taani |
10 093 |
|
|
|
Saksamaa |
29 |
|
|
|
Rootsi |
3 611 |
|
|
|
Liit |
13 733 |
|
|
|
TAC |
13 733 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NEP/2AC4-C) |
|
Belgia |
1 156 |
|
|
|
Taani |
1 156 |
|
|
|
Saksamaa |
17 |
|
|
|
Prantsusmaa |
34 |
|
|
|
Madalmaad |
595 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
19 145 |
|
|
|
Liit |
22 103 |
|
|
|
TAC |
22 103 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (NEP/04-N.) |
|
Taani |
568 |
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
32 |
|
|
|
Liit |
600 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (NEP/5BC6.) |
|
Hispaania |
31 |
|
|
|
Prantsusmaa |
122 |
|
|
|
Iirimaa |
204 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 735 |
|
|
|
Liit |
15 092 |
|
|
|
TAC |
15 092 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
7 (NEP/07.) |
|
Hispaania |
1 187 (76) |
|
|
|
Prantsusmaa |
4 811 (76) |
|
|
|
Iirimaa |
7 296 (76) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
6 490 (76) |
|
|
|
Liit |
19 784 (76) |
|
|
|
TAC |
19 784 (76) |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8a, 8b, 8d ja 8e (NEP/8ABDE.) |
|
Hispaania |
233 |
|
|
|
Prantsusmaa |
3 645 |
|
|
|
Liit |
3 878 |
|
|
|
TAC |
3 878 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
8c (NEP/08C.) |
|
Hispaania |
2 (77) |
|
|
|
Prantsusmaa |
0 (77) |
|
|
|
Liit |
2 (77) |
|
|
|
TAC |
2 (77) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
norra salehomaar Nephrops norvegicus |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (NEP/9/3411) |
|
Hispaania |
100 (78) |
|
|
|
Portugal |
301 (78) |
|
|
|
Liit |
|
|
||
TAC |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
3a (PRA/03A.) |
|
Taani |
1 120 |
|
|
|
Rootsi |
603 |
|
|
|
Liit |
1 723 |
|
|
|
TAC |
3 226 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (PRA/2AC4-C) |
|
Taani |
1 163 |
|
|
|
Madalmaad |
11 |
|
|
|
Rootsi |
47 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
345 |
|
|
|
Liit |
1 566 |
|
|
|
TAC |
1 566 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62°N (PRA/04-N.) |
|
Taani |
200 |
|
|
|
Rootsi |
123 (80) |
|
|
|
Liit |
323 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
Viburhännakud Penaeus spp. |
Püügipiirkond: |
Prantsuse Guajaana veed (PEN/FGU.) |
|
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem (81) |
|
|
|
Liit |
|
|
||
TAC |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Skagerrak (PLE/03AN.) |
|
Belgia |
101 |
|
|
|
Taani |
13 065 |
|
|
|
Saksamaa |
67 |
|
|
|
Madalmaad |
2 513 |
|
|
|
Rootsi |
700 |
|
|
|
Liit |
16 446 |
|
|
|
TAC |
16 782 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
Kattegat (PLE/03AS.) |
|
Taani |
1 517 |
|
|
|
Saksamaa |
17 |
|
|
|
Rootsi |
171 |
|
|
|
Liit |
1 705 |
|
|
|
TAC |
1 705 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
4; 2a püügipiirkonna liidu veed; 3a püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (PLE/2A3AX4) |
|||||
Belgia |
5 694 |
|
|
|||||
Taani |
18 506 |
|
|
|||||
Saksamaa |
5 338 |
|
|
|||||
Prantsusmaa |
1 068 |
|
|
|||||
Madalmaad |
35 589 |
|
|
|||||
Ühendkuningriik |
26 336 |
|
|
|||||
Liit |
92 531 |
|
|
|||||
Norra |
8 780 |
|
|
|||||
TAC |
125 435 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
4. püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) Liit 47 868 |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (PLE/56-14) |
|
Prantsusmaa |
9 |
|
|
|
Iirimaa |
261 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
388 |
|
|
|
Liit |
658 |
|
|
|
TAC |
658 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7a (PLE/07A.) |
|
Belgia |
134 |
|
|
|
Prantsusmaa |
58 |
|
|
|
Iirimaa |
1 499 |
|
|
|
Madalmaad |
41 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 343 |
|
|
|
Liit |
3 075 |
|
|
|
TAC |
3 075 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7b ja 7c (PLE/7BC.) |
|
Prantsusmaa |
11 |
|
|
|
Iirimaa |
63 |
|
|
|
Liit |
74 |
|
|
|
TAC |
74 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7d ja 7e (PLE/7DE.) |
|
Belgia |
1 694 |
|
|
|
Prantsusmaa |
5 648 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 012 |
|
|
|
Liit |
10 354 |
|
|
|
TAC |
10 354 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7f ja 7g (PLE/7FG.) |
|
Belgia |
378 |
|
|
|
Prantsusmaa |
684 |
|
|
|
Iirimaa |
243 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
357 |
|
|
|
Liit |
1 662 |
|
|
|
TAC |
1 662 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
7h, 7j ja 7k (PLE/7HJK.) |
|
Belgia |
7 (83) |
|
|
|
Prantsusmaa |
14 (83) |
|
|
|
Iirimaa |
47 (83) |
|
|
|
Madalmaad |
27 (83) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 (83) |
|
|
|
Liit |
109 (83) |
|
|
|
TAC |
109 (83) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 12 lõiget 1. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
atlandi merilest Pleuronectes platessa |
Püügipiirkond: |
8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (PLE/8/3411) |
|
Hispaania |
66 |
|
|
|
Prantsusmaa |
263 |
|
|
|
Portugal |
66 |
|
|
|
Liit |
395 |
|
|
|
TAC |
395 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POL/56-14) |
|
Hispaania |
6 |
|
|
|
Prantsusmaa |
190 |
|
|
|
Iirimaa |
56 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
145 |
|
|
|
Liit |
397 |
|
|
|
TAC |
397 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
7 (POL/07.) |
|
Belgia |
378 (84) |
|
|
|
Hispaania |
23 (84) |
|
|
|
Prantsusmaa |
8 712 (84) |
|
|
|
Iirimaa |
929 (84) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
2 121 (84) |
|
|
|
Liit |
12 163 (84) |
|
|
|
TAC |
12 163 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8a, 8b, 8d ja 8e (POL/8ABDE.) |
|
Hispaania |
252 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 230 |
|
|
|
Liit |
1 482 |
|
|
|
TAC |
1 482 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
8c (POL/08C.) |
|
Hispaania |
208 |
|
|
|
Prantsusmaa |
23 |
|
|
|
Liit |
231 |
|
|
|
TAC |
231 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
pollak Pollachius pollachius |
Püügipiirkond: |
9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POL/9/3411) |
|
Hispaania |
273 (85) |
|
|
|
Portugal |
|
|
||
Liit |
282 (85) |
|
|
|
TAC |
282 (86) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
3a ja 4; 2a püügipiirkonna liidu veed (POK/2C3A4) |
|
Belgia |
43 |
|
|
|
Taani |
5 056 |
|
|
|
Saksamaa |
12 768 |
|
|
|
Prantsusmaa |
30 045 |
|
|
|
Madalmaad |
128 |
|
|
|
Rootsi |
695 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
9 789 |
|
|
|
Liit |
58 524 |
|
|
|
Norra |
63 818 (87) |
|
|
|
TAC |
122 342 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
6; 5b, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (POK/56-14) |
|
Saksamaa |
713 |
|
|
|
Prantsusmaa |
7 085 |
|
|
|
Iirimaa |
454 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 501 |
|
|
|
Liit |
11 753 |
|
|
|
Norra |
940 (88) |
|
|
|
TAC |
12 693 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
Norra veed lõuna pool 62° N (POK/04-N.) |
|
Rootsi |
880 (89) |
|
|
|
Liit |
880 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
7, 8, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (POK/7/3411) |
|
Belgia |
6 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 245 |
|
|
|
Iirimaa |
1 491 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
434 |
|
|
|
Liit |
3 176 |
|
|
|
TAC |
3 176 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
harilik kammeljas ja sile kammeljas Psetta maxima ja Scophthalmus rhombus |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (T/B/2AC4-C) |
|
Belgia |
596 |
|
|
|
Taani |
1 272 |
|
|
|
Saksamaa |
325 |
|
|
|
Prantsusmaa |
153 |
|
|
|
Madalmaad |
4 513 |
|
|
|
Rootsi |
9 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 254 |
|
|
|
Liit |
8 122 |
|
|
|
TAC |
8 122 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SRX/2AC4-C) |
|
Belgia |
|
|
||
Taani |
|
|
||
Saksamaa |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
1 654 (92) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
3a püügipiirkonna liidu veed (SRX/03A-C.) |
|
Taani |
37 (94) |
|
|
|
Rootsi |
10 (94) |
|
|
|
Liit |
47 (94) |
|
|
|
TAC |
47 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu veed (SRX/67AKXD) |
|
Belgia |
|
|
||
Eesti |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Saksamaa |
|
|
||
Iirimaa |
|
|
||
Leedu |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Portugal |
|
|
||
Hispaania |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
7d püügipiirkonna liidu veed (SRX/07D.) |
|
Belgia |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
1 404 (102) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
7d ja 7e püügipiirkonna liidu veed (RJU/7DE.) |
|
Belgia |
21 (103) |
|
|
|
Eesti |
0 (103) |
|
|
|
Prantsusmaa |
103 (103) |
|
|
|
Saksamaa |
0 (103) |
|
|
|
Iirimaa |
27 (103) |
|
|
|
Leedu |
0 (103) |
|
|
|
Madalmaad |
0 (103) |
|
|
|
Portugal |
0 (103) |
|
|
|
Hispaania |
23 (103) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
58 (103) |
|
|
|
Liit |
234 (103) |
|
|
|
TAC |
234 (103) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
8. ja 9. püügipiirkonna liidu veed (SRX/89-C.) |
|
Belgia |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Portugal |
|
|
||
Hispaania |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
4 759 (105) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed; 5b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (GHL/2A-C46) |
|
Taani |
14 |
|
|
|
Saksamaa |
25 |
|
|
|
Eesti |
14 |
|
|
|
Hispaania |
14 |
|
|
|
Prantsusmaa |
231 |
|
|
|
Iirimaa |
14 |
|
|
|
Leedu |
14 |
|
|
|
Poola |
14 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
910 |
|
|
|
Liit |
1 250 |
|
|
|
Norra |
1 250 (106) |
|
|
|
TAC |
2 500 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
3a ja 4; 2a, 3b ja 3c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed (MAC/2A34.) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Belgia |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Taani |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Saksamaa |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Prantsusmaa |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Madalmaad |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Rootsi |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Liit |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Norra |
135 398 (110) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
TAC |
653 438 |
|
Analüütiline TAC
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:
3a 3a ja 4bc 4b 4c 6. püügipiirkond, 2a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2019 ja 1. september – 31. detsember 2019 (MAC/*03A.) (MAC/*3A4BC) (MAC/*04B.) (MAC/*04C.) (MAC/*2A6.) Taani 0 4 130 0 0 8 688 Prantsusmaa 0 490 0 0 0 Madalmaad 0 490 0 0 0 Rootsi 0 0 390 10 2 268 Ühendkuningriik 0 490 0 0 0 Norra 3 000 0 0 0 0 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
6, 7, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (MAC/2CX14-) |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Saksamaa |
16 594 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Hispaania |
18 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Eesti |
138 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Prantsusmaa |
11 064 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Iirimaa |
55 313 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Läti |
102 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Leedu |
102 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Madalmaad |
24 199 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Poola |
1 168 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
152 115 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Liit |
260 813 (111) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Norra |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||
Fääri saared |
24 690 (114) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
TAC |
653 438 |
|
Analüütiline TAC
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
2a püügipiirkonna liidu veed; 4a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2019 ja 1. september – 31. detsember 2019 2a püügipiirkonna Norra veed Fääri saarte veed (MAC/*4A-EN) (MAC/*2AN-) (MAC/*FRO2) Saksamaa 10 015 1 352 1 375 Prantsusmaa 6 677 900 917 Iirimaa 33 383 4 507 4 585 Madalmaad 14 605 1 971 2 006 Ühendkuningriik 91 808 12 395 12 608 Liit 156 488 21 125 21 491 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
8c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (MAC/8C3411) |
|||||||||
Hispaania |
24 597 (115) |
|
|
|||||||||
Prantsusmaa |
163 (115) |
|
|
|||||||||
Portugal |
5 084 (115) |
|
|
|||||||||
Liit |
29 844 |
|
|
|||||||||
TAC |
653 438 |
|
Analüütiline TAC
|
|||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
8b (MAC/*08B.) Hispaania 2 066 Prantsusmaa 14 Portugal 427 |
Liik: |
harilik makrell Scomber scombrus |
Püügipiirkond: |
2a ja 4a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N) |
|
Taani |
10 242 |
|
|
|
Liit |
10 242 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
3a; alarajoonide 22–24 liidu veed (SOL/3ABC24) |
|
Taani |
421 |
|
|
|
Saksamaa |
24 (116) |
|
|
|
Madalmaad |
41 (116) |
|
|
|
Rootsi |
16 |
|
|
|
Liit |
502 |
|
|
|
TAC |
502 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SOL/24-C.) |
|
Belgia |
1 045 |
|
|
|
Taani |
478 |
|
|
|
Saksamaa |
836 |
|
|
|
Prantsusmaa |
209 |
|
|
|
Madalmaad |
9 439 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
538 |
|
|
|
Liit |
12 545 |
|
|
|
Norra |
10 (117) |
|
|
|
TAC |
12 555 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (SOL/56-14) |
|
Iirimaa |
46 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
11 |
|
|
|
Liit |
57 |
|
|
|
TAC |
57 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7a (SOL/07A.) |
|
Belgia |
192 |
|
|
|
Prantsusmaa |
2 |
|
|
|
Iirimaa |
74 |
|
|
|
Madalmaad |
60 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
86 |
|
|
|
Liit |
414 |
|
|
|
TAC |
414 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7b ja 7c (SOL/7BC.) |
|
Prantsusmaa |
6 |
|
|
|
Iirimaa |
36 |
|
|
|
Liit |
42 |
|
|
|
TAC |
42 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7d (SOL/07D.) |
|
Belgia |
677 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 354 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
484 |
|
|
|
Liit |
2 515 |
|
|
|
TAC |
2 515 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7e (SOL/07E.) |
|
Belgia |
44 |
|
|
|
Prantsusmaa |
468 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
730 |
|
|
|
Liit |
1 242 |
|
|
|
TAC |
1 242 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7f ja 7g (SOL/7FG.) |
|
Belgia |
525 |
|
|
|
Prantsusmaa |
53 |
|
|
|
Iirimaa |
26 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
237 |
|
|
|
Liit |
841 |
|
|
|
TAC |
841 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
7h, 7j ja 7k (SOL/7HJK.) |
|
Belgia |
32 |
|
|
|
Prantsusmaa |
64 |
|
|
|
Iirimaa |
171 |
|
|
|
Madalmaad |
51 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
64 |
|
|
|
Liit |
382 |
|
|
|
TAC |
382 |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
harilik merikeel Solea solea |
Püügipiirkond: |
8a ja 8b (SOL/8AB.) |
|
Belgia |
48 |
|
|
|
Hispaania |
9 |
|
|
|
Prantsusmaa |
3 549 |
|
|
|
Madalmaad |
266 |
|
|
|
Liit |
3 872 |
|
|
|
TAC |
3 872 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
merikeeled Solea spp. |
Püügipiirkond: |
8c, 8d, 8e, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed (SOO/8CDE34) |
|
Hispaania |
403 |
|
|
|
Portugal |
669 |
|
|
|
Liit |
1 072 |
|
|
|
TAC |
1 072 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
3a (SPR/03A.) |
|
Taani |
17 840 (118) |
|
|
|
Saksamaa |
37 (118) |
|
|
|
Rootsi |
6 750 (118) |
|
|
|
Liit |
24 627 (118) |
|
|
|
TAC |
26 624 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (SPR/2AC4-C) |
|
Belgia |
|
|
||
Taani |
|
|
||
Saksamaa |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Rootsi |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
Norra |
0 (119) |
|
|
|
Fääri saared |
|
|
||
TAC |
0 (119) |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
kilu ja seotud kaaspüük Sprattus sprattus |
Püügipiirkond: |
7d ja 7e (SPR/7DE.) |
|
Belgia |
13 |
|
|
|
Taani |
857 |
|
|
|
Saksamaa |
13 |
|
|
|
Prantsusmaa |
185 |
|
|
|
Madalmaad |
185 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 384 |
|
|
|
Liit |
2 637 |
|
|
|
TAC |
2 637 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
harilik ogahai Squalus acanthias |
Püügipiirkond: |
1., 5., 6., 7., 8., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed (DGS/15X14) |
|
Belgia |
20 (123) |
|
|
|
Saksamaa |
4 (123) |
|
|
|
Hispaania |
10 (123) |
|
|
|
Prantsusmaa |
83 (123) |
|
|
|
Iirimaa |
53 (123) |
|
|
|
Madalmaad |
0 (123) |
|
|
|
Portugal |
0 (123) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
100 (123) |
|
|
|
Liit |
270 (123) |
|
|
|
TAC |
270 (123) |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 13 lõiget 1. |
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu veed (JAX/4BC7D) |
|
Belgia |
14 (124) |
|
|
|
Taani |
5 985 (124) |
|
|
|
Saksamaa |
|
|
||
Hispaania |
111 (124) |
|
|
|
Prantsusmaa |
|
|
||
Iirimaa |
376 (124) |
|
|
|
Madalmaad |
|
|
||
Portugal |
13 (124) |
|
|
|
Rootsi |
75 (124) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
12 629 |
|
|
|
Norra |
2 550 (126) |
|
|
|
TAC |
15 179 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
stauriidid ja seotud kaaspüük Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
2a ja 4a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/2A-14) |
|
Taani |
|
|
||
Saksamaa |
|
|
||
Hispaania |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Iirimaa |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Portugal |
|
|
||
Rootsi |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
117 518 (129) |
|
|
|
Fääri saared |
1 600 (130) |
|
|
|
TAC |
119 118 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
8c (JAX/08C.) |
|
Hispaania |
16 895 (132) |
|
|
|
Prantsusmaa |
293 |
|
|
|
Portugal |
1 670 (132) |
|
|
|
Liit |
18 858 |
|
|
|
TAC |
18 858 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
9 (JAX/09.) |
|
Hispaania |
24 324 (133) |
|
|
|
Portugal |
69 693 (133) |
|
|
|
Liit |
94 017 |
|
|
|
TAC |
94 017 |
|
Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2. |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
10; CECAFi liidu veed (134) (JAX/X34PRT) |
|
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (135) |
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (135) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (136) (JAX/341PRT) |
|
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (137) |
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (137) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
Liik: |
stauriidid Trachurus spp. |
Püügipiirkond: |
CECAFi liidu veed (138) (JAX/341SPN) |
|
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (139) |
|
|
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem (139) |
|
Ennetuslik TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. |
Liik: |
norra tursik ja seotud kaaspüük Trisopterus esmarkii |
Püügipiirkond: |
3a; 2a ja 4. püügipiirkonna liidu veed (NOP/2A3A4.) |
||
Aasta |
2018 |
2019 |
|
|
|
Taani |
|
|
|||
Saksamaa |
|
|
|||
Madalmaad |
|
|
|||
Liit |
|
|
|||
Norra |
15 000 (143) |
14 500 (143) |
|
|
|
Fääri saared |
6 000 (144) |
5 000 (144) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (I/F/04-N.) |
|
Rootsi |
|
|
||
Liit |
800 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu veed (OTH/5B67-C) |
|
Liit |
Ei kohaldata |
|
|
|
Norra |
280 (148) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
4. püügipiirkonna Norra veed (OTH/04-N.) |
|
Belgia |
60 |
|
|
|
Taani |
5 500 |
|
|
|
Saksamaa |
620 |
|
|
|
Prantsusmaa |
255 |
|
|
|
Madalmaad |
440 |
|
|
|
Rootsi |
Ei kohaldata (149) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
4 125 |
|
|
|
Liit |
11 000 (150) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
2a, 4. ja 6a (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN) |
|
Liit |
Ei kohaldata |
|
|
|
Norra |
|
|
||
Fääri saared |
150 (153) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
(1) Välja arvatud veed, mis asuvad kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle'i ja Foula juures.
(2) Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OT1/*2A3A4). Merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3) Majandamispiirkonnas 2r võib TACi püüda üksnes kontroll-TACina ning sellega seoses tuleb kasutada püügi proovivõtuprotokolli.
(4) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(5) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(6) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(7) Võib püüda 2a, 4., 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (USK/*24X7C).
(8) Eritingimus: selle alusel on lubatud 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*5B67-). Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
3 000
(9) Kaasa arvatud harilik molva. Järgmised Norra kvoodid on ainult õngejadadega püügiks 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas.
Molva (LIN/*5B67-) |
8 000 |
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(10) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000.
(11) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(12) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda 4. püügipiirkonna liidu vetes (HER/*04-C.).
(13) Võib püüda üksnes Skagerrakis (HER/*03AN.).
(14) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(15) Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. Selle kvoodi piires ei tohi 4a ja 4b püügipiirkonna (HER/*4AB-C) liidu vetes püüda suuremaid koguseid kui järgnevalt esitatud.
50 000
(16) Püütud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(17) Tursa, kilttursa, pollaki ning merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(18) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
(19) Üksnes kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 32 mm.
(20) Üksnes sellise heeringa kogused, mis on püütud püügivahenditega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm.
(21) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas, mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56′ N, 1°19,1′ E) laiuskraadini 51°33′ N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.
(22) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda 4b püügipiirkonnas (HER/*04B.).
(23) Viide heeringavarudele ICESi 6a püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool, välja arvatud Clyde'i piirkond.
(24) Heeringat on keelatud püüda või pardal hoida selle TACi kohaldamisalasse jäävate ICESi püügipiirkondade neis vetes, mis asuvad vahemikus 56° N ja 57°30′ N, välja arvatud kuuemeremiiline vöönd mõõdetuna Ühendkuningriigi territoriaalvete lähtejoonest.
(25) Viide heeringavarudele 6a püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00′ N ja lääne pool 07°00′ W.
(26) Clyde'i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool:
— |
Mull of Kintyre (55°17,9′ N, 05°47,8′ W); |
— |
punkt konkreetses asukohas (55°04′ N, 05°23′ W) ja |
— |
Corsewall Point (55°00,5′ N, 05°09,4′ W). |
(27) Kinnitatakse samal tasemel, mis Ühendkuningriigi kvoot.
(28) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
— |
põhjas laiuskraad 52°30′ N, |
— |
lõunas laiuskraad 52°00′ N, |
— |
läänes Iirimaa rannik, |
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(29) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega:
— |
põhjas laiuskraad 52°30′ N, |
— |
lõunas laiuskraad 52°00′ N, |
— |
läänes Iirimaa rannik, |
— |
idas Ühendkuningriigi rannik. |
(30) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.
(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(32) Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 7d püügipiirkonnas (COD/*07D.).
(33) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(34) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(35) Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(36) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(37) Üksnes tursa kaaspüük muude liikide püügi puhul. Tursa sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(38) Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 4. püügipiirkonnas; 2a püügipiirkonna liidu vetes; 3a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat (COD/*2A3X4).
(39) Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (LEZ/*2AC4C).
(40) 10 % sellest kvoodist võib kasutada 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE) kaaspüügiks merikeelte sihtpüügil.
(41) 35 % sellest kvoodist võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (LEZ/*8ABDE).
(42) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda: 6; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).
(43) Eritingimus: millest kuni 5 % võib püüda: 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (ANF/*2AC4C).
(44) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).
(45) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(46) Sellest kvoodist võib kuni 10 % püüda 4. püügipiirkonnas ja 2a püügipiirkonna liidu vetes (HAD/*2AC4.).
(47) Võib püüda liidu vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(48) Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(49) Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(50) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(51) Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(52) 3a rajoonis võib sellest kvoodist kasutada kaaspüügiks kuni 10 % (HKE/*03A.).
(53) Seda kvooti võib üle kanda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(54) Seda kvooti võib üle kanda 4. püügipiirkonda ja 2a püügipiirkonna liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.
(55) Eritingimus: liidu kasutatava 22 500 tonni suuruse kogukoguse raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri saarte vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 7 %.
(56) Seda kvooti võib üle kanda 8c, 9. ja 10. püügipiirkonda; CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.
(57) Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975.
(58) Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8a, 8b, 8d, 8e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1), 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib järgmise koguse püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse piirkonnas: 227 975.
(59) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormist maha.
(60) Eritingimus: 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): 40 000.
Kõnealune püügi piirnorm 4a püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsukvoodist: 18 %.
(61) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.
(62) Eritingimus: võib püüda ka 6b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C): 5 625.
(63) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(64) Võib püüda 2a, 4., 5b, 6. ja 7. püügipiirkonna liidu vetes (BLI//*24X7C).
(65) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha. Selle kvoodi alusel võib püüda 6a püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 6b püügipiirkonnas. Seda sätet ei kohaldada lossimiskohustusega saagi suhtes.
(66) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(67) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(68) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(69) Eritingimus: millest kuni 25 %, kuid mitte rohkem kui 75 tonni võib püüda: 3a püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*03A-C).
(70) Eritingimus: millest kuni 35 % võib püüda: 4. püügipiirkonna liidu vetes (LIN/*04-C.).
(71) Eritingimus: selle alusel on lubatud 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ei tohi ületada allpool esitatud kogust tonnides (OTH/*6X14-): Selle sätte alusel ei või kaaspüügil püütud turska 6a püügipiirkonnas olla rohkem kui 5 %.
3 000
(72) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega 5b, 6. ja 7. püügipiirkonnas ning need on järgmised:
Molva (LIN/*5B67-) |
8 000 |
Meriluts (USK/*5B67-) |
2 923 |
(73) Hariliku molva ja merilutsu Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): 2 000.
(74) Kaasa arvatud meriluts. Püütakse 6b ja 6a püügipiirkonnas põhja pool 56°30′ N (LIN/*6BAN.).
(75) Eritingimus: selle alusel on lubatud 6a ja 6b püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 20 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus 6a ja 6b püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6AB.): 75.
(76) Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16): |
Hispaania |
798 |
Prantsusmaa |
500 |
Iirimaa |
959 |
Ühendkuningriik |
388 |
Liit |
2 645 |
(77) Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris laevadel, mille pardal on vaatlejad.
(78) Sellest kuni 6 % võib püüda ICESi 9a rajooni (NEP/*9U267) funktsionaalsetes üksustes 26 ja 27.
(79) Eespool osutatud TACi piires ei või ICESi 9a rajooni (NEP/*9U30) funktsionaalses üksuses 30 püüda rohkem kui järgmises koguses: 120.
(80) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(81) Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes.
(82) Kinnitatakse samal tasemel, mis Prantsusmaa kvoot.
(83) Ainult atlandi merilesta kaaspüük teiste liikide püügi korral. Atlandi merilesta sihtpüük ei ole selle kvoodi all lubatud.
(84) Eritingimus: sellest kuni 2 % võib püüda: 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas (POL/*8ABDE).
(85) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 8c püügipiirkonna liidu vetes (POL/*08C.).
(86) Lisaks sellele TACile võib Portugal püüda pollakit kuni 98 tonni. (POL/93411P).
(87) Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.
(88) Võib püüda põhja pool 56° 30′ N (POK/*5614N).
(89) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(90) Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.
(91) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes laevade suhtes, mille üldpikkus on üle 15 meetri. Neid sätteid ei kohaldata määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud lossimiskohustusega saagi suhtes.
(92) Ei kohaldata valgetäpp-rai (Raja brachyura) puhul 2a püügipiirkonna liidu vetes ja peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.
(93) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D2.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D2.), kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D2), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D2) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D2) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.
(94) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.
(95) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.
(96) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*07D.), ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), ümara helerai (Raja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Raja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.
(97) Ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul, välja arvatud 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes. Juhupüügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi 7f ja 7g püügipiirkonna liidu vetes (RJE/7FG.) püüda allpool esitatud kogustest suuremaid peentäpp-rai koguseid:
Liik: |
peentäpp-rai Raja microocellata |
Püügipiirkond: |
7f ja 7g püügipiirkonna liidu veed (RJE/7FG.) |
|
Belgia |
17 |
|
|
|
Eesti |
0 |
|
|
|
Prantsusmaa |
79 |
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
Iirimaa |
25 |
|
|
|
Leedu |
0 |
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
Hispaania |
21 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
50 |
|
|
|
Liit |
192 |
|
|
|
TAC |
192 |
|
Ennetuslik TAC
|
|
Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 7d püügipiirkonna liidu vetes ja tuleb teatada järgmise koodiga: (RJE/*07D.). See eritingimus ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 kehtestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. |
(98) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.
(99) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.) ja peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) püügist teatatakse eraldi.
(100) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) ja musterrai (Raja undulata) puhul.
(101) Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 2a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes (SRX/*2AC4C). Valgetäpp-rai (Raja brachyura) püügist 4. püügipiirkonna liidu vetes (RJH/04-C.) ning kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4C) ja täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4C) püügist teatatakse eraldi. Seda eritingimust ei kohaldata peentäpp-rai (Raja microocellata) puhul.
(102) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul.
(103) Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades.
(104) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.
(105) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata) puhul. Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Juhtudel, kui ei kohaldata lossimiskohustust, võib musterrai kaaspüüki 8. ja 9. alapiirkonnas lossida üksnes tervelt või roogitult. Püük on väiksem allpool tabelis esitatud kvootidest. Eelmised sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 14 ja 50 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites määratletud piirkondades. Musterrai kaaspüük tuleb eraldi teatada allpool asuvates tabelites esitatud kvootidega. Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid musterrai koguseid.
Liik: |
musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
8. püügipiirkonna liidu veed (RJU/8-C.) |
|
Belgia |
0 |
|
|
|
Prantsusmaa |
13 |
|
|
|
Portugal |
10 |
|
|
|
Hispaania |
10 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
Liit |
33 |
|
|
|
TAC |
33 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
musterrai Raja undulata |
Püügipiirkond: |
9. püügipiirkonna liidu veed (RJU/9-C.) |
|
Belgia |
0 |
|
|
|
Prantsusmaa |
20 |
|
|
|
Portugal |
15 |
|
|
|
Hispaania |
15 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
Liit |
50 |
|
|
|
TAC |
50 |
|
Ennetuslik TAC
|
(106) Püütakse 2a ja 6. püügipiirkonna liidu vetes. 6. püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C).
(107) Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
|
2a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-) |
Fääri saarte veed (MAC/*FRO1) |
Belgia |
57 |
58 |
Taani |
1 954 |
1 988 |
Saksamaa |
60 |
61 |
Prantsusmaa |
180 |
183 |
Madalmaad |
181 |
184 |
Rootsi |
545 |
554 |
Ühendkuningriik |
168 |
171 |
Liit |
3 145 |
3 199 |
(108) Võib püüda ka 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).
(109) Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2a ja 4a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN): 253.
Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(110) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga: 39 259.
Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3a püügipiirkonnas (MAC/*03A.): 3 000.
(111) Eritingimus: millest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal kalastada 8c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).
(112) Võib püüda üksnes 2a, 6a (põhja pool 56°30′ N), 4a, 7d, 7e, 7f ja 7h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).
(113) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56° 30′ N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630): 27 080.
(114) See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6a (põhja pool 56° 30′ N) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). Siiski võib 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini selle kvoodi alusel püüda ka 2a ja 4a (põhja pool 59°) püügipiirkonna ELi piirkonnas (MAC/*24N59).
(115) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8a, 8b ja 8d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8a, 8b ja 8d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.
(116) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 3 a püügipiirkonna ja alarajoonide 22–24 liidu vetes.
(117) Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).
(118) Merlangi ja kilttursa kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*03A.). Merlangi ja kilttursa kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(119) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.
(120) Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/ *2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(121) Kaasa arvatud tobiad.
(122) Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.
(123) Harilikku ogahaid ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Kui harilikku ogahaid püütakse juhuslikult lossimiskohustusega hõlmamata kalapüügil, ei tohi neid isendeid kahjustada ja nad tuleb kiiresti vette tagasi lasta, nagu on nõutud käesoleva määruse artiklites 14 ja 50. Erandina artiklist 14 võib STECFi poolt positiivselt hinnatud kaaspüügi vältimise programmis osalev laev lossida ühes kuus kuni 2 tonni harilikku ogahaid, kes on kalapüügivahendite pardale hiivamise hetkel surnud. Kaaspüügi vältimise programmis osalevad liikmesriigid tagavad, et selle erandi alusel lossitud hariliku ogahai üldkogused ei ületa eespool märgitud koguseid. Enne lossimise lubamist peavad nad komisjonile edastama osalevate laevade nimekirja. Liikmesriigid vahetavad teavet kaaspüügi vältimise piirkondade kohta.
(124) Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*4BC7D). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(125) Eritingimus: kuni 5 % 7d püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: 2a, 4a, 6., 7a–c, 7e–k, 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonna liidu veed; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).
(126) Võib püüda 4a püügipiirkonna liidu vetes, kuid mitte 7d püügipiirkonna liidu vetes (JAX/*04-C.).
(127) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2a või 4a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit 2019 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).
(128) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).
(129) Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(130) Üksnes 4a, 6a (põhja pool 56° 30′ N), 7e, 7f ja 7h püügipiirkond.
(131) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 50 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüük teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).
(132) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 9. püügipiirkonnas (JAX/*09.).
(133) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 8c püügipiirkonnas (JAX/*08C.).
(134) Assoori saarte ümbruse veed.
(135) Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.
(136) Madeira ümbruse veed.
(137) Kinnitatakse samal tasemel, mis Portugali kvoot.
(138) Kanaari saarte ümbruse veed.
(139) Kinnitatakse samal tasemel, mis Hispaania kvoot.
(140) Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(141) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2a, 3a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes.
(142) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2017 kuni 31. oktoobrini 2018.
(143) Kasutatakse sortimisvõret.
(144) Kasutatakse sortimisvõret. Sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.
(145) Liidu kvoodi alusel võib püüda ainult 1. novembrist 2018 kuni 31. oktoobrini 2019.
(146) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha.
(147) Eritingimus: stauriidide (JAX/*04-N) püük ei tohi ületada järgmisi koguseid: 400.
(148) Püütakse ainult õngejadaga.
(149) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide“ püügiks tavapärastes kogustes.
(150) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(151) Üksnes 2a ja 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(152) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid.
(153) Püütakse 4. ja 6a püügipiirkonnas põhja pool 56° 30′ N (OTH/*46AN).
Liide
Artikli 8 lõikes 4 osutatud lubatud kogupüügid on järgmised:
|
Belgia: harilik merikeel 7a püügipiirkonnas; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; harilik merikeel 8a ja 8b püügipiirkonnas; megrimid 5b ja 6. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; megrimid 7. püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10 püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; norra salehomaar 7. püügipiirkonnas, atlandi tursk 7a püügipiirkonnas, atlandi merilest 7f ja 7g püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas. |
|
Prantsusmaa: harilik makrell 3a ja 4. püügipiirkonnas; 2a, 3b, 3c püügipiirkonna liidu vetes ning alarajoonides 22–32, atlandi heeringas 4. ja 7d püügipiirkonnas ning 2a püügipiirkonna liidu vetes, stauriid 4b, 4c ja 7d püügipiirkonna liidu vetes; merlang 7b–k püügipiirkonnas; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7f ja 7g püügipiirkonnas; merlang 8. püügipiirkonnas; besuugo 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; hirvkala 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; harilik makrell 6., 7., 8a, 8b, 8d ja 8e püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 2a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; railased 6a, 6b, 7a–c ja 7e–k püügipiirkonna liidu vetes; railased 7d püügipiirkonna liidu vetes; railased 8. ja 9. püügipiirkonna liidu vetes; musterrai 7d ja 7e püügipiirkonna liidu vetes. |
|
Iirimaa: euroopa merikurat 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes; euroopa merikurat 7. püügipiirkonnas; norra salehomaar ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalses üksuses 16. |
|
Ühendkuningriik: vahetusena tursa ja merlangi vastu Šotimaast läänes asuvates vetes: atlandi tursk 6b püügipiirkonnas, 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes lääne pool 12 °00′ W ning 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; merlang 6. püügipiirkonnas; 5b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes; 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, ning vahetusena Keldi mere tursa, Iiri mere merlangi ning 7h, 7j ja 7k püügipiirkonna atlandi merilesta vastu: atlandi tursk 7b, 7c, 7e–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; liidu vetes; kilttursk 7b–k, 8., 9. ja 10. püügipiirkonnas; CECAFi 34.1.1. püügipiirkonna liidu vetes; harilik merikeel 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas; harilik merikeel 7e püügipiirkonnas; atlandi merilest 7h, 7j ja 7k püügipiirkonnas. |
IB LISA
ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA, ICESi 1., 2., 5., 12. JA 14. ALAPIIRKOND NING NAFO 1. PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED
Liik: |
heeringas Clupea harengus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed (HER/1/2-) |
|||||||||||||||||||||||||||||||
Belgia |
13 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Taani |
13 129 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Saksamaa |
2 299 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Hispaania |
43 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Prantsusmaa |
566 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Iirimaa |
3 399 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Madalmaad |
4 698 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Poola |
664 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Portugal |
43 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Soome |
203 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Rootsi |
4 865 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Ühendkuningriik |
8 393 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Liit |
38 315 (1) |
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Fääri saared |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
Norra |
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||
TAC |
588 562 |
|
Analüütiline TAC
|
|||||||||||||||||||||||||||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN) 25 487 2., 5b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F) Belgia 2 Taani 1 541 Saksamaa 270 Hispaania 5 Prantsusmaa 67 Iirimaa 399 Madalmaad 552 Poola 78 Portugal 5 Soome 24 Rootsi 571 Ühendkuningriik 986 |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (COD/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
2 600 |
|
|
|
Kreeka |
322 |
|
|
|
Hispaania |
2 900 |
|
|
|
Iirimaa |
322 |
|
|
|
Prantsusmaa |
2 387 |
|
|
|
Portugal |
2 900 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
10 087 |
|
|
|
Liit |
21 518 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (COD/N1GL14) |
|
Saksamaa |
1 718 (5) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
382 (5) |
|
|
|
Liit |
2 100 (5) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
1 ja 2b (COD/1/2B.) |
|
Saksamaa |
4 907 (8) |
|
|
|
Hispaania |
11 562 (8) |
|
|
|
Prantsusmaa |
2 182 (8) |
|
|
|
Poola |
2 204 (8) |
|
|
|
Portugal |
2 400 (8) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
3 193 (8) |
|
|
|
Muud liikmesriigid |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk ja kilttursk Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (C/H/05B-F.) |
|
Saksamaa |
18 |
|
|
|
Prantsusmaa |
106 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
761 |
|
|
|
Liit |
885 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GRV/514GRN) |
|
Liit |
85 (9) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata (10) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GRV/N1GRN.) |
|
Liit |
60 (11) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata (12) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
2b (CAP/02B.) |
|
Liit |
0 |
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN) |
|
Taani |
0 |
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
Rootsi |
0 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
Kõik liikmesriigid |
0 (13) |
|
|
|
Liit |
0 (14) |
|
|
|
Norra |
0 (14) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
kilttursk Melanogrammus aeglefinus |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (HAD/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
236 |
|
|
|
Prantsusmaa |
142 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
722 |
|
|
|
Liit |
1 100 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
põhjaputassuu Micromesistius poutassou |
Püügipiirkond: |
Fääri saarte veed (WHB/2A4AXF) |
|
Taani |
1 100 |
|
|
|
Saksamaa |
75 |
|
|
|
Prantsusmaa |
120 |
|
|
|
Madalmaad |
105 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 100 |
|
|
|
Liit |
2 500 (15) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik molva ja sinine molva Molva molva ja molva dypterygia |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (B/L/05B-F.) |
|
Saksamaa |
552 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 225 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
108 |
|
|
|
Liit |
1 885 (16) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (PRA/514GRN) |
|
Taani |
675 |
|
|
|
Prantsusmaa |
675 |
|
|
|
Liit |
1 350 |
|
|
|
Norra |
1 200 |
|
|
|
Fääri saared |
1 200 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (PRA/N1GRN.) |
|
Taani |
1 400 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 400 |
|
|
|
Liit |
2 800 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (POK/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
2 040 |
|
|
|
Prantsusmaa |
328 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
182 |
|
|
|
Liit |
2 550 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (POK/1/2INT) |
|
Liit |
0 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
põhjaatlandi süsikas Pollachius virens |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (POK/05B-F.) |
|
Belgia |
52 |
|
|
|
Saksamaa |
322 |
|
|
|
Prantsusmaa |
1 571 |
|
|
|
Madalmaad |
52 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
603 |
|
|
|
Liit |
2 600 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (GHL/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
25 (17) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
25 (17) |
|
|
|
Liit |
50 (17) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (GHL/1/2INT) |
|
Liit |
900 (18) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 1. piirkonna Gröönimaa veed (GHL/N1GRN.) |
|
Saksamaa |
1 925 (19) |
|
|
|
Liit |
1 925 (19) |
|
|
|
Norra |
575 (19) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (GHL/5-14GL) |
|
Saksamaa |
4 289 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
226 |
|
|
|
Liit |
4 515 (20) |
|
|
|
Norra |
575 |
|
|
|
Fääri saared |
110 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad (madalvee pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214S) |
|
Eesti |
0 |
|
|
|
Saksamaa |
0 |
|
|
|
Hispaania |
0 |
|
|
|
Prantsusmaa |
0 |
|
|
|
Iirimaa |
0 |
|
|
|
Läti |
0 |
|
|
|
Madalmaad |
0 |
|
|
|
Poola |
0 |
|
|
|
Portugal |
0 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
0 |
|
|
|
Liit |
0 |
|
|
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad (süvamere pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/51214D) |
|
Eesti |
|
|
||
Saksamaa |
|
|
||
Hispaania |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Iirimaa |
|
|
||
Läti |
|
|
||
Madalmaad |
|
|
||
Poola |
|
|
||
Portugal |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
TAC |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (RED/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
766 |
|
|
|
Hispaania |
95 |
|
|
|
Prantsusmaa |
84 |
|
|
|
Portugal |
405 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
150 |
|
|
|
Liit |
1 500 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna rahvusvahelised veed (RED/1/2INT) |
|
Liit |
|
|
||
TAC |
13 168 (25) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad (pelaagilised) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5., 12. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14P) |
|
Saksamaa |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Ühendkuningriik |
|
|
||
Liit |
|
|
||
Norra |
|
|
||
Fääri saared |
|
|
||
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad (põhjalähedased) Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 1F piirkonna Gröönimaa veed ning 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (RED/N1G14D) |
|
Saksamaa |
1 976 (30) |
|
|
|
Prantsusmaa |
10 (30) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
14 (30) |
|
|
|
Liit |
2 000 (30) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (RED/05B-F.) |
|
Belgia |
1 |
|
|
|
Saksamaa |
92 |
|
|
|
Prantsusmaa |
6 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 |
|
|
|
Liit |
100 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed (OTH/1N2AB.) |
|
Saksamaa |
117 (31) |
|
|
|
Prantsusmaa |
47 (31) |
|
|
|
Ühendkuningriik |
186 (31) |
|
|
|
Liit |
350 (31) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
muud liigid (32) |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (OTH/05B-F.) |
|
Saksamaa |
281 |
|
|
|
Prantsusmaa |
253 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
166 |
|
|
|
Liit |
700 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
lestalised |
Püügipiirkond: |
5b püügipiirkonna Fääri saarte veed (FLX/05B-F.) |
|
Saksamaa |
9 |
|
|
|
Prantsusmaa |
7 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
34 |
|
|
|
Liit |
50 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
kaaspüük (33) |
Püügipiirkond: |
Gröönimaa veed (B-C/GRL) |
|
Liit |
1 050 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.
(2) Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.
(3) Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormidest maha.
(4) Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.
(5) Nendele kvootidele, v.a kaaspüük, kehtivad järgmised tingimused:
1) |
püük on keelatud 1. aprillist kuni 31. maini 2019; |
2) |
liidu laevad võivad valida kalapüügi ühes või mõlemas alljärgnevas püügipiirkonnas.
|
(6) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.
(7) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ning kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
(8) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 14 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.
(9) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(10) Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
25
(11) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN.) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN.) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
(12) Allpool esitatud kogus tonnides eraldatakse Norrale ning seda võib püüda kas tabelis osutatud TACi piirkonnas või 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514N1G). Eritingimus selle koguse kohta: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.
40
(13) Taani, Saksamaa, Rootsi ja Ühendkuningriik võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti.
(14) Püügiperiood 20. juunist 2017 kuni 30. aprillini 2018.
(15) Põhjaputassuu saak võib sisaldada põhjaatlandi hõbekala vältimatut kaaspüüki.
(16) Kalju-tömppeakala ja süsisaba kaaspüük arvestatakse sellest kvoodist maha kuni järgmise piirnormi ulatuses (OTH/*05B-F): 665
(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(19) Tohib püüda lõuna pool 68° N.
(20) Püütakse korraga kuni kuue laevaga.
(21) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
64°45′ N |
28°30′ W |
2 |
62°50′ N |
25°45′ W |
3 |
61°55′ N |
26°45′ W |
4 |
61°00′ N |
26°30′ W |
5 |
59°00′ N |
30°00′ W |
6 |
59°00′ N |
34°00′ W |
7 |
61°30′ N |
34°00′ W |
8 |
62°50′ N |
36°00′ W |
9 |
64°45′ N |
28°30′ W |
(22) Tohib püüda ainult 10. maist kuni 31. detsembrini.
(23) Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Liikmesriigid keelavad alates lõpetamise kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvenate sihtpüügi.
(24) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvenate kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % pardal hoitavast kogusaagist.
(25) Ajutine püügi piirnorm, mis hõlmab kõigi NEAFCi osaliste püüke.
(26) Võib püüda ainult 10. maist kuni 1. juulini.
(27) Võib püüda ainult Gröönimaa vetes meriahvenate kaitsealal järgmisi koordinaate ühendavate joontega piiratud alal:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
64°45′ N |
28°30′ W |
2 |
62°50′ N |
25°45′ W |
3 |
61°55′ N |
26°45′ W |
4 |
61°00′ N |
26°30′ W |
5 |
59°00′ N |
30°00′ W |
6 |
59°00′ N |
34°00′ W |
7 |
61°30′ N |
34°00′ W |
8 |
62°50′ N |
36°00′ W |
9 |
64°45′ N |
28°30′ W |
(28) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda ka eespool osutatud meriahvenate kaitseala rahvusvahelistes vetes (RED/*5-14P).
(29) Võib püüda ainult 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (RED/*514GN).
(30) Võib püüda ainult traaliga ning järgmiste koordinaatidega määratletud joonest ainult põhja ja lääne pool:
Punkt |
Laiuskraad |
Pikkuskraad |
1 |
59°15′ N |
54°26′ W |
2 |
59°15′ N |
44°00′ W |
3 |
59°30′ N |
42°45′ W |
4 |
60°00′ N |
42°00′ W |
5 |
62°00′ N |
40°30′ W |
6 |
62°00′ N |
40°00′ W |
7 |
62°40′ N |
40°15′ W |
8 |
63°09′ N |
39°40′ W |
9 |
63°30′ N |
37°15′ W |
10 |
64°20′ N |
35°00′ W |
11 |
65°15′ N |
32°30′ W |
12 |
65°15′ N |
29°50′ W |
(31) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
(32) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid.
(33) Pikksabade (Macrourus spp.) kaaspüügist tuleb teatada vastavalt järgmistele püügivõimaluste tabelitele: pikksabad 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes (GRV/514GRN) ning pikksabad NAFO 1. piirkonna Gröönimaa vetes (GRV/N1GRN.).
IC LISA
ATLANDI OOKEANI LOODEOSA
NAFO KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 2J3KL (COD/N2J3KL) |
|
Liit |
0 (1) |
|
|
|
TAC |
0 (1) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (COD/N3NO.) |
|
Liit |
0 (2) |
|
|
|
TAC |
0 (2) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tursk Gadus morhua |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (COD/N3M.) |
|
Eesti |
195 |
|
|
|
Saksamaa |
815 |
|
|
|
Läti |
195 |
|
|
|
Leedu |
195 |
|
|
|
Poola |
664 |
|
|
|
Hispaania |
2 504 |
|
|
|
Prantsusmaa |
349 |
|
|
|
Portugal |
3 433 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
1 630 |
|
|
|
Liit |
9 980 |
|
|
|
TAC |
17 500 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3L (WIT/N3L.) |
|
Liit |
0 (3) |
|
|
|
TAC |
0 (3) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikklest Glyptocephalus cynoglossus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (WIT/N3NO.) |
|
Eesti |
52 |
|
|
|
Läti |
52 |
|
|
|
Leedu |
52 |
|
|
|
Liit |
156 |
|
|
|
TAC |
1 175 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (PLA/N3M.) |
|
Liit |
0 (4) |
|
|
|
TAC |
0 (4) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik karelest Hippoglossoides platessoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (PLA/N3LNO.) |
|
Liit |
0 (5) |
|
|
|
TAC |
0 (5) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
lühiuimkalmaar Illex illecebrosus |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkonnad 3 ja 4 (SQI/N34.) |
|
Eesti |
128 (6) |
|
|
|
Läti |
128 (6) |
|
|
|
Leedu |
128 (6) |
|
|
|
Poola |
227 (6) |
|
|
|
Liit |
|
|
||
TAC |
34 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
ruske soomuslest Limanda ferruginea |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (YEL/N3LNO.) |
|
Liit |
0 (8) |
|
|
|
TAC |
17 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
moiva Mallotus villosus |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (CAP/N3NO.) |
|
Liit |
0 (9) |
|
|
|
TAC |
0 (9) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
(PRA/N3LNO.) |
|
Eesti |
0 (12) |
|
|
|
Läti |
0 (12) |
|
|
|
Leedu |
0 (12) |
|
|
|
Poola |
0 (12) |
|
|
|
Hispaania |
0 (12) |
|
|
|
Portugal |
0 (12) |
|
|
|
Liit |
0 (12) |
|
|
|
TAC |
0 (12) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
harilik süvameregarneel Pandalus borealis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (13) (PRA/*N3M.) |
|
TAC |
Ei kohaldata (14) |
|
Analüütiline TAC
|
Liik: |
süvalest Reinhardtius hippoglossoides |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LMNO (GHL/N3LMNO) |
|
Eesti |
332 |
|
|
|
Saksamaa |
339 |
|
|
|
Läti |
47 |
|
|
|
Leedu |
24 |
|
|
|
Hispaania |
4 537 |
|
|
|
Portugal |
1 898 |
|
|
|
Liit |
7 177 |
|
|
|
TAC |
12 242 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
railased Rajidae |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LNO (SKA/N3LNO.) |
|
Eesti |
283 |
|
|
|
Leedu |
62 |
|
|
|
Hispaania |
3 403 |
|
|
|
Portugal |
660 |
|
|
|
Liit |
4 408 |
|
|
|
TAC |
7 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3LN (RED/N3LN.) |
|
Eesti |
895 |
|
|
|
Saksamaa |
615 |
|
|
|
Läti |
895 |
|
|
|
Leedu |
895 |
|
|
|
Liit |
3 300 |
|
|
|
TAC |
18 100 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3M (RED/N3M.) |
|
Eesti |
1 571 (15) |
|
|
|
Saksamaa |
513 (15) |
|
|
|
Läti |
1 571 (15) |
|
|
|
Leedu |
1 571 (15) |
|
|
|
Hispaania |
233 (15) |
|
|
|
Portugal |
2 354 (15) |
|
|
|
Liit |
7 813 (15) |
|
|
|
TAC |
10 500 (15) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO 3O (RED/N3O.) |
|
Hispaania |
1 771 |
|
|
|
Portugal |
5 229 |
|
|
|
Liit |
7 000 |
|
|
|
TAC |
20 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
meriahvenad Sebastes spp. |
Püügipiirkond: |
NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K (RED/N1F3K.) |
|
Läti |
0 (16) |
|
|
|
Leedu |
0 (16) |
|
|
|
Liit |
0 (16) |
|
|
|
TAC |
0 (16) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
valge ameerikaluts Urophycis tenuis |
Püügipiirkond: |
NAFO 3NO (HKW/N3NO.) |
|
Hispaania |
255 |
|
|
|
Portugal |
333 |
|
|
|
Liit |
588 (17) |
|
|
|
TAC |
1 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(2) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina kuni 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(3) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(4) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(5) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(6) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2019.
(7) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Allpool kindlaks määratud kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, v.a Eesti, Läti, Leedu ja Poola: 29 467.
(8) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem. Kui NAFO poolt lepinguosalistele ettenähtud, ilma varu osa kindlaks määramata ruske soomuslesta kvoot on ammendatud, on kaaspüügi piirnormid kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem
(9) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(10) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
1 |
47° 20′ 0 |
46° 40′ 0 |
2 |
47° 20′ 0 |
46° 30′ 0 |
3 |
46° 00′ 0 |
46° 30′ 0 |
4 |
46° 00′ 0 |
46° 40′ 0 |
(11) Kalapüük on keelatud vähem kui 200 m sügavusel järgmiste koordinaatidega määratletud joonest lääne poole jäävas piirkonnas:
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
1 |
46° 00′ 0 |
47° 49′ 0 |
2 |
46° 25′ 0 |
47° 27′ 0 |
3 |
46° 42′ 0 |
47° 25′ 0 |
4 |
46° 48′ 0 |
47° 25′ 50 |
5 |
47° 16′ 50 |
47° 43′ 50 |
(12) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(13) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
1 |
47° 20′ 0 |
46° 40′ 0 |
2 |
47° 20′ 0 |
46° 30′ 0 |
3 |
46° 00′ 0 |
46° 30′ 0 |
4 |
46° 00′ 0 |
46° 40′ 0 |
Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist kuni 31. detsembrini 2019 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:
Punkt nr |
Põhjalaius |
Läänepikkus |
1 |
47° 55′ 0 |
45° 00′ 0 |
2 |
47° 30′ 0 |
44° 15′ 0 |
3 |
46° 55′ 0 |
44° 15′ 0 |
4 |
46° 35′ 0 |
44° 30′ 0 |
5 |
46° 35′ 0 |
45° 40′ 0 |
6 |
47° 30′ 0 |
45° 40′ 0 |
7 |
47° 55′ 0 |
45° 00′ 0 |
(14) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele püügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.
Liikmesriik |
Laevade suurim arv |
Püügipäevade suurim arv |
Taani |
0 |
0 |
Eesti |
0 |
0 |
Hispaania |
0 |
0 |
Läti |
0 |
0 |
Leedu |
0 |
0 |
Poola |
0 |
0 |
Portugal |
0 |
0 |
(15) Selle kvoodi alla kuuluva püügi korral tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2019 püüda rohkem, kui on lubatud poolaastaks ette nähtud järgmise piirnormiga: 5 250
(16) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina järgmiste piirangutega: kuni 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.
(17) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa kohaselt kinnitavad lepinguosalised, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised:
Hispaania |
509 |
Portugal |
667 |
Liit |
1 176 |
ID LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
harilik tuun Thunnus thynnus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean ida pool 45° läänepikkust ja Vahemeri (BFT/AE45WM) |
|
Küpros |
153,40 (4) |
|
|
|
Kreeka |
285,11 (7) |
|
|
|
Hispaania |
|
|
||
Prantsusmaa |
|
|
||
Horvaatia |
862,79 (6) |
|
|
|
Itaalia |
|
|
||
Malta |
353,48 (4) |
|
|
|
Portugal |
520,21 (7) |
|
|
|
Muud liikmesriigid |
61,69 (1) |
|
|
|
Liit |
|
|
||
TAC |
32 240 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/AN05N) |
|
Hispaania |
6 212,95 (9) |
|
|
|
Portugal |
1 010,39 (9) |
|
|
|
Muud liikmesriigid |
|
|
||
Liit |
7 385,7 |
|
|
|
TAC |
13 200 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/AS05N) |
|
Hispaania |
4 587,53 (10) |
|
|
|
Portugal |
340,69 (10) |
|
|
|
Liit |
4 928,22 |
|
|
|
TAC |
14 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
Vahemeri (SWO/MED) |
|
Horvaatia |
15,05 (11) |
|
|
|
Küpros |
55,45 (11) |
|
|
|
Hispaania |
1 713,11 (11) |
|
|
|
Prantsusmaa |
119,39 (11) |
|
|
|
Kreeka |
1 134,04 (11) |
|
|
|
Itaalia |
3 512,11 (11) |
|
|
|
Malta |
416,70 (11) |
|
|
|
Liit |
6 965,85 (11) |
|
|
|
TAC |
9 870 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
põhjapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (ALB/AN05N) |
|
Iirimaa |
2 854,3 |
|
|
|
Hispaania |
16 603,8 |
|
|
|
Prantsusmaa |
7 653,5 |
|
|
|
Ühendkuningriik |
431,1 |
|
|
|
Portugal |
1 994,2 |
|
|
|
Liit |
29 536,8 (12) |
|
|
|
TAC |
33 600 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
lõunapoolne pikkuim-tuun Thunnus alalunga |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust (ALB/AS05N) |
|
Hispaania |
905,86 |
|
|
|
Prantsusmaa |
297,70 |
|
|
|
Portugal |
633,94 |
|
|
|
Liit |
1 837,50 |
|
|
|
TAC |
24 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
suursilm-tuun Thunnus obesus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BET/ATLANT) |
|
Hispaania |
9 415,3 |
|
|
|
Prantsusmaa |
4 167,7 |
|
|
|
Portugal |
3 574,5 |
|
|
|
Liit |
17 157,6 |
|
|
|
TAC |
57 850 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
sinine marliin Makaira nigricans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (BUM/ATLANT) |
|
Hispaania |
0,00 |
|
|
|
Prantsusmaa |
477,56 |
|
|
|
Portugal |
50,44 |
|
|
|
Liit |
528,00 |
|
|
|
TAC |
1 985 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
valge odanina Tetrapturus albidus |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (WHM/ATLANT) |
|
Hispaania |
0,00 |
|
|
|
Portugal |
0,00 |
|
|
|
Liit |
0,00 |
|
|
|
TAC |
355 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean (YFT/ATLANT) |
|
TAC |
110 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust (SAI/AE45W) |
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
purikala Istiophorus albicans |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, lääne pool 45° läänepikkust (SAI/AW45W) |
|
TAC |
Kehtestatakse hiljem |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
sinihai Prionace glauca |
Püügipiirkond: |
Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust (BSH/AN05N) |
|
TAC |
39 102 (13) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.
(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
Hispaania |
838,15 |
Prantsusmaa |
389,37 |
Liit |
1 227,52 |
(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal on vähemalt 6,4 kg või pikkus vähemalt 70 cm) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
Prantsusmaa |
100,00 |
Liit |
100,00 |
(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
Hispaania |
110,64 |
Prantsusmaa |
109,18 |
Itaalia |
86,17 |
Küpros |
3,07 |
Malta |
7,07 |
Liit |
316,12 |
(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
Itaalia |
86,17 |
Liit |
86,17 |
(6) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*8303F) osutatud laevade suhtes järgmisi kasvatamiseks ettenähtud hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:
Horvaatia |
776,51 |
Liit |
776,51 |
(7) Nagu lepiti kokku ICCATi 2018. aasta koosolekul, saab Euroopa Liit 2019. aastal lisaks 17 536 tonni suurusele eraldatud kvoodile veel 87 tonni, mis eraldatakse üksnes rannalähedase püügi laevadele, mis püüavad kala konkreetsetes saarestikes Kreekas (Joonia saared), Hispaanias (Kanaari saared) ja Portugalis (Assoorid ja Madeira). See asjaomastele liikmesriikidele eraldatud täiendav kvoot jaguneb järgmiselt (BFT/AVARCH):
Kreeka |
Kehtestatakse hiljem |
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
Liit |
87 |
(8) Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük.
(9) Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).
(10) Eritingimus: kuni 3,51 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).
(11) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. aprillist 2019 kuni 31. detsembrini 2019.
(12) Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate liidu kalalaevade arv järgmine: 1 253.
[1] |
Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 973/2001 (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3). |
(13) Ajavahemik ja arvutusmeetod, mida ICCAT kasutab Põhja-Atlandi sinihai püügi piirnormi kehtestamiseks, ei mõjuta ajavahemikku ja arvutusmeetodit, mida kasutatakse mis tahes liidu tasandi jaotamispõhimõtte kindlaksmääramiseks tulevikus.
IE LISA
ANTARKTIKA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019.
Liik: |
haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (ANI/F483.) |
|
TAC |
3 269 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
haugjääkala Champsocephalus gunnari |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (1) (ANI/F5852.) |
|
TAC |
443 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
krokodilljääkala Chaenocephalus aceratus |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SSI/F483.) |
|
TAC |
2 200 (2) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
kerguéleni jääkala Channichthys rhinoceratus |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (LIC/F5852.) |
|
TAC |
1 663 (3) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (TOP/F483.) |
|||||||
TAC |
2 600 (4) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Majandamispiirkond A: 48°W kuni 43°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483A) 0 Majandamispiirkond B: 43°30′ W kuni 40°W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483B) 780 Majandamispiirkond C: 40°W kuni 33°30′ W – 52°30′ S kuni 56° S (TOP/*F483C) 1 820 |
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa (TOP/F484N.) |
|
TAC |
26 (5) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (TOP/F5852.) |
|
TAC |
3 525 (6) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
antarktika kihvkala Dissostichus mawsoni |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa (TOA/F484S.) |
|
TAC |
37 (7) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 48 (KRI/F48.) |
|||||||||
TAC |
5 610 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||||||
Eritingimus: 620 000 tonni suuruse kombineeritud kogupüügi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 48.1 (KRI/*F481.) 155 000 Rajoon 48.2 (KRI/*F482.) 279 000 Rajoon 48.3 (KRI/*F483.) 279 000 Rajoon 48.4 (KRI/*F484.) 93 000 |
Liik: |
tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 58.4.1 Antarktika (KRI/F5841.) |
|||||
TAC |
440 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W) 277 000 Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idapikkust (KRI/*F-41E) 163 000 |
Liik: |
tavaline hiilgevähk Euphausia superba |
Püügipiirkond: |
FAO 58.4.2 Antarktika (KRI/F5842.) |
|||||
TAC |
2 645 000 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
|||||
Eritingimus: eespool nimetatud kvoodi piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:
Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W) 260 000 Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E) 192 000 |
Liik: |
lõuna-atlandi pikksaba ja kare pikksaba Macrourus holotrachys ja Macrourus carinatus |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (GR1/F5852.) |
|
TAC |
360 (8) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tüse pikksaba ja antarktika pikksaba Macrourus caml ja Macrourus whitsoni |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (GR2/F5852.) |
|
TAC |
409 (9) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (GRV/F483.) |
|
TAC |
130 (10) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
pikksabad Macrourus spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika (GRV/F484.) |
|
TAC |
10,1 (11) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
roheline rüntnototeenia Notothenia gibberifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOG/F483.) |
|
TAC |
1 470 (12) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
marmornototeenia Notothenia rossii |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOR/F483.) |
|
TAC |
300 (13) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
hall nototeenia Notothenia squamifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (NOS/F483.) |
|
TAC |
300 (14) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
hall nototeenia Notothenia squamifrons |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (NOS/F5852.) |
|
TAC |
80 (15) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
krabid Paralomis spp. |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (PAI/F483.) |
|
TAC |
0 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SGI/F483.) |
|
TAC |
300 (16) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 48.3 Antarktika (SRX/F483.) |
|
TAC |
130 (17) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 48.4 Antarktika (SRX/F484.) |
|
TAC |
3,2 (18) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
railised Rajiformes |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (SRX/F5852.) |
|
TAC |
120 (19) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
Liik: |
muud liigid |
Püügipiirkond: |
FAO 58.5.2 Antarktika (OTH/F5852.) |
|
TAC |
50 (20) |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega:
— |
joon algab punktis, kus idapikkus 72°15′ lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25′, |
— |
seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°, |
— |
seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40′ ja idapikkusega 76°, |
— |
seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°, |
— |
seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30′ ning |
— |
seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini. |
(2) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(3) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(4) Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügi suhtes 16. aprillist kuni 14. septembrini 2019 ning mõrrapüügi suhtes 1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019.
(5) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.
(6) Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20′ idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud.
(7) Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust.
(8) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(9) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(10) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(11) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(12) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(13) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(14) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(15) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(16) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(17) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(18) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(19) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
(20) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.
IF LISA
ATLANDI OOKEANI KAGUOSA
SEAFO KONVENTSIOONI ALA
Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.
Liik: |
limapead Beryx spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (ALF/SEAFO) |
|
TAC |
200 (1) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
süvamere punakrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (2) (GER/F47NAM) |
|
TAC |
171 (2) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
süvamere punakrabid Chaceon spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (GER/F47X) |
|
TAC |
200 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO alapiirkond D (TOP/F47D) |
|
TAC |
275 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alapiirkond D (TOP/F47-D) |
|
TAC |
0 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO alarajoon B1 (3) (ORY/F47NAM) |
|
TAC |
0 (4) |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
oranž karekala Hoplostethus atlanticus |
Püügipiirkond: |
SEAFO, välja arvatud alarajoon B1 (ORY/F47X) |
|
TAC |
50 |
|
Ennetuslik TAC
|
Liik: |
kultkala Pseudopentaceros spp. |
Püügipiirkond: |
SEAFO (EDW/SEAFO) |
|
TAC |
135 |
|
Ennetuslik TAC
|
(1) Rajoonis B1 ei tohi püüda rohkem kui 132 tonni (ALF/*F47NA).
(2) Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
— |
selle läänepiir on 0° idapikkust, |
— |
selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, |
— |
selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning |
— |
selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini. |
(3) Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt:
— |
selle läänepiir on 0° idapikkust, |
— |
selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, |
— |
selle lõunapiir on 28° lõunalaiust ning |
— |
selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini. |
(4) Välja arvatud lubatud kaaspüük 4 tonni (ORY/*F47NA).
IG LISA
SINIUIM-TUUN – LEVIKUALAD
Liik: |
siniuim-tuun Thunnus maccoyii |
Püügipiirkond: |
kõik levikualad (SBF/F41-81) |
|
Liit |
11 (1) |
|
|
|
TAC |
17 647 |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.
IH LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
mõõkkala Xiphias gladius |
Püügipiirkond: |
WCPFC konventsiooni ala lõuna pool 20° lõunalaiust (SWO/F7120S) |
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Ennetuslik TAC
|
IJ LISA
SPRFMO KONVENTSIOONI ALA
Liik: |
tšiili stauriid Trachurus murphyi |
Püügipiirkond: |
SPRFMO konventsiooni ala (CJM/SPRFMO) |
|
Saksamaa |
Kehtestatakse hiljem (1) |
|
|
|
Madalmaad |
Kehtestatakse hiljem (1) |
|
|
|
Leedu |
Kehtestatakse hiljem (1) |
|
|
|
Poola |
Kehtestatakse hiljem (1) |
|
|
|
Liit |
Kehtestatakse hiljem (1) |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Muudetakse pärast SPRFMO komisjoni 23.–27. jaanuaril 2019 toimuvat aastakoosolekut.
IK LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
Kulduim-tuuni püük liidu seinnoodalaevadega ei tohi ületada käesolevas lisas sätestatud püügi piirnorme.
Liik: |
kulduim-tuun Thunnus albacares |
Püügipiirkond: |
IOTC pädevusalasse kuuluv ala (YFT/IOTC) |
|
Prantsusmaa |
29 501 |
|
|
|
Itaalia |
2 515 |
|
|
|
Hispaania |
45 682 |
|
|
|
Liit |
77 698 |
|
|
|
TAC |
Ei kohaldata |
|
Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
IL LISA
GFCMi LEPINGUGA HÕLMATUD PIIRKOND
Liik: |
väikesed pelaagilised liigid (anšoovis ja sardiin) Engraulis encrasicolus ja Sardina pilchardus |
Püügipiirkond: |
GFCM-GSA piirkondade 17 ja 18 liidu ja rahvusvahelised veed (SP1/GF1718) |
|
Liit |
|
|
||
TAC |
Ei kohaldata |
|
Maksimaalne püügimaht Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. |
(1) Sloveenia puhul põhinevad kogused 2014. aasta saakide tasemel kuni 300 tonni suuruse koguseni.
(2) Piiratud Horvaatia, Itaalia ja Sloveeniaga.
IIA LISA
KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE EUROOPA MERLUUSI LÕUNAPOOLSETE VARUDE JA NORRA SALEHOMAARI VARUDE TAASTAMISEGA ICESi 8c JA 9a RAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES
I PEATÜKK
Üldsätted
1. KOHALDAMISALA
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.
2. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
b) |
„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma; |
c) |
„piirkond“ – ICESi 8c ja 9a rajoon, välja arvatud Cádizi laht; |
d) |
„käesolev püügiperiood“ – käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud periood; |
e) |
„eritingimused“ – punktis 6.1 esitatud eritingimused. |
3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on täpsustatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. PÜÜGILOAGA LAEVAD
4.1. |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
4.2. |
Liikmesriigi lipu all sõitval kalalaeval, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12. |
III PEATÜKK
Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv
5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV
5.1. |
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis. |
5.2. |
Kui laev suudab tõendada, et tema euroopa merluusi saak on alla 8 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka. |
6. PÄEVADE ERALDAMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED
6.1. |
Selleks et määrata kindlaks nende päevade maksimaalne arv, mille jooksul võib liidu kalalaev oma lipuliikmesriigi loal piirkonnas viibida, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:
|
6.2. |
Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist käesoleval püügiperioodil lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal). |
6.3. |
Kui laev ei täida ühte nendest eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse kõnealusel eritingimusel eraldatavate päevade saamiseks. |
6.4. |
Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari punktis 6.1 sätestatud kogusest rohkem.
I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv püügivahendite kaupa aasta kohta
|
7. KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM
7.1. |
Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Selle süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldarvu. |
7.2. |
Selline kilovatt-päevade üldarv on kõikide selliste üksikute püügikoormuste summa, mis on eraldatud selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva. |
7.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:
|
7.4. |
Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi. |
8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST
8.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 508/2014 (1) artikli 34 või nõukogu määruse (EÜ) nr 744/2008 (2) kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
8.2. |
Püügitegevuse lõpetanud, kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
8.3. |
Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
8.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:
|
8.5. |
Liikmesriigi sellise taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile eraldatud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
8.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud lisapäevi on keelatud anda püügitegevust jätkavatele laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi. |
8.7. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
9. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS
9.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1004 (3) ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
9.2. |
Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
9.3. |
Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
9.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega (STECF) võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
9.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
10. ÜLDINE KOHUSTUS
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
11. PÜÜGIPERIOODID
11.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks. |
11.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul võib laev püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
11.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
12.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevade registris. |
12.2. |
Punkti 12.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt püügipäevikule punkti 6.1 alapunktis a osutatud aastatel samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest. |
12.3. |
Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
12.4. |
Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta. |
12.5. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
13. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
14. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
15. ANDMETE KOGUMINE
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
16. ANDMETE ESITAMINE
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu käesolevat ja eelnevat püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperiood |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (4) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
||||||||
|
4 |
|
Üks püügiperiood alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
||||||||
|
7 |
P |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini. |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi pikkus |
Teatatud püügivahend |
Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus |
Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid) |
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati |
Ülekantud päevad |
||||||||||||
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|
||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
(8) |
(8) |
(8) |
(9) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (5) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||||||||
|
12 |
|
Liidu kalalaevade registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
||||||||
|
14 |
V |
Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 (6) |
||||||||
|
2 |
V |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
||||||||
|
2 |
V |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
||||||||
|
2 |
V |
Märkida, milliseid IIA lisa punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse) |
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIA lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus |
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid. |
||||||||
|
4 |
V |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“. |
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1)..
(2) Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1)..
(4) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(5) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(6) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
IIB LISA
LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES HARILIKU MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE'i LÄÄNEOSAS ICESi 7e RAJOONIS
I PEATÜKK
Üldsätted
1. KOHALDAMISALA
1.1. |
Käesolevat lisa kohaldatakse liidu kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi 7e rajoonis. |
1.2. |
Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:
Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest. |
2. MÕISTED
Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) |
„püügivahendite rühm“ – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:
|
b) |
„kindlaksmääratud püügivahend“ – ükskõik kumb kahest kõnealusest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma; |
c) |
„piirkond“ – ICESi 7e rajoon; |
d) |
„käesolev püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019. |
3. PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD
Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud liidu kalalaevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.
II PEATÜKK
Load
4. PÜÜGILOAGA LAEVAD
4.1 |
Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi tema lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2017 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides. |
4.2 |
Siiski võib laev, mis on kala püüdnud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne. |
4.3 |
Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikega 8 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11. |
III PEATÜKK
Liidu kalalaevadele eraldatavate piirkonnas viibimise päevade arv
5. PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV
Käesoleva püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.
I tabel
Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa
Kindlaksmääratud püügivahend |
Päevade maksimaalne arv |
|
Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm |
BE |
176 |
FR |
188 |
|
UK |
222 |
|
Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm |
BE |
176 |
FR |
191 |
|
UK |
176 |
6. KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM
6.1. |
Käesoleval püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldarvu. |
6.2. |
Selline kilovatt-päevade üldarv on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1. |
6.3. |
Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse I tabelis esitatud kindlaksmääratud püügivahendi osas koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad järgmisi arvutuse üksikasju:
|
6.4. |
Kõnealuse taotluse alusel hindab komisjon, kas punktis 6 osutatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi. |
7. LISAPÄEVADE ERALDAMINE PÜÜGITEGEVUSE ALALISE LÕPETAMISE EEST
7.1. |
Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud eelneval püügiperioodil kestnud püügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud püügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema. |
7.2. |
Püügitegevuse lõpetanud, teatavat püügivahendite rühma kasutanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse saadud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Selle arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani. |
7.3. |
Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud. |
7.4. |
Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt käesoleva püügiperioodi 15. juuniks taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis esitatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmisi arvutuse üksikasju:
|
7.5. |
Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
7.6. |
Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad käesoleva püügiperioodi jooksul eraldada kõigile või osadele oma allesjäänud kalalaevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. |
7.7. |
Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu eelneva püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses käesoleva püügiperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt. |
8. LISAPÄEVADE ERALDAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS
8.1. |
Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni 31. jaanuarini 2019 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul võib laev viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EL) 2017/1004 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega. |
8.2. |
Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud. |
8.3. |
Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse. |
8.4. |
Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
8.5. |
Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust. |
IV PEATÜKK
Haldamine
9. ÜLDINE KOHUSTUS
Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.
10. PÜÜGIPERIOODID
10.1. |
Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuulise kestusega püügiperioodideks. |
10.2. |
Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. |
10.3. |
Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24-tunnise perioodi lõppu. |
V PEATÜKK
Eraldatud püügikoormuste vahetamine
11. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
11.1. |
Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud liidu kalalaevastiku registris. |
11.2. |
Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt püügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis. |
11.3. |
Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid. |
11.4. |
Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis osutatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 49 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. |
12. PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL
Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.
VI PEATÜKK
Aruandekohustus
13. PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE
Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa kohaldamisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.
14. ANDMETE KOGUMINE
Liikmesriigid koguvad kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mida on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades, käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks.
15. ANDMETE ESITAMINE
Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 täpsustatud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on esitatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2018. ja 2019. püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis esitatud vormi.
II tabel
Aruandevorm kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Liikmesriik |
Püügivahend |
Püügiperiood |
Püügikoormuse koonddeklaratsioon |
1. |
2. |
3. |
4. |
III tabel
Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta püügiperioodide kaupa
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (1) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||||||||
|
2 |
|
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
||||||||
|
4 |
|
Üks aasta alates 2006. aasta püügiperioodist kuni käesoleva püügiperioodini |
||||||||
|
7 |
P |
Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse püügiperioodi 1. veebruarist kuni 31. jaanuarini. |
IV tabel
Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta
Liikmesriik |
CFR |
Pardatähis |
Püügiperioodi pikkus |
Teatatud püügivahend |
Päevade arv, mil on lubatud kasutada teatatud püügivahendit (-vahendeid) |
Päevade arv, mil teatatud püügivahendit (-vahendeid) kasutati |
Ülekantud päevad |
|||||||||
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
Nr 1 |
Nr 2 |
Nr 3 |
… |
|||||
(1) |
(2) |
(3) |
(4) |
(5) |
(5) |
(5) |
(5) |
(6) |
(6) |
(6) |
(6) |
(7) |
(7) |
(7) |
(7) |
(8) |
V tabel
Andmevorm laevaga seotud teabe kohta
Rubriik |
Maksimaalne tähtede/numbrite arv |
Joondus (2) V(asakule)/P(aremale) |
Määratlus ja märkused |
||||||||
|
3 |
|
Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud |
||||||||
|
12 |
|
Liidu kalalaevade registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (üheksa kohta). Kui seerianumber on lühem kui üheksa kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada |
||||||||
|
14 |
V |
Vastavalt rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 |
||||||||
|
2 |
V |
Püügiperioodi pikkus kuudes |
||||||||
|
2 |
V |
Üks järgmistest püügivahendite liikidest:
|
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus |
||||||||
|
3 |
V |
Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid. |
||||||||
|
4 |
V |
Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv“ ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv“. |
(1) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
(2) See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.
IIC LISA
TOBIAVARUDE MAJANDAMISE PIIRKONNAD ICESi 2a JA 3a RAJOONIS NING ICESi 4. ALAPIIRKONNAS
IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICESi 2a ja 3a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:
Tobiavarude majandamise piirkond |
ICESi statistilised ruudud |
1r |
31–33 E9–F4; 33 F5; 34–37 E9–F6; 38–40 F0–F5; 41 F4–F5 |
2r |
35 F7–F8; 36 F7–F9; 37 F7–F8; 38–41 F6–F8; 42 F6–F9; 43 F7–F9; 44 F9–G0; 45 G0–G1; 46 G1 |
3r |
41–46 F1–F3; 42–46 F4–F5; 43–46 F6; 44–46 F7–F8; 45–46 F9; 46-47 G0; 47 G1 ja 48 G0 |
4 |
38–40 E7–E9 ja 41–46 E6–F0 |
5r |
47–52 F1–F5 |
6 |
41–43 G0–G3; 44 G1 |
7r |
47–52 E6–F0 |
IIC lisa liide
Tobiavarude majandamise piirkonnad
III LISA
KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE LIIDU KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV
Püügipiirkond |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel |
Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv |
|
Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
77 |
DK |
25 |
57 |
DE |
5 |
||||
FR |
1 |
||||
IE |
8 |
||||
NL |
9 |
||||
PL |
1 |
||||
SV |
10 |
||||
UK |
18 |
||||
Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00′ N |
80 |
DE |
16 |
50 |
|
IE |
1 |
||||
ES |
20 |
||||
FR |
18 |
||||
PT |
9 |
||||
UK |
14 |
||||
Jaotamata |
2 |
||||
Harilik makrell (1) |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
70 |
||
Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00′ N |
480 |
DK |
450 |
150 |
|
UK |
30 |
||||
Fääri saarte veed |
Igasugune traalpüük kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel |
26 |
BE |
0 |
13 |
DE |
4 |
||||
FR |
4 |
||||
UK |
18 |
||||
Tursa ja kilttursa sihtpüük võrguga, mille väikseim võrgusilma suurus on 135 mm, piiratud püügipiirkonnas lõuna pool 62°28′ N ja ida pool 6°30′ W |
8 (2) |
Ei kohaldata |
4 |
||
Traalpüük 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoonest. 1. märtsist kuni 31. maini ning 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võivad kõnealused laevad kala püüda piirkondades, mis jäävad 61°20′ N ja 62°00′ N vahele, ning lähtejoontest 12–21 miili vahelisel alal. |
70 |
BE |
0 |
26 |
|
DE |
10 |
||||
FR |
40 |
||||
UK |
20 |
||||
Sinise molva püük traalnoodaga, mille väikseim silmasuurus on 100 mm, piirkonnas lõuna pool 61°30′ N ja lääne pool 9°00′ W ning piirkonnas 7°00′ W ja 9°00′ W vahel, lõuna pool 60°30′ N ning piirkonnas, mis asub edela pool 60°30′ N, 7°00′ W ning 60°00′ N, 6°00′ W vahel kulgevat joont. |
70 |
DE (3) |
8 |
20 (4) |
|
FR (3) |
12 |
||||
Põhjaatlandi süsika sihtpüük traalnoodaga, mille väikseim võrgusilma suurus on 120 mm ning mille puhul on võimalus kasutada noodapära ümber rõngaspinesid. |
70 |
Ei kohaldata |
22 (4) |
||
Põhjaputassuu püük. Püügilubadega laevade koguarvu võib suurendada nelja laeva võrra, mis moodustavad paarid, kui Fääri saarte ametiasutused kehtestavad eri juurdepääsueeskirjad püügipiirkonnale nimetusega „põhjaputassuu põhiline püügipiirkond“. |
34 |
DE |
2 |
20 |
|
DK |
5 |
||||
FR |
4 |
||||
NL |
6 |
||||
UK |
7 |
||||
SE |
1 |
||||
ES |
4 |
||||
IE |
4 |
||||
PT |
1 |
||||
Õngepüük |
10 |
UK |
10 |
6 |
|
Harilik makrell |
12 |
DK |
1 |
12 |
|
BE |
0 |
||||
DE |
1 |
||||
FR |
1 |
||||
IE |
2 |
||||
NL |
1 |
||||
SE |
1 |
||||
UK |
5 |
||||
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
20 |
DK |
5 |
20 |
|
DE |
2 |
||||
IE |
2 |
||||
FR |
1 |
||||
NL |
2 |
||||
PL |
1 |
||||
SE |
3 |
||||
UK |
4 |
||||
1, 2b (5) |
Atlandi arktikakrabi püük lõkspüünistega |
20 |
EE |
1 |
Ei kohaldata |
ES |
1 |
||||
LV |
11 |
||||
LT |
4 |
||||
PL |
3 |
(1) Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.
(2) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad igasugust traalpüüki kuni 180 jala pikkuste laevadega püügipiirkonnas, mis asub Fääri saarte lähtejoonest 12–21 miili kaugusel.
(3) Need arvud viitavad korraga kohal viibivate laevade maksimaalsele arvule.
(4) Nimetatud arvud sisalduvad arvudes, mis kajastavad „traalnoodapüüki 21 miili kaugusel Fääri saarte lähtejoontest“.
(5) Teravmägede piirkonnas liidu kasutada olevate kalapüügivõimaluste eraldamine ei piira 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.
IV LISA
ICCATi KONVENTSIOONI ALA (1)
1. Nende liidu söödaga õngelaevade ja lantpüügilaevade maksimaalne arv, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
2. Nende liidu rannalähedase väikesemahulise kalapüügi laevade maksimaalne arv, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
Küpros |
Kehtestatakse hiljem (2) |
Malta |
Kehtestatakse hiljem (2) |
Euroopa Liit |
Kehtestatakse hiljem |
3. Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm
Horvaatia |
Kehtestatakse hiljem |
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
4. Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida
Tabel A
Kalalaevade arv (3) |
|||||||
|
Küpros (4) |
Kreeka (5) |
Horvaatia |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta (6) |
Seinnoodalaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Õngejadalaevad |
Kehtestatakse hiljem (7) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Söödaga õngelaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Käsiõngelaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem (8) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Traalerid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad (9) |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Tabel B
Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus |
|||||||
|
Küpros |
Horvaatia |
Kreeka |
Itaalia |
Prantsusmaa |
Hispaania |
Malta |
Seinnoodalaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Õngejadalaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Söödaga õngelaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Käsiõngelaevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Traalerid |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
5. Nende püüniste maksimaalne arv, mille jaoks liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
Liikmesriik |
Püüniste arv (10) |
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
6. Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres
Tabel A
Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus |
||
|
Kalakasvanduste arv |
Tootmisvõimsus (tonnides) |
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Kreeka |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Küpros |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Horvaatia |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Malta |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Tabel B (11)
Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides) |
|
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Itaalia |
Kehtestatakse hiljem |
Kreeka |
Kehtestatakse hiljem |
Küpros |
Kehtestatakse hiljem |
Horvaatia |
Kehtestatakse hiljem |
Malta |
Kehtestatakse hiljem |
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
7. Nende liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Iirimaa |
Kehtestatakse hiljem |
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
Ühendkuningriik |
Kehtestatakse hiljem |
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
8. ICCATi konventsiooni alal suursilm-tuuni püüdvate vähemalt 20 meetri pikkuste liidu kalalaevade maksimaalne arv on järgmine:
Liikmesriik |
Seinnoodalaevade maksimaalne arv |
Õngejadalaevade maksimaalne arv |
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Prantsusmaa |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Portugal |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
(1) Punktides 1, 2 ja 3 esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.
(2) See arv võib suureneda, kui üks seinnoodalaev asendatakse kümne õngejadalaevaga vastavalt käesoleva lisa punktis 4 esitatud tabeli A joonealusele märkusele 4 või joonealusele märkusele 6.
(3) Tabeli A punkti 4 arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(4) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.
(5) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.
(6) Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.
(7) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.
(8) Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad
(9) Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).
(10) Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.
(11) Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 500 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.
V LISA
CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA
A OSA
SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS
Sihtliigid |
Piirkond |
Keeluaeg |
Haid (kõik liigid) |
Konventsiooni ala |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Notothenia rossii |
FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Merikogerlased |
FAO 48.1. Antarktika (1) FAO 48.2. Antarktika (1) |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Notothenia gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Notothenia squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi (1) |
FAO 48.3. |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Dissostichus spp. |
FAO 48.5. Antarktika |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Dissostichus spp. |
FAO 88.3. Antarktika (1) FAO 58.5.1. Antarktika (1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20′ E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20′ E (1) FAO 58.4.4. Antarktika (1) (2) FAO 58.7. Antarktika (1) |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Notothenia squamifrons |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
|
Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides |
FAO 58.5.2. Antarktika |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
Dissostichus spp. |
FAO 48.4. Antarktika (1), välja arvatud alad, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust ning 57°20′ lõunalaiust ja 60°00′ lõunalaiust ning 24°30′ läänepikkust ja 29°00′ läänepikkust. |
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2019 |
B OSA
LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2018–2019
Alapiirkond/rajoon |
Piirkond |
Hooaeg |
SSRUd |
Dissostichus mawsoni püügi piirnorm (tonnides) |
|
Kaaspüügi piirnorm (tonnides) |
|||
SSRU |
Piirnorm |
|
|
Railised |
Macrourus spp. |
Muud liigid |
|||
58.4.1. |
Kogu rajoon |
1. detsembrist 2018 uni 30. novembrini 2019 (kuid sihtpüüki 2018/2019 ei toimu) |
A, B, D, F, H |
0 |
579 |
5841-1 |
6 |
18 |
18 |
C (kaasa arvatud 58.4.1_1, 58.4. 1_2) |
231 |
5841-2 |
6 |
19 |
19 |
||||
5841-3 |
7 |
24 |
24 |
||||||
E (58.4.1_3, 58.4.1_4) |
168 |
5841-4 |
1 |
3 |
3 |
||||
5841-5 |
3 |
8 |
8 |
||||||
G (kaasa arvatud 58.4.1_5, 58.4.1_6) |
180 |
5841-6 |
7 |
21 |
21 |
||||
58.4.2. |
Kogu rajoon |
1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019 |
A, B, C, D |
0 |
50 |
|
3 |
8 |
8 |
E (kaasa arvatud 58.4.2_1) |
50 |
|
|||||||
58.4.3a. |
Kogu rajoon 58.4.3a._1 |
1. detsembrist 2018 kuni 30. novembrini 2019 (kuid sihtpüüki 2018/2019 ei toimu) |
|
|
30 |
|
2 |
5 |
5 |
88.1. |
Kogu alapiirkond |
1. detsembrist 2018 kuni 31. augustini 2019 |
A, B, C, G, H, I, J, K |
A, B, C, G (7) |
30 |
96 |
30 |
||
G, H, I, J, K (8) |
104 |
317 |
104 |
||||||
Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon |
464 (9) |
Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoon (7) |
23 |
72 |
23 |
||||
88.2. |
Kogu alapiirkond (10) |
1. detsembrist 2018 kuni 31. augustini 2019 |
D, E, F, G (882_1) |
240 |
1 000 |
C, D, E, F, G, H, I |
10 |
32 |
32 |
C, D, E, F, G (882_2) |
240 |
|
|
|
|
||||
C, D, E, F, G (882_3) |
160 |
|
|
|
|
||||
C, D, E, F, G (882_4) |
160 |
|
|
|
|
||||
H |
200 |
|
|
|
|
||||
I |
0 |
|
|
|
|
V lisa B osa liide
Väikeste uurimisüksuste (SSRU) loetelu
Piirkond |
SSRU |
Piirjoon |
48.6 |
A |
Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30′ E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S. |
B |
Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
D |
Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
E |
Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
F |
Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
G |
Punktist 50° S 1°30′ E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30′ E, sealt otse põhja kuni 50° S. |
|
58.4.1 |
A |
Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S. |
B |
Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
D |
Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
E |
Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
F |
Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
G |
Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
H |
Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
58.4.2 |
A |
Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
B |
Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
C |
Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
D |
Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
E |
Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S. |
|
58.4.3a |
A |
Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10′ E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
58.4.3b |
A |
Punktist 56° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
B |
Punktist 60° S 73°10′ E otse itta kuni 86° E, sealt lõunasse kuni 64° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 59° S 73°10′ E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 73°10′ E, sealt otse põhja kuni 59° S. |
|
D |
Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S. |
|
E |
Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S. |
|
58.4.4 |
A |
Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
B |
Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
|
C |
Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S. |
|
D |
Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S. |
|
58.6 |
A |
Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
B |
Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
C |
Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
D |
Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
|
58.7 |
A |
Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S. |
88.1 |
A |
Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
B |
Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40′ S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
D |
Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
E |
Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30′ S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
F |
Punktist 68°30′ S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30′ S. |
|
G |
Punktist 66°40′ S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40′ S. |
|
H |
Punktist 70°50′ S 170° E otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
I |
Punktist 70° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 70° S. |
|
J |
Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50′ E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
K |
Punktist 73° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 73° S. |
|
L |
Punktist 76° S 178°50′ E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 178°50′ E, sealt otse põhja kuni 76° S. |
|
M |
Punktist 73° S rannikul 169°30′ E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S. |
|
88.2 |
A |
Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
B |
Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 70°50′ S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
D |
Punktist 70°50′ S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
E |
Punktist 70°50′ S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
F |
Punktist 70°50′ S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
G |
Punktist 70°50′ S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50′ S. |
|
H |
Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50′ S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S. |
|
I |
Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
88.3 |
A |
Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
B |
Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
C |
Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
|
D |
Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S. |
C OSA
21-03/A LISA
TAVALISE HIILGEVÄHI (EUPHAUSIA SUPERBA) PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS
Üldine teave
Osaleja: …
Püügihooaeg: …
Laeva nimi: …
Eeldatav püügimaht (tonnides): …
Laeva töötlemisvõimsus päevas (eluskaalu tonnides): …
Alapiirkonnad ja rajoonid, kus püüki kavandatakse
Seda kaitsemeedet kohaldatakse tavalise hiilgevähi püügi kavatsustest teatamise kohta alapiirkondades 48.1, 48.2, 48.3 ja 48.4 ning rajoonides 58.4.1 ja 58.4.2. Kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki muudes alapiirkondades ja rajoonides tuleb teatada kaitsemeetme 21-02 kohaselt.
Alapiirkond/rajoon |
Tähistada vastav kastike |
48.1 |
☐ |
48.2 |
☐ |
48.3 |
☐ |
48.4 |
☐ |
58.4.1 |
☐ |
58.4.2 |
☐ |
Püügitehnika: |
Tähistada vastav kastike |
||
|
|
||
|
|
||
|
|
||
|
|
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud tooteliigid ja meetodid
Tooteliik |
Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetod, kui see on asjakohane (vt 21–03/B lisa) (11) |
Tervelt külmutatud |
|
Keedetud |
|
Jahvatatud |
|
Õli |
|
Muu toode, palun täpsustada |
|
Võrgu kuju
Võrgu mõõdud |
Võrk 1 |
Võrk 2 |
Muu võrk / muud võrgud |
|||
Võrgu ava (suue) |
|
|
|
|||
Maksimaalne vertikaalne ava (m) |
|
|
|
|||
Maksimaalne horisontaalne ava (m) |
|
|
|
|||
Võrgu suudme ümbermõõt (12) (m) |
|
|
|
|||
Suudme pindala (m2) |
|
|
|
|||
Paneeli keskmine võrgusilma suurus (14) (mm) |
Väline (13) |
Sisemine (13) |
Väline (13) |
Sisemine (13) |
Väline (13) |
Sisemine (13) |
1. paneel |
|
|
|
|
|
|
2. paneel |
|
|
|
|
|
|
3. paneel |
|
|
|
|
|
|
… |
|
|
|
|
|
|
Viimane paneel (noodapära) |
|
|
|
|
|
|
Võrgu joonis(ed): …
Iga kasutatud võrgu puhul või võrgu kuju muutmise korral viidata asjakohasele võrgu joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule. Võrgu joonised peavad sisaldama järgmisi andmeid.
1. |
Traali iga paneeli pikkus ja laius (piisava täpsusega, et oleks võimalik arvutada iga paneeli kaldenurk veevoolu suhtes). |
2. |
Võrgusilma suurus (venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel), kuju (nt rombikujuline) ja materjal (nt polüpropüleen). |
3. |
Võrgusilma ehitus (nt sõlmitud, põimitud). |
4. |
Traali sees kasutatud peletuspaelad (konstruktsioon, asukoht paneelidel; märkida „puuduvad“, kui paelu ei kasutata); peletuspaelad ei lase hiilgevähkidel võrgusilma ummistada ega välja pääseda. |
Mereimetajate võrkusattumist välistav seade
Seadme joonis(ed): …
Iga kasutatud seadme tüübi või seadme kuju muutmise korral viidata asjakohasele joonisele CCAMLRi püügivahendite kogus, kui see on kättesaadav (www.ccamlr.org/node/74407), või esitada üksikasjalik joonis ja kirjeldus WG-EMM eelseisvale koosolekule.
Akustiliste andmete kogumine
Esitada andmed laeval kasutatavate kajaloodide ja hüdrolokaatorite kohta.
Tüüp (nt kajalood, hüdrolokaator) |
|
|
|
Tootja |
|
|
|
Mudel |
|
|
|
Muunduri sagedused (kHz) |
|
|
|
Akustiliste andmete kogumine (üksikasjalik kirjeldus): …
Kirjeldada, kuidas toimub akustiliste andmete kogumine, et saada teavet Euphausia superba ja muude pelaagiliste liikide (nt laternsabad, meritünnikud) leviku ja rohkuse kohta (SC-CAMLR-XXX, punkt 2.10).
21-03/B LISA
PÜÜTUD TAVALISE HIILGEVÄHI ELUSKAALU HINDAMISE JUHISED
Meetod |
Avaldis (kg) |
Parameeter |
|||
Kirjeldus |
Tüüp |
Hindamismeetod |
Ühik |
||
Kogumismahuti maht |
W × L × H × ρ × 1 000 |
W = mahuti laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
L = mahuti pikkus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
H = hiilgevähkide sügavus mahutis |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
Voomõõtur (15) |
V × Fkrill × ρ |
V = hiilgevähkide maht koos veega |
Loomusest (15) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
Fkrill = hiilgevähkide osakaal proovis |
Loomusest (15) sõltuv |
Voomõõturi mahu parandustegur |
— |
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
Voomõõtur (16) |
(V × ρ)–M |
V = hiilgevähkide pasta maht |
Loomusest (15) sõltuv |
Otsene vaatlus |
liiter |
M = protsessis lisatud vee kogus, mass |
Loomusest (15) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
||
ρ = hiilgevähkide pasta tihedus |
Muutuja |
Otsene vaatlus |
kg/liiter |
||
Vookaal |
M × (1–F) |
M = hiilgevähkide mass koos veega |
Loomusest (16) sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
F = vee osakaal proovis |
Muutuja |
Vookaalu massi parandustegur |
— |
||
Kogur |
(M–Mtray) × N |
Mtray = tühja koguri mass |
Konstant |
Otsene vaatlus enne püüki |
kg |
M = koguri keskmine mass koos hiilgevähkidega |
Muutuja |
Otsene vaatlus, enne külmutamist ja kurnatult |
kg |
||
N = kogurite arv |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
— |
||
Jahu teisendamine |
Mmeal × MCF |
Mmeal = toodetud jahu mass |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
kg |
MCF = jahu teisendamise tegur |
Muutuja |
Jahu teisendamine hiilgevähkideks |
— |
||
Noodapära maht |
W × H × L × ρ × π / 4 × 1 000 |
W = noodapära laius |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
H = noodapära kõrgus |
Konstant |
Mõõta püügi alustamisel |
m |
||
ρ = mahu massiks teisendamise tegur |
Muutuja |
Mahu teisendamine massiks |
kg/liiter |
||
L = noodapära pikkus |
Loomusest sõltuv |
Otsene vaatlus |
m |
||
Muud |
Palun täpsustada |
|
|
|
|
Vaatluse etapid ja sagedus
Kogumismahuti maht |
|
Püügi alustamisel |
Mõõta kogumismahuti laius ja pikkus (kui mahuti ei ole kandilise kujuga, võib vajalik olla täiendav mõõtmine; täpsusega ± 0,05 m) |
Iga kuu (17) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse kogumismahutist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähkide sügavust mahutis (kui hiilgevähke hoitakse mahutis loomuste vaheajal, siis mõõta sügavuse erinevust; täpsusega ± 0,1 m) |
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Voomõõtur (17) |
|
Enne püüki |
Tagada, et voomõõtur mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
Rohkem kui üks kord kuus (17) |
Hinnata mahu massiks teisendamist (ρ), mis tuletatakse voomõõturist kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
Iga loomus (18) |
Võtta voomõõturist proov ning: |
mõõta hiilgevähkide mahtu (nt 10 liitrit) koos veega |
|
hinnata voomõõturi mahu parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud mahust |
|
hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Voomõõtur (18) |
|
Enne püüki |
Tagada, et mõlemad voomõõturid (üks hiilgevähitoote jaoks ja üks lisatava vee jaoks) oleksid kalibreeritud (st näitaksid sama, õiget näitu). |
Iga nädal (17) |
Hinnata hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) tihedust (ρ), mõõtes teadaoleva hiilgevähitoote mahu (nt 10 liitrit) massi, mis on võetud vastavast voomõõturist. |
Iga loomus (18) |
Võtta mõlema voomõõturi näidud ja arvutada hiilgevähitoote (hiilgevähipasta) ja lisatud vee mahud, lisatud vee tiheduseks arvestada 1 kg/liiter. |
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Vookaal |
|
Enne püüki |
Tagada, et vookaal mõõdab terveid hiilgevähke (st enne töötlemist) |
Iga loomus (18) |
Võtta vookaalust proov ning: |
mõõta hiilgevähkide massi koos veega |
|
hinnata vookaalu massi parandustegurit, mis tuletatakse hiilgevähkide kurnatud massist |
|
hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Kogur |
|
Enne püüki |
Mõõta koguri mass (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, mõõta iga tüübi mass; täpsusega ± 0,1 kg) |
Iga loomus |
Mõõta koguri mass koos hiilgevähkidega (täpsusega ± 0,1 kg) |
Loendada kogurite arv (kui kogurid on erineva konstruktsiooniga, loendada iga koguritüübi arv) |
|
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Jahu teisendamine |
|
Iga kuu (17) |
Hinnata jahu teisendamist terveteks hiilgevähkideks, töödeldes 1 000 – 5 000 kg (kurnatud mass) hiilgevähke |
Iga loomus |
Mõõta toodetud jahu mass |
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
|
Noodapära maht |
|
Püügi alustamisel |
Mõõta noodapära laius ja kõrgus (täpsusega ± 0,1 m) |
Iga kuu (17) |
Hinnata mahu massiks teisendamist, mis tuletatakse noodapärast kindla mahuga (nt 10 liitrit) võetud hiilgevähkide kurnatud massist |
Iga loomus |
Mõõta hiilgevähke sisaldava noodapära pikkus (täpsusega ± 0,1 m) |
Hinnata püütud hiilgevähkide eluskaalu (kasutades avaldist) |
(1) Välja arvatud teadustöö eesmärgil.
(2) Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).
(3) Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala.
(4) Põhja pool 70 S ei tohi püüda rohkem kui 587 tonni. Kui siiski püütakse 587 tonnist rohkem, siis arvestatakse põhja pool 70 S üle 587 tonni püütud kogus maha kogusest, mida tohib püüda lõuna pool 70 S.
(5) Sealhulgas 65 tonni Rossi mere uuringu jaoks.
(6) Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala.
(7) Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S põhja suunas.
(8) Sealhulgas 88.2 A ja B väljaspool Rossi mere piirkonna merekaitseala ja 70° S põhja suunas.
(9) Sealhulgas 88.2 A Rossi mere piirkonna merekaitseala uurimise eritsoonis.
(10) Välja arvatud 88.2 A ja B, mis on hõlmatud piirkonnas 88.1.
(11) Kui meetodit ei ole 21-03/B lisas loetletud, palun kirjeldada üksikasjalikult
(12) Eeldatud töötingimustes.
(13) Väline võrgusilma suurus ning sisemine võrgusilma suurus, kui kasutatakse vooderdist.
(14) Venitatud võrgusilma sisemised mõõdud kaitsemeetme 22-01 meetodi alusel.
(15) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
(16) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kahe tunniga saadud loomus pidevpüügisüsteemi korral.
(17) Uus periood algab ajast, mil laev liigub uude alapiirkonda või rajooni.
(18) Üksikloomus tavalise traalpüügi kasutamise korral või kuue tunniga saadud koondloomus pidevpüügisüsteemi korral.
VI LISA
IOTC PÄDEVUSALASSE KUULUV ALA
1. Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda troopikatuuni
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
Hispaania |
22 |
61 364 |
Prantsusmaa |
27 |
45 383 |
Portugal |
5 |
1 627 |
Itaalia |
1 |
2 137 |
Liit |
55 |
110 511 |
2. Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud IOTC pädevusalasse kuuluval alal püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni
Liikmesriik |
Laevade maksimaalne arv |
Püügivõimsus (kogumahutavus) |
Hispaania |
27 |
11 590 |
Prantsusmaa |
41 (1) |
7 882 |
Portugal |
15 |
6 925 |
Ühendkuningriik |
4 |
1 400 |
Liit |
87 |
27 797 |
3. Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.
4. Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC pädevusalasse kuuluval alal ka troopikatuuni.
(1) See arv ei sisalda Mayotte'is registreeritud laevu; seda võib tulevikus suurendada vastavalt Mayotte'i laevastiku arendamise kavale.
VII LISA
WCPFC KONVENTSIOONI ALA
Nende liidu kalalaevade maksimaalne arv, millel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) konventsiooni alast lõuna pool 20° lõunalaiust
Hispaania |
Kehtestatakse hiljem |
Liit |
Kehtestatakse hiljem |
VIII LISA
LIIDU VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE KALALAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD
Lipuriik |
Püügiliik |
Kalapüügilubade arv |
Korraga kohal viibivate laevade maksimaalne arv |
Norra |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
Kehtestatakse hiljem |
Kehtestatakse hiljem |
Fääri saared |
Harilik makrell, 6a (põhja pool 56°30′ N), 2a, 4a (põhja pool 59° N) püügipiirkond Stauriid, 4., 6a (põhja pool 56°30′ N), 7e, 7f, 7h püügipiirkond |
14 |
14 |
Heeringas, põhja pool 62°00′ N |
20 |
Kehtestatakse hiljem |
|
Heeringas, 3a püügipiirkond |
4 |
4 |
|
Tursiku suuremahuline püük, 4. ja 6a (põhja pool 56°30′ N) püügipiirkond (sh põhjaputassuu vältimatu kaaspüük) |
14 |
14 |
|
Harilik molva ja meriluts |
20 |
10 |
|
Põhjaputassuu, 2., 4a, 5., 6a (põhja pool 56°30′ N), 6b, 7 (lääne pool 12°00′ W) püügipiirkond |
20 |
20 |
|
Sinine molva |
16 |
16 |
|
Venezuela (1) |
Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) |
45 |
45 |
(1) Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena saagist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.