1.   Liidu asutuse eelarves prognoositakse ja kiidetakse heaks igaks eelarveaastaks kõik liidu asutusele vajalikuks peetavad tulud ja kulud. Eelarve koosneb liidu asutuse tuludest ja kuludest, sealhulgas halduskuludest.

2.   Liidu asutuse eelarve hõlmab järgmist:

3.   Eelarveaastaks heakskiidetud assigneeringud koosnevad järgmisest:

4.   Tasudest ja lõivudest koosnevaid tulusid kasutatakse konkreetsete kulude katteks ainult erandlikel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, mis on sätestatud asutamisaktis.

5.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumust, kui artikli 75 lõikest 2 ei tulene teisiti.

6.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse eelarveaastal või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks.

7.   Käesoleva artikli lõiked 3 ja 5 ei takista assigneeringute üldist kulukohustustega sidumist ega eelarveliste kulukohustuste jaotamist mitme aasta peale, nagu on sätestatud vastavalt artikli 74 lõike 1 punktis b ja artikli 74 lõikes 2.

1.   Rahalist toetust käsitlevaid lepinguid ja toetuslepinguid võib erandkorras sõlmida komisjoni ja liidu asutuste vahel järgmistel tingimustel:

2.   Kui lõikes 1 osutatud rahalist toetust käsitlevad lepingud ja toetuslepingud ning talitustevahelised kokkulepped sõlmitakse liidu asutuse poolt komisjonile osutatud teenuste eest, võib komisjon sõlmida liidu asutusega finantsraampartnerluse lepingu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 130.

3.   Liidu asutuse valikul võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse nende ülesannete delegeerimise kulutõhusust.

4.   Kui komisjon sõlmib liidu asutusega erandkorras rahalist toetust käsitleva lepingu, kohaldatakse liidu asutuse suhtes selle lepingu jaoks eraldatud vahendite puhul määruse (EL, Euratom) 2018/1046 V ja VI jaotises sätestatud, eelarve kaudse täitmise suhtes kohaldatavaid reegleid ning ei kohaldata käesoleva määruse artikleid 105 ja 106.

5.   Lõikes 1 osutatud ülesanded tuleks teavitamise eesmärgil lisada artiklis 32 osutatud liidu asutuse ühtsesse programmdokumenti. Teave lõikes 2 osutatud lepingute kohta lisatakse artiklis 48 osutatud iga-aastasesse konsolideeritud tegevusaruandesse.

6.   Eelarvevahendite käsutaja teavitab enne lõikes 2 osutatud lepingute allakirjutamist haldusnõukogu.

1.   Kõik tulud ja kulud kantakse mõnele eelarvereale liidu asutuse eelarves.

2.   Kulukohustusi, mis ületavad liidu asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid, ei tohi võtta ega heaks kiita.

3.   Liidu asutuse eelarvesse võib kanda üksnes need assigneeringud, mis vastavad vajalikuks peetavatele kuludele.

4.   Liidu asutuse eelarvest tehtud eelmaksetelt kogunenud intress ei kuulu liidu asutusele tasumisele, kui artiklis 7 osutatud rahalist toetust käsitlevatest lepingutest ei tulene teisiti.

1.   Artiklis 6 osutatud liidu asutuse tulud teataval eelarveaastal kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamises kõnealuse eelarveaasta jooksul laekunud summade alusel.

2.   Liidu asutuse tuludest saadakse sama suures summas maksete assigneeringuid.

3.   Kulukohustused kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses kuni sama aasta 31. detsembrini võetud juriidiliste kohustuste põhjal. Sellegipoolest kirjendatakse artikli 74 lõike 1 punktis b osutatud üldised eelarvelised kulukohustused eelarveaasta raamatupidamisarvestuses sama aasta 31. detsembrini võetud eelarveliste kulukohustuste põhjal.

4.   Maksed kirjendatakse eelarveaasta raamatupidamisarvestuses maksete alusel, mille peaarvepidaja on teinud kõnealuse eelarveaasta 31. detsembriks.

5.   Juhul kui asutamisaktis sätestatakse, et selgelt kindlaks määratud ülesandeid rahastatakse eraldi, või juhul kui liidu asutus täidab vastavalt artiklile 7 sõlmitud lepinguid, peab liidu asutus selliste tulude ja kulude kohta konkreetseid eelarveridu. Liidu asutus määrab iga ülesanderühma selgelt kindlaks vahendite eraldamise programmides, mis on lisatud artikli 32 alusel koostatud ühtsele programmdokumendile.

1.   Liidu asutuse eelarvesse kantud assigneeringud võib kulukohustustega siduda alates 1. jaanuarist pärast seda, kui liidu asutuse eelarve on lõplikult vastu võetud.

2.   Alates eelarveaasta 15. oktoobrist võidakse jooksvaid halduskulusid siduda ette kulukohustustega järgnevaks eelarveaastaks ettenähtud assigneeringute arvelt, tingimusel et need on liidu asutuse viimases nõuetekohaselt vastuvõetud eelarves heaks kiidetud, ning üksnes kuni ühe neljandiku ulatuses haldusnõukogu poolt vastaval eelarvereal jooksva eelarveaasta jaoks ette nähtud assigneeringutest.

1.   Assigneeringud, mida ei ole kasutatud selle eelarveaasta lõpuks, mille eelarvesse need on kantud, tühistatakse, välja arvatud juhul, kui need kantakse üle lõigete 2 ja 4 kohaselt.

2.   Lõike 3 kohaselt tehtud otsusega võib üle kanda järgmised assigneeringud, kuid üksnes järgmisse eelarveaastasse:

3.   Haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus teeb oma otsuse lõikes 2 osutatud ülekandmiste kohta järgmise eelarveaasta 15. veebruariks.

4.   Assigneeringud kantakse järgmisse eelarveaastasse üle automaatselt seoses:

5.   Üle ei kanta personalikuludeks mõeldud assigneeringuid. Käesoleva artikli tähenduses hõlmavad personalikulud liidu institutsioonide nende liikmete ja töötajate töötasusid ja hüvitisi, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju.

6.   Liigendamata assigneeringud, mis on eelarveaasta lõpuks juriidiliste kohustustega seotud, makstakse välja järgmise eelarveaasta lõpuks.

1.   Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktis a osutatud kulukohustuste assigneeringud ja liigendamata assigneeringud võib järgmisse eelarveaastasse üle kanda üksnes juhul, kui kulukohustusi ei saanud võtta enne eelarveaasta 31. detsembrit eelarvevahendite käsutajast olenematutel põhjustel ja kui ettevalmistusetapid on piisavalt edenenud, nii et on põhjust eeldada, et kulukohustus võetakse hiljemalt järgmise eelarveaasta 31. märtsiks või kinnisvaraprojektide puhul järgmise eelarveaasta 31. detsembriks.

2.   Artikli 12 lõike 2 punkti a kohaselt järgmisse eelarveaastasse üle kantud assigneeringud, mis ei ole järgmise eelarveaasta 31. märtsiks või kinnisvaraprojektidega seonduvate summade korral järgmise aasta 31. detsembriks kulukohustustega seotud, tühistatakse automaatselt.

3.   Tühistatud ülekantud assigneeringud kajastatakse raamatupidamises.

1.   Kui eelarvelised kulukohustused vabastatakse mis tahes eelarveaastal, mis järgneb eelarveaastale, mil need võeti, nendest rahastatavate meetmete täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu, siis tühistatakse sellistele vabastatud kulukohustustele vastavad assigneeringud.

2.   Käesolevat artiklit ei kohaldada artikli 20 lõikes 2 osutatud sihtotstarbelise välistulu suhtes.

1.   Kui liidu asutuse eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud, kohaldatakse lõigetes 2–6 sätestatud reegleid.

2.   Kulukohustusi võib võtta iga peatüki kohta kõige rohkem ühe neljandiku piires eelnevaks eelarveaastaks liidu asutuse asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringute kogusummast pluss üks kaheteistkümnendik iga möödunud kuu eest.

Koostatavas tulude ja kulude eelarvestuses ette nähtud assigneeringuid ei tohi ületada.

Makseid võib teha igas kuus iga peatüki kohta kõige rohkem ühe kaheteistkümnendiku piires eelnevaks eelarveaastaks liidu asutuse asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringutest. Kõnealune summa ei või aga ületada üht kaheteistkümnendikku tulude ja kulude eelarvestuse samas peatükis kavandatud assigneeringutest.

3.   Eelnenud eelarveaastaks liidu asutuse asjaomases eelarve peatükis heakskiidetud assigneeringuid, millele on osutatud lõikes 2, tuleb mõista assigneeringutena, mis sisalduvad hääletusel vastuvõetud liidu asutuse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, pärast kõnealuse eelarveaasta jooksul tehtud ümberpaigutuste arvessevõtmiseks tehtud korrigeerimist.

4.   Kui liidu asutuse tegevuse järjepidevus ja haldusvajadused seda nõuavad, võib haldusnõukogu direktori taotlusel lubada kulusid summas, mis ületab ühte, kuid kokku mitte rohkem kui nelja ajutist kaheteistkümnendikku, seda nii lõike 2 kohaselt automaatselt kättesaadavaks tehtud kulukohustuste kui ka maksete puhul, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Täiendavad kaheteistkümnendikud kiidetakse heaks tervikuna ja need ei ole jagatavad.

5.   Kui teatava peatüki puhul ei piisa neljast lõike 4 kohaselt kinnitatud kaheteistkümnendikust selliste kulude katmiseks, mis on vajalikud, et vältida asjaomase peatükiga hõlmatud valdkonnas liidu asutuse tegevuse järjepidevuse katkemist, võib haldusnõukogu direktori taotlusel anda erandkorras loa ületada eelnenud eelarveaastal vastavasse liidu asutuse eelarvepeatükki kantud assigneeringute summat. Mingil juhul ei või ületada liidu asutuse eelnenud eelarveaasta eelarves ega tulude ja kulude eelarvestuses esitatud kättesaadavate assigneeringute kogusummat.

1.   Tulud ja maksete assigneeringud peavad olema tasakaalus.

2.   Kulukohustuste assigneeringud ei tohi ületada liidu toetuse summat, millele lisanduvad omatulud ja muud artiklis 6 nimetatud tulud.

3.   Asutuste puhul, mille tulud tulenevad lisaks liidu toetusele tasudest ja lõivudest, tuleb tasud kehtestada tasemel, millega välditakse märkimisväärse ülejäägi kogunemist. Artiklis 99 nimetatud märkimisväärse ülejäägi või puudujäägi kordumise korral vaadatakse tasude ja lõivude tase uuesti läbi.

4.   Liidu asutused ei saa liidu asutuse eelarve raames laenu võtta.

5.   Liidu asutusele makstav liidu toetus kujutab liidu asutuse eelarve jaoks tasakaalustavat toetust ning seda võib maksta mitmes osas.

6.   Liidu asutus juhib rahavooge rangelt ja sihtotstarbelisi tulusid arvestades, et tema kassajääk piirduks nõuetekohaselt põhjendatud vajadustega. Oma väljamaksete taotlustes esitab liidu asutus üksikasjaliku ja ajakohase prognoosi kogu aasta tõenäolise rahavajaduse kohta, kaasa arvatud teave sihtotstarbeliste tulude kohta.

1.   Kui eelarve on artikli 99 tähenduses ülejäägis, makstakse ülejääk kuni aasta jooksul makstud liidu toetuse summas komisjonile tagasi. Eelarve ülejääk, mis ületab aasta jooksul makstud liidu toetuse summat, kantakse järgmise eelarve aasta tuluna liidu asutuse eelarvesse.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui liidu asutuse tulud tulenevad lisaks liidu toetusele ka tasudest ja lõivudest.

Eelarvesse kantud toetuse ja liidu asutusele tegelikult makstud toetuse vahe tühistatakse.

2.   Erandjuhtudel, kui asutamisaktis sätestatakse, et tasudest ja lõivudest saadav tulu määratakse teatavate kulude katteks, võib liidu asutus üle kanda tasude ja lõivude saldo sihtotstarbelise tuluna toiminguteks, mis on seotud selliste teenuste osutamisega, mille suhtes kõnealused tasud kehtestati.

3.   Kui eelarve on artikli 99 tähenduses puudujäägis, kantakse see liidu asutuse järgmise aasta eelarvesse maksete assigneeringuna või tehakse võimaluse korral tasaarvestus liidu asutuse järgmiste eelarveaastate ülejäägist.

Kui tasud ja lõivud moodustavad sihtotstarbelise tulu, võib selle sihtotstarbelise tuluga seotud puudujäägi võimaluse korral tasaarvestada eelmiste aastate kumuleerunud ülejäägiga.

4.   Tulud ja maksete assigneeringud kantakse liidu asutuse eelarvesse eelarvemenetluse käigus määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 42 kohaselt esitatava kirjaliku muutmisettepaneku abil või liidu asutuse eelarve täitmise ajal paranduseelarve abil.

Liidu asutus esitab hiljemalt aasta n 31. jaanuariks prognoosi aasta n-1 eelarve ülejäägi kohta. Seda teavet võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse liidu asutuste aasta n+1 rahastamisvajaduste hindamisel.

1.   Eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamisaruandlus toimub eurodes. Artiklis 49 osutatud rahavoogude haldamiseks lubatakse peaarvepidajal ja avansikontode puhul nende haldajatel ning liidu asutuse haldusjuhtimise vajaduste täitmise korral vastutaval eelarvevahendite käsutajal teha tehinguid muudes valuutades.

2.   Ilma et see piiraks valdkondlike normide või konkreetsete lepingute, toetuslepingute, rahalist toetust käsitlevate lepingute või rahastamislepingute erisätete kohaldamist, teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja valuuta ümberarvestused selle päeva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud euro päevakursi alusel, mil eelarvevahendeid käsutav talitus koostab maksekorralduse või sissenõudekorralduse.

Kui sellist päevakurssi ei ole avaldatud, kasutab vastutav eelarvevahendite käsutaja lõikes 3 osutatud kurssi.

3.   Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklites 82, 83 ja 84 ette nähtud raamatupidamisarvestuses kasutatakse euro ja muu valuuta vahetuskursina euro igakuist raamatupidamislikku vahetuskurssi. Kõnealuse raamatupidamisliku vahetuskursi määrab komisjoni peaarvepidaja mis tahes teabeallikate põhjal, mida ta peab usaldusväärseks, võttes aluseks selle kuu eelviimasel tööpäeval kehtinud valuutavahetuse kursi, mis eelneb kuule, mille jaoks kurss määratakse.

4.   Valuuta ümberarvestuse toimingud tehakse selliselt, et vältida olulist mõju liidu kaasrahastamise tasemele või kahjulikku mõju eelarvele. Kui see on asjakohane, võib arvutada euro ja muu valuuta vahetuskursi asjaomase perioodi päevakursside keskmise alusel.

1.   Sihtotstarbelist välis- ja sisetulu kasutatakse teatavate kulukategooriate rahastamiseks.

2.   Sihtotstarbelise välistulu hulka kuuluvad:

3.   Sihtotstarbelise sisetulu hulka kuulub:

4.   Sihtotstarbeline tulu kantakse järgmisse eelarveaastasse üle ja paigutatakse ümber kooskõlas artikli 12 lõike 4 punktide a ja b ning artikli 27 sätetele.

5.   Ilma et see piiraks lõike 2 punkti f kohaldamist, võib asjaomase asutamisaktiga samuti ette näha tulu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt teatavateks kuludeks. Selline tulu kuulub sihtotstarbelise sisetulu hulka, kui asjaomasest asutamisaktist ei tulene teisiti.

6.   Kõikide lõike 2 punktides a–c ning lõike 3 punktides a–c sätestatud tulude arvelt kaetakse kõik asjaomase tegevuse või eesmärgiga seotud otsesed ja kaudsed kulud.

7.   Liidu asutuse eelarve sisaldab ridu, millele on kantud sihtotstarbelised välis- ja sisetulud ning võimaluse korral märgitud ka summad.

Tulude ja kulude eelarvestusse võib kanda üksnes sellised sihtotstarbelise tulu summad, mille suurus on eelarvestuse koostamise kuupäeva seisuga kindel.

1.   Sihtotstarbeliste tulude liidu asutuse eelarves esitamise struktuur hõlmab järgmist:

Esimese lõigu punktis a nimetatud juhul tehakse märge pro memoria ja tulude eelarvestus esitatakse teadmiseks selgitustes.

2.   Sihtotstarbelisele tulule vastavad assigneeringud tehakse automaatselt kättesaadavaks nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena, kui tulu on liidu asutusele laekunud.

3.   Erandina lõikest 2 võib juhul, kui sihtotstarbeline tulu tuleneb artikli 7 kohaselt sõlmitud rahalist toetust käsitlevate lepingute rakendamisest, võtta kulukohustuste assigneeringute kogusumma kasutusele asjaomase lepingu jõustumisel tingimusel, et liidu asutusele delegeeritud vahendite alusaktis sätestatakse iga-aastaste osamaksete kasutamise võimalus.

1.   Direktor võib vastu võtta kõik liidu asutusele tehtud annetused, nagu sihtkapital, toetused, kinked ja annakud.

2.   Annetusi, mille väärtus on 50 000 eurot või üle selle ja millega kaasnevad rahalised kulud või mis tahes liiki kohustus, sealhulgas järelkulud, mis ületavad 10 % tehtud annetuse väärtusest, võib vastu võtta ainult haldusnõukogu eelneval loal, või kui asutamisakt seda lubab, juhatuse eelneval loal. Haldusnõukogu või juhatus, vastavalt sellele, kumb on asjakohane, teeb otsuse kahe kuu jooksul alates talle taotluse esitamisest. Kui haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus ei ole nimetatud ajavahemiku jooksul otsust teinud, loetakse annetus vastuvõetuks.

3.   Direktor analüüsib, hindab ja selgitab nõuetekohaselt haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatuse taotluse alusel finantskulusid, sealhulgas järelkulusid ning lõikes 1 osutatud mis tahes muid kohustusi, mis liidu asutustele tehtavate annetuste vastuvõtmisega kaasnevad.

1.   Assigneeringud kantakse eelarvesse sihtotstarbelistena jaotiste ja peatükkide kaupa. Peatükid jaotatakse omakorda artikliteks ja eelarveridadeks.

2.   Liidu asutuse eelarves võib assigneeringuid ümber paigutada ainult sellistele eelarveridadele, mille jaoks on liidu asutuse eelarves heakskiidetud assigneeringuid või mis on varustatud märkega „pro memoria“.

3.   Artiklis 26 nimetatud piirmäärad arvutatakse ümberpaigutamise taotluse esitamise ajal, võttes arvesse liidu asutuse eelarves, sealhulgas paranduseelarvetes, ettenähtud assigneeringuid.

4.   Artiklis 26 osutatud piirmäärade arvutamiseks tuleb arvesse võtta tehtavate ümberpaigutuste summat eelarvereal, millelt ümberpaigutused tehakse, pärast seda, kui on tehtud varasematest ümberpaigutustest tulenevad korrigeerimised.

1.   Direktor võib assigneeringuid ümber paigutada:

2.   Lõikes 1 nimetatud piirmäära ületamisel võib direktor ühest jaotisest teise ümberpaigutuste tegemiseks esitada ettepaneku haldusnõukogule, või kui asutamisakt seda lubab, juhatusele. Haldusnõukogul, või kui asutamisakt seda lubab, juhatusel on kavandatud ümberpaigutuste vaidlustamiseks aega kaks nädalat. Selle ajavahemiku möödumisel loetakse kavandatud ümberpaigutused heakskiidetuks.

3.   Ettepanekutele assigneeringute ümberpaigutamiseks ning lõigete 1 ja 2 kohaselt ümberpaigutatud assigneeringutele lisatakse asjakohased ja üksikasjalikud tõendavad dokumendid, milles on kirjeldatud assigneeringute kasutamist ja esitatud vajalike assigneeringute eelarvestused eelarveaasta lõpuni nende eelarverubriikide kohta, kuhu assigneeringud kantakse, ja nende rubriikide kohta, mille arvelt need võetakse.

4.   Eelarvevahendite käsutaja teatab kõikidest tehtud ümberpaigutustest haldusnõukogule niipea kui võimalik. Eelarvevahendite käsutaja teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu kõigist lõike 2 kohaselt tehtud ümberpaigutustest.

1.   Assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning sellest lähtuvalt hallatakse neid järgmisi põhimõtteid austades:

2.   Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt keskendutakse assigneeringute kasutamisel tulemuspõhisusele ja sel eesmärgil:

3.   Kui see on asjakohane, määratakse kindlaks konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised eesmärgid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, ning asjakohased, heakskiidetud, usaldusväärsed, lihtsad ja töökindlad näitajad. Eesmärkide saavutamise jälgimiseks kasutatavad näitajad hõlmavad kõiki sektoreid. Direktor esitab igal aastal haldusnõukogule asjaomase teabe. Kõnealune teave lisatakse artiklis 32 osutatud ühtsele programmdokumendile.

4.   Liidu asutus teostab käesoleva määruse artiklis 38 osutatud võrdlusanalüüsi.

Võrdlusanalüüs hõlmab:

Esimeses ja teises lõigus osutatud võrdlusanalüüsi tehes võtab liidu asutus huvide konflikti vältimiseks vajalikud meetmed.

1.   Ulatuslike kuludega programmide ja tegevuste kohta teostatakse eel- ja järelhindamine (edaspidi „hindamine“), mis on proportsionaalne eesmärkide ja kuludega.

2.   Programmide ja tegevuse ettevalmistamist toetavate eelhindamiste aluseks on võimaluse korral seotud programmide või tegevuse tulemusandmed ning nendes tehakse kindlaks lahendamist nõudvad probleemid, liidu osalemisest tulenev lisaväärtus, eesmärgid, eri valikuvõimaluste oodatud mõju ning järelevalve- ja hindamiskord, ning analüüsitakse neid.

3.   Järelhindamiste käigus hinnatakse programmi või tegevuse tulemusi, sealhulgas selliseid aspekte nagu tulemuslikkus, tõhusus, sidusus, asjakohasus ja ELi lisaväärtus. Järelhindamised põhinevad järelevalvekorra ja asjaomase meetme jaoks kindlaks määratud näitajate põhjal saadud teabel. Neid tehakse regulaarselt ja piisavalt aegsasti, et hindamistulemusi saaks võtta arvesse eelhindamistes või mõjuhinnangutes, mis toetavad seotud programmide ja tegevuse ettevalmistamist.

4.   Direktor koostab tegevuskava, et teostada lõikes 3 osutatud hindamisi käsitlevate järelduste täitmise järelevalvet, ning esitab tehtud edusammude kohta komisjonile artiklis 48 osutatud iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ning annab korrapäraselt aru haldusnõukogule.

5.   Haldusnõukogu kontrollib lõikes 4 osutatud tegevuskava rakendamist.

1.   Usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt täidetakse liidu asutuse eelarvet tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli rakendades.

2.   Liidu asutuse eelarve täitmisel kohaldatakse sisekontrolli kõigil juhtimistasanditel ning see on loodud piisava kindluse tagamiseks järgnevate eesmärkide saavutamisel:

3.   Tulemuslik sisekontroll põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud sisekontrolliraamistikul ning hõlmab eelkõige järgmist:

4.   Tõhus sisekontroll põhineb järgmistel elementidel:

5.   Kui liidu asutusel on ka büroosid, mis asuvad peamisest asukohast eemal, luuakse nende büroode tegevusega seotud eririskide leevendamiseks sisekontrollisüsteem.

1.   Liidu asutuse eelarve koostatakse ja seda täidetakse ning raamatupidamise aastaaruanne esitatakse kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega.

2.   Liidu asutuse eelarve kokkuvõte ja liidu asutuse võimalik paranduseelarve avaldatakse oma lõplikus vormis kolme kuu jooksul pärast heakskiitmist Euroopa Liidu Teatajas.

Kokkuvõte sisaldab liidu asutuse eelarve iga jaotise koondsummat, ametikohtade loetelu koos eelarve assigneeringutega kaetud lepinguliste töötajate hinnangulise arvuga (taandatuna täistööajale) ja lähetatud riiklike ekspertide arvu. Esitatakse ka vastav teave eelmise eelarveaasta kohta.

3.   Lõplikult vastuvõetud liidu asutuse eelarve koos ametikohtade loeteluga ja liidu asutuse paranduseelarved ning teave eelarve assigneeringutega kaetud lepinguliste töötajate (taandatuna täistööajale) ja riikide lähetatud ekspertide arvu kohta edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kontrollikojale ja komisjonile ning avaldatakse liidu asutuse veebisaidil nelja nädala jooksul pärast nende vastuvõtmist.

4.   Liidu asutus avaldab oma veebisaidil standardesitusviisi kohaselt hiljemalt vahendite juriidiliste kohustustega sidumise eelarveaastale järgneva aasta 30. juunil teabe liidu asutuse eelarvest rahastatavate vahendite saajate kohta, sealhulgas niisuguste ekspertide kohta, kellega on sõlmitud leping vastavalt käesoleva määruse artiklile 93 kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 38. Avaldatud teave peab olema hõlpsalt leitav, läbipaistev ja terviklik. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse ja turvalisuse nõudeid, eelkõige määruses (EL) 2018/1725 sätestatud isikuandmete kaitset.

1.   Liidu asutus saadab kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 40 iga aasta 31. jaanuariks komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule haldusnõukogu poolt kinnitatud ühtse programmdokumendi kavandi, mis sisaldab järgmist:

Esimeses lõigus osutatud strateegiaid hinnatakse igal aastal ning ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Ühtne programmdokument koostatakse komisjoni kehtestatud suuniseid arvesse võttes.

2.   Mitmeaastases tööprogrammis esitatakse aastate n+1 kuni n+3 üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad, millega jälgitakse eesmärkide ja tulemuste saavutamist.

Samuti esitatakse üldises strateegilises programmis tegevuste kaupa soovituslikud rahalised vahendid ja personal, mis on vajalikud seatud eesmärkide täitmiseks ning näidatakse liidu asutuse panust ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisse.

Seda strateegilist planeeringut ajakohastatakse vajaduse korral ja eriti selleks, et tegeleda asutamisaktis osutatud hindamise tulemustega.

3.   Aasta n+1 puhul hõlmab iga-aastane tööprogramm järgmist:

Tööprogrammis näidatakse selgelt, millised liidu asutuse ülesanded on lisatud või välja jäetud ning milliseid on muudetud võrreldes eelmise eelarveaasta vastuvõetud tööprogrammiga. Hindamistulemusi võetakse arvesse, et tõendada kasu, mida võib anda liidu asutuse eelarve kavandatav suurendamine või vähendamine võrreldes selle asutuse eelmise aasta eelarvega.

Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas lõikes 2 osutatud mitmeaastase programmiga.

Iga-aastase tööprogrammi oluline muudatus võetakse vastu sama korra järgi nagu esialgne tööprogramm vastavalt asutamisakti sätetele.

Haldusnõukogu võib iga-aastasesse tööprogrammi mitteoluliste muudatuste tegemise õiguse delegeerida liidu asutuse eelarvevahendite käsutajale.

4.   Liidu asutuse tulude ja kulude eelarvestus, mida toetavad üldjuhised, millel eelarvestus põhineb, hõlmab järgmist:

Sama teave esitatakse lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide arvu kohta, väljendatuna täistööaja ekvivalentides.

5.   Ressursside planeerimine hõlmab aruandluse tarbeks kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet inimressursside ja eelarve kohta, eelkõige:

Ressursside planeerimist käsitlevat dokumenti ajakohastatakse igal aastal.

6.   Teave liidu asutuse kinnisvarapoliitika kohta hõlmab järgmist:

7.   Komisjon saadab oma arvamuse ühtse programmdokumendi kavandi kohta liidu asutusele õigeaegselt, kuid igal juhul hiljemalt aasta n 1. juuliks.

Juhul kui liidu asutus ei võta komisjoni arvamust täielikult arvesse, peab ta esitama komisjonile selle kohta piisavad selgitused.

8.   Lõpliku ühtse programmdokumendi võtab vastu haldusnõukogu.

9.   Kui liidu asutus võtab vastu ühtse programmdokumendi hilisema ajakohastatud versiooni, et võtta eelkõige arvesse komisjoni arvamust ja iga-aastase eelarvemenetluse tulemusi, saadab ta selle komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1.   Liidu asutuse eelarve koostatakse kooskõlas asutamisakti sätetega.

2.   Eelarve vastuvõtmise menetluse raames saadab komisjon liidu asutuse eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning teeb enda seisukohast lähtuva ettepaneku selle kohta, kui suurt toetust tuleks liidu asutusele maksta ja kui palju töötajaid liidu asutusel peaks olema.

Komisjon esitab liidu asutuste esialgse ametikohtade loetelu ning lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertide arvu prognoosi (taandatuna täistööajale), mis kaetakse eelarve assigneeringutega kohe, kui komisjon on koostanud eelarveprojekti.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu liidu asutuse ametikohtade loetelu ning selle võimalikud hilisemad muudatused vastavalt artiklile 34.

4.   Pärast eelarveprojekti vastuvõtmist komisjoni poolt kiidab haldusnõukogu heaks ühtse programmdokumendi kavandi. See hakkab kehtima pärast liidu asutuse eelarve lõplikku vastuvõtmist, mis sätestab toetuse suuruse ja ametikohtade loetelu. Vajaduse korral korrigeeritakse nii liidu asutuse eelarvet kui ka ametikohtade loetelu vastavalt.

5.   Liidu asutusele uute ülesannete delegeerimist kavandades esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaliku teabe, hindamaks uute ülesannete mõju liidu asutuse ressurssidele, et vaadata vajaduse korral läbi asutuse rahastamine ja töötajate arv, ilma et see piiraks asutamisakti muutmist käsitlevate seadusandlike menetluste kohaldamist.

1.   Artikli 32 lõikes 4 osutatud ametikohtade loetelus näidatakse eelarveaastaks lubatud ametikohtade kõrval eelmiseks aastaks lubatud ametikohtade arv ning tegelikult täidetud ametikohtade arv. Ametikohtade loeteluga kehtestatakse liidu asutuse jaoks absoluutne ülempiir. Seda ei tohi ametisse nimetamisel ületada.

Kui aga palgaastmed AD 16, AD 15, AD 14 ja AD 13 välja arvata, võib haldusnõukogu siiski muuta ametikohtade loetelu kuni 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust, kui täidetud on järgmised tingimused:

2.   Erandina lõike 1 esimesest lõigust võib ametisse nimetava asutuse poolt personalieeskirjade kohaselt heaks kiidetud osaajaliste ametikohtade mõju korvata muude ametissenimetamistega. Kui töötaja taotleb loa tühistamist enne selle kehtivusaja lõppu, võtab liidu asutus niipea kui võimalik asjakohaseid meetmeid lõike 1 teise lõigu punktis b nimetatud piirangust kinnipidamiseks.

1.   Eelarvevahendite käsutaja ülesandeid täidab direktor. Direktor täidab eelarvet nii tulude kui ka kulude osas liidu asutuse finantsreeglite ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt, omal vastutusel ja heakskiidetud assigneeringute piires.

2.   Liidu asutus osaleb Euroopa Pettustevastase Ameti pettustevastases võitluses, ilma et see piiraks eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmist pettuste ja õigusnormide eiramise ärahoidmise ja tuvastamise valdkonnas.

1.   Direktor võib eelarve täitmisega seotud volitused delegeerida liidu asutuse töötajatele, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, vastavalt liidu asutuse finantsreeglites sätestatud tingimustele, mille võtab vastu haldusnõukogu. Volitatud esindajad võivad tegutseda ainult oma otseste volituste piires.

2.   Volitatud isik võib saadud volitusi direktori sõnaselge nõusoleku alusel edasi delegeerida.

1.   Käesoleva jaotise 3. peatüki tähenduses finantsjuhtimises osalejad ja teised isikud, sealhulgas haldusnõukogu liikmed, kes on seotud eelarve täitmise ja haldamisega, sh seda ette valmistavate toimingutega, ning eelarve auditeerimise või kontrolliga, ei astu samme, mille tagajärjel võivad nende oma huvid sattuda vastuollu liidu asutuse huvidega. Nad võtavad ka sobivaid meetmeid, et hoida ära huvide konflikti tekkimine oma ametikohast tulenevate ülesannete täitmisel ja lahendada olukorrad, mida võib objektiivselt pidada huvide konfliktiks.

Sellise huvide konflikti ohu korral suunab asjaomane isik asja pädevale asutusele. Pädev asutus kinnitab kirjalikult, kas huvide konflikti esineb. Sellisel juhul tagab pädev asutus, et asjaomane isik lõpetab kogu oma tegevuse kõnealuses asjas. Pädev asutus võtab mis tahes asjakohaseid lisameetmeid.

2.   Lõike 1 kohaldamisel mõistetakse huvide konfliktina olukorda, kui lõikes 1 osutatud finantsjuhtimises osaleja või muu isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest.

3.   Lõikes 1 osutatud pädevaks asutuseks on direktor. Kui asjaomaseks töötajaks on direktor, on pädevaks asutuseks haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus. Haldusnõukogu liiget hõlmava huvide konflikti korral on pädevaks asutuseks haldusnõukogu, kust on välja arvatud kõnealune haldusnõukogu liige.

4.   Liidu asutus võtab vastu huvide konfliktide ärahoidmist ja kõrvaldamist käsitlevad reeglid ning avaldab igal aastal oma veebisaidil haldusnõukogu liikmete huvide deklaratsioonid.

1.   Liidu asutuse eelarvet täidetakse direktori poolt tema alluvuses olevates talitustes.

2.   Liidu asutused võivad oma assigneeringute kasutamise hõlbustamiseks sõlmida määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 59 osutatud talitlustevahelisi kokkuleppeid.

3.   Tehnilised erialased ülesanded ning haldus-, ettevalmistus- või abiülesanded, mis ei hõlma avaliku võimu teostamist ega kaalutlusõiguse kasutamist, võib lepinguga anda asutusevälistele erasektori üksustele, kui see osutub möödapääsmatuks.

1.   Eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja kulude haldamise eest kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega, sealhulgas tagades aruandluse tulemuste kohta, ning selle tagamise eest, et seaduslikkuse ja korrektsuse ning liidu vahendite saajate võrdse kohtlemise nõuded oleksid täidetud.

2.   Eelarvevahendite käsutaja kehtestab kooskõlas haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatuse vastuvõetud miinimumnõuete ja põhimõtetega komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud nõuete alusel organisatsioonilise struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib eelarvevahendite käsutaja ülesannete täitmiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse juhtimiskeskkonna, sealhulgas võimaluse korral detsentraliseeritud asutustega seotud eririske ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske.

Kõnealuse struktuuri ja süsteemide kehtestamist peab toetama igakülgne riskianalüüs, milles võetakse arvesse struktuuri ja süsteemide kulutõhusust ning tulemuslikkuse kaalutlusi.

Eelarvevahendite käsutaja võib oma talituste raames kindlaks määrata teavitamis- ja nõustamisfunktsiooni, mille eesmärk on aidata tal juhtida oma tegevusega seotud riske.

3.   Kulude haldamisel võtab eelarvevahendite käsutaja eelarvelisi kulukohustusi ja juriidilisi kohustusi, tõendab kulusid ja kinnitab makseid ning valmistab ette assigneeringute kasutamist.

4.   Tulude haldamiseks koostab eelarvevahendite käsutaja saada olevate summade eelarvestuse, määrab kindlaks sissenõutavad nõuded ja väljastab sissenõudekorraldused. Vajaduse korral loobub eelarvevahendite käsutaja kindlaksmääratud nõuetest.

5.   Vigade ja õigusnormide eiramise ennetamiseks enne toimingute heakskiitmist ning eesmärkide saavutamata jätmise riskide leevendamiseks tehakse iga toimingu suhtes vähemalt eelkontroll, mis on seotud toimingu tegevuslike ja finantsaspektidega, tuginedes kontrollistrateegiale, milles võetakse arvesse riske ja kulutõhusust.

Eelkontrollide sageduse ja põhjalikkuse määrab kindlaks eelarvevahendite käsutaja oma riskianalüüsi alusel, võttes arvesse nii varasemate kontrollide tulemusi kui ka riskidel põhinevaid ja kulutõhususe kaalutlusi. Kahtluse korral taotleb asjaomase toimingu valideerimise eest vastutav eelarvevahendite käsutaja eelkontrolli raames lisateavet või korraldab kohapealse kontrolli, et saada piisav kindlus.

6.   Kontrolli eesmärgil võib eelarvevahendite käsutaja käsitada sarnaseid üksiktoiminguid, mis seonduvad töötajate tavapäraste palga- ja pensionikuludega ning lähetus- ja ravikulude hüvitamisega, ühe toiminguna.

7.   Iga toimingu puhul peab toimingut kontrolliv töötaja olema toimingu algatanud töötajast erinev isik. Toimingut kontrolliv töötaja ei tohi olla toimingu algatanud töötaja alluv.

8.   Eelarvevahendite käsutaja võib sisse seada järelkontrollid, et tuvastada ja kõrvaldada pärast toimingute heakskiitmist nendega seotud vead ja õigusnormide eiramised. Kõnealuseid kontrolle võib olenevalt riskidest korraldada pisteliselt ja nendes võetakse arvesse varasemate kontrollide tulemusi ning kulutõhususe ja tulemuslikkuse kaalutlusi.

9.   Järelkontrolli teevad eelkontrolli eest vastutavatest töötajatest erinevad töötajad. Järelkontrollide eest vastutavad töötajad ei tohi olla eelkontrollide eest vastutavate töötajate alluvad.

Järelkontroll võidakse läbi viia finantsauditi vormis toetusesaajate ruumides.

Toetusesaajate auditeerimise reeglid ja kord, sealhulgas ajakava, peavad olema selged, ühtsed ja läbipaistvad ning need tehakse kättesaadavaks toetuslepingu allkirjastamisel.

10.   Eelarvevahendite käsutajatel ja eelarve täitmise eest vastutavatel töötajatel peavad olema vajalikud kutseoskused. Nad peavad järgima konkreetseid kutsenorme, mille on vastu võtnud liidu asutus ning mis põhinevad komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud normidel.

11.   Kui töötaja, kes osaleb finantsjuhtimises ja tehingute kontrollimises, leiab, et otsus, mille kohaldamist või millega nõustumist tema ülemus temalt nõuab, on eeskirjavastane või vastuolus usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete või kutse-eeskirjadega, mida kõnealune töötaja peab täitma, teatab ta sellest direktorit, kes juhul, kui teave on edastatud kirjalikult, vastab kirjalikult. Kui direktor ei võta juhtumi asjaolusid arvestades mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul hiljemalt kuu aja jooksul meetmeid, või juhul, kui ta kinnitab algset otsust või juhist ja töötaja leiab, et selline kinnitus ei lahenda tema tõstatatud probleemi mõistlikult, teavitab asjaomane töötaja sellest kirjalikult määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 143 osutatud asjaomast toimkonda ja haldusnõukogu.

12.   Ebaseadusliku tegevuse, pettuse või korruptsiooni korral, mis võib kahjustada liidu huve, teavitab asjaomane töötaja või muu teenistuja, sealhulgas liidu asutuse juurde lähetatud riiklik ekspert sellest otse oma otsesest ülemust, direktorit, liidu asutuse haldusnõukogu, Euroopa Pettustevastast Ametit või Euroopa Prokuratuuri. Liidu asutuse finantsjuhtimist auditeerivate välisaudiitoritega sõlmitavates lepingutes nähakse ette välisaudiitori kohustus teavitada direktorit, või kui see on võimalik, siis haldusnõukogu mis tahes kahtlustatavast ebaseaduslikust tegevusest, pettusest või korruptsioonist, mis võib kahjustada liidu huve.

1.   Eelarvevahendite käsutaja loob eelarve täitmisega seotud tõendavate originaaldokumentide säilitamiseks paberkandjal põhinevad või elektroonilised süsteemid. Neid dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat alates kuupäevast, mil Euroopa Parlament on andnud heakskiidu selle eelarveaasta eelarve täitmisele, millega need dokumendid seonduvad.

2.   Dokumente, mis on seotud pooleli olevate toimingutega, säilitatakse kauem, kui on sätestatud lõikes 1, see tähendab kuni toimingute lõppemise aastale järgneva aasta lõpuni.

3.   Kui tõendavates dokumentides sisalduvad isikuandmed ei ole vajalikud eelarve täitmisele heakskiidu andmise või kontrolli või auditeerimise eesmärgil, kustutatakse need võimaluse korral. Andmete säilitamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2018/1725 artiklit 88.

1.   Eelarvevahendite käsutaja annab haldusnõukogule oma ülesannete täitmisest aru iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande vormis, mis sisaldab järgmist

Iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes esitatakse tegevuse tulemused, võrreldes neid seatud eesmärkide ja tulemuslikkuse kaalutlustega, esitatakse tegevusega seotud riskid ning kirjeldatakse vahendite kasutamist ning sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja tõhusust, sealhulgas antakse üldine hinnang kontrolliga kaasnevatele kuludele ja neist saadavale kasule.

Konsolideeritud aastaaruanne esitatakse hindamiseks haldusnõukogule.

2.   Haldusnõukogu esitab hiljemalt iga aasta 1. juuliks iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande koos hinnanguga kontrollikojale, komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib asutamisaktis sätestada täiendavaid aruandlusnõudeid, seda eelkõige juhul, kui aruandlus on vajalik valdkonna laadi tõttu, kus asutus tegutseb.

1.   Haldusnõukogu määrab ametisse peaarvepidaja, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju ja kes on oma ülesannete täitmisel täielikult sõltumatu. Haldusnõukogu valib peaarvepidaja tema erialase pädevuse alusel, mida tõendab diplom või sellega samaväärne töökogemus.

2.   Kaks või enam liidu asutust võivad ametisse nimetada sama peaarvepidaja. Sellisel juhul näevad nad ette asjakohase korra huvide konflikti vältimiseks.

Liidu asutused võivad ka komisjoniga kokku leppida, et komisjoni peaarvepidaja tegutseb ka liidu asutuse peaarvepidajana.

Liidu asutused võivad komisjoni peaarvepidajale delegeerida ka osa liidu asutuse peaarvepidaja ülesannetest, võttes arvesse artiklis 28 osutatud kulutõhususe analüüsi.

3.   Peaarvepidaja ametist lahkumisel koostatakse viivitamata proovibilanss.

Ametist lahkuv peaarvepidaja, või kui see ei ole võimalik, siis tema talituse töötaja, edastab proovibilansi koos üleandmisaruandega uuele peaarvepidajale.

Uus peaarvepidaja kinnitab proovibilansi oma allkirjaga ühe kuu jooksul selle edastamisest arvates ja võib selle kohta teha omapoolseid reservatsioone.

Üleandmisaruanne sisaldab ka proovibilansi tulemust ja mis tahes tehtud reservatsioone.

1.   Eelarvelise kulukohustuse võtmisele eelneb rahastamisotsus. Halduskulude assigneeringud ei vaja eelnevat rahastamisotsust.

2.   Artiklis 32 osutatud ühtsele programmdokumendile lisatud liidu asutuse iga- ja mitmeaastased tööprogrammid on nendega hõlmatud tegevuse osas samaväärsed rahastamisotsusega, kui artikli 32 lõigetes 2 ja 3 osutatud tegevus on selgelt määratletud. Mitut aastat hõlmavas rahastamisotsuses täpsustatakse, et otsuse täitmise eelduseks on, et eelarveassigneeringud vastavate eelarveaastate jaoks on kättesaadavad pärast eelarve vastuvõtmist või nagu ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.

3.   Rahastamisotsuses sätestatakse muu hulgas järgmist:

1.   Iga kuluartikli suhtes võetakse kulukohustus ning kulu tõendatakse, kinnitatakse ja makstakse.

Artiklis 75 osutatud tähtaegade möödumisel vabastatakse eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

Toimingute täitmisel tagab eelarvevahendite käsutaja, et kulud on kooskõlas aluslepingute, eelarve ja käesoleva määrusega ning aluslepingute alusel vastuvõetud muude õigusaktidega ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega.

2.   Eelarvevahendite käsutaja peab enne kolmandate isikute ees juriidilise kohustuse võtmist esmalt võtma eelarvelise kulukohustuse.

Esimest lõiku ei kohaldata juriidiliste kohustuste suhtes, mis on võetud pärast kriisiolukorra väljakuulutamist talitluspidevuse kava raames kooskõlas liidu asutuse vastu võetud menetlustega.

3.   Eelarvevahendite käsutaja tõendab kulud, kiites heaks kulude kandmise liidu asutuse eelarvesse pärast seda, kui on kontrollinud tõendavaid dokumente, mis kinnitavad võlausaldaja nõudeõigust vastavalt juriidilises kohustuses sätestatud tingimustele, kui juriidiline kohustus on olemas. Selleks teeb vastutav eelarvevahendite käsutaja järgmist:

Olenemata esimeses lõigus sätestatust, tuleb kulusid tõendada ka vahe- ja lõpparuannete puhul, mis ei ole seotud maksetaotlusega ja mille mõju raamatupidamissüsteemile piirdub üldise raamatupidamisarvestusega.

4.   Tõendamisotsust väljendab vastutav eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on selleks nõuetekohaselt ametliku otsusega volitanud, elektrooniliselt turvatud allkirjaga vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 146 või erandjuhul paberdokumentide puhul templiga koos asjaomase isiku allkirjaga.

Märkega „õigsus tõendatud“ tõendab eelarvevahendite käsutaja või tehniliselt pädev töötaja, keda eelarvevahendite käsutaja on nõuetekohaselt volitanud, et:

Teise lõigu punktis c osutatud juhul ei loeta kuluprognoose määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 186 lõikes 3 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimustega kooskõlas olevaks. Sama põhimõtet kohaldatakse ka vahe- ja lõpparuannete kohta, mis ei ole seotud maksetaotlusega.

5.   Kulude kinnitamiseks väljastab eelarvevahendite käsutaja, olles kindlaks teinud, et assigneeringud on kättesaadavad, maksekorralduse, millega annab peaarvepidajale juhised maksta kuluna välja summa, mille eelarvevahendite käsutaja on eelnevalt tõendanud.

6.   Perioodiliste maksete tegemisel seoses osutatud teenuste, sealhulgas renditeenused, või tarnitud kaupadega võib eelarvevahendite käsutaja anda oma riskianalüüsi alusel korralduse otsekorralduse kasutamiseks avansikontolt.

1.   Eelarvelised kulukohustused jagunevad kolmeks kategooriaks:

2.   Eelarvelised kulukohustused, mis on seotud rohkem kui üht eelarveaastat hõlmavate meetmetega, võib jaotada mitme eelarveaasta peale üksnes juhul, kui see on asutamisakti või alusaktiga ette nähtud, või kui need seonduvad halduskuludega.

3.   Üldine eelarveline kulukohustus võetakse rahastamisotsuse alusel.

Üldine eelarveline kulukohustus võetakse hiljemalt enne vahendite saajate ja summade kohta otsuse tegemist, ja kui asjaomaste assigneeringute kasutamine eeldab tööprogrammi vastuvõtmist, siis võimalikult kiiresti pärast tööprogrammi vastuvõtmist.

4.   Üldist eelarvelist kulukohustust täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega.

5.   Enne iga üldise eelarvelise kulukohustuse alusel võetud individuaalse juriidilise kohustuse allakirjutamist kirjendab eelarvevahendite käsutaja selle summa eelarve raamatupidamisarvestusse ja arvab selle maha üldisest eelarvelisest kulukohustusest.

6.   Esialgsed eelarvelised kulukohustused täidetakse ühe või mitme juriidilise kohustuse võtmisega, mis annavad õiguse hilisematele maksetele. Juhtudel, mis seonduvad personalijuhtimise kuludega, võib need siiski täita otse maksetega.

1.   Olenemata artikli 73 lõikest 2 ja artikli 109 lõikest 2, võetakse individuaalsete või esialgsete eelarveliste kulukohustustega seotud juriidilised kohustused 31. detsembriks aastal n, kusjuures aasta n on eelarvelise kulukohustuse võtmise aasta.

2.   Üldised eelarvelised kulukohustused katavad neile vastavate, 31. detsembrini aastal n+1 võetud juriidiliste kohustuste kogumaksumuse.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegade möödumisel vabastab eelarvevahendite käsutaja kõnealuste eelarveliste kulukohustuste kasutamata jäänud saldo.

4.   Individuaalsetel ja esialgsetel eelarvelistel kulukohustustel, mis on võetud seoses meetmetega, mis hõlmavad rohkem kui ühte eelarveaastat, välja arvatud personalikulude korral, on täitmise lõpptähtpäev, mis on kehtestatud kooskõlas nendes juriidilistes kohustustes sätestatud tingimustega, millele kulukohustustes viidatakse, ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet arvesse võttes.

5.   Eelarveliste kulukohustuste osad, millega seoses ei ole makset tehtud kuue kuu jooksul täitmise lõpptähtpäevast arvates, vabastatakse artikli 14 kohaselt.

6.   Eelarvelise kulukohustuse summa, millega seoses ei ole kahe aasta jooksul pärast juriidilise kohustuse allakirjutamist tehtud ühtegi makset artikli 76 tähenduses, vabastatakse, välja arvatud kui see summa on seotud juhtumiga, mille suhtes on pooleli kohtu või vahekohtuorgani menetlus või mille suhtes kohaldatakse valdkondlike normide erisätteid.

1.   Peaarvepidaja tasub kulud kättesaadavate vahendite piires.

2.   Maksmine toimub siis, kui esitatakse tõendid, et asjaomane meede on kooskõlas lepingu, kokkuleppe või alusaktiga, ja hõlmab üht või mitut järgmistest toimingutest:

Lõppsaldo maksmisega on arveldatud kõigi varasemate kulude eest. Kasutamata summade sissenõudmiseks väljastatakse sissenõudekorraldus.

3.   Lõikes 2 osutatud eri liiki makseid eristatakse eelarve raamatupidamisarvestuses nende tegemise ajal.

4.   Artiklis 51 osutatud raamatupidamiseeskirjad hõlmavad reegleid, mis käsitlevad eelmaksete tasaarvestamist raamatupidamisarvestuses ja kulude rahastamiskõlblikuks tunnistamist.

5.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja tasaarvestab eelmakseid regulaarselt vastavalt projekti majanduslikule sisule ja hiljemalt selle lõpuks. Tasaarvestamisel võetakse aluseks teave tekkinud kulude kohta või kinnitus makse tingimuste täitmise kohta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 125 kohaselt, mida eelarvevahendite käsutaja on tõendanud kooskõlas käesoleva määruse artikli 73 lõikega 3.

Toetuslepingute või lepingute kohta, mille maksumus ületab 5 000 000 eurot, saab eelarvevahendite käsutaja iga eelarveaasta lõpus vähemalt teabe, mis on vajalik nendest tulenevate kulude kohta põhjendatud hinnangu andmiseks. Seda teavet ei kasutata eelmaksete tasaarvestamiseks, kuid eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja võivad seda kasutada määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 82 lõike 2 täitmiseks.

Teise lõigu kohaldamiseks lisatakse allkirjastatud juriidiliste kohustuste hulka asjakohased sätted.

1.   Liidu asutus näeb ette siseauditi funktsiooni, mida täidetakse asjaomaste rahvusvaheliste standardite kohaselt.

2.   Siseauditi ülesannet täidab komisjoni siseaudiitor. Siseaudiitoriks ei või olla liidu asutuse ega komisjoni eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja.

3.   Siseaudiitor nõustab liidu asutust riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi toimingute teostamise tingimuste parandamiseks ja usaldusväärse finantsjuhtimise edendamiseks.

Siseaudiitori ülesanne on eelkõige:

4.   Siseaudiitor täidab oma ülesandeid liidu asutuse kõigi toimingute ja talituste suhtes. Tal on täielik ja piiramatu juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, vajaduse korral kohapeal, sealhulgas liikmesriikides ja kolmandates riikides.

5.   Siseaudiitor tutvub eelarvevahendite käsutaja iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande ja muude üksikasjalike andmetega.

6.   Siseaudiitor annab oma järeldustest ja soovitustest aru liidu asutuse haldusnõukogule ja direktorile. Liidu asutus tagab audititest tulenevate soovituste põhjal meetmete võtmise.

7.   Siseaudiitor esitab aruande ka järgmistel juhtudel:

Haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus ning direktor tagavad auditi soovituste rakendamise regulaarse järelevalve. Haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus kontrollib artikli 48 lõike 1 punktis a osutatud teavet ning seda, kas soovitusi on täielikult ja õigeaegselt rakendatud.

Iga liidu asutus kaalub, kas tema siseaudiitori aruannetes antud soovitused on sobivad, et nende alusel vahetada häid tavasid teiste liidu asutustega.

8.   Liidu asutus teeb siseaudiitori kontaktandmed kättesaadavaks kõikidele kulutoimingutega seotud füüsilistele ja juriidilistele isikutele, et neil oleks siseaudiitoriga võimalik konfidentsiaalselt ühendust võtta.

9.   Siseaudiitori aruanded ja järeldused tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui siseaudiitor on kinnitanud nende põhjal võetavad meetmed.

1.   Siseaudiitor on auditite tegemisel täiesti sõltumatu. Komisjon kehtestab siseaudiitori suhtes kohaldatavad erinormid, mis tagavad, et siseaudiitor on täielikult sõltumatu oma ülesannete täitmisel, ja milles määratakse kindlaks siseaudiitori vastutus.

2.   Siseaudiitorile ei tohi anda juhiseid ega seada piiranguid nende ülesannete täitmisel, mis talle on ametisse nimetamisel finantsmääruse alusel antud.

1.   Haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus võib asutada siseauditi üksuse, mis täidab oma ülesandeid kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste standarditega, võttes nõuetekohaselt arvesse kulutõhususe ja lisaväärtuse põhimõtteid.

Siseauditi üksuse ülesanded, volitused ja vastutus sätestatakse siseauditi ametijuhendis ning need peab heaks kiitma haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus.

Siseauditi üksuse aasta auditeerimiskava koostab siseauditi üksuse juhataja, võttes muu hulgas arvesse liidu asutust käsitlevat direktori riskihindamist.

Auditeerimiskava vaatab läbi ja kinnitab haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus.

Siseauditi üksus annab oma järeldustest ja soovitustest aru haldusnõukogule ja direktorile.

2.   Kui liidu asutuse siseauditi üksuse tegevus ei ole kulutõhus või ei vasta rahvusvahelistele standarditele, võib liidu asutus võtta vastu otsuse kasutada ühist siseauditi üksust koos teiste samas poliitikavaldkonnas tegutsevate liidu asutustega.

Sellistel juhtudel asjaomaste liidu asutuste haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus lepivad kokku ühist siseauditi üksust käsitlevates praktilistes tingimustes.

3.   Siseauditiga tegelejad teevad teabe ja auditiaruannete vahetamise kaudu tõhusat koostööd ning koostavad vajaduse korral ühiseid riskianalüüse ja teostavad ühisauditeid.

Haldusnõukogu, või kui asutamisakt seda lubab, juhatus ning direktor tagavad siseauditi üksuse soovituste rakendamise regulaarse järelevalve.

1.   Liidu asutuste rahaline toetus aitab saavutada liidu poliitikaeesmärki ja konkreetseid tulemusi ning võib olla järgmises vormis:

Käesoleva lõike esimese lõigu punktide c, d ja e kohased liidu asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikliga 181 või valdkondlike õigusnormidega. Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a kohased liidu asutuste rahalised toetused määratakse kindlaks kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 181 valdkondlike õigusnormidega või komisjoni otsusega.

2.   Rahalise toetuse asjakohase vormi kindlaksmääramisel võetakse võimalikult suures ulatuses arvesse potentsiaalsete vahendite saajate huve ja raamatupidamismeetodeid.

3.   Vastutav eelarvevahendite käsutaja annab artiklis 48 osutatud iga-aastases tegevusaruandes aru käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktides a ja f sätestatud kuludega sidumata maksete kohta.

1.   Finantsaruanded koostatakse eurodes ja need koosnevad käesoleva määruse artiklis 51 osutatud raamatupidamiseeskirjade kohaselt järgmisest:

2.   Finantsaruannetes esitatakse teave, sealhulgas teave raamatupidamispõhimõtete kohta, sellisel viisil, et see oleks asjakohane, usaldusväärne, võrreldav ja arusaadav.

3.   Finantsaruannete lisad täiendavad ja selgitavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruannetes esitatud teavet ja annavad kogu täiendava teabe, mis on ette nähtud käesoleva määruse artiklis 51 osutatud raamatupidamiseeskirjadega ning rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandarditega, kui selline teave on liidu asutuse tegevuse seisukohast asjakohane.

Kõnealused lisad sisaldavad vähemalt järgmist teavet:

4.   Eelarveaasta sulgemise ja üldise raamatupidamisarvestuse esitamise vahelisel ajal teeb peaarvepidaja kõik korrigeerimised, mida on vaja sellise raamatupidamise aastaaruande koostamiseks, mis annab õige ja õiglase ülevaate.

1.   Eelarve täitmise aruanded koostatakse eurodes ja need on aastate kaupa võrreldavad. Need koosnevad järgmisest:

2.   Eelarve täitmise aruannete struktuur on samasugune kui liidu asutuse eelarve oma.

3.   Eelarve täitmise aruanded sisaldavad järgmist:

4.   Eelarve täitmise tulemus koosneb järgmiste komponentide vahest:

Esimeses lõigus nimetatud vahele liidetakse või sellest lahutatakse ühelt poolt eelmistest eelarveaastatest üle kantud tühistatud assigneeringute netosumma ning teiselt poolt:

1.   Liidu asutuse peaarvepidaja saadab oma esialgse raamatupidamise aastaaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgneva eelarveaasta 1. märtsiks.

2.   Liidu asutuse peaarvepidaja saadab ka järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

1.   Vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 246 esitab kontrollikoda 1. juuniks oma tähelepanekud liidu asutuse esialgse raamatupidamise aastaaruande kohta.

2.   Liidu asutuse peaarvepidaja saadab 15. juuniks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis, eesmärgiga koostada lõplik konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne.

3.   Pärast liidu asutuse esialgset raamatupidamise aastaaruannet käsitlevate kontrollikoja tähelepanekute kättesaamist koostab peaarvepidaja vastavalt käesoleva määruse artiklile 49 liidu asutuse lõpliku raamatupidamise aastaaruande. Direktor saadab raamatupidamise aastaaruande haldusnõukogule, kes esitab nende kohta oma arvamuse.

4.   Direktor saadab lõpliku raamatupidamise aastaaruande koos haldusnõukogu arvamusega komisjoni peaarvepidajale ning kontrollikojale, Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. juuliks.

5.   Liidu asutuse peaarvepidaja saadab oma esitiskirja kõnealuse raamatupidamise aastaaruande kohta ka kontrollikojale ning nimetatud esitiskirja koopia komisjoni peaarvepidajale. Esitiskiri koostatakse samal kuupäeval, kui koostati liidu asutuse lõplik raamatupidamise aastaaruanne.

Lõplikule raamatupidamise aastaaruandele lisatakse peaarvepidaja deklaratsioon, milles viimane kinnitab, et lõplik raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas käesoleva jaotisega ning kohaldatavate raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Link veebisaidi lehekülgedele, kus on esitatud liidu asutuse lõplik raamatupidamisaruanne, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

6.   Direktor saadab hiljemalt järgmise eelarveaasta 30. septembriks kontrollikojale vastuse tema esitatud aastaaruande suhtes tehtud tähelepanekute kohta. Direktori vastused saadetakse samal ajal ka komisjonile.

1.   Iga liidu asutus koostab eelarveaasta kohta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande.

2.   Direktor saadab kõnealuse aruande järgneva eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

3.   Lõikes 2 osutatud aruandes esitatakse nii absoluutarvuna kui ka protsendimäärana vähemalt andmed assigneeringute kasutamise määra kohta koos kokkuvõtva teabega assigneeringute ümberpaigutuste kohta erinevate eelarvepunktide vahel.

1.   Sõltumatu välisaudiitor kontrollib enne seda, kui liidu asutuse raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse komisjoni lõplikusse raamatupidamise aastaaruandesse, kas liidu asutuse tulud, kulud ja finantsseisund on asjaomase liidu asutuse raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt esitatud.

Kui asutamisaktis ei ole sätestatud teisiti, koostab kontrollikoda kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikega 1 liidu asutuse kohta aasta eriaruande.

Selle aruande koostamisel arvestab kontrollikoda esimeses lõigus osutatud sõltumatu välisaudiitori auditit ja meetmeid, mida on võetud audiitori järeldustele reageerimiseks.

2.   Liidu asutus saadab oma lõplikult vastu võetud eelarve kontrollikojale. Liidu asutus teatab kontrollikojale võimalikult kiiresti kõigist artiklite 10, 14, 19 ja 23 alusel tehtud otsustest ja võetud meetmetest.

3.   Kontrollikoja tehtav kontroll on reguleeritud määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklitega 254–259.

1.   Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament heakskiidu direktori tegevusele n aasta eelarve täitmisel enne 15. maid aastal n+2, kui asutamisaktis ei sätestata teisiti. Direktor teavitab haldusnõukogu Euroopa Parlamendi tähelepanekutest, mis on esitatud eelarve täitmisele heakskiidu andmise otsusele lisatud resolutsioonis.

2.   Kui lõikes 1 ette nähtud kuupäevast ei ole võimalik kinni pidada, teatab Euroopa Parlament või nõukogu direktorile edasilükkamise põhjustest.

3.   Kui Euroopa Parlament lükkab eelarve täitmisele heakskiitu andva otsuse tegemise edasi, teeb direktor koostöös haldusnõukoguga kõik endast oleneva, et võimalikult kiiresti võtta meetmeid selle otsuse tegemist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks või kõrvaldamise hõlbustamiseks.

1.   Otsus eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta hõlmab kõiki liidu asutuse tulude ja kulude kontosid ja nende saldot ning finantsaruandes näidatud liidu asutuse varasid ja kohustusi.

2.   Eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks tutvub Euroopa Parlament pärast seda, kui nõukogu on seda juba teinud, liidu asutuse raamatupidamise aastaaruande ja finantsaruannetega. Samuti tutvub ta kontrollikoja aastaaruande ja liidu asutuse direktori saadetud vastustega, asjaomase eelarveaasta kohta kontrollikoja koostatud võimalike eriaruannetega ja kontrollikoja avaldusega, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldatavust ning raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

3.   Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab direktor talle määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 261 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomast eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta rakendamiseks.

1.   Direktor võtab kõik asjakohased meetmed, et järgida eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale Euroopa Parlamendi otsusele lisatud tähelepanekuid ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevale nõukogu vastuvõetud soovitusele lisatud märkusi.

2.   Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral annab direktor aru nende tähelepanekute ja märkuste põhjal võetud meetmetest. Direktor saadab aruande koopia komisjonile ja kontrollikojale.

1.   Liidu asutus annab komisjoni töötajatele ja muudele volitatud isikutele, samuti kontrollikojale juurdepääsu oma objektidele ja ruumidele ja kõigile andmetele ja teabele, sealhulgas elektroonilistele andmetele ja teabele, mis on vajalik auditi läbiviimiseks.

2.   Euroopa Pettustevastane Amet võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 ja nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) sätestatud korras, eesmärgiga teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

1.   Haldusassigneeringud on liigendamata assigneeringud.

2.   Halduskulud, mis tulenevad lepingutest, mis hõlmavad eelarveaastast kaugemale ulatuvaid ajavahemikke kas tulenevalt kohalikest tavadest või seadmete tarnimisest, kantakse liidu asutuse selle eelarveaasta eelarvesse, mil kulud kantakse.

3.   Kulusid, mis õigusnormide või lepingusätete kohaselt tuleb tasuda ette, võidakse tasuda alates 1. detsembrist järgneva eelarveaasta assigneeringute arvelt. Sel juhul ei kehti artikli 11 lõikes 2 osutatud piirang.