(1)

Nõukogu direktiivis 2006/88/EÜ (2) on muu hulgas sätestatud loomatervisenõuded, mida tuleb kohaldada vesiviljelusloomade ja vesiviljelustoodete turuleviimise, impordi ja transiidi suhtes, minimaalsed ennetusmeetmed, mille eesmärk on suurendada teadlikkust vesiviljelusloomadel esinevatest taudidest, ning minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse teatavate veeloomataudide kahtluse või puhangu korral. See direktiiv on tunnistatud kehtetuks määrusega (EL) 2016/429, mida hakatakse kohaldama 21. aprillil 2021.

(2)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis d käsitletakse tõrje-eeskirju, mida kohaldatakse loetellu kantud taudide suhtes, mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levikut seoses liitu sisenemisega või liikmesriikidevahelise liikumisega.

(3)

Liidu vesiviljelus on liikmesriikides kasvatatavate liikide ja kasutatavate tootmissüsteemide poolest väga mitmekesine ning on tõenäoline, et see mitmekesisus aja jooksul suureneb. Sellest tulenevalt võivad teatavad taudid, mis ei ole määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti d kohased loetellu kantud taudid, olla teatavate liikmesriikide puhul siiski olulised kas liigi esinemise tõttu nendes liikmesriikides või seal kasutatavate vesiviljeluse tootmismeetodite tõttu. Kui muu taud kui määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis d osutatud loetellu kantud taud kujutab endast nendes liikmesriikides olulist riski veeloomade tervisele, võivad liikmesriigid taudi leviku tõkestamiseks võtta kõnealuse määruse artikli 226 lõike 1 kohaseid riiklikke meetmeid, tingimusel et need meetmed on asjakohased ja vajalikud taotletavate eesmärkide saavutamiseks.

(4)

Tagamaks, et liikmesriigi kavandatavad riiklikud meetmed on asjakohased ja vajalikud, tuleb komisjoni eelnevalt teavitada kõikidest meetmetest, mis võivad mõjutada veeloomade liikumist liikmesriikide vahel, et meetmed oleks võimalik heaks kiita või neid vajaduse korral muuta.

(5)

Teatavad liikmesriigid on saanud heakskiidu riiklike meetmete vastuvõtmiseks, et piirata teatavate taudide mõju vesiviljelusloomadele vastavalt direktiivi 2006/88/EÜ artiklile 43. Üksikasjad nende liikmesriikide kohta ja taudide kohta, mille suhtes nad on kehtestanud riiklikud meetmed, on sätestatud komisjoni otsuses 2010/221/EL (3).

(6)

Teatavad liikmesriigid on saanud karpkalade herpesviroosi suhtes taudivaba staatuse või rakendavad kõnealuse taudi suhtes direktiivi 2006/88/EÜ kohast heakskiidetud likvideerimis- või seireprogrammi. Nüüd aga on karpkalade herpesviroos loetellu kantud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (4) kohase E-kategooria taudina, mis tähendab, et tegemist on loetellu kantud taudiga, mida on liidus vaja seirata. Seepärast võib selle puhul kaaluda määruse (EL) 2016/429 artikli 226 kohaste riiklike meetmete võtmist.

(7)

Selleks et tagada sujuv üleminek määruse (EL) 2016/429 kohasele uuele korrale, peavad asjaomased liikmesriigid taotlema määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 2 kohaselt riiklike meetmete heakskiitmist alates 21. aprillist 2021.

(8)

Komisjon on asjaomaste liikmesriikide kavandatud meetmeid hinnanud, võttes arvesse Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) standardeid (5) ning asjaomaste taudide ja kavandatud meetmete üldist mõju liidule. Komisjon leiab, et asjaomased liikmesriigid on tõendanud kõnealuste meetmete asjakohasust ja vajalikkust, ning seega on põhjendatud nende heakskiitmine eesmärgiga hoida ära asjaomaste taudide sissetoomine nende liikmesriikide territooriumile või tõkestada nende taudide levikut liikmesriikide vahel. Asjaomased liikmesriigid tuleks vastavalt vajadusele kanda käesoleva otsuse lisades esitatud loeteludesse.

(9)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, jätkatakse pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu määruse (EL) 2016/429 ja sellel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga. Seetõttu tuleks Ühendkuningriik (Põhja-Iirimaa) vastavalt vajadusele kanda käesoleva otsuse lisades esitatud loeteludesse.

(10)

Selleks et kaitsta konkreetset taudi käsitlevaid määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud riiklikke meetmeid võtvate liikmesriikide tervisestaatust, peavad asjaomase taudi suhtes vastuvõtlike veeloomaliikide saadetised pärinema liikmesriigist või selle osast, mis on sellest taudist vaba. Selliste saadetistega peab kaasas olema taudivaba staatust tõendav ametlik sertifikaat.

(11)

Näidised loomatervise sertifikaatide kohta, millega tõendatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud riiklikke meetmeid võtvasse liikmesriiki või selle osasse saadetava saadetise päritolukohta, on lisatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2236 (6) esitatud veeloomade liikmesriikidevahelise liikumise ametlike sertifikaatide asjakohaste näidiste hulka. Kõnealuseid loomatervise sertifikaate tuleb kasutada juhul, kui loetellu kantud liiki kuuluvad veeloomad viiakse liikmesriiki või selle osasse, mille puhul komisjon on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõikega 3 riiklikud meetmed heaks kiitnud.

(12)

Käesoleva otsusega heaks kiidetud riiklikke meetmeid tuleks kohaldada ainult seni, kuni need on asjakohased ja vajalikud, et ennetada taudide sissetoomist asjaomastesse liikmesriikidesse või tõkestada nende levikut liikmesriikide vahel. Selleks et komisjon saaks selliste meetmete asjakohasust ja vajalikkust korrapäraselt hinnata ning anda vajaduse korral võimaluse meetmeid muuta, peaksid liikmesriigid saatma komisjonile igal aastal aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmete toimimist eelneval aastal. Sellised iga-aastased aruanded ja muud asjakohased aruanded peaksid sisaldama teatavat teavet, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2002 (7).

(13)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud likvideerimisprogrammid peaksid parandama taudiolukorda mõistliku aja jooksul. Ühtsuse huvides ei tohiks see ajavahemik olla pikem kui ajavahemik, mille jooksul tuleb lõpule viia C-kategooria taudi likvideerimise programm. Määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 3 kohaselt heaks kiidetud likvideerimisprogrammi kohaldamisaeg ei tohiks seega ületada kuut aastat alates kuupäevast, mil komisjon on selle esmakordselt heaks kiitnud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja asjaomase liikmesriigi taotlusel peaks komisjonil olema võimalik pikendada likvideerimisprogrammi kohaldamisaega veel kuue aasta võrra. Maksimaalne kohaldamisaeg kehtestatakse selleks, et anda piisavalt aega likvideerimisprogrammi lõpuleviimiseks ning hoida samas ära veeloomade liidusisese liikumise ebaproportsionaalseid ja pikaajalisi häireid.

(14)

Liidu õigusaktide selguse huvides tuleks otsus 2010/221/EL kehtetuks tunnistada.

(15)

Kuna määrust (EL) 2016/429 hakatakse kohaldama alates 21. aprillist 2021, tuleks ka käesolevat otsust kohaldada alates samast kuupäevast.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

nende meetmete esialgse ja jätkuva heakskiitmise tingimused;

b)

piirangud veeloomade liikumisele liikmesriikide vahel;

c)

liikmesriikide aruandluskohustused.

a)

need on pärit liikmesriigist või selle osast, mis on asjaomasest taudist vabana kantud I lisa tabeli teise või neljanda veeru loetellu, ning

b)

nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud ametlik sertifikaat, mis on koostatud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2020/2236 I lisa 1., 2., 3. või 5. peatükis sätestatud asjakohasele loomatervise sertifikaadi näidisele ning milles on täpsustatud asjaomaste riiklike erimeetmete puhul asjakohased tagatised.