(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 294/2008 (3) on oluliselt muudetud (4). Kuna kõnealusesse määrusesse on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (edaspidi „EIT“) perioodiline sõltumatu hindamine ja määruse (EÜ) nr 294/2008 kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et EIT mudeli ja selle aluseks olevate protsesside edasiseks parandamiseks on vaja teha olulisi muudatusi. Lisaks on EIT vahehindamise ja mõju eelhindamise käigus kindlaks tehtud mitu parandamist vajavat valdkonda, muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade rahastamismudel, teadmus- ja innovatsioonikogukondade integreerimine kohalikesse innovatsiooni ökosüsteemidesse, teadmus- ja innovatsioonikogukondade avatus ja läbipaistvus ning EIT tehtav seire. Käesolev määrus annab ka võimaluse neid aspekte käsitleda.

(3)

Tugeva tööstus-, konkurentsi- ja innovatsioonibaasi säilitamine Euroopas on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Innovatsiooni kui väljakutse laad ja ulatus nõuab siiski ühiste meetmete võtmist ka liidu tasandil.

(4)

EIT luuakse selleks, et täiendada senist liidu ja liikmesriikide poliitikat ja algatusi, edendades teadmiste kolmnurga – kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni – lõimumist kogu liidus.

(5)

EIT peaks aitama tugevdada liidu ja liikmesriikide innovatsioonisuutlikkust, et otsustavalt tegeleda ühiskonna ees seisvate tõsiste väljakutsetega, aidates seeläbi kaasa liidu kestlikule majandusarengule ja konkurentsivõimele.

(6)

EIT peaks teadmus- ja innovatsioonikogukondade abil püüdma avatud ja läbipaistval viisil tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme kogu liidus. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks EIT hõlbustama ja tõhustama võrgustike loomist, integratsiooni ja koostööd ning edendama koostoimet kogu Euroopas eri innovatsioonikogukondade vahel. Samuti on EIT eesmärk viia ellu liidu strateegilised prioriteedid ning aidata kaasa liidu eesmärkide ja poliitika elluviimisele, millele on muu hulgas osutatud komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, 27. mai 2020. aasta teatises „ELi eelarve, mis toetab Euroopa majanduse taastekava“ (Euroopa taastekava), 19. veebruari 2020. aasta teatises „Euroopa andmestrateegia“, 10. märtsi 2020. aasta teatises „VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks“ ning 10. märtsi 2020. aasta teatises „Euroopa uus tööstusstrateegia“, ning mis on seotud liidu strateegilise autonoomia saavutamisega, hoides samas majanduse avatuna. Lisaks peaks EIT aitama tegeleda üleilmsete väljakutsetega, sealhulgas aitama saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärke, järgides kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (edaspidi „tegevuskava 2030“) ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppe (5) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“) põhimõtteid, ning aitama saavutada hiljemalt 2050. aastaks ülemineku kasvuhoonegaaside netonullheitega majandusele. See üleminek on võimalik ainult siis, kui soodustatakse teadustegevust ja innovatsiooni, mis tähendab, et tuleb tugevdada soodsaid tingimusi ja suurendada investeeringuid, millega parandada Euroopa teadmusbaasi ning teadusuuringute- ja innovatsioonisuutlikkust, eelkõige mis puudutab kliimasäästlikke rohetehnoloogiaid ja -innovatsiooni.

(7)

EIT peaks suurendama teadmus- ja innovatsioonikogukondade avatust, et tugevdada koostöösuhteid ja luua koostoimet eri innovatsioonikogukondade vahel Euroopas, soodustades seeläbi geograafilist mitmekesisust ja talendiringlust.

(8)

EIT prioriteetsed valdkonnad ja rahastamisvajadused vastava mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud seitsmeks aastaks tuleks ette näha strateegilises innovatsioonikavas. Strateegiline innovatsioonikava tuleks viia kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (6) loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ (edaspidi „programm „Euroopa horisont““), sealhulgas nimetatud määruses sätestatud aruandluse, seire, hindamise ja muude nõuetega, ning strateegilises innovatsioonikavas tuleks võtta arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilist planeerimist. Strateegilise innovatsioonikavaga tuleks luua ja edendada koostoimet programmi „Euroopa horisont“ muude osadega, mitmeaastasesse finantsraamistikku kuuluvate muude asjakohaste liidu programmide ning muude asjakohaste liidu, riiklike ja piirkondlike algatuste, poliitikameetmete ja vahenditega, eelkõige sellistega, millega toetatakse teadusuuringuid ja innovatsiooni, haridust ja oskuste arendamist, kestlikku ja konkurentsivõimelist tööstust, ettevõtlust ja regionaalarengut. Võttes arvesse strateegilise innovatsioonikava olulisust liidu innovatsioonipoliitika jaoks ja selle oodatavat sotsiaal-majanduslikku mõju liidu jaoks, peaksid strateegilise innovatsioonikava vastu võtma Euroopa Parlament ja nõukogu, tuginedes komisjoni ettepanekule. Komisjoni ettepanek peaks põhinema EIT esitatud panusel. Viimane tuleks teha Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

(9)

COVID-19 puhangu tõttu tekkinud kriis on liikmesriikide tervishoiu- ja majandussüsteemides tekitanud ulatuslikke häireid. Kriisist tuleneva sotsiaalse, majandusliku, keskkonnaalase ja tehnoloogilise mõjuga toimetulek nõuab liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste koostööd. EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid reageerima praegustele ning uutele ja ootamatutele probleemidele ja prioriteetidele paindlikult ning neil peaks olema võimalik võtta vastu meetmeid ja algatusi, et nende ökosüsteeme asjakohaselt toetada. Eelkõige peaksid EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad panustama innovatsioonipüüdlustesse, mida on vaja, et otsustavalt tegeleda COVID-19 kriisi mõjuga kooskõlas Euroopa rohelise kokkuleppe, Euroopa taastekava ja Euroopa uue tööstusstrateegia prioriteetide ja kestliku arengu eesmärkidega, tagades samas koostoime muude liidu algatuste ja partnerlustega.

(10)

Kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 tuleks EIT tegevuses käsitleda pikaajalisi strateegilisi väljakutseid, eelkõige erialadevahelistes ja -sisestes valdkondades, sealhulgas mittetehnoloogiliste innovatiivsete lahenduste edendamist, sest see on vajalik tehnoloogiapõhise innovatsioonitegevuse täiendamiseks. Seejuures peaks EIT edendama korrapärast dialoogi kodanikuühiskonna, teadusasutuste, innovatsioonikeskuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), kõrgharidusasutustega ning tööstusharude esindajatega.

(11)

EIT peaks teadmus- ja innovatsioonikogukondadele tuginedes seadma prioriteediks kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevuse ning ettevõtlustegevuse üleviimise ärikonteksti ja nende kommertskasutusse ning toetama kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust ning innovaatiliste ettevõtete loomist ja arendamist, tehes seda vastastikuses täiendavuses Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja programmi „Euroopa horisont“ muude asjakohaste osade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (7) loodud programmiga „InvestEU“.

(12)

EIT peaks toimima kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade, sealhulgas VKEde, avaliku sektori ettevõtete, samuti kohalike omavalitsuste, sotsiaalsete ettevõtete, asjaomaste kasumit mittetaotlevate organisatsioonide ja muude sidusrühmade tippsaavutustele orienteeritud institutsiooniliste Euroopa partnerluste kaudu. Võttes arvesse teatavate ettevõtete kaupade või teenuste, organisatsioonilise korralduse või tootmismeetodite innovaatilisust, tuleks edendada sotsiaalset ettevõtlust ning VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete tihedamat kaasamist, mis tagab nende aktiivse osalemise. Need partnerlused peaksid püüdma muutuda rahaliselt jätkusuutlikuks, võttes kasutusele vahendeid muudest avaliku ja erasektori allikatest, ning püüdma meelitada ligi ja kaasata võimalikult palju uusi olulisi partnereid. Partnerlused peaks välja valima haldusnõukogu ning määrama need teadmus- ja innovatsioonikogukondadeks vastavalt strateegilises innovatsioonikavas sätestatud prioriteetsetele valdkondadele ja ajakavale, võttes arvesse programmi „Euroopa horisont“ strateegilises planeerimises sätestatud prioriteete, et tegeleda eesseisvate üleilmsete ja sotsiaalsete väljakutsetega. Need tuleks välja valida konkurentsipõhise, avatud, läbipaistva ja tippsaavutustele tugineva protsessi käigus kooskõlas käesoleva määrusega ja määruses (EL) 2021/695 sätestatud Euroopa partnerluste valikukriteeriumidega. Esimene selline teadmus- ja innovatsioonikogukond peaks alustama tegevust võimalikult kiiresti 2022. või 2023. aastal ja seonduma kultuuri- ja loomesektoriga ning teine, 2026. aastal tööd alustav teadmus-ja innovatsioonikogukond peaks seonduma vee-, mere- ja merendussektori ning ökosüsteemidega.

(13)

Arvestades teadmus- ja innovatsioonikogukondade eripära, tuleb erandina programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja levitamisreeglitest sätestada teadmus- ja innovatsioonikogukonna moodustamise minimaalsed eritingimused. Samamoodi võivad teadmus- ja innovatsioonikogukondade väärtust lisava tegevuse jaoks olla asjakohasel juhul vajalikud omandiõiguse, juurdepääsuõiguste, kasutamise ja levitamise erinormid.

(14)

Haldusnõukogu peaks EIT tegevust suunama ja seirama ning vastutama teadmus- ja innovatsioonikogukondade valiku, määramise, rahastamise, seire ja hindamise eest kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 ja strateegilise innovatsioonikavaga. Komisjon peaks haldusnõukogu liikmete ametisse nimetamisel tagama kõrgharidus-, teadus-, innovatsiooni- ja ärikogemusega isikute tasakaalustatud esindatuse ning soolise tasakaalu ja geograafilise katvuse, võttes tipptaseme juhtpõhimõtteks.

(15)

EIT peaks korraldama iga teadmus- ja innovatsioonikogukonna väljundi, tulemuste ja mõju pidevat seiret ja korrapäraseid välishindamisi, sealhulgas hindama edusamme rahalise jätkusuutlikkuse, kulutõhususe ja uutele liikmetele avatuse suunas. Need hindamised peaksid hõlmama vahehindamisi, mis võtavad vaatluse alla partnerluslepingu esimesed kolm aastat ja pikendamisele järgnevad kolm aastat, põhjalikke hindamisi, mis on tehtud enne partnerluslepingu seitsmenda aasta lõppu, ning lõpphindamisi, mis on tehtud enne partnerluslepingu lõppu. Haldusnõukogu peaks võtma teadmus- ja innovatsioonikogukondade suhtes kohasel juhul parandusmeetmeid.

(16)

EIT peaks korrapäraselt teavitama liikmesriikide esindajate rühma EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade tulemustest, saavutustest ja tegevusest, nende seire- ja hindamistulemustest, tulemusnäitajatest ja parandusmeetmetest. Liikmesriikide esindajate rühm peaks nõustama haldusnõukogu ja direktorit strateegilise tähtsusega küsimustes, samuti nõustama EITd ja teadmus- ja innovatsioonikogukondi ning jagama nendega kogemusi. EIT peaks korraldama liikmesriikide esindajate rühma koosolekuid.

(17)

Et aidata muuta Euroopa majandus konkurentsivõimelisemaks ja rahvusvahelisel tasandil atraktiivsemaks ning suurendada selle innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust, peaksid EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonnad suutma tõmmata ligi partnerorganisatsioone, teadlasi ja üliõpilasi üle kogu liidu, sealhulgas liidu äärepoolseimatest piirkondadest, ja kaugemalt, näiteks nende liikuvust edendades.

(18)

Suhted EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel peaksid põhinema partnerluslepingutel ja toetuslepingutel, milles sätestatakse teadmus- ja innovatsioonikogukondade õigused ja kohustused ning EIT tulemuspõhine rahaline toetus teadmus- ja innovatsioonikogukondadele. Selleks et vähendada teadmus- ja innovatsioonikogukondade halduskoormust ning tagada pikaajalisemad planeerimisvahendid ja -tegevused, peaks EIT sõlmima teadmus- ja innovatsioonikogukondadega kuni kolmeks aastaks mitmeaastased toetuslepingud või, kui seda peetakse asjakohasemaks, iga-aastased toetuslepingud. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/1046 (8) (edaspidi „finantsmäärus“) peaks EIT-l olema võimalik kehtestada selline partnerlusleping esialgu seitsmeks aastaks ning pikendada seda veel kuni seitsmeks aastaks, kui asjaomase teadmus- ja innovatsioonikogukonna töö on olnud edukas ning vahehindamise ja põhjaliku hindamise tulemused on head. Pärast partnerluslepingu lõppemist võivad EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukond sõlmida koostöömemorandumi, mille eesmärk on säilitada aktiivne koostöö.

(19)

Vaja on toetada kõrgharidust kui teadmiste kolmnurga lahutamatut, kuid sageli puuduvat osa. Osalevad kõrgharidusasutused ning kutsehariduse ja -õppe pakkujad peaksid andma akadeemilisi kraade ja diplomeid teadmus- ja innovatsioonikogukondade kaudu riigisiseste normide ja riigisisese akrediteerimiskorra kohaselt. EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahelistes partnerluslepingutes, toetuslepingutes ja koostöömemorandumites tuleks ette näha, et need akadeemilised kraadid ja diplomid märgistatakse ka kui EIT kraadid ja diplomid. Lisaks peaks EIT tugevdama EIT akadeemiliste kraadide ja diplomitena märgistatud kraadide ja diplomite edendamist, et suurendada nende tunnustamist väljaspool EIT kogukonda, ning laiendama nende kasutamist elukestva õppe, kutseõppe ning oskuste omandamise, ümberõppe- ja täiendusõppeprogrammidele. EIT peaks oma tegevuse ja tööga aitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ (9) kohaselt edendada üliõpilaste, teadlaste ja töötajate liikuvust ning pakkuma elukestva õppe, mentorlus- ja juhendamisvõimalusi.

(20)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada EIT vastutus, avatus ja läbipaistvus. Asjakohased normid, millega reguleeritakse EIT juhtimist ja tegevust, tuleks ette näha EIT põhikirjas.

(21)

EIT peaks olema juriidiline isik ning oma tegevusliku autonoomia ja riikide ametiasutustest ja välissurvest sõltumatuse tagamiseks peaks ta haldama ise oma eelarvet, mille tulud peaksid sisaldama liidu toetust.

(22)

Loodetakse, et tööstus-, finants- ja teenustesektorid annavad märkimisväärse panuse teadmus- ja innovatsioonikogukondade eelarvesse. Teadmus- ja innovatsioonikogukondade eesmärk peaks eelkõige olema maksimeerida erasektori allikatest pärit toetuste ja oma tegevusest saadava tulu osakaalu ning saavutada rahaline jätkusuutlikkus hiljemalt enne EIT rahalise toetuse saamise 15-aastase tähtaja lõppemist. Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad ja nende partnerorganisatsioonid peaksid avalikustama selle, et nende tegevus toimub EIT raames ning et nad saavad rahalist toetust liidu üldeelarvest. Lisaks tuleks suurendada rahastamise läbipaistvust, andes avalikult kättesaadavat teavet selle kohta, milliseid projekte rahastatakse ja kuidas rahalisi vahendeid eraldatakse.

(23)

Liidu rahalise toetuse suhtes, mis eraldatakse liidu üldeelarvest, tuleks kohaldada liidu eelarvemenetlust. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda kooskõlas finantsmäärusega.

(24)

EIT peaks andma endast parima, et soodustada sujuvat üleminekut ühelt mitmeaastase finantsraamistiku perioodilt teisele, eelkõige poolelioleva tegevuse osas.

(25)

EIT tulu peaks hõlmama liidu toetust, mida antakse rahalise toetusena programmist „Euroopa horisont“. Peaks olema võimalik, et EIT tulu hõlmab ka toetusi muudest era- ja avaliku sektori allikatest.

(26)

EIT on liidu asutatud asutus finantsmääruse artikli 70 tähenduses ja peaks sellest tulenevalt oma finantsreeglid ise vastu võtma. Sellest tulenevalt tuleks EIT suhtes kohaldada komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2019/715 (10).

(27)

EIT peaks igal aastal koostama eelmise kalendriaasta tegevust ja tegevustulemusi kirjeldava konsolideeritud tegevusaruande. Samuti peaks EIT koostama oma finantsreeglite kohaselt ühtse programmdokumendi, mis põhineb strateegilisel innovatsioonikaval ja milles kirjeldatakse EIT kavandatud algatusi iga- ja mitmeaastaste programmide alusel ning millega võimaldatakse EIT-l reageerida teadusuuringute, ühiskonna, tehnoloogia, kõrghariduse, innovatsiooni ja muudes asjaomastes valdkondades toimuvale sise- ja välisarengule. Ühtne programmdokument tuleks teavitamise eesmärgil edastada Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(28)

EIT on asutamisest peale saanud kasutada oma töötajate eksperditeadmisi. Määruse (EÜ) nr 294/2008 alusel kohaldatava õigusraamistiku tõttu on mõnede selliste töötajate lepingud siiski lõppenud, ilma et neid oleks võimalik pikendada. Et vältida sellise olukorra tekkimist tulevikus ja arvestades inimeste eksperditeadmiste tähtsust EIT tegevuse edukuse seisukohast, on EIT huvides teha kohaldatava õigusraamistiku piires kõik endast olenev, et meelitada ligi ja hoida kvalifitseeritud töötajaid.

(29)

On asjakohane, et komisjon algatab EIT, sealhulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahendusel korraldatava tegevuse sõltumatud välishindamised, eelkõige pidades silmas strateegilise innovatsioonikava koostamist. Nende hindamiste käigus tuleks uurida, kuidas EIT täidab oma missiooni ja eesmärke, ning käsitleda EIT ja teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevust. Nende käigus tuleks hinnata EIT liidu lisaväärtust, mõju kogu liidus ning piirkondliku innovatsioonikava kohase tegevuse mõju, avatust, tulemuslikkust, tõhusust, teavitustegevust, kommunikatsiooni, nähtavust, tulemuste levitamist, tegevuse asjakohasust ning selle sidusust ja vastastikust täiendavust asjakohaste liidu ja riiklike poliitikameetmetega, sealhulgas koostoimet muude programmi „Euroopa horisont“ osadega. Nende hindamiste tulemusi tuleks kasutada programmi „Euroopa horisont“ hindamistes, mida teeb komisjon kooskõlas määrusega (EL) 2021/695.

(30)

EIT peaks tegema kõik endast oleneva, et ühtlustada iga teadmus- ja innovatsioonikogukonna struktuuriga seotud terminoloogiat, et EIT oleks veelgi lihtsamini ja paremini äratuntav.

(31)

Selleks et aidata vähendada innovatsiooni ebaühtlust Euroopas, peaks EIT eeskätt piirkondliku innovatsioonikava abil ja strateegilises innovatsioonikavas täpsustatud viisil toetama riikide ja piirkondade innovatsioonisuutlikkust, püüdma tugevdada innovatsiooni ökosüsteeme eesmärgiga otsustavalt tegeleda üleilmsete väljakutsetega ning kaasata teadmus- ja innovatsioonikogukondadesse uusi partnerorganisatsioone.

(32)

Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid innovatsiooni soodustajatena arvestama liikmesriikide aruka spetsialiseerumise strateegia prioriteetidega ja suurendama nende innovatsioonisuutlikkust, võttes täielikult arvesse piirkondade suutlikkust ja tugevaid külgi, võimalusi ja puudusi, samuti kohalikke osalejaid, nende tegevust ja turge.

(33)

EIT ja Euroopa Innovatsiooninõukogu vahel tuleb soodustada tugevat koostoimet. Teadmus- ja innovatsioonikogukonnad peaksid tihedas koostoimes Euroopa Innovatsiooninõukoguga ergutama innovatiivsete ettevõtete loomist, vältides samal ajal dubleerimist, ning EIT toetusesaajatel peaks olema õigus taotleda peale teadmus- ja innovatsioonikogukondade osutatavate teenuste ka Euroopa Innovatsiooninõukogu toetusvahendeid. Eelkõige peaksid suure kasvupotentsiaaliga iduettevõtjad, keda teadmus- ja innovatsioonikogukonnad toetavad, saama kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega lihtsustatud ja seeläbi otsesema juurdepääsu Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmetele, et aidata neil kiiresti kasvada, samas kui Euroopa Innovatsiooninõukogu toetusesaajad peaksid saama kasutada EIT toetuskavasid. Selleks et vältida kapseldumist ning edendada koostoimet ja koostööd, peaksid EIT ja Euroopa Innovatsiooninõukogu kavandama vastastikuse ja süstemaatilise teabevahetuse. Haldusnõukogu peaks saama vajaduse korral kutsuda oma koosolekutel vaatlejatena osalema Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu liikmeid.

(34)

Selleks et tagada EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevuse järjepidevus kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja selle teatavaid sätteid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid nende ulatuse ja riikidevahelise iseloomu tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

1)

„innovatsioon“ – protsess (sealhulgas selle tulemus), mille kaudu kerkivad esile uued ideed, mis vastavad ühiskonna, majanduse või keskkonna vajadustele ja nõudlusele ja mille tulemusel luuakse uusi tooteid, protsesse, teenuseid või äri-, organisatsiooni- ja sotsiaalseid mudeleid, mis võetakse edukalt kasutusele olemasoleval turul või mis suudavad luua uusi turge ja mis on ühiskonna jaoks väärtuslikud;

2)

„teadmus- ja innovatsioonikogukond“ – kõrgharidusasutuste, teadusorganisatsioonide, äriühingute ja muude sidusrühmade ulatuslik institutsionaalne Euroopa partnerlus, millele on osutatud määruses (EL) 2021/695 ning mis esineb innovatsiooniprotsessis strateegilise võrgustiku kujul (olenemata juriidilisest vormist), mis põhineb ühisel keskpika kuni pika tähtajaga innovatsiooniplaneerimisel eesmärgiga saavutada EIT eesmärgid ning panustada määruses (EL) 2021/695 sätestatud eesmärkide saavutamisse;

3)

„ühispaiknemiskeskus“ – avatud ja läbipaistval viisil loodud füüsiline keskus, mis edendab teadmiste kolmnurga osalejate vahelisi sidemeid ja aktiivset koostööd ning toimib teadmiste vahetamise kontaktpunktina, mille kaudu teadmus- ja innovatsioonikogukondade partnerid saavad juurdepääsu ühiste eesmärkide saavutamiseks vajalikele rajatistele ja eksperditeadmistele;

4)

„piirkondliku innovatsioonikava keskus“ – teadmus- ja innovatsioonikogukonna loodud ja selle struktuuri osaks olev füüsiline keskus, mis asub liikmesriigis või piirkondliku innovatsioonikava sihiks olevas assotsieerunud riigis ning toimib teadmus- ja innovatsioonikogukondade tegevuse kontaktpunktina, mille kaudu liidetakse ja kaasatakse kohaliku teadmiste kolmnurga osalejaid teadmus- ja innovatsioonikogukonna tegevusse;

5)

„partnerorganisatsioon“ –juriidiline isik, kes on teadmus- ja innovatsioonikogukonna liige; partnerorganisatsioonide hulka võivad kuuluda eelkõige kõrgharidusasutused, kutsehariduse ja -õppe pakkujad, teadusasutused, avaliku sektori asutused, riiklikud või eraettevõtjad, finantsasutused, piirkondlikud ja kohalikud asutused, sihtasutused ja kasumit mittetaotlevad organisatsioonid;

6)

„teadusasutus“ – avalik või eraõiguslik juriidiline isik, kelle üks põhieesmärke on tegelda teadusuuringute või tehnoloogiaarendusega;

7)

„kõrgharidusasutus“ – ülikool või mis tahes tüüpi kõrgharidusasutus, mis annab vastavalt riigisisestele õigusaktidele või tavadele eelkõige magistri- või doktoritaseme akadeemilisi kraade või diplomeid, olenemata selle nimetusest riigisiseses kontekstis;

8)

„EIT kogukond“ – EIT ning kõigist sellistest füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnev aktiivne kogukond, kes on saanud või saavad EIT-lt tuge või rahalist toetust;

9)

„strateegiline innovatsioonikava“ – dokument, milles nähakse ette EIT tulevaste algatuste prioriteetsed valdkonnad ja strateegia, kirjeldatakse EIT suutlikkust luua parimat innovatsioonialast lisaväärtust, EIT eesmärke, peamisi tegevusi, toimimist ning oodatavaid tulemusi ja mõju, samuti hinnangut vahendite kohta, mida on vaja programmi „Euroopa horisont“ ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul;

10)

„piirkondlik innovatsioonikava“ – kava, millega edendatakse teadmiste kolmnurga lõimumist ning innovatsioonisuutlikkust riikides (ja nende piirkondades), millele strateegilises innovatsioonikavas osutatakse Euroopa innovatsiooni tulemustabeli alusel kui mõõdukatele või tagasihoidlikele novaatoritele, ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 349 tähenduses äärepoolseimates piirkondades, eelkõige uute partnerite leidmise ja lõimimisega teadmus- ja innovatsioonikogukondadesse ning piirkondade ebavõrdsuse kahandamisega, vähendades sellega innovatsioonilõhet;

11)

„sidusrühmade foorum“ – platvorm, mis on avatud liidu institutsioonide, riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, organisatsioonide ning üksikute ettevõtlus-, kõrgharidus- ja teadusvaldkonna üksuste esindajatele, ühendustele, kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja klasterorganisatsioonidele, samuti muudele huvitatud isikutele kogu teadmiste kolmnurgas;

12)

„teadmus- ja innovatsioonikogukonna äriplaan“ – kuni kolme aastat hõlmavale toetuslepingule lisatud dokument, milles kirjeldatakse teadmus- ja innovatsioonikogukonna eesmärke, nende saavutamise viisi ja oodatavaid tulemusi, teadmus- ja innovatsioonikogukonna kavandatavat väärtust lisavat tegevust ning sellega seotud rahastamisvajadusi ja -allikaid, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on saavutada rahaline jätkusuutlikkus ja suurendada teadmus- ja innovatsioonikogukonna avatust uutele partneritele kõikjalt liidust;

13)

„teadmus- ja innovatsioonikogukondade väärtust lisav tegevus“ – partnerorganisatsioonide tegevus, mis toimub kooskõlas teadmus- ja innovatsioonikogukonna äriplaaniga ning aitab kaasa kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni kui teadmiste kolmnurga lõimumisele, sealhulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade loomise ja haldamise ning kooskõlastamisega seotud tegevus, samuti tegevus, mis aitab kaasa EIT üldeesmärkide täitmisele;

14)

„teadmus- ja innovatsioonikogukondadeülene tegevus“ – tegevus, mille eesmärk on tõhustada teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahelist koostööd ja koostoimet, edendada interdistsiplinaarsemat lähenemisviisi ning luua teadmus- ja innovatsioonikogukondade kriitiline mass ühist huvi pakkuvate teemade käsitlemiseks;

15)

„koostöömemorandum“ – EIT ning teadmus- ja innovatsioonikogukonna vaheline leping, mille eesmärk on hoida teadmus- ja innovatsioonikogukond EIT kogukonna aktiivse liikmena pärast partnerluslepingu lõppemist ning mis sisaldab juurdepääsutingimusi EIT teatavate spetsiifiliste tegevuste ja rahvusvaheliste suure liidu lisaväärtusega tegevuste hangetele;

16)

„rahaline jätkusuutlikkus“ – teadmus- ja innovatsioonikogukonna suutlikkus rahastada oma teadmiste kolmnurgaga seotud tegevust iseseisvalt ilma EIT toetuseta.

a)

määrama kooskõlas strateegilise innovatsioonikavaga kindlaks oma prioriteedid ja peamised tegevused ning viima neid ellu kooskõlas määruse (EL) 2021/695 asjakohaste sätetega;

b)

tagama avatuse võimalikele uutele partnerorganisatsioonidele ja suurendama nende teadlikkust ning julgustama neid, eelkõige VKEsid ja arenevaid tippkeskusi, osalema EIT tegevuses kogu liidus, muu hulgas piirkondliku innovatsioonikava raames, tuginedes olemasolevatele teabevõrgustikele ja struktuuridele;

c)

valima välja ja määrama kooskõlas artikliga 9 teadmus- ja innovatsioonikogukonnad ning määrama partnerluslepingute ja toetuslepingutega kindlaks nende õigused ja kohustused, tegema teadmus- ja innovatsioonikogukondade üle järelevalvet ja tagama neile vajaliku toetuse ja strateegilised suunised nõuetekohaste kvaliteedikontrolli meetmetega, seirama pidevalt ja hindab perioodiliselt nende tegevust kooskõlas artikliga 11 ning võtma vajaduse korral parandusmeetmeid;

d)

juhtima piirkondliku innovatsioonikava rakendamist muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondade loodavate piirkondliku innovatsioonikava keskuste rakendamise abil;

e)

tagama teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel asjakohase kooskõlastatuse ning hõlbustama nende kommunikatsiooni ja temaatilist koostööd, samuti korraldama projektikonkursse teadmus- ja innovatsioonikogukondadeülese tegevuse ja ühiste teenuste jaoks;

f)

tagama EIT märgisega akadeemiliste kraadide ja diplomite ulatusliku rakendamise teadmus- ja innovatsioonikogukondade poolt, tugevdama nende propageerimist väljaspool EIT kogukonda ning laiendama neid elukestva õppe programmidele;

g)

edendama teadmiste kolmnurga lõimumise parimate tavade levitamist, muu hulgas teadmus- ja innovatsioonikogukondades ning kogu liidus, sealhulgas EIT piirkondlike innovatsioonikavade kaudu, et kujundada ühine innovatsiooni ja teadmiste edasiandmise kultuur, ergutada teadmus- ja innovatsioonikogukondade avanemist uutele liikmetele teavitustegevusese abil;

h)

edendama EIT kogukonnast lähtuvate tulemuste ja võimaluste laialdast levitamist, edastamist ja kasutamist, et suurendada teadlikkust EITst, selle nähtavust ja sellealaseid teadmisi kogu liidus ning soodustada osalemist EIT kogukonna tegevuses;

i)

toetama teadmus- ja innovatsioonikogukondi rahalise jätkusuutlikkuse tõhusa strateegia väljatöötamisel, et kaasata rahastamisvahendeid ka muudest avaliku ja erasektori allikatest;

j)

soodustama kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme saavutamist, eelkõige propageerides teadmus- ja innovatsioonikogukondi tipptasemel innovatsioonipartneritena;

k)

soodustama innovatsiooni valdkonnaülest käsitust kõigis sektorites, sealhulgas tehnoloogiliste, sotsiaalsete ja mittetehnoloogiliste lahenduste integreerimise, lõimitud kestlikkuse ja kliimaneutraalsuse, organisatsiooniliste lähenemisviiside, ettevõtlusele keskendumise ja uute ärimudelite kaudu;

l)

tagama kooskõlas määrusega (EL) 2021/695 vastastikuse täiendavuse ja koostoime EIT tegevuse ja liidu muude programmide vahel, kui see on asjakohane;

m)

soodustama innovaatiliste intellektuaalomandiõiguste mudelite teemalist arutelu, mõttevahetust ning eksperditeadmiste ja oskusteabe levitamist teadmus- ja innovatsioonikogukondade vahel eesmärgiga edendada teadmussiiret ja teadmiste levitamist nii teadmus- ja innovatsioonikogukondades kui ka üldisemalt kogu liidus;

n)

pakkuma vajalikku tuge ja soodustab koostoimet teadmus- ja innovatsioonikogukondadega innovaatiliste lahenduste väljatöötamiseks;

o)

korraldama sidusrühmade foorumi korrapäraseid, vähemalt iga kahe aasta tagant toimuvaid kohtumisi, et jagada teavet ja korraldada arutelu EIT tegevuse, kogemuste, parimate tavade ning liidu innovatsiooni-, teadus- ja hariduspoliitikasse ning -eesmärkidesse, samuti asjakohasel juhul muudesse liidu poliitikameetmetesse ja eesmärkidesse antava panuse kohta ning anda sidusrühmadele võimalus väljendada oma seisukohti;

p)

korraldama vähemalt kaks korda aastas sidusrühmade foorumi kohtumistest eraldi liikmesriikide esindajate rühma kohtumisi;

q)

hõlbustama EIT kogukonna ühiste teenuste loomist;

r)

soodustama aja jooksul piirkondliku innovatsioonikava keskuste ja liikmesriikides asuvate ühispaiknemiskeskuste vahel võrgustiku loomist, et hõlbustada nende koostööd EIT kogukonnas ja kohalike innovatsiooni ökosüsteemidega;

s)

jälgima teadmus- ja innovatsioonikogukondade rakendatavaid meetmeid, mille eesmärk on arendada liikmesorganisatsioonide, eriti kõrgharidusasutuste, kutsehariduse ja -õppe pakkujate, VKEde ja iduettevõtjate ettevõtlus- ja innovatsioonisuutlikkust ning lõimida neid innovatsiooni ökosüsteemidesse kogu liidus ja kooskõlas teadmiste kolmnurga lähenemisviisiga;

t)

kavandama koostöös komisjoniga ja pärast teadmus- ja innovatsioonikogukondadega konsulteerimist katsealgatuse, käivitama selle ja koordineerima katsealgatust, millega toetatakse kõrgharidusasutuste innovatsiooni- ja ettevõtlussuutlikkust ning nende innovatsiooni ökosüsteemidesse lõimimist (kõrghariduse katsealgatus) ja mida viivad ellu teadmus- ja innovatsioonikogukonnad.

a)

on teadmus- ja innovatsioonikogukonna moodustamise miinimumtingimused esitatud käesoleva määruse artikli 9 lõigetes 3 ja 4;

b)

kohasel juhul võivad teadmus- ja innovatsioonikogukondade lisaväärtusega tegevuse suhtes kehtida omandiõiguse, juurdepääsuõiguste, kasutamise ja levitamise erireeglid.