25.11.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 294/4

1.1

Raamatupidamisdirektiivide muutmise ettepanek järgnes Euroopa Komisjoni poolt 21. mail 2003. aastal vastu võetud tegevuskavale, mis käsitleb äriõiguse kaasajastamist ja äriühingute üldjuhtimise edendamist ELi tasandil.

1.2

Ettepanekute eesmärk on suurendada Euroopas tegutsevate äriühingute poolt avalikustatavate finants- ja aastaaruannete usaldusväärsust, et anda aktsionäridele ja teistele sidusrühmadele (näiteks töötajatele ja tarnijatele) usaldusväärset, täielikku ja kergesti kättesaadavat teavet.

1.3

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on käesolevas dokumendis teinud teatavate üksikasjade osas märkusi, kuid üldjoontes toetab nimetatud eesmärki ja usub, et kõnealune meede on vajalik kõikide sidusrühmade kaitsmiseks.

2.1

Ettepanekus nõutakse raamatupidamisdirektiivide (78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ) muutmist järgmiselt.

2.2

Euroopa Komisjon rõhutab, et kõnealune lähenemine on põhimõtteline ja selle eesmärgiks on tagada proportsionaalsus ja võimaldada paindlikkust.

2.3

Euroopa Komisjon tunnistab, et ettepanek ei kuulu ühenduse ainuõiguslikku pädevusse, ent juhib tähelepanu asjaolule, et finantsaruannete võrreldavuse tagamine kogu ELis on vajalik selleks, et suurendada finantsaruannete usaldusväärsust avalikkuse silmis.

3.1

EMSK tunnistab vajadust suurendada Euroopas tegutsevate äriühingute finantsaruannete usaldusväärsust avalikkuse silmis, arvestades hiljutisi skandaale Euroopas ja mujal. Seetõttu toetab EMSK seda algatust jõuliselt.

3.2

EMSK toetab põhimõttelist lähenemist ettepanekule, nõustudes, et konkreetselt määratletud reegleid oleks võimalik vältida ja need võivad osutuda vananenuks.

3.3

Arvestades vajadust soodustada ettevõtlust ja tööhõivet ELis, on oluline tagada, et aruandlusnõuded ei oleks ülemäärased. Ülemäärase aruandluskohustusega võib kaasneda ka selline negatiivne mõju, et tõeliselt olulised asjad jäävad tähelepanu alt välja. Seetõttu tervitab EMSK ettepanekutesse “olulisuse” kriteeriumi sissetoomist ja pakub, et kõnealune kriteerium peaks ehk olema nende direktiivide peamiseks põhimõtteks.

3.4

EMSK toonitab ka, et börsil noteerimata väikeste ja keskmise suurusega äriühingute aruandlusnõuded ei tohiks olla ülemääraselt koormavad, kuna sellised äriühingud on ELis üheks majanduskasvu mootoriks. Komitee on teadlik liikmesriikide õigusest lubada väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel esitada vähem kui täielikku aruandlust (1).

3.5

EMSK on teadlik, et Rahvusvahelisel Raamatupidamisstandardite Ametil on praegu käsil projekt, mille eesmärgiks on luua standardid spetsiaalselt VKEdele. EMSK tervitab kõnelaust arengut.

4.1.1

EMSK toetab ettepanekuid, mille kohaselt tuleb kehtestada juhtorganite liikmete kollektiivne vastutus aastaaruande ja aruannete eest, mida ELis juba üldiselt aktsepteeritakse. Samas on kahekihilise struktuuri korral oluline tagada, et vastutus lasuks igal, nii haldus-, juhtimis- kui järelevalvevaldkonna juhtorganil kooskõlas nende juhtorganite funktsioonidega ja ei ületaks volitusi, mis neile annavad riiklikud õigusaktid.

4.1.2

EMSK teeb ettepaneku, et juhtorganite liikmed peaksid olema heas usus kohustatud andma oma audiitorile kogu äriühingu aruannete seisukohalt oluliseks peetava teabe ilma, et seda tuleks eraldi taotleda.

4.2.1

EMSK tervitab Euroopa Komisjoni eesmärki suurendada börsil noteerimata äriühingute puhul läbipaistvust seoses seotud osapooltega sõlmitavate tehingutega, et taastada äriühingute finantsaruannete usaldusväärsus avalikkuse silmis. Eraomandis olevates äriühingutes, sealhulgas väikestes ja keskmise suurusega äriühingutes, on tehingud seotud osapooltega sageli väga olulised.

4.2.2

Artikkel 1, millega muudetakse neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkti 7b, nõuab seotud osapooltega tavapärastest äritingimustest erinevatel tingimustel sõlmitud tehingute “olemuse, majandusliku eesmärgi ja mahu” avalikustamist. Avalikustamiskohustus väljub IAS 24 piirest iseäranis seetõttu, et nõutud on kõnealuste tehingute majandusliku eesmärgi avalikustamist.

4.2.3

EMSK tõstatab küsimuse, kas ettepanek tohiks väljuda IAS 24 piirest, kuna see toob paljude börsil noteerimata äriühingute jaoks tõenäoliselt kaasa märkimisväärseid lisakulusid, mis kaaluksid üles nende äriühingute finantsaruannete kasutajate jaoks saavutatava kasu.

4.3.1

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku parandada avalikustatava teabe kvaliteeti, kehtestades erinõude avalikustada aruande lisades olulised bilansivälised “suhted”, sealhulgas eriotstarbelised majandusüksused. EMSK toetab seda nõuet, ent tunneb muret, et määratlemata on mõiste “suhe”, mis jääb seetõttu üsna ebamääraseks. Komitee leiab, et vaja on täiendavaid selgitusi ja juhiseid, mida võib anda sobivate asjakohaste näidete abil.

4.3.2

Piiramaks mõju VKEdele, soovitab EESC, et liikmesriikidel lubataks piirata avaldamisele kuuluvat teavet sellisega, mis on rangelt vajalik ettevõtte rahandusliku olukorra hindamiseks.

4.4.1

EMSK tervitab ettepanekut kehtestada börsil noteeritud äriühingutele nõue avalikustada teave oma üldjuhtimise struktuuride kohta, mis on investoritele väga oluline teave. Üldjuhtimise aruande, mis juba kehtib vastavalt neljanda direktiivi artikli 51 lõikele 1 sama aastaaruande kohta, kaasamisel aastaaruandesse tuleb audiitoritel esitada oma arvamus sama rahandusaasta aruannete ja aastaaruande kooskõla kohta.

4.4.2

Siiski tekib sellega seoses ilmselt probleeme, kuna mõned liikmesriigid on läinud kaugemale neljanda ja seitsmenda direktiivi nõuetest ning muutnud kohustuslikuks kogu raamatupidamise aastaaruande (mis tulevikus sisaldaks ka äriühingu üldjuhtimise aruannet) täieliku auditeerimise. EMSK on seisukohal, et kõiki äriühingu üldjuhtimise aruandes sisalduvaid elemente ei ole võimalik täies ulatuses auditeerida. Probleemi lahendamiseks võiks kohustada börsil noteeritud äriühinguid esitama äriühingu üldjuhtimise aruannet koos raamatupidamise aastaaruande ja aruannetega, kuid aruannet tuleks siiski kooskõla osas kontrollida, nagu kirjeldatud käesoleva dokumendi lõikes 4.4.1.

4.4.3

EMSK leiab, et artikli 46a.3 sõnastus on liiga lai. Soovitatakse järgmist sõnastust: “ettevõtte sisekontrolli põhijoonte ja riskijuhtimissüsteemi kirjeldus seoses finantsaruandlusprotsessiga”.

4.5.1

Seitsmendat direktiivi muutvas artiklis 2 kasutatud terminoloogia, st “otseselt asjakohane ja aitab hinnata”, erineb neljandas direktiivis kasutatud terminoloogiast, milleks on “oluline ja aitab hinnata”. See ilmne ebajärjepidevus ei tundu olevat millegagi põhjendatud. EMSK teeb ettepaneku, et mõlemal juhul kasutataks sõnastust, milles sisaldub tähtis sõna “oluline”.

4.5.2

Artiklis 1, millega muudetakse neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punkti 7b, kasutatakse sõnu “ei ole sõlmitud vastavalt tavapärastele äritingimustele”. Sarnast sõnastust kasutatakse seoses seitsmenda direktiiviga artikli 34 punktis 7b. Seletuskirjas täpsustatakse “ei ole sõlmitud vastavalt tavapärastele äritingimustele” fraasi “mitte turutingimustel” lisamise teel. Kuna viimane on üldiselt aktsepteeritud raamatupidamistermin, tehakse ettepanek kasutada seda mõistet muudetud direktiivides kui sobivamat.