17.3.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/41

1.1

Nii ELis kui ka mujal maailmas esineb üha sagedamini katastroofe; mõnel puhul on nende põhjustajaks loodusnähtused, nagu üleujutused, maavärinad, tulekahjud, põuad, orkaanid jne, ent teistel puhkudel põhjustavad katastroofe süütute inimeste seas õudust tekitavad terroriaktid. Ehkki tahtlikkuse määrad ei ole võrreldavad, võib kõikide selliste katastroofide põhjuseks pidada mõningal määral inimtegevust. EL on võtnud enesele kohustuseks rakendada kliimamuutuste suhtes ennetavaid meetmeid — mitte ainult Kyoto protokollis sisalduvate kohustuste näol –, vaid ka maa, vee ja õhu kaitseks võetavaid meetmeid käsitlevate arvukate sätete kaudu. Nimetatud kohustus on suunatud ennetamisele ning see võib aidata kaasa maa, merede ja atmosfääri säilitamisele ja taastamisele ning edendada meetmete tarvitusele võtmist ka mujal maailmas. Samas on vastuseks terroriaktidele (1) ette valmistatud mitmeid politseid ja kohtusüsteemi käsitlevaid koordineerivaid dokumente, mis on võimaldanud parandada liikmesriikide vahelisi koostöösuhteid.

1.2

Sellegipoolest on EL pidanud looma ühenduse süsteemi ELi piires toimuvate iga liiki katastroofide korral abi andmiseks. Selleks süsteemiks on ühenduse kodanikukaitse mehhanism, mis toetab ja hõlbustab eluliselt tähtsa kodanikukaitseabi koondamist katastroofide läbi kannatanud piirkondade koheste vajaduste rahuldamiseks, ja seda ka väljaspool ühendust. Kõnealuse teatise eesmärk on parandada 2001. aastal loodud kodanikukaitse mehhanismi (2) ja tõhustada kodanikukaitse tegevusprogrammi (3) ettepanekuga võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse suurõnnetustele kiiresti reageerimise ja nendeks valmisoleku rahastamisvahend (4).

1.3

Siinkohal tuleks määratleda mõiste “kodanikukaitse”, mida aetakse sageli segi mõistega “humanitaarabi”. Komisjon on tõmmanud nende kahe mõiste vahele selge piiri, ehkki nende eesmärgid on sarnased: “elude päästmine ja katastroofi tagajärgede leevendamine esimestel katastroofijärgsetel päevadel”. Komisjon määratleb nimetatud kahe mõiste erinevused: esiteks saab kodanikukaitseabi suunata nii katastroofide tagajärgedele nii inimeste kui keskkonna jaoks; teiseks pakutakse kodanikukaitseabi liikmesriikide vahendite ja meeskondade kaudu, mitte aga humanitaarabiorganisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu; kolmandaks võidakse kodanikukaitseabi anda nii ELi-siseselt kui ka -väliselt, ehkki kolmandates riikides on menetlused erinevad (5).

1.4

Kodanikukaitse mehhanism töötab ELi piires ning alati selle liikmesriigi taotlusel, kus katastroof toimus. Väärib märkimist, et kodanikukaitse mehhanism toimib ka rahvusvahelises plaanis koostöös teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO Humanitaarabi Koordineerimise Bürooga (OCHA), kellega on ühiselt sisse seatud mitmesugused töökorraldusmenetlused, ning Punase Ristiga ja kohapealsete valitsusväliste organisatsioonidega.

1.5

Pidades silmas ELi seisukohta toimunud suurõnnetuste (mis kahjuks tunduvad ka edaspidi toimuvat) suhtes, tegi üldasjade ja välissuhete nõukogu 7. jaanuaril 2005 toimunud erakorralisel koosolekul ettepaneku parandada ühenduse mehhanismi ja arendada kiirreageerimise suutlikkust. Mõned päevad hiljem, 13. jaanuaril andis Euroopa Parlament välja resolutsiooni hiljutise India ookeani tsunamikatastroofi kohta, kutsudes üles valmistama ette ja rakendama katastroofide puhul inimressursi, varustuse ja väljaõppega seotud meetmeid.

1.6

Praegu koosneb kodanikukaitse valdkonnas tegevust reguleeriv raamistik kahest ülalmainitud mehhanismist: ühenduse kodanikukaitse mehhanismist ja kodanikukaitse tegevusprogrammist. Kõnealune teatis keskendub ühenduse kodanikukaitse mehhanismile, iseäranis seire- ja teabekeskusele (MIC), mis asub Euroopa Komisjonis ja tegutseb ööpäevaringselt. Keskusel on andmebaas igas liikmesriigis osutatavate kodanikukaitseteenuste kohta, sisaldades sõjalise andmebaasi andmeid.

2.1

Ühenduse kodanikukaitse mehhanismi parandamine. Viimased aruanded on toonud esile vajaduse parandada kodanikukaitse mehhanismi ning tõhustada tegevuse kooskõlastatust liikmesriikide vahel ja teiste asjaomaste organitega. Teatises tehakse ettepanek süsteemi parandamiseks neljas valdkonnas.

2.1.1

Valmisoleku tõhustamine meeskondade väljaõppe ja ettevalmistavate õppuste korraldamise kaudu. Selleks tuleb kõigepealt hinnata olemasolevat suutlikkust; teiseks tuleb koostada plaan, milles määratletakse kiiresti kasutatavad moodulid; kolmandaks tuleb viia läbi koolituskursusi ja ühisõppusi, et tõhustada koostalitlusvõimet ja töötada välja ühine abi andmise süsteem.

2.1.2

Vajaduste analüüs ja hindamine hoiatussüsteemi kaudu, mis kasutab seire- ja teabekeskuse ressursse ning koondab teiste organitega, ennekõike ÜROga koostöös tegutsemist võimaldavat teavet. Vajaduste hindamise parandamine kohapeal võimaldab määratleda igal konkreetsel juhul tekkinud vajadusi ja tõhustada seeläbi abi andmist. On tehtud ettepanek seire- ja teabekeskuse personali suurendamiseks ning hindamismeetodite ja -standardite läbivaatamiseks.

2.1.3

Tõhusam koordineerimine on üks ulatuslikumaid parendusi. Kõnealune ettepanek hõlmab liikmesriikide panuse tõhusamat koordineerimist eesmärgiga tagada Euroopa kooskõlastatud abi ning parem vastastikune täiendavus ja kooskõlastatus ÜRO ja teiste humanitaarabiga tegelevate organite ja vastavate sõjaliste üksustega. Taoline koordineerimine peaks tugevdama operatiivplaneerimise suutlikkust kohapeal, muuhulgas ka komisjoni erinevates allüksustes.

2.1.4

Tõhusam abi kodanikele. Tsunamikatastroofiga seoses ilmnes, et Euroopa kodanike kaitse saavutatakse kodanikukaitse ja asjaomaste riikide konsulaarasutuste koostöö kaudu. Tõhustada tuleb koostööd katastroofis kannatada saanud riikide ja liikmesriikide vahel.

2.2

Komisjoni soovitatud parandusmeetmetega peaks kaasnema kodanikukaitsele eraldatavate vahendite suurendamine. Seetõttu on nõukogu kutsunud üles esitama ettepanekuid olemasolevate vahendite arendamiseks. ELi 31. jaanuari 2005. aasta tegevuskavas määratletakse kõige olulisemad tegevusvaldkonnad.

2.2.1

Kõigepealt tehakse ettepanek kodanikukaitsevahendite ühiseks kasutamiseks, et juhtudel, mil riiklikud ressursid ja võimed pole vajaduste rahuldamiseks piisavad, saaks Euroopa tasandil astuda võetavate meetmete tõhususe suurendamiseks lisasamme.

2.2.2

Seire- ja teabekeskuse analüütilise võime parandamine võib võimaldada aktiivsemat tegutsemist, iseäranis kolmandate riikide teavitamisel. Seetõttu peavad suhted olema sujuvad, et olemasolevaid vahendeid oleks võimalik katastroofi läbi kannatanud riigi taotlusel paindlikult rakendada.

2.2.3

Valmisolekumoodulid täidavad suurõnnetustele reageerimise puhul ning muude liikmesriikide või kolmandate riikide taotlusel olulist ülesannet. Seetõttu on oluline rakendada teatises kavandatud süsteemi, et igal riigil oleks võimalik tugineda ELis või väljaspool seda abimissioonideks alalises valmisolekus olevatele võtmemoodulitele.

2.2.4

Logistilise aluse ja piisavate vahendite tugevdamine, võimaldamaks seire- ja teabekeskusel tegutseda kiiresti ja tõhusalt. Ehkki abimissioonideks vajaliku varustuse kulud rahastatakse mõningate Euroopa fondide (6) arvelt, tuleb ELi-väliste abimissioonide puhul uurida võimalikke koosmõjusid ÜROga.

2.2.5

Rahvusvaheline kooskõlastatus on üks võtmetegureid kiirel reageerimisel suurõnnetustele. Ühenduse mehhanismi raames on võimalik kasutada reageerimisvahendeid, mis on tulemuslikumad, kui need on kooskõlastatud teiste üksuste vahenditega. Arvesse tuleks võtta nii ÜRO organeid kui ka humanitaarabiorganisatsioone.

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ettepanekut parandada ühenduse kodanikukaitse mehhanismi, arvestades vajadust tagada ELis või väljaspool seda aset leidvate katastroofidele reageerimiseks kõik olemasolevad vahendid ning neid tõhustada. Aastate jooksul omandatud kogemused on näidanud, et ühenduse kodanikukaitse mitmeid tegevusaspekte tuleks parandada. Seetõttu on komitee arvamusel, et ühenduse mehhanismi parandamiseks kavandatud meetmete tõhususe optimeerimiseks tuleks läbi viia teatud eeluuringuid.

3.2

Kõigepealt tuleb mitmetes valdkondades tõhustada ELi reageerimissuutlikkust, tuginedes riiklikele kodanikukaitsesüsteemidele.

3.2.1.1

Ühtset hädaabi side- ja teabesüsteemi (CECIS) (7) tuleks tõhustada, minnes üle video-, hääl- ja andmesidevõimalustega satelliidipõhisele süsteemile, mis on töökindel ning seire- ja teabekeskuse kaudu ühendatud spetsiaalsete teabekeskustega, kust saab konkreetsete hädaolukordade puhul kasulikke andmeid, ekspertide hinnanguid ja mudeleid (näiteks eeldatavad tagajärjed). Mõningateks näideteks on siinkohal Euroopa Kosmoseagentuur ja Teadusuuringute Ühiskeskus, mis edastavad olemasolevaid kolmandate riikide kaarte, kahju kannatanud piirkondade kaarte või abi andmise infrastruktuurile kahju põhjustanud katastroofide (näiteks maavärin või üleujutus) järel ajakohastatud kaarte. Võrgustik põhineks kõigi nende liikmesriikide kontaktpunktidel, mis suudaksid hädaolukorras reageerida.

3.2.1.2

Teabevoog ELi abiüksuste ning seire- ja teabekeskuse vahel peaks olema pidev, töö- ja sekkumisekindel:

3.2.1.3

Sellisel juhul oleks satelliitside kõige parem lahendus. Kogemused on näidanud, et satelliitside on:

3.2.1.4

Samas võib ka nimetatud meetodi puhul andmeside läbilaskevõime olla piiratud ja kannatada mõningatel juhtudel muude vajaduste või kasutajate (näiteks ajakirjanike) tõttu ülekoormuse all. Seetõttu tuleb tagada sihtotstarbeliste, s.t püsivate satelliitside lainepikkuste olemasolu, mis võimaldab rahuldava side katastroofis kannatanud piirkonna/piirkondade ning seire- ja teabekeskuse vahel, aga ka eri katastroofipaikade vahel.

3.2.1.5

Leviala osas võib tunduda, et piisaks ka konkreetsest geograafilisest piirkonnast (EL ja naaberalad), ent tegelikkuses peaks leviala hõlmama kogu maailma. Hiljutine tsunamikatastroof näitas selgelt, et konkreetset geograafilist piirkonda hõlmav leviala ei ole kaugeltki piisav, sest suhelda oli vaja mitte ainult seire- ja teabekeskusega, vaid side oli vajalik ka üksteisest väga kaugel asuvate tegevuspiirkondade vahel (Maldiivid, Sri Lanka, Tai ja Indoneesia).

3.2.1.6

Et tagada tõhus sidepidamine, peab ELil olema satelliitedastussüsteem, mis on sihtotstarbeline (st eksklusiivne), turvaline (sekkumisekindel), usaldusväärne ja ülemaailmse levialaga. See süsteem peab olema võimeline toetama videokonverentse ning andme- (faks, post ja kõrgeralduskujutised) ja häälsidet.

3.2.1.7

Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Kosmoseagentuur ja Euroopa Komisjon (infoühiskonna peadirektoraat) on nimetatud tegevusprogrammi ja mehhanismi korralduskomitee poolt väljendatud vajaduste rahuldamiseks piisavalt suutlikud. Korralduskomitee annab aru kodanikukaitse eest vastutavale peadirektoraadile (keskkonna peadirektoraat).

3.2.2.1

Päästemeeskonnad

3.2.2.2

Toetus liikmesriikidele hädaolukordades

3.2.3.1

Kõnealuse mehhanismi praegused struktuurid põhinevad päästemeeskondade, hindamisvahendite ja ressursside tagamisel kogu ELis. Ehkki varasem vaakum on seega täidetud, ei ole olukord siiski veel täielikult rahuldav.

3.2.3.2

ELi geograafilist laienemist ja piirkonda ohustavate riskide mitmekesisust arvestades võiks olla kasulik kaaluda mehhanismi ühe osana piirkondlike tugistruktuuride loomist. Need struktuurid hõlmaksid erinevaid meeskondi ja ressursse, mis on juba olemas ning seega kiiremini rakendatavad ja ELi piirkondlike riskide spetsiifilise olemusega kokkusobivamad.

3.2.3.3

Nimetatud ressursid võivad olla hooajalised (näiteks lennukid metsatulekahjude kustutamiseks) või alalised.

3.2.3.4

Veel üheks potentsiaalseks parenduseks oleks ressursside koondamise kohustuse jagamine naaberriikide vahel. Seejärel saaks need ressursid teha kättesaadavaks kõikidele asjaomase piirkonna riikidele. Seeläbi edendaks EL ressursside hankimist, kusjuures need ressursid kuuluksid jagamisele keskmise suurusega riikide või ühise riskiga (üleujutused konkreetses vesikonnas, maavärinad, jne) riikide vahel.

3.2.4.1

Kuigi seire- ja teabekeskus toimib 24 tundi ööpäevas, puuduvad sel erinevalt liikmesriikide häirekeskustest töötajate ja tehnika ressursid. Komisjon peaks võtma endale ülesandeks olukorda muuta.

3.2.4.2

Praegu asub komisjon ressursse hankima üksnes vastavalt konkreetse hädaolukorraga kaasnevatele vajadustele. Tuleks kaaluda, kas selline lähenemine on kooskõlas olukorra tõsidusega.

3.2.4.3

Ei ole kahtlust, et seire- ja teabekeskus ei ole olemuslikult otsuste tegemise ega hädaolukordade koordineerimise keskus. Otsuste tegemisele või abi andmisele kaasaaitamisel tuleb aga vältida improviseerimist; kehtestada tuleks tegevuskord, mida saaks muuta vastavalt konkreetsele hädaolukorrale. Seega erineksid üleujutuse puhul tarvitusele võetavad meetmed maalihke, maavärina või vulkaanipurske puhul rakendatavatest meetmetest. Ka ressursid on erinevad.

3.2.4.4

Lisaks juurdepääsule usaldusväärsetele andmetele hädaolukorra puhul peavad seire- ja teabekeskusel seega olema ka eelnevalt paika pandud abi andmise kavad, et komisjon saaks planeerida kontakte asjaomaste organitega nii ELis kui ka väljaspool. Nimetatud kavad tuleks määratleda vastavalt hädaolukorra tüübile, raskusele, riigile jms ning need peaksid olema suunatud tõhusa ja kiire reageerimise tagamisele. Loomulikult tuleks kaasata ka igas riigis mobiliseeritavad moodulid.

3.2.4.5

Küsimus on selles, kas seire- ja teabekeskus võiks lisaks oma seirekeskuse ülesandele koordineerida ka riiklikke humanitaarabiorganisatsioone ja eriti just vabatahtlikke, kes katastroofi järel oma abi pakuvad. Koordineerimine on vajalik tegevus, mida peaksid läbi viima need organisatsioonid, kelle kasutuses on vajalik teave ja varud.

3.2.5.1

Kahtlemata teavad liikmesriikides juba koostatud päästemeeskonnad, kuidas hädaolukorras käituda. Praegune koolitusprogramm annab ühise tegutsemise suutlikkuse aspektist häid tulemusi. Kursuste arvu tuleks suurendada; samuti tuleks püüda kursusi korraldada ka muudes keeltes peale inglise keele, kuna tegutseda tuleb ka riikides, mille kultuur on seotud teiste keeltega, näiteks prantsuse või hispaania keelega.

3.2.5.2

Päästemeeskondi tuleks teavitada rakendatavatest abi andmise kavadest niipea, kui need on paika pandud, ning need kavad peaksid seega sisalduma ka koolitusprogrammides.

3.2.5.3

Samuti võiks koolituskursuste puhul kaaluda uute kaugõppemeetodite kasutamist.

4.1

Ehkki tegemist on kahtlemata positiivse ettepanekuga, on siiski veel arenguruumi, arvestades, et kõnealune mehhanism on mõeldud kasutamiseks peaasjalikult ELis ja kujutab endast seega üht (kui mitte ainukest) ELi piirkondade vahelise solidaarsuse mehhanismi.

4.2

Järelikult ei tohiks EL säästa jõupingutusi, et reageerida kõikvõimalikele hädaolukordadele kõige kiiremal ja tõhusamal moel. See eeldab eelnevalt paika pandud korda või abi andmise kavasid, mida tuleks õppuste käigus testida ja neist õppustest või tegelikest abimissioonidest saadud kogemuste põhjal ajakohastada.

4.3

Nimetatud kavad peavad hõlmama rahuldava kooskõlastatuse tagamiseks vajalikke sidepidamisviise, ajakohaseid kaarte ja kohaseid ressursse. Need ressursid peaksid olema ELi omanduses. Euroopa abimissioonide kavad peavad kehtestama rahvusvahelise standardi, mis edendaks ELi mainet ja mõju rahvusvahelisel tasandil.

4.4

Lisaks peab ELi hindamismeeskondadel ja koordinaatoritel olema sõnaõigus kannatanud piirkonna taastamise ja võimalike järgnevate tegevuskavade suhtes.

4.5

EMSK usub, et kõiki ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames läbi viidavaid tegevusi tuleb piisavalt rahastada, et tagada nii tehniliste kui inimressursside olemasolu Euroopa sekkumiste ning saavutuste märgatavuse parandamiseks eelkõige väljaspool ELi toimuvate katastroofide puhul. Eriti on vaja transporti, et oleks võimalik õnnetuse tagajärgede mõju miinimumini viimiseks kiirelt tegutseda.

4.6

Kolmandates riikides läbiviidavate abimissioonide puhul tuleb ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames rakendatavaid abimissioone lugeda ELi välispoliitika lahutamatuks osaks ning neile tuleb omistada seda tähtsust, mida nad väärivad, märgina ELi solidaarsusest traagiliste sündmuste läbi kahju kannatanud riikidega.

5.1

EMSK toetab komisjoni kodanikukaitse mehhanismi parandamise teatises väljendatut, kuid leiab, et mõningaid aspekte võiks veel parandada, märkides seejuures, et mõned hindavad märkused pärinevad komitees töötavatelt organiseeritud kodanikuühiskonna esindajatelt.

5.2

Võttes arvesse kavandatavate meetmete kooskõlastamise nõuet, on kõigepealt vaja luua õiguslik raamistik. EMSK on seisukohal, et kõige sobivamaks kohustuslikuks ühtlustavaks õiguslikuks instrumendiks ELi liikmesriikide jaoks on määrus (8).

5.3

Teine tähelepanu vääriv aspekt on spetsiaalselt kodanikukaitse mehhanismi rahastamiseks suunatud summad, mis peaksid katma kulud suuremaarvulise töötajaskonna palgale ning vajalikele vahenditele. Kuigi komisjon ei täpsusta liikmesriikidele eraldatud rahalist abi, peaks uus solidaarsusfondi ettepanek (9) võtma arvesse ja katma kõik loodusõnnetused, sh üleujutused.

5.4

EMSK soovitatud ja käesolevas dokumendis mainitud mehhanismi paranduste osas väärivad enam tähelepanu järgmised:

5.5

EMSK kui kodanikuühiskonna esindaja soovib anda teada oma toetusest vabatahtlikele, kes töötavad katastroofi tagajärgede likvideerimisel tasuta ja sageli täisajaga. See pole mitte ainult praktiline solidaarsuse väljendusvorm, vaid oluline ka katastroofipiirkonnas olevate inimeste kannatuste ja varalise kahju leevendamiseks.