23.6.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 147/1

Eelnõu nõukogu järeldused tervete eluviiside propageerimise ja ii tüüpi diabeedi ennetamise kohta

(2006/C 147/01)

Euroopa Liidu Nõukogu:

1.

MÄRGIB, et Euroopa Liidu kodanikud pööravad suurt tähelepanu inimeste tervise võimalikult kõrge taseme saavutamisele ja peavad seda kõrge elukvaliteedi oluliseks eelduseks;

2.

MÄRGIB veel, et EL peab tegelema Euroopa Liidu kodanike surma ja enneaegse surma peamiste põhjustega ning elukvaliteedi vähenemise peamiste põhjustega.

3.

TULETAB MEELDE JÄRGMIST:

—

Asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et ühenduse tegevus peab täiendama riiklikke poliitikaid ja olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haigestumise ja haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele. Ühendus võtab rahvatervise valdkonnas tegutsemisel arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi organiseerimise ja osutamise eest.

—

Nõukogu võttis 29. juunil 2000 vastu resolutsiooni tervisemõjurite kohta. (1)

—

Nõukogu võttis 14. detsembril 2000 vastu resolutsiooni tervise ja toitumise kohta. (2)

—

Nõukogu võttis 2. detsembril 2002 vastu järeldused rasvumise kohta. (3)

—

Nõukogu võttis 2. detsembril 2003 vastu järeldused tervislike eluviiside kohta. (4)

4.

SAMUTI TULETAB MEELDE JÄRGMIST:

—

Nõukogu võttis 2. juunil 2004 teadmiseks eesistujariigi Iirimaa informatsiooni väljavaadete kohta töötada välja Euroopa diabeedivastane strateegia. (5)

—

Euroopa Komisjon käivitas 15. märtsil 2005 ELi tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervise tegevusprogrammi.

—

Euroopa Komisjon võttis 8. detsembril 2005 vastu rohelise raamatu “Tervislik toitumine ja kehalise aktiivsuse edendamine: Euroopa mõõde ülekaalulisuse, rasvumise ja krooniliste haiguste ennetamisel”, mis käsitleb II tüüpi diabeeti haigestumise mõjureid.

—

Euroopa Parlament võttis 3. aprillil vastu kirjaliku deklaratsiooni diabeedi kohta. (6)

5.

MÄRGIB ÄRA eesistujariik Austria 15.–16. veebruaril 2006 Viinis, Austrias liikmesriikide, ühinevate riikide ja kandidaatriikide ekspertide, sealhulgas tervishoiuspetsialistide ning diabeetikute ühingute ja patsientide rühmade esindajate osavõtul korraldatud konverentsi “II tüüpi diabeedi ennetamine” järeldused, mis on kokkuvõetult ära toodud lisas.

6.

RÕHUTAB, et diabeet on üks peamisi Euroopa Liidu kodanike surma ja enneaegse surma ning elukvaliteedi halvenemise põhjuseid.

7.

SEDASTAB, et tervisemõjurid mõjutavad diabeeti haigestumist ning et lisaks pärilikule eelsoodumusele ja kasvavale elueale on peamisteks II tüüpi diabeedi riskifaktoriteks liigne kehakaal, istuv eluviis, suitsetamine ja/või kõrge vererõhk, mida võib mõjutada esilekutsuvatele teguritele suunatud meetmetega. Teisteks soodustavateks teguriteks on rasedusdiabeet (diabeet raseduse ajal), nõrgenenud glükoositaluvus või tühjakõhu hüperglükeemia.

8.

TUNNISTAB, et II tüüpi diabeeti ja selle tüsistusi (südame-veresoonkonna, neerude talitluse, nägemise ja jalgade kahjustusi) diagnoositakse sageli liiga hilja ning sageli avastatakse tüsistused alles diagnoosi määramise ajal.

9.

SEDASTAB, et ennetusmeetmete, varase avastamise ja diagnoosi ning haiguse tõhusa ravi tulemuseks võib olla Euroopa rahvastiku diabeedist tingitud surevuse vähenemine, keskmise oodatava eluea pikenemine ja elukvaliteedi tõus.

10.

ON MURES negatiivsete tagajärgede pärast, mis ülekaalulisuse ja rasvumise esinemissageduse suurenemisel Euroopa Liidu igas vanuses elanike seas, eriti laste ja noorte seas, on tervisele, eelkõige aga diabeedi levikule. Erilist muret põhjustab II tüüpi diabeedi mõju varases sünnituseas naistele.

11.

SEDASTAB, et haiguse suureneva esinemissageduse ja leviku ning sellest tingitud otseste ja kaudsete kulude kasvu vähendamiseks on viivitamatult vaja võtta diabeedi ja seda põhjustavate mõjurite vastu suunatud meetmeid.

12.

TUNNISTAB, et haigust põhjustavate mõjurite, eelkõige juba varases lapseeas esineva väärtoitumise ja vähese kehalise aktiivsuse vastu suunatud meetmetega on võimalik II tüüpi diabeeti haigestumist ära hoida või edasi lükata.

13.

TUNNISTAB, et diabeedi ennetamisel on otsene positiivne mõju teistele mittenakkuslikele haigustele, näiteks südame-veresoonkonna haigustele, mis on Euroopa Liidu kodanike jaoks samuti üheks peamistest terviseriskidest, ning ühtlasi kergendab see tervishoiusüsteemide ja majanduse olukorda.

14.

TUNNISTAB vajadust diabeedi seire ja järelevalve järele, sealhulgas vajadust vahetada teavet diabeeti haigestumuse ja suremuse ning haiguse riskifaktorite kohta, samuti vajadust mõista paremini elanike elustiili, teadlikkust, hoiakuid ja käitumist kogu ELis.

15.

TUNNISTAB, et tervisemõjurite edasine teaduslik uurimine diabeedi riskifaktorite vastu suunatud võitluses Euroopas võib anda positiivse panuse haiguse ravisse ja vältimisse tulevikus.

16.

TUNNISTAB, et diabeedist tingitud vaevuste ärahoidmiseks ja vähendamiseks on vaja pikaajalist lähenemisviisi, mis hõlmaks meetmeid, mis on suunatud nii tervetele kui neile, kelle risk haigestuda on suur või kes põevad diabeeti.

17.

TUNNISTAB, et terviseedendamine nõuab terviklikku lähenemist ja peab olema laiahaardeline, läbipaistev, valdkondadevaheline, multidistsiplinaarne, kaasav ja põhinema parimal tasemel teadustööl ning tõestatud teabel?. Inimesed, eelkõige need, kelle oht diabeeti haigestuda on suurim, peavad olema haiguse ennetamise objektiks kogu oma elutsükli jooksul, kusjuures arvesse tuleb võtta nende sotsiaalsed, kultuurilised, soolised ja ealised erinevused. Tuleb teha jõupingutusi asjakohase hindamise, sealhulgas meetmete ja programmide seire ning järelevalve juurutamiseks.

18.

VÄLJENDAB HEAMEELT, et komisjon koostas tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu tegevuskava.

19.

TUNNNUSTAB tähtsat rolli, mida kodanikuühiskond võib mängida diabeedi ja selle tagajärgede ärahoidmisel.

20.

KUTSUB liikmesriike seoses oma riigi rahvatervise strateegia vastuvõtmise või läbivaatamisega ning püüdlustega keskenduda tervisemõjuritele ja tervislike eluviiside propageerimisele kaaluma järgmisi meetmeid, lähtudes sealjuures ka ressursside olemasolust:

—

Diabeedi ning seda põhjustavate tegurite kohta epidemioloogiliste ja majanduslike andmete laiahaardeline kogumine, registreerimine, seire ja aruandlus.

—

Selliste raamkavade väljatöötamine ja elluviimine, mis vastavalt vajadusele käsitlevad diabeeti ja/või selle mõjureid, teaduslikult põhjendatud haiguste ennetamise meetodeid, seiret ning parimatel tavadel põhinevat juhtimist, mis hõlmab tervisele avaldatava mõju ja kulutõhususe osas mõõdetavate eesmärkidega hindamissüsteemi ning mis võtab arvesse liikmesriikide terviseteenuste organisatsiooni ja osutamist, eetilisi, juriidilisi, kultuurilisi ja teisi asjakohaseid küsimusi ning ressursside olemasolu.

—

Ühiskonnas tõenduspõhise, säästva ja kulutusi arvestava teadlikkuse väljakujundamine ning selliste esmase ennetuse meetmete väljatöötamine, mis on kättesaadavad ja taskukohased nii neile, kelle oht diabeeti haigestuda on suurim, kui ka elanikkonnale tervikuna.

—

Selliste taskukohaste ja kättesaadavate teisese ennetuse meetmete väljatöötamine, mis rajanevad riiklikel tõenduspõhistel suunistel ja mille eesmärk on diabeedi tüsistuste avastamine ja väljakujunemise ennetamine.

—

Diabeetikutega tegelemisele tervikliku, valdkondadevahelise ja multidistsiplinaarse lähenemise omaksvõtmine, kusjuures rõhk on ennetamisel, mis hõlmab esmast, teisest ja hooldusravi, sotsiaal- ja koolitusteenuseid.

—

Tervishoiuspetsialistidele mõeldud laiahaardelise diabeedialase koolituse edasiarendamine.

21.

KUTSUB Euroopa Komisjoni vastavalt vajadusele toetama liikmesriike nende püüdlustes ennetada diabeeti ja propageerida terveid eluviise:

—

näidates, et diabeet on Euroopas väljakutse rahvatervisele ja innustades suhtlemist ning infovahetust liikmesriikide vahel selleks, et propageerida parimaid tavasid, parandada terviseedendamise ja ennetuspoliitikate, samuti kogu elanikkonda ja kõrge riskiastmega rühmi hõlmavate programmide koordineerimist, vähendada ebavõrdsust ja optimaalselt kasutada tervishoiuressursse;

—

soodustades ja toetades Euroopa diabeediuuringuid nii fundamentaal- kui meditsiiniteaduste vallas ning tagades uuringutulemuste laialdase tutvustamise kogu Euroopas;

—

uurides ja suurendades diabeedi epidemioloogiliste andmete võrreldavust, kaaludes sel eesmärgil standardiseeritud näitajate kehtestamist diabeedist tingitud suremuse, haigestumuse ja riskifaktorite seireks, järelevalveks ja vastavaks aruandluseks kõigis liikmesriikides;

—

koostades liikmesriikide esitatud teabe alusel aruandeid liikmesriikide meetmete kohta — hinnates seejuures, kas kavandatud meetmed toimivad tõhusalt ja kaaludes täiendavate meetmete võtmise vajalikkust — selleks, et edendada terveid eluviise, riiklikke diabeedialaseid kavasid ja ennetusmeetmeid;

—

jätkates tööd, et luua Euroopa tasandil laiahaardeline lähenemisviis tervisemõjuritele, sealhulgas sidus ja laiahaardeline kehalise aktiivsuse poliitika, ning käsitledes suure energiasisaldusega toiduainete ja suhkruga magustatud jookide propageerimise, reklaamimise ja turustamise mõju rahva, eelkõige aga laste tervisele;

—

lähtudes tervisliku toitumise, kehalise aktiivsuse ja tervishoiu Euroopa tegevusprogrammi tulemustest ning innustades riiklike diabeediennetusprogrammide ja -meetmete väljatöötamist ja elluviimist;

—

võttes kõigi ELi poliitikate juures arvesse diabeediga seotud tervisemõjureid ja riskifaktoreid.

22.

KUTSUB komisjoni üles jätkama koostööd asjakohaste rahvus- ja valitsusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Maailma Terviseorganisatsiooniga ja OECDga, et tagada tegevuse tõhus kooskõlastamine.

(1)  EÜT C 218, 31.7.2000, lk 8.

(2)  EÜT C 20, 23.1.2001, lk 1.

(3)  EÜT C 11, 17.1.2003, lk 3.

(4)  ELT C 22, 27.1.2004, lk 1.

(5)  Dok 9808/04.

(6)  Kirjalik deklaratsioon 1/2006.

LISA

Eesistujariik Austria poolt 15.–16. veebruaril 2006 Viinis, Austrias korraldatud konverentsi “ii tüüpi diabeedi ennetamine” järelduste kokkuvõte Iga töörühm leppis kokku teatud hulgas käesolevas jaotises kirjeldatud soovitustes

Rühmade tulemustes esineb mitmeid kattuvusi, mis on aga alles jäetud, sest nad rõhutavad konkreetsete soovituste tähtsust. Oma kokkuvõtvates märkustes tahaksime mõningaid aspekte uuesti esile tuua, sest nad ei puuduta mitte ainult üht konkreetset küsimust, vaid laiemat valdkonda:

1.

On oluline sõltuvalt sihtrühmast ja sekkumise eesmärkidest teha vahet diabeedi ja selle tüsistuste ennetamise erinevate liikide vahel:

—

II tüüpi diabeedi ennetamine kogu elanikkonna tasandil, mis keskendub tervislike eluviiside propageerimisele ning sellise keskkonna loomisele, milles tervislike valikute tegemine on kerge ja sotsiaalselt eelistatud;

—

selliste isikute väljaselgitamine, kelle risk haigestuda II tüüpi diabeeti on suur, ning teaduslikult põhjendatud meetmete rakendamine diabeeti haigestumise vältimiseks või edasilükkamiseks;

—

seni diagnoosimata II tüüpi diabeedi varane avastamine õigeaegse arstiabi ja eneseravi tagamiseks, et sellega hoida tüsistused kontrolli all, neid leevendada või ära hoida;

—

laiahaardeliste kõrgekvaliteediliste, multidistsiplinaarsete, mitmeteguriliste ja valdkondadevaheliste diabeediraviprogrammide koostamine diagnoositud II tüüpi diabeedihaigetel tüsistuste leevendamiseks või ärahoidmiseks ning hea elukvaliteedi, võrdsete võimaluste ja ravi kättesaadavuse tagamiseks diabeetikutele. Diabeeti haigestumise ja suremise vähendamist silmas pidades on need aspektid võrdselt tähtsad ning nendega tuleb tegeleda paralleelselt ja süsteemselt.

2.

Sotsiaalmajanduslikus mõttes ebasoodsas olukorras olevad rühmad, madalama haridustasemega isikud ja vähemusrühmad, sealhulgas sünnitusealised naised, vajavad erilist tähelepanu, sest on üldtuntud tõsiasi, et neid mõjutab II tüüpi diabeet sagedamini ja selleks, et vähendada ebavõrdsust tervise valdkonnas.

3.

Tuleb tunnistada diabeedi ja selle tüsistuste koosmõju üksikule patsiendile, tervishoiuasutustele ja majandusele ning selle probleemiga tegeleda. EL ja liikmesriigid peavad tõstma üldsuse ja erialainimeste teadlikkust II tüüpi diabeedi negatiivsetest tagajärgedest. Tuleb töötada välja spetsialiseeritud süsteemsed teadvustamisprogrammid.

4.

On vaja ELi strateegiat, sealhulgas ELi nõukogu soovitusi diabeedi ennetamise, varajase avastamise ja ravi kohta ning alalist ELi foorumit parimate tavade vahetamiseks ja levitamiseks võrgustiku kaudu.

5.

Selleks, et poliitika planeerimisel ja hindamisel oleks kindel alus, tuleb tunnustatud metodoloogiat ja võrreldavaid andmeid kasutades nii liikmesriikides kui ELi tasandil teostada süstemaatilist seiret II tüüpi diabeedi esinemissageduse ja riskifaktorite ning täiustatud raviprogrammide vahetute ja pikaajaliste tagajärgede üle ning seire tulemusi kajastada aruannetes.

6.

ELi tasandil välja töötatud ennetuse ja ravi standardid peavad leidma kajastamist liikmesriikide suunistes. Patsientide ravimise üle tuleb teostada seiret vastavalt nimetatud suunistele.

7.

Riiklike diabeedialaste kavade elluviimisel peaks olema esmajärguline tähtsus. Nimetatud kavad peaksid sisaldama ka ennetuse ja varase avastamise programme. Erilist tähelepanu tuleks pöörata elustiili muutmisele, sest see on osutunud tõhusaks ja kui seda laialdaselt rakendada, siis võib sel olla mõju tulevaste põlvkondade tervisele.

8.

On vaja välja töötada uued kliendikeskse hariduse ning tervishoiuspetsialistidele õiguste ning asjakohase koolituse andmise meetodid. Haridusprogrammide tõhusust tuleks teaduslikult uurida.

9.

Tõhus diabeediennetus nõuab multidistsiplinaarset koostööd. Tuleb parandada koostööd üldarstide, diabetoloogide, diabeedile spetsialiseerunud õdede, toitlustamisekspertide, füsioterapeutide ja teiste tervishoiuspetsialistide vahel.

10.

Samuti on vaja valdkondadevahelist koostööd, sest tervisliku keskkonna loomine nõuab meetmete võtmist erinevates poliitikavaldkondades. Nii riikide kui ELi tasandil tuleks süstemaatiliselt hinnata asjakohaste tervishoiusektoriväliste poliitikate mõju tervisele, pidades eriti silmas nende mõju ennetuspüüdlustele.

11.

Nii liikmesriikides kui ELi tasandil on vaja suurendada diabeedi teadusliku uurimise mahtu. EL ja liikmesriigid peaksid täiendava rahastamise abil soodustama ja toetama diabeedi ja selle tüsistuste kõikide aspektide uurimist fundamentaal-, meditsiini-, sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas. Liikmesriikide üldsusele, vastavatele tervishoiuspetsialistidele ja riigiasutustele tuleb võimaldada takistusteta juurdepääs ELi poolt rahastatud teadusuuringute tulemustele.
  翻译：