16.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 134/1

1.

Kooskõlas määruse 45/2001/EÜ artikli 28 lõikega 2 saatis komisjon Euroopa andmekaitseinspektorile arvamuse esitamiseks nõukogu määruse ettepaneku, millega muudetakse nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (edaspidi „ettepanek”). (3) Euroopa andmekaitseinspektor tervitab asjaolu, et komisjoni esitatud määruse ettepaneku preambulis on viidatud käesolevale arvamusele.

2.

Ettepaneku eesmärk on täita nõukogu 13. detsembri 2006. aasta nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1995/2006 (4) finantsmäärusesse lisatud nõue avaldada teave ühenduse vahenditest abi saajate kohta. Tõepoolest, et kohaldada Euroopa läbipaistvusalgatust, lisati nimetatud määrusega artikli 30 lõige 3 ja artikli 53b lõike 2 punkt d eelarvevahenditest abi saajate nimede iga-aastase tagantjärele avaldamise kohta.

3.

Määrus sätestab ka, et vajalikud üksikasjad kehtestatakse asjakohastes valdkondlikes eeskirjades (s.t valdkondlikes määrustes). Silmas pidades nimetatud kohustuse täitmist, peab nõukogu seega vajalikuks muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta, sest nii Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) kui ka Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) moodustavad osa Euroopa ühenduste eelarvest ning rahastavad kulusid liikmesriikide ja ühenduse vahelise halduskoostöö korras. Seda arvesse võttes peaksid liikmesriigid tagama neist fondidest abi saajate nimede iga-aastase tagantjärele avaldamise koos summaga, mille iga abisaaja kummastki fondist on saanud.

4.

Tegelikult on Euroopa andmekaitseinspektor jälginud finantsmääruse muudatuste vastuvõtmiseni viinud arenguid ning on sellega seoses esitanud 12. detsembril 2006 arvamuse ettepanekute kohta, millega muudetakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju (5).

5.

Euroopa andmekaitseinspektor toetas nimetatud arvamuses õigusaktidesse läbipaistvuse põhimõtte lisamist, arvestades nõuetekohaselt direktiivi nr 95/46/EÜ ja määrust (EÜ) nr 45/2001, (6) kuid soovitas, et andmesubjektide õiguste suhtes tuleks võtta ennetav lähenemisviis, kuna avalikustatakse isikuandmeid. Euroopa andmekaitseinspektor rõhutas, et ennetav lähenemisviis võiks seisneda selles, et andmesubjektidele teatatakse eelnevalt, isikuandmete kogumise ajal, et need andmed avalikustatakse, ning selles, et järgitakse andmesubjekti õigust tutvuda andmetega ja esitada vastuväiteid.

6.

Euroopa andmekaitseinspektori arvates kehtib nimetatud põhimõte ka abisaajate nimede tagantjärele avaldamise suhtes (vt rakenduseeskirjade artikli 169 lõiget 2). Seetõttu tervitab Euroopa andmekaitseinspektor ettepaneku artikli 42 lõike 8 punkti b lõpposa, mis sätestab, et komisjon võtab vastu: „üksikasjalikud eeskirjad seoses liikmesriikide kohustusega avaldada artiklis 44a sätestatud teave abisaajate kohta, sealhulgas üksikisikute kaitsmise valdkonnas seoses isikuandmete töötlemisega.”

7.

Lisaks on pikemata selge, et vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 konsulteerib komisjon enne nimetatud üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmist Euroopa andmekaitseinspektoriga.

8.

Lisaks soovib Euroopa andmekaitseinspektor läbipaistvuse suhtes võetava üldise lähenemisviisi ning finantsmääruse ja selle rakenduseeskirjade sätete laiemas kontekstis pöörata nõukogu tähelepanu järgmisele: finantsmääruse rakenduseeskirjade muutmise raamistikus (7) on Euroopa andmekaitseinspektor soovitanud lisada spetsiifilise sätte, mis aitaks saavutada kooskõla määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 12, seoses vajadusega teavitada andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest auditeerimis- ja uurimisinstitutsioonide ning -asutuste poolt. Euroopa andmekaitseinspektor soovitas (8) muudatust, mis oleks kooskõlas vajadusega teavitada andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest. Arvestades võimalike andmesubjektide tohutut arvu, peavad mõned asjassepuutuvad institutsioonid ja asutused nimetatud kohustuse täitmist võimatuks. Ennetav lähenemisviis oleks selles kontekstis samuti suureks abiks. Sellisel juhul oleksid auditeerimisinstitutsioonid ja -asutused teavitamiskohustusest vabastatud juhul, kui andmesubjektil juba on teave (artikli 12 lõike 1 esimese lõigu viimane taane).

9.

Euroopa Parlament on nimetatud soovitust arvestanud, lisades oma 13. veebruari 2007. aasta õigusloomega seotud resolutsioonile (9) artikli 43a finantsmääruse rakenduseeskirjade kohta järgneval kujul: „Igas riigihangete, toetuste või struktuurifondidega seotud konkursi- või pakkumiskutses teavitatakse võimalikke abisaajaid, kandidaate ja pakkujaid, et ühenduste finantshuvide kaitse eesmärgil võidakse nende isikuandmeid edastada siseauditi teenistustele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale ja/või Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) või mis tahes muule institutsioonile või asutusele, kelle pädevusse kuulub auditeerimine või uurimine.” Euroopa andmekaitseinspektor jälgib nimetatud artikli menetluse tulemust ning tervitaks enda seisukoha jõustamist komisjoni poolt.

10.

Käesoleva muudatuse kontekstis ning kõrvale jättes rakenduseeskirjade üldsätet, peab Euroopa andmekaitseinspektor üsnagi kohaseks lisada käesolevale ettepanekule samasugune abisaajaid käsitlev säte.