30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/32

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee innustab Euroopa Komisjoni järgima kindlalt oma eesmärke, saavutamaks riigihangete suuremat avatust ning väärtustamaks läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ning sotsiaalse ja majandusliku vastutuse põhimõtteid.

1.2

Riigihankeid käsitleva kokkuleppe alaste uute läbirääkimiste raames soovitas komitee Euroopa Komisjonil kindlalt takistada teatud lepinguga ühinenud riikidel rakendada protektsionistlikke tavasid.

1.3

Arengule suunatud riigiabi küsimuses toetab komitee järk-järgulist ja vastastikust loobumist toetuste süsteemist ning on seisukohal, et antud juhul peavad põhikriteeriumideks olema tõhusus ja läbipaistvus.

1.4

Euroopa Liidu tasandil toetab komitee suuremat läbipaistvust ja ajakohasemaid sätteid riigihankelepingute sõlmimise ja hanketeadete avaldamise küsimuses. Selles suhtes on komitee vastu ELi direktiivides igasugusele piirmäära tõstmisele, sest piirmäärad on läbipaistvuse jaoks olulised kaitseabinõud. Komitee toetab Euroopa Komisjoni teatist, mille eesmärk on suurendada nende riigihangete läbipaistvust, mille maksumus jääb allapoole direktiividega kehtestatud piirmäärasid.

1.5

Komitee ei poolda kvootide süsteemi kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele vastavalt USA väikeettevõtluse seaduses (Small Business Act) kasutatud mudelile, kuid tunnistab samas vajadust Euroopa rakendusplaani järele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (eelkõige väga väikeste ettevõtete) jaoks, kus on ära toodud ajakava ja iga-aastane eelarve, mis on suunatud ettevõtete uuendamise ja loomise toetamisele, eelkõige energiatõhususe ja keskkonnakaitse võtmevaldkondades. Komitee ei poolda kvootide süsteemi kohaldamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetele vastavalt USA väikeettevõtluse seaduses (Small Business Act) kasutatud mudelile, kuid tunnistab samas vajadust Euroopa rakendusplaani järele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (eelkõige väga väikeste ettevõtete) jaoks, kus on ära toodud ajakava ja iga-aastane eelarve ning mis on suunatud ettevõtete uuendamise ja loomise toetamisele, eelkõige energiatõhususe ja keskkonnakaitse võtmevaldkondades

1.6

Rakendusplaan võiks olla palju tõhusam ja kergemini rakendatav, kui seda saadavad teabesüsteemid, mis toetuvad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele omasele vahendaja rollile, tõeliselt võrdsetele ja läbipaistvatele konsultatsioonimehhanismidele ning lihtsatele Euroopa õiguslikele vahenditele.

1.7

Nendes konkreetsetes projektides ja süsteemides tuleks võimaluse korral alati rakendada põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele”, kehtestades näiteks nõude, et haldusformaalsusi tuleb täita ainult ühel korral. See võimaldaks kohandada haldusmenetlusi ja tehnilisi menetlusi väikeste ettevõtete suurust, eripära ja neil lasuva koormuse vähendamise eesmärki silmas pidades.

2.1

Euroopa Liidu tulevase eesistujariigi Prantsusmaa Euroopa asjade riigisekretär saatis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ametliku kirjaga taotluse koostada ettevalmistav arvamus teemal „Rahvusvahelised riigihanked”.

2.1.1

Selles taotluses viidatakse käimasolevatele läbirääkimistele, mis toimuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva kokkuleppe läbivaatamise raames, millesse on kaasatud 12 riiki (1) ja Euroopa Liit (lisaks on 18 riigil vaatleja staatus).

2.1.2

Prantsusmaa valitsus tundis 2007. aasta sügisel muret Euroopa Liidu liiga lahke pakkumise üle, arvestades asjaolu, et teatud riikides (USA, Korea, Jaapan) kehtivad piiravad klauslid juurdepääsu kohta nende riigihangetele, klauslid tagavad juurdepääsu teatavatele riigihangetele üksnes asjaomase riigi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

2.2

Vastavalt Prantsusmaa seisukohale, millega nõustub mitu liikmesriiki, taotletakse kas paremat juurdepääsu nende riikide riigihangetele läbivaadatud riigihankeid käsitleva kokkuleppe raames või sarnaste piirangute rakendamist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaitseks Euroopa Liidus.

2.3

Riigihankeid käsitlevas kokkuleppes kindlaks määratud riigihangete maksumuse piirmäärad sarnanevad praegu ELi siseste direktiividega (2) kehtestatud piirmääradega, mida rakendatakse ettenähtud kohustuste puhul, võimaldades nii de facto 12 ülejäänud riigihankeid käsitlevas kokkuleppes osaleva riigi ettevõtetel osaleda igas Euroopa Liidu riigihankes, mille piirmäär ületab kõnealused piirmäärad.

2.4

Komitee on juba väljendanud oma seisukohta riigihangete avamise küsimuse kohta Euroopa Liidus, tundes kahetsust ettevõtete liiga vähese piiriülese osaluse üle ELi riigihangetel (3).

3.1

Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et ELi riigihanked on väga avatud rahvusvahelise konkurentsi jaoks. See kehtib ka pidevalt kasvava arvu riigihangete kohta, mida rahastab Euroopa Liit arenguabi raames (EL on suurim arenguabi andja maailmas). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb siiski kahetsust liikmesriikides rakendatavate tavade üle ühendada arenguabi lepingute sõlmimisega doonorriikidest pärit ettevõtetega (4).

3.2

Mõned meie partneritest on loonud erinevad kaitsesüsteemid (sealhulgas Buy American („eelista ameerikamaist”) või Small Business Act USAs) ning muutnud konkreetsete toetuste programmide rakendamise üldkehtivaks. Riigihangete avamist rahvusvahelisel tasandil tuleb vaadelda kui kasutegurit Euroopa Liidu jaoks, arvestades asjaolu, et ELis asub palju maailma juhtivaid ettevõtteid, sealhulgas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, ehitus-, avalike ehitustööde, taastuvenergia- ja looduskaitse sektoris.

3.3

USAs rakendatav väikeettevõtluse seadus (Small Business Act) sisaldab lisaks toetusmeetmetele väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks sätet, mis tagab USA väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele 25 % riiklikest riigihangetest.

3.4

Riigihankeid käsitleva kokkuleppe uuendamise üle peetavate läbirääkimiste küsimuses on komitee seisukohal, et kahepoolsuse põhimõtet rõhutades ei oleks võimalik rakendada protektsionistlikke meetmeid, mis sarnanevad meie konkurentide rakendatavate meetmetega, mis takistavad Euroopa Liidu peaeesmärgi — turgude avamise — saavutamist.

3.5

Lisaks sellele peaksid kõnealuse eesmärgi saavutamisse olema kaasatud mitte üksnes riigihankeid käsitlevas kokkuleppes osalevad riigid, vaid ka teised riigid, kus riigihankelepingute sõlmimise menetlused on eriti väheläbipaistvad ja üldjuhul suletud Euroopa ettevõtetele.

3.6

Idee ajutiselt riigihankeid käsitlevast kokkuleppest välja jätta Euroopa fondidest rahastatavad riigihanked selliste riikide ettevõtete puhul, kus rakendatakse riiklikke kaitsemeetmeid, on huvitav mõte, mida komitee on esile toonud varasemates arvamustes.

3.7

Komitee rõhutab, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonides (samuti tööturu osapoolte sõlmitud sektorivahelistes, sektorisisestes ja ettevõttesisestes kollektiivlepingutes) kehtestatud keskkonnakaitseküsimusi ja sotsiaalseid miinimumstandardeid tuleb arvestada läbirääkimiste käigus, eelkõige kahepoolsete lepete sõlmimisel riikidega, kus ei ole ratifitseeritud Kyoto protokolli või ILO konventsioone või kus neid ei rakendata üldse või rakendatakse halvasti.

4.1

Järgides USA eeskuju, teatas Euroopa Komisjon, et ta võiks esitada Euroopa väikeettevõtluse õigusakti, kus ei tagata USA eeskujul riigihangete erikvoote väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, vaid lihtsustatakse nende osalust riigihangetel ning nähakse üldiselt ette konkreetseid meetmeid väikese ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks.

4.2

Kvootide rakendamise küsimus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks ei ole tegelikult aktuaalne Euroopa Liidus, sest ligikaudu 42 % (vastavalt Euroopa Komisjoni andmetele) riigihangete kogumahust (2005. aasta allikas) sõlmitakse ettevõtetega, mis vastavalt ELi terminoloogiale (5) kuuluvad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete kategooriasse.

4.3

ELis tuleb väärtustada riigihangete Euroopa mõõdet, et riiklikke vahendeid kõige tulusamalt ära kasutada. Vaatamata nende riigihankelepingute pidevalt kasvavale arvule, mis sõlmitakse ELi teistest liikmesriikidest pärit ettevõtetega, toovad ettevõtted esile läbipaistvuse puudumist ja asjakohase teabe puudulikkust piiriülestel riigihangetel osalemiseks. Need kaebused puudutavad eelkõige riigihankeid, mille maksumus jääb allapoole ELi direktiividega kehtestatud piirmäärasid ning mille kohta ei kehti hanketeate avaldamise kohustust ELi tasandil. Ettevõtjad tunnevad kahetsust ka selle üle, et ELi direktiivide ülevõtmise menetlused on keerukad ja mitte alati läbipaistvad (tähtajad, hilinemised jne). Lisaks lisandub tihti veel arvukaid riiklikke erisätteid. Komitee tunnistab eeskirjade vajalikkust riigihangete valdkonnas, kuid toetab suuremat läbipaistvust ja õiguskindlust.

4.4

Komitee on seisukohal, et piirmäärad, alates millest kehtivad avatuse, läbipaistvuse ja avalikkuse põhimõtted, on parim võimalik tagatis majandusvaldkonna osalejate, eelkõige väga väikeste ettevõtete jaoks, riigihangetel osalemiseks. ELis puudutavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete poolt avatuse puudulikkuse tõttu esitatud arvukad kaebused just piirmääradest allapoole jäävaid riigihankeid, mille puhul tuleks rakendada võrdse kohtlemise ja rahvusliku mittediskrimineerimise põhimõtteid.

4.5

Kuigi kvootide kehtestamine Ameerika mudeli järgi ei pälvi Euroopa ettevõtjate liitude toetust, tunnistavad kõnealused liidud proaktiivse poliitika olulisust, eelkõige riigihangete jaoks, mille piirmäär on ELi direktiivide piirmääradest madalam, ja nende riigihangete jaoks, mis seonduvad uute tehnoloogiate, energiatõhususe või keskkonnakaitsega.

4.6

Komitee toetab Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks sellist rakendusplaani, mis sisaldab terve rea konkreetseid ja siduvaid sätteid ning millele on lisatud täpne ajakava ning rahastamisplaan. Rakendusplaan toetuks Euroopa väikeettevõtete poliitika kahekümneaastasele kogemusele ning eelkõige 2000. aasta juunis Santa Maria da Feiras vastu võetud Euroopa väikeettevõtluse hartale ning 2007. aprillis Stuttgardis käsitöönduse ja väikeste ettevõtete teemal toimunud konverentsi järeldustele.

4.7

Kõige asjakohasemate sätete hulgas võiks nimetada järgmisi:

—

Hankijate toimimisjuhend, mis arendaks huvi anda kõige väiksematele ettevõtetele riigihangetel osalemise võimalus ning sisaldaks häid tavasid menetluste lihtsustamise ja dematerialiseerimise valdkonnas.

—

Ühtsed Euroopa süsteemid nagu ühenduse patent või Euroopa äriühingu põhikiri väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. märtsi 2002. aasta algatus teemal „Euroopa äriühingute põhikiri väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele”), mille eesmärk on lihtsustada ELi õiguslikku raamistikku ja kinnitada ettevõtete „Euroopa identiteeti”.

—

Maksetähtaegade direktiivi tugevdamine vastavalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee taotlusele (6).

—

Toetada ja arendada piiriülestest riigihangetest teavitamise ja nende vahendamise mehhanisme ning luua ettevõtete võrgustik, kasutades tõhusalt Euroopa uut võrgustikku „Enterprise Europe Network” ning toetada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete liitude kohalikke algatusi.

—

Toetada riigihankelepingute elektroonilise sõlmimise pilootprojekte, luua ettevõtete võrgustik, teabeportaalid ja sellised ühised kontaktpunktid piiriüleste riigihangete kohta, mis toetuksid olemasolevatele ja majanduslike osalejate poolt tunnustatud struktuuridele.

—

Luua selline rahastamissüsteem väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riigihangetel osalemise tõhustamiseks, mis põhineks Euroopa struktuurifondidest rahastatavatel garantii- ja tagatisfondidel ning laenukindlustusel.

—

Käivitada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks Euroopa koolitus- ja tutvustusprogrammid energiatõhususe ja keskkonnakaitse valdkonnas (eelkõige ehitussektoris). Selle uue meetme raames võiks kasutada ära kasutamata jäänud ELi fondide vahendid, mis igal aastal liikmesriikidele tagasi makstakse.

—

Avardada meetmeid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete osalemise toetamiseks ELi meetmetes ja uurimisprogrammides (teostatavuse preemiad, ühised uurimisprojektid) ning innustada liikmesriike looma sarnaseid süsteeme liikmesriigi tasandil, eelkõige sektorites, mis seonduvad uute tehnoloogiatega, sealhulgas riigikaitse ja tervishoid.

—

Vaadata läbi Euroopa Komisjoni nõustamis- ja hindamismenetlused, milles sageli ei võeta arvesse Euroopa majanduse tegelikkust, mis suures osas põhineb väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel: konsolideerida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete mõjuhinnangute koostamise tava, taotleda süstemaatilisemalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ettevalmistavate arvamuste väljatöötamist, toetuda enam kodanikuühiskonda esindavatele organisatsioonidele.

—

Tugevdada võrgustikku „Enterprise Europe Network”, mis koosneb enam kui 600 kohalike struktuuride juurde loodud kontaktpunktist, mida tunnustavad kohaliku taseme majandusosalejad ELis, ning tugevdada võrgustikku kuuluvaid ettevõtteid eesmärgiga arendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks tõelist Euroopa riskidest hoiatamise, vahendamis- ja tugivõrgustikku.