6.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 111/46

Nõukogu ühine seisukoht (EÜ) nr 9/2008,

10. märts 2008,

eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EÜ) nr …/2008, mis käsitleb toidus kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1576/89 ja (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/C 111 E/04)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiivi 88/388/EMÜ (toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (3) tuleb tehnika ja teaduse arengut arvestades ajakohastada. Direktiiv 88/388/EMÜ tuleks selguse ja tõhususe huvides asendada käesoleva määrusega.

(2)

Nõukogu 22. juuni 1988. aasta otsuses 88/389/EMÜ (komisjoni kehtestatava lõhna- ja maitseainete valmistamisel kasutatavate lähtematerjalide ja -ainete loendi kohta) (4) nähakse ette kõnealuse loendi koostamine 24 kuu jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kõnealune otsus on praeguseks vananenud ja tuleks kehtetuks tunnistada.

(3)

Komisjoni 16. jaanuari 1991. aasta direktiivis 91/71/EMÜ (millega täiendatakse nõukogu direktiivi 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (5) sätestatakse lõhna- ja maitseainete märgistamiseeskirjad. Need eeskirjad asendatakse käesoleva määrusega ja direktiiv tuleks nüüd kehtetuks tunnistada.

(4)

Ohutu ja tervisliku toidu vaba liikumine on siseturu oluline aspekt ning mõjutab oluliselt inimeste tervist ja heaolu ning nende sotsiaalseid ning majanduslikke huve.

(5)

Et kaitsta inimeste tervist, peaks käesolev määrus hõlmama lõhna- ja maitseaineid, lõhna- ja maitseainete lähtematerjale ning lõhna- ja maitseaineid sisaldavat toitu. See peaks hõlmama ka teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mida lisatakse toidule peamiselt lõhna ja maitse andmise eesmärgil ning mis suurendavad oluliselt teatavate looduslikult esinevate soovimatute ainete esinemist toidus (edaspidi „lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad”), nende lähtematerjale ja neid sisaldavat toitu.

(6)

Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu toored toidud, mida ei ole mingil viisil töödeldud, ja sellised mitteliittoidud nagu vürtsid, ürdid, tee ja tõmmised (näiteks puuvilja-, marja- või taimetõmmis) ning samuti vürtsi- ja/või ürdisegud, teesegud ja segud tõmmisteks, kui neid ei tarbita sellisena ega/või lisata toidule.

(7)

Lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi tuleks kasutada vaid juhul, kui need vastavad käesolevas määruses sätestatud kriteeriumidele. Need peavad olema kasutamisel ohutud ja seetõttu tuleks teatavate lõhna- ja maitseainete puhul viia läbi riskihindamine, enne kui neid võib lubada toidus kasutada. Nende kasutamine ei tohi tarbijat eksitada ja seetõttu tuleks nende esinemisele toidus alati asjakohase märgistusega osutada. Tarbija eksitamine hõlmab kasutatud koostisosade laadi, värskuse ja kvaliteediga, toote või tootmisprotsessi looduslikkuse või toote toiteväärtusega seotud küsimusi, kuid ei piirdu nendega. Lõhna- ja maitseainete kasutamise lubamisel tuleks samuti arvestada muid asjakohaseid tegureid, sh ühiskondlikke, majanduslikke, traditsioonidega seonduvaid, eetilisi ja keskkonnategureid ning kontrolli teostatavust.

(8)

1999. aastast alates on toidu teaduskomitee ja seejärel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (6) loodud Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet”) avaldanud arvamust mitmete lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalides looduslikult esinevate ainete kohta, mis Euroopa Nõukogu lõhna- ja maitseühendite ekspertkomisjoni arvamuse kohaselt on toksikoloogiliselt ohtlikud. Aineid, mille toksikoloogilist ohtlikkust on kinnitanud toidu teaduskomitee, tuleks käsitada soovimatute ainetena, mida ei tohiks sellisena toidule lisada.

(9)

Soovimatud ained võivad nende loodusliku taimedes esinemise tõttu esineda lõhna- ja maitsepreparaatides ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades. Taimi kasutatakse traditsiooniliselt toiduna või toidu koostisosadena. Tuleks kehtestada asjakohased maksimaalsed piirmäärad nende soovimatute ainete esinemise kohta sellises toidus, millest neid aineid kõige enam omastatakse, arvestades nii inimeste tervise kaitsmise vajadust kui nende ainete vältimatut esinemist traditsioonilistes toitudes.

(10)

Teatavate looduslikult esinevate soovimatute ainete maksimaalsed piirmäärad peaksid keskenduma toidule või toidurühmadele, mille kaudu neid aineid kõige rohkem omastatakse. See võimaldaks liikmesriikidel korraldada riskidest lähtuvaid kontrolle kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (7). Toidutootjad on siiski kohustatud mis tahes toidu valmistamisel, kui nad kasutavad lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosasid ja/või lõhna- ja maitseaineid, nende ainete esinemist arvesse võtma, tagamaks, et turule ei viida ohtlikku toitu.

(11)

Ühenduse tasandil tuleks kehtestada sätted nende teatavate taimsete, loomsete, mikrobioloogiliste või mineraalsete materjalide kasutamise keelamiseks või piiramiseks, mis lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmisel ja nende kasutamisel toidu tootmisel ohustavad inimeste tervist.

(12)

Riskihindamist peaks läbi viima toiduohutusamet.

(13)

Ühtlustamise tagamiseks tuleks hindamisele kuuluvate lõhna- ja maitseainetega ning lähtematerjalidega seotud riske hinnata ning lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid heaks kiita vastavalt menetlusele, mis on sätestatud … määruses (EÜ) nr …/2008 (millega kehtestatakse toidu lisaainete, toiduensüümide ning toidu lõhna- ja maitseainete lubade andmise ühtne menetlus) (8).

(14)

Lõhna- ja maitseühendid on kindlaksmääratud keemilised ained, mis hõlmavad keemilise sünteesi teel saadud või keemilist töötlemist kasutades eraldatud lõhna- ja maitseühendeid, ning looduslikud lõhna- ja maitseühendid. Hetkel viiakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. oktoobri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 2232/96 (milles sätestatakse ühenduse menetlus toiduainetes kasutatud või kasutatavate lõhna- ja maitseainete suhtes) (9) ellu lõhna- ja maitseühendite hindamiskava. Kõnealuse määruse kohaselt tuleb viie aasta jooksul pärast nimetatud kava vastuvõtmist võtta vastu lõhna- ja maitseühendite loend. Selle loendi vastuvõtmiseks tuleks määrata uus tähtpäev. Tehakse ettepanek selle loendi lisamiseks määruse (EÜ) nr …/2008 artikli 2 lõikes 1 osutatud loetellu (10).

(15)

Lõhna- ja maitsepreparaadid on lõhna- ja maitseained, mis ei ole kindlaksmääratud keemilised ained ja mis saadakse asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside kaudu taimse, loomse või mikrobioloogilise päritoluga materjalidest, mis esinevad kas töötlemata kujul või on töödeldud inimtoiduks. Toidust toodetud lõhna- ja maitsepreparaadid ei vaja toidus kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna- ja maitsepreparaatide ohutust tuleks hinnata ja see heaks kiita.

(16)

Määruses (EÜ) nr 178/2002 on toit määratletud kui töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on ette nähtud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Taimse, loomse või mikrobioloogilise päritoluga materjale, mille kohta on piisavalt tõendeid, et neid on siiani kasutatud lõhna- ja maitseainete tootmiseks, käsitatakse sel eesmärgil toidus kasutatavate materjalidena, kuigi mõnda neist lähtematerjalidest, nagu roosipuud ja maasikalehti, ei ole võib-olla sellisena toidus kasutatud. Neid ei ole vaja hinnata.

(17)

Samuti ei ole vaja hinnata ega heaks kiita toidust kindlaksmääratud tingimustes termilisel töötlemisel toodetud lõhna- ja maitseainete toidus kasutamist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, või tingimustes, mis ei vasta teatavatele tootmistingimustele, termilisel töötlemisel toodetud lõhna- ja maitseainete ohutust tuleks siiski hinnata ning see heaks kiita.

(18)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. novembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 2065/2003 toidus või toidu pinnal kasutatavate või kasutamiseks mõeldud suitsutuspreparaatide kohta (11) on sätestatud suitsutuspreparaatide ohutuse hindamise ja heakskiitmise menetlus ning selle eesmärk on kasutusluba omavate esmaste suitsutuskondensaatide ja esmaste tõrvafraktsioonide loetelu loomine, mis välistab kõigi teiste preparaatide kasutuse.

(19)

Lõhna ja maitse prekursorid, näiteks süsivesikud, oligopeptiidid ja aminohapped, annavad toidu töötlemise ajal toimuva keemilise reaktsiooni kaudu toidule lõhna ja maitse. Toidust toodetud lõhna ja maitse prekursorid ei vaja toidus kasutamiseks hindamist ega heakskiitmist, kui nende ohutus on väljaspool kahtlust. Materjalist, mis ei ole toit, toodetud lõhna ja maitse prekursorite ohutust tuleks siiski hinnata ja see heaks kiita.

(20)

Teisi lõhna- ja maitseaineid, mida eespool nimetatud lõhna- ja maitseainete määratlused ei hõlma, võib toidus kasutada pärast hindamist ja heakskiitmist. Näitena võiks tuua lõhna- ja maitseained, mis saadakse õli või rasva kuumutamisel lühikeseks ajaks äärmiselt kõrgele temperatuurile, mille tulemusel tekib grillilõhn ja -maitse.

(21)

Taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjali, mis ei ole toit, kasutamist lõhna- ja maitseainete tootmiseks võib lubada alles pärast selle ohutuse teaduslikku hindamist. Võib osutuda vajalikuks anda luba vaid materjali teatavate osade kasutamiseks või määrata kasutustingimused.

(22)

Lõhna- ja maitseained võivad sisaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrusega (EÜ) nr …/2008 (toidu lisaainete kohta) (12) lubatud toidu lisaaineid ja/või muid toidu koostisosi tehnilistel põhjustel, näiteks nende säilitamiseks, standardimiseks, lahjendamiseks või lahustamiseks ja stabiliseerimiseks.

(23)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (13) reguleerimisalasse kuuluva lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali suhtes tuleks seoses geneetilise muundamise ohutuse hindamisega kohaldada kõnealuse määruse kohast lubade andmise korda, samas kui lõplik luba lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali kasutamiseks tuleks anda käesoleva määruse alusel.

(24)

Lõhna- ja maitseainete suhtes jäävad kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toidu märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (14) ja vajaduse korral määruses (EÜ) nr 1829/2003 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1830/2003 (milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist ning geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust) (15) ettenähtud üldised märgistamisnõuded. Lisaks nähakse käesoleva määrusega ette erisätted nende lõhna- ja maitseainete märgistamise kohta, mida müüakse sellisel kujul valmistajale või lõpptarbijale.

(25)

Lõhna- ja maitseühendid või lõhna- ja maitsepreparaadid võivad kanda märget „looduslik” vaid juhul, kui nad vastavad teatavatele kriteeriumidele, mis tagavad, et tarbijaid ei eksitata.

(26)

Teabega seotud erinõuded peaksid tagama, et tarbijaid ei eksitata seoses looduslike lõhna- ja maitseainete tootmiseks kasutatud lähtematerjaliga. Eelkõige, kui märget „looduslik” kasutatakse lõhna või maitse kirjeldamiseks, peaksid kasutatud lõhna- ja maitsekomponendid olema täielikult looduslikku päritolu. Lisaks peaks märgistusel olema näidatud lõhna- ja maitseaine lähtematerjal, välja arvatud juhul, kui osutatud lähtematerjalid ei ole toidu lõhnas või maitses tuntavad. Kui lähtematerjal on märgitud, peaks vähemalt 95 % lõhna- ja maitsekomponendist olema saadud osutatud materjalist. Ülejäänud maksimaalselt 5 % võib kasutada üksnes standardimiseks või näiteks lõhna- ja maitseainele värskema, teravama, küpsema, toorema jne lõhna- ja maitsevarjundi andmiseks. Kui osutatud lähtematerjalist saadud maitse- ja lõhnakomponenti on kasutatud vähem kui 95 % ulatuses ja lähtematerjali lõhn ja maitse on ikkagi tuntavad, tuleks märgistusel ära näidata lähtematerjal koos märkega, et lisatud on teisi looduslikke lõhna- ja maitseaineid, näiteks kakaoekstrakt, millele on lisatud teisi lõhna- ja maitseaineid, et anda sellele banaani lõhna- ja maitsevarjund. Kui looduslike lõhna- ja maitseainete kirjelduses on märgitud lähtematerjal, ei tohiks see lõhna- ja maitsekomponendi osa, mis ei ole saadud sellest lähtematerjalist, reprodutseerida või imiteerida osutatud lähtematerjali lõhna ja maitset.

(27)

Tarbijaid tuleks teavitada, kui konkreetse toidu suitsune maitse tuleneb suitsutuspreparaatide lisamisest. Direktiivi 2000/13/EÜ kohaselt ei tohiks märgistus tarbijat eksitada selles suhtes, kas toode on suitsutatud tavapäraselt värske suitsuga või töödeldud suitsutuspreparaatidega. Direktiivi 2000/13/EÜ tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud lõhna- ja maitseaine ning suitsutuspreparaadi määratlustele ja mõiste „looduslik” kasutamisele lõhna- ja maitseainete kirjeldamisel.

(28)

Lõhna- ja maitseühendite tarbimise ja kasutuse andmed on otsustava tähtsusega, et hinnata lõhna- ja maitseühendite ohutust inimeste tervisele. Seetõttu tuleks toidule lisatavate lõhna- ja maitseühendite koguseid korrapäraselt kontrollida.

(29)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (16).

(30)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus muuta käesoleva määruse lisasid ja vastu võtta asjakohased üleminekumeetmed seoses ühenduse loetelu kehtestamisega. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(31)

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavapärastest tähtaegadest, peaks komisjonil olema võimalik kohaldada artikli 8 lõikes 2 kirjeldatud meetmete ja käesoleva määruse II–V lisa muutmisel otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 ette nähtud kiirmenetlust.

(32)

Käesoleva määruse II–V lisa tuleks vajadusel teaduse ja tehnika arengut arvestades kohandada, võttes arvesse teavet, mida on saadud lõhna- ja maitseainete tootjatelt ja kasutajatelt ja/või liikmesriikide teostatud järelevalve ja kontrolli tulemusel.

(33)

Lõhna- ja maitseaineid käsitleva ühenduse õiguse proportsionaalseks ja tõhusaks loomiseks ning ajakohastamiseks on vaja koguda andmeid, jagada teavet ja koordineerida tööd liikmesriikide vahel. Sel eesmärgil võib otsustusprotsessi hõlbustamiseks olla kasulik viia läbi uuringuid spetsiifilistel teemadel. On asjakohane, et ühendus rahastab selliseid uuringuid oma eelarvemenetluse osana. Kõnealuste meetmete rahastamine toimub vastavalt määrusele (EÜ) nr 882/2004.

(34)

Ühenduse loetelu kehtestamiseni tuleks sätestada nende lõhna- ja maitseühendite hindamine ja heakskiitmine, mida määruses (EÜ) nr 2232/96 ettenähtud hindamiskava ei hõlma. Seetõttu tuleks sätestada üleminekukord. Kõnealuse korra kohaselt tuleks selliseid lõhna- ja maitseühendeid hinnata ja need heaks kiita määruses (EÜ) nr …/2008 (10) sätestatud korras. Kõnealuses määruses sätestatud tähtaegu, mis on ette nähtud toiduohutusametile arvamuse vastuvõtmiseks ja komisjonile ühenduse loetelu ajakohastava määruse eelnõu esitamiseks toiduahela ja loomatervishoiu alalisele komiteele, ei tuleks siiski kohaldada, kuna eelistada tuleks rakendatavat hindamiskava.

(35)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toidus kasutamist käsitlevate ühenduse eeskirjade sätestamist ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda turu terviklikkuse ning tarbijakaitse kõrge taseme huvides parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)

Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrust (EMÜ) nr 1576/89 (millega kehtestatakse piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (17) ja nõukogu 10. juuni 1991. aasta määrust (EMÜ) nr 1601/91 (millega sätestatakse aromatiseeritud veinide, aromatiseeritud veinijookide ja aromatiseeritud veinikokteilide määratlemise, kirjeldamise ja esitlemise üldeeskirjad) (18) tuleb kohandada vastavalt käesolevas määruses sätestatud uutele mõistetele.

(37)

Määrusi (EMÜ) nr 1576/89, (EMÜ) nr 1601/91 ja (EÜ) nr 2232/96 ning direktiivi 2000/13/EÜ tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta, et tagada siseturu tõhus toimimine ning inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse kõrge tase, sealhulgas õiglane toidukaubandus, võttes vajaduse korral arvesse keskkonnakaitset.

Käesoleva määrusega nähakse sel eesmärgil ette:

a)

toidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseaineid ning nende lähtematerjale sisaldav ühenduse loetelu, mis on sätestatud I lisas (edaspidi „ühenduse loetelu”);

b)

lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade toidus kasutamise tingimused;

c)

lõhna- ja maitseainete märgistamise kord.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

lõhna- ja maitseainete suhtes, mida kasutatakse või mis on ette nähtud kasutamiseks toidus, ilma et see mõjutaks määruse (EÜ) nr 2065/2003 täpsemate sätete kohaldamist;

b)

lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade suhtes;

c)

lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi sisaldava toidu suhtes;

d)

lõhna- ja maitseainete lähtematerjalide ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade lähtematerjalide suhtes.

2.   Käesolevat määrust ei kohaldata:

a)

ainete suhtes, millel on ainult magus, hapu või soolane maitse;

b)

toortoidu suhtes;

c)

mitteliittoidu ning vürtsi- ja ürdisegude, teesegude ja tõmmisteks mõeldud segude suhtes, kui neid ei ole kasutatud toidu koostisosadena.

Artikkel 3

Mõisted

1.   Käesolevas määruses kasutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 1829/2003 sätestatud mõisteid.

2.   Käesolevas määruses kasutatakse lisaks järgmisi mõisteid:

a)

„lõhna- ja maitseained” — tooted:

i)

mis ei ole ette nähtud sellisena tarbimiseks ja mida lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks;

ii)

mis on valmistatud järgmistest rühmadest või koosnevad nendest: lõhna- ja maitseühendid, lõhna- ja maitsepreparaadid, termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseained, suitsutuspreparaadid, lõhna ja maitse prekursorid või muud lõhna- ja maitseained või nende segud;

b)

„lõhna- ja maitseühend” — kindlaksmääratud keemiline aine, millel on lõhna- ja maitseomadused;

c)

„looduslik lõhna- ja maitseühend” — lõhna- ja maitseühend, mis on saadud asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest toorainest kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks ühel või mitmel II lisas nimetatud traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil. Looduslikud lõhna- ja maitseühendid vastavad looduslikult esinevatele ja looduses kindlaks tehtud ühenditele;

d)

„lõhna- ja maitsepreparaat” — toode (mitte lõhna- ja maitseühend), mis on saadud:

i)

toidust asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel kas töötlemata kujul või pärast töötlemist inimtoiduks ühel või mitmel II lisas nimetatud traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil;

ja/või

ii)

taimsest, loomsest või mikrobioloogilisest materjalist, mis ei ole toit, asjakohaste füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsesside teel, kusjuures materjali kasutatakse sellisena või see valmistatakse ühel või mitmel II lisas nimetatud traditsioonilisel toiduvalmistamisviisil;

e)

„termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseaine” — toode, mis on saadud pärast kuumutamist koostisainete segust, millel endil ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ja millest vähemalt üks sisaldab lämmastikku (amino) ja teine on redutseeriv suhkur; koostisained termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainete tootmiseks võivad olla:

i)

toit

ja/või

ii)

lähtematerjal, mis ei ole toit;

f)

„suitsutuspreparaat” — toode, mis on saadud kondenseeritud suitsu fraktsioneerimise ja puhastamise teel, saades esmased suitsutuskondensaadid, esmased tõrvafraktsioonid ja/või esmatoodetest saadud suitsutuspreparaadid, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 2065/2003 artikli 3 punktides 1, 2 ja 4;

g)

„lõhna ja maitse prekursor” — toode, millel endal ei ole tingimata lõhna- ja maitseomadusi ning mida lisatakse toidule tahtlikult ainsa eesmärgiga kutsuda toidu töötlemisel lagunedes või teiste komponentidega reageerides esile lõhna ja maitset; seda võib saada:

i)

toidust;

ja/või

ii)

lähtematerjalist, mis ei ole toit;

h)

„teised lõhna- ja maitseained” — lõhna- ja maitseained, mida on lõhna ja/või maitse andmiseks lisatud toidule või mis on ette nähtud sel eesmärgil toidule lisamiseks ja mida ei hõlma punktides b-g loetletud mõisted;

i)

„lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosa” — toidu koostisosa (mitte lõhna- ja maitseained), mida võib lisada toidule ja mille peamine eesmärk on lisada sellele lõhna ja maitset või muuta selle lõhna ja maitset ning mis aitab märkimisväärselt kaasa teatavate looduslikult esinevate soovimatute ainete esinemisele toidus;

j)

„lähtematerjal” — taimse, loomse, mikrobioloogilise või mineraalse päritoluga materjal, millest toodetakse lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi; see võib olla:

i)

toit

või

ii)

lähtematerjal, mis ei ole toit;

k)

„asjakohane füüsikaline protsess” — füüsikaline protsess, mis ei muuda tahtlikult lõhna- ja maitseainete komponentide keemilist olemust ja milles ei kasutata muu hulgas ühevalentset hapnikku, osooni, anorgaanilisi katalüsaatoreid, metallkatalüsaatoreid, metallorgaanilisi reaktiive ja/või ultraviolettkiirgust.

3.   Seoses lõike 2 punktides d, e, g ja j loetletud mõistetega käsitatakse käesoleva määruse kohaldamisel toiduna lähtematerjale, mille kasutuse kohta lõhna- ja maitseainete tootmiseks on olulisi tõendeid.

4.   Lõhna- ja maitseained võivad sisaldada määrusega (EÜ) nr …/2008 (19) lubatud toidu lisaaineid ja/või muid toidu koostisosi, mis on lisatud tehnoloogilistel põhjustel.

II PEATÜKK

LÕHNA- JA MAITSEAINETE, LÕHNA- JA MAITSEOMADUSTEGA TOIDU KOOSTISOSADE JA LÄHTEMATERJALIDE KASUTUSTINGIMUSED

Artikkel 4

Lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade üldised kasutustingimused

Toidus võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseaineid või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, mis vastavad järgmistele tingimustele:

a)

olemasolevate teaduslike tõendite kohaselt ei ole need tarbijate tervisele ohtlikud ja

b)

nende kasutamine ei eksita tarbijat.

Artikkel 5

Tingimustele mittevastavate lõhna- ja maitseainete ja/või tingimustele mittevastava toidu keelamine

Mitte keegi ei tohi turule viia käesolevale määrusele mittevastavaid lõhna- ja maitseaineid või mis tahes toitu, milles esinevad sellised lõhna- ja maitseained ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad.

Artikkel 6

Teatavate ainete esinemine

1.   III lisa A osas nimetatud aineid ei tohi sellisena toidule lisada.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1576/89 kohaldamist, ei tohi teatavate, lõhna- ja maitseainetes ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalseid piirmäärasid ületada III lisa B osas nimetatud liittoitudes lõhna- ja maitseainete ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutamisel nendes toitudes. III lisas esitatud ainete maksimaalseid piirmäärasid kohaldatakse turustatavate toitude suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest põhimõttest kohaldatakse kuivatatud ja/või kontsentreeritud toidu suhtes, mida tuleb tarvitusvalmiks muuta, märgistusel oleva tarvitamisjuhise kohaselt tarvitusvalmiks muudetud toidu suhtes kohaldatavaid piirmäärasid, võttes arvesse vähimat lahjendustegurit.

3.   Lõike 2 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele pärast vajaduse korral arvamuse saamist Euroopa Toiduohutusametilt (edaspidi „toiduohutusamet”).

Artikkel 7

Teatavate lähtematerjalide kasutamine

1.   IV lisa A osas nimetatud lähtematerjale ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks.

2.   IV lisa B osas nimetatud lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid kõnealuses lisas sätestatud tingimuste kohaselt.

Artikkel 8

Lõhna- ja maitseained ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosad, mille hindamine ja heakskiitmine ei ole kohustuslik

1.   Käesoleva määruse kohase hindamise ja heakskiitmiseta võib toidus kasutada järgmisi lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi, tingimusel et need vastavad artikli 4 sätetele:

a)

artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis i nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate;

b)

artikli 3 lõike 2 punkti e alapunktis i nimetatud termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseaineid, mis vastavad V lisas sätestatud termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele ning teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainetes;

c)

artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis i nimetatud lõhna ja maitse prekursoreid;

d)

lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

2.   Olenemata lõikes 1 sätestatust peab toiduohutusamet viima läbi lõikes 1 nimetatud lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade riskihindamise, kui komisjonil, liikmesriigil või toiduohutusametil on kahtlusi selliste lõhna- ja maitseainete või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade ohutuse suhtes. Sel juhul kohaldatakse määruse (EÜ) nr …/2008 (10) artikleid 4–6 mutatis mutandis. Vajaduse korral võtab komisjon pärast toiduohutusametilt arvamuse saamist meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas seda täiendades, vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Need meetmed sätestatakse vajaduse korral lisades III, IV ja/või V. Tungiva kiireloomulisuse korral võib komisjon kasutada artikli 21 lõikes 4 ette nähtud kiirmenetlust.

III PEATÜKK

TOIDUS KASUTADA LUBATUD LÕHNA- JA MAITSEAINEID NING NENDE LÄHTEMATERJALE KÄSITLEV ÜHENDUSE LOETELU

Artikkel 9

Lõhna- ja maitseained ning lähtematerjalid, mille hindamine ja heakskiitmine on kohustuslik

Käesolevat peatükki kohaldatakse:

a)

lõhna- ja maitseühendite suhtes;

b)

artikli 3 lõike 2 punkti d alapunktis ii osutatud lõhna- ja maitsepreparaatide suhtes;

c)

termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainete suhtes, mis on saadud selliste koostisainete kuumutamisel, mis kuuluvad osaliselt või täielikult artikli 3 lõike 2 punkti e alapunkti ii alla ja/või mis ei vasta V lisas sätestatud termilisel töötlemisel saadud lõhna- ja maitseainete tootmise tingimustele ja/või teatavate ainete maksimaalsetele piirmääradele;

d)

artikli 3 lõike 2 punkti g alapunktis ii nimetatud lõhna ja maitse prekursorite suhtes;

e)

artikli 3 lõike 2 punktis h nimetatud muude lõhna- ja maitseainete suhtes;

f)

artikli 3 lõike 2 punkti j alapunktis ii nimetatud lähtematerjali suhtes, mis ei ole toit.

Artikkel 10

Lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitlev ühenduse loetelu

Üksnes neid artiklis 9 nimetatud lõhna- ja maitseaineteid ning lähtematerjale, mis on kantud ühenduse loetellu, võib sellisena turule viia ning loetelus märgitud tingimustel vajaduse korral toidus kasutada.

Artikkel 11

Lõhna- ja maitseainete ning lähtematerjalide kandmine ühenduse loetellu

1.   Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda ühenduse loetellu vastavalt määrusega (EÜ) nr …/2008 (10) kehtestatud menetlusele vaid juhul, kui see vastab käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud tingimustele.

2.   Lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali kandmisel ühenduse loetellu tuleb märkida:

a)

lubatud lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali identifitseerimistunnus;

b)

vajaduse korral lõhna- ja maitseaine kasutustingimused.

3.   Ühenduse loetelu muudetakse vastavalt määruses (EÜ) nr …/2008 (10) osutatud menetlusele.

Artikkel 12

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluvad lõhna- ja maitseained või lähtematerjalid

Määruse (EÜ) nr 1829/2003 reguleerimisalasse kuuluva lõhna- ja maitseaine või lähtematerjali võib kanda I lisas esitatud ühenduse loetelusse kooskõlas käesoleva määrusega üksnes juhul, kui sellele on antud luba vastavalt määrusele (EÜ) nr 1829/2003.

Artikkel 13

Tõlgendusotsused

Vajaduse korral võib artikli 18 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetluse korras otsustada:

a)

kas teatav aine või ainete segu, materjal või teatavat liiki toit kuulub artikli 2 lõikes 1 loetletud rühmadesse või mitte;

b)

millisesse artikli 3 lõike 2 punktides b-j määratletud rühma teatav aine kuulub;

c)

kas teatav toode kuulub toidu rühma või on tegemist I lisas või III lisa B osas osutatud toiduga.

IV PEATÜKK

MÄRGISTAMINE

Artikkel 14

Nende lõhna- ja maitseainete märgistamine, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1.   Lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, võib turustada üksnes artiklites 15 ja 16 ettenähtud märgistusega, mis peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel. Artiklis 15 sätestatud märgistusel esitatud teave peab olema ostjatele hõlpsasti arusaadavas keeles.

2.   Liikmesriik, kus toodet turustatakse, võib vastavalt asutamislepingule omaenda territooriumil ette näha artiklis 15 sätestatud märgistamisandmete esitamise ühes või mitmes ühenduse ametlikus keeles, mille määrab kõnealune liikmesriik. See ei välista kõnealuste andmete esitamist mitmes keeles.

Artikkel 15

Üldnõuded nende lõhna- ja maitseainete märgistamiseks, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale

1.   Kui lõhna- ja maitseaineid, mis ei ole ette nähtud müügiks lõpptarbijale, müüakse eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna ja/või neile on artikli 3 lõike 4 kohaselt lisatud muid aineid, peavad nende pakendile või mahutile olema märgitud järgmised andmed:

a)

müüginimetus: kas sõna „lõhna- ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus;

b)

kas märge „kasutamiseks toidus” või märge „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide selle ettenähtud kasutusele toidus;

c)

vajaduse korral ladustamise ja/või kasutuse eritingimused;

d)

partii või seeria identifitseerimistähis;

e)

kahanevas kaalujärjestuses loetelu:

i)

tootes sisalduvate lõhna- ja maitseainete rühmadest ja

ii)

kõigi teiste tootes sisalduvate ainete või materjalide nimetustest või vajaduse korral nende E-numbritest;

f)

valmistaja, pakendaja või müüja nimi või ärinimi ja aadress;

g)

iga komponendi või komponendirühma, mille kasutamisel toidus kohaldatakse koguselist piirangut, maksimaalne kogus ja/või piisav, selge ja kergestimõistetav teave, mis võimaldab ostjal järgida käesolevat määrust või muud asjakohast ühenduse õigust;

h)

netokogus;

i)

minimaalne säilivusaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäev;

j)

vajaduse korral andmed lõhna- ja maitseaine või muude käesolevas artiklis osutatud ainete kohta, mis on loetletud direktiivi 2000/13/EÜ IIIa lisas seoses toitudes esinevate koostisosade esitamisega.

2.   Erandina lõikest 1 võib kõnealuse lõike punktides e ja g nõutud andmed märkida vaid saadetisega seotud dokumentidesse, mis tuleb esitada tarnimise hetkel või enne seda, eeldusel et kõnealuse toote pakendi või mahuti nähtavale osale on kantud märge „mitte jaemüügiks”.

3.   Erandina lõikest 1, võib juhul, kui lõhna- ja maitseaineid tarnitakse tsisternides, kõik andmed esitada üksnes saatedokumentides, mis tuleb esitada kättetoimetamisel.

Artikkel 16

Mõiste „looduslik” kasutamise erinõuded

1.   Kui mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses, kohaldatakse lõigete 2–6 sätteid.

2.   Mõistet „looduslik” võib lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult lõhna- ja maitsepreparaate ja/või looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

3.   Mõistet „looduslik(ud) lõhna- ja maitseühend(id)” võib kasutada üksnes lõhna- ja maitseainete kohta, mille lõhna- ja maitsekomponent sisaldab ainult looduslikke lõhna- ja maitseühendeid.

4.   Mõistet „looduslik” võib kasutada üksnes koos viitega toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähtematerjalile, kui nimetatud lähtematerjalist on saadud kogu lõhna- ja maitsekomponent või vähemalt 95 % selle kaalust. Maksimaalselt 5 % (kaal) lõhna- ja maitsekomponendist, mis on saadud muust lähtematerjalist, ei tohi reprodutseerida osutatud lähtematerjalide lõhna- ja maitset.

Kirjelduse sõnastus peab olema „looduslik (toit(toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)) lõhna- ja maitseaine”.

5.   Kirjeldust „looduslik (toit(toidud) või toidurühm või lähtematerjal(id)) lõhna- ja maitseaine koos teiste looduslike lõhna- ja maitseainetega” võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on osaliselt saadud osutatud lähtematerjalist, mille lõhna ja maitset on lihtne ära tunda.

6.   Mõistet „looduslik lõhna- ja maitseaine” võib kasutada üksnes juhul, kui lõhna- ja maitsekomponent on saadud erinevatest lähtematerjalidest ja kui lähtematerjalidele viitamine ei kajasta nende lõhna või maitset.

Artikkel 17

Lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseainete märgistamine

1.   Ilma et see piiraks direktiivi 2000/13/EÜ, nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivi 89/396/EMÜ (toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta) (20) ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 kohaldamist, võib lõpptarbijale müügiks ette nähtud lõhna- ja maitseaineid, mida müüakse kas eraldi või omavahel ja/või muude toidu koostisosadega segatuna ning millele on lisatud muid aineid, turustada üksnes juhul, kui nende pakendile on kantud kas märge „kasutamiseks toidus” või „piiratud kasutamine toidus” või täpsem viide ettenähtud kasutusele toidus, ning kõnealune märge või viide peab olema selgesti nähtav, loetav ja kulumiskindel.

2.   Kui mõistet „looduslik” kasutatakse lõhna- ja maitseaine kirjeldamiseks artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud müüginimetuses, kohaldatakse artiklit 16.

Artikkel 18

Muud märgistamisnõuded

Artikleid 14–17 kohaldatakse, ilma et see piiraks selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad kaalu või mõõtmeid, või selliste üksikasjalikumate või ulatuslikumate õigusnormide kohaldamist, mida kohaldatakse ohtlike ainete ja valmististe esitlemise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise suhtes või selliste ainete transpordi suhtes.

V PEATÜKK

MENETLUSSÄTTED JA RAKENDAMINE

Artikkel 19

Käitlejate aruandlus

1.   Lõhna- ja maitseaine tootjad ja kasutajad või selliste tootjate ja kasutajate esindajad teavitavad komisjoni vastava taotluse korral sellest, milline on olnud asjaomase lõhna- ja maitseaine hulk, mida on 12 kuu jooksul ühenduses toidule lisatud, ning samuti sellest, millised on konkreetsete toidurühmade kasutamise tasemed ühenduses. Komisjon teeb selle teabe kättesaadavaks liikmesriikidele.

2.   Käesoleva määruse alusel juba heakskiidu saanud lõhna- ja maitseaine puhul, mille valmistamisel kasutatud tootmismeetodid või lähtematerjalid erinevad oluliselt toiduohutusameti poolt riskihindamisel analüüsitutest, esitab tootja või kasutaja vajaduse korral enne lõhna- ja maitseaine turustamist komisjonile vajalikud andmed selleks, et toiduohutusamet saaks lõhna- ja maitseainet muudetud tootmismeetodi või omaduste seisukohast hinnata.

3.   Lõhna- ja maitseaine ja/või lähtematerjali tootja või kasutaja teatab komisjonile viivitamata mis tahes uuest teadus- või tehnikaalasest teabest, mis võib mõjutada lõhna- või maitseaine ja/või lähtematerjali ohutuse hindamist.

4.   Lõike 1 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele.

Artikkel 20

Liikmesriikidepoolne järelevalve ja aruandlus

1.   Liikmesriigid peavad looma ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete tarbimise ja kasutamise ning III lisas nimetatud ainete tarbimise kontrollisüsteemid, mille puhul on kasutatud ohtudel põhinevat lähenemisviisi, ja esitama tehtud järelduste kohta asjakohase sagedusega aruandeid komisjonile ja toiduohutusametile.

2.   Pärast konsulteerimist toiduohutusametiga võtavad liikmesriigid vastavalt artikli 21 lõikes 2 osutatud regulatiivmenetlusele hiljemalt … (21) vastu ühise metoodika, mille alusel liikmesriigid koguvad andmeid ühenduse loetellu kantud lõhna- ja maitseainete ning III lisas nimetatud ainete tarbimise ja kasutamise kohta.

Artikkel 21

Komitee

1.   Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6, võttes arvesse selle otsuse artiklis 8 sätteid.

Artikkel 22

II–V lisa muutmine

Käesoleva määruse II–V lisale tehtavad muudatused, mis kajastavad teaduse ja tehnika edusamme ning mille eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele, vajaduse korral pärast toiduohutusametilt arvamuse saamist.

Tungiva kiireloomulisuse korral võib komisjon kohaldada artikli 21 lõikes 4 ette nähtud kiirmenetlust.

Artikkel 23

Ühtlustatud põhimõtete ühendusepoolne rahastamine

Käesolevast määrusest tulenevate meetmete rahastamise õiguslik alus on määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 66 lõike 1 punkt c.

VI PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 24

Kehtetuks tunnistamine

1.   Direktiiv 88/388/EMÜ, otsus 88/389/EMÜ ja direktiiv 91/71/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates… (21).

2.   Määrus (EÜ) nr 2232/96 tunnistatakse kehtetuks alates kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud loendi kohaldamise kuupäevast.

3.   Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 25

Lõhna- ja maitseühendite loetelu lisamine lõhna- ja maitseaineid ning lähtematerjale käsitlevasse ühenduse loetellu ning üleminekukord

1.   Ühenduse loetelu kehtestatakse määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 2 lõikes 2 osutatud lõhna- ja maitseühendite loendi kandmisega käesoleva määruse I lisasse selle vastuvõtmise ajal.

2.   Ühenduse loetelu kehtestamiseni kohaldatakse nende lõhna- ja maitseühendite hindamiseks ja heakskiitmiseks, mis ei kuulu määruse (EÜ) nr 2232/96 artiklis 4 sätestatud hindamiskava alla, määrust (EÜ) nr …/2008 (10).

Erandina kõnealusest menetlusest ei kohaldata sellise hindamise ja heakskiitmise suhtes määruse (EÜ) nr …/2008 (10) artikli 5 lõikes 1 ja artiklis 7 osutatud kuuekuulist ja üheksakuulist tähtaega.

3.   Kõik asjakohased üleminekumeetmed, mille eesmärk on käesoleva määruse vähemoluliste sätete muutmine, muu hulgas seda täiendades, võetakse vastu vastavalt artikli 21 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 26

Määruse (EMÜ) nr 1576/89 muutmine

Käesolevaga muudetakse määrust (EMÜ) nr 1576/89 järgmiselt.

1.

Artikli 1 lõike 4 punkti m muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti 1 alapunkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

„Lisaks sellele võib kasutada ka teisi Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 (mis käsitleb toidus kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1576/89 ja (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ (22) ja/või aromaatseid taimi või nende osi, kusjuures kadaka organoleptilised omadused peavad olema tuntavad, isegi kui need on mõnikord nõrgenenud.

b)

alapunkti 2 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „gin”, kui see on saadud organoleptiliselt sobiva põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühenditega ja/või määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatidega, kusjuures kadakamarjamaitse peab olema ülekaalus;”

c)

alapunkti 2 alapunkti b esimene lõik asendatakse järgmisega:

„jooki võib tähistada nimetusega „destilleeritud gin”, kui see on saadud organoleptiliselt sobivast ja kindlaksmääratud kvaliteediga põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholist, mille esialgne alkoholisisaldus on vähemalt 96 mahuprotsenti, selle korduval destilleerimisel traditsiooniliselt ainult džinni tarbeks kasutatavas destillaatoris kadaka- ja muude taimede marjadega, tingimusel et kadakamarja maitse on ülekaalus. Nimetust „destilleeritud gin” võib kasutada ka sellise segu puhul, mis on saadud nimetatud destilleerimissaaduse ja samasuguse koostise, puhtuse ja alkoholisisaldusega, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi segamisel. Destilleeritud gin'i maitsestamiseks võib samuti kasutada lõhna- ja maitseühendeid ja/või lõhna- ja maitsepreparaate, mis on mõlemad määratletud alapunktis a. London gin on destilleeritud gin'i tüüp.”.

2.

Artikli 1 lõike 4 punkti n alapunkti 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Joogile võib lisada ka teisi määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid ja/või selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaate, kuid köömnemaitse peab seejuures olema ülekaalus.”.

3.

Artikli 1 lõike 4 punkti p esimene lõik asendatakse järgmisega:

„piiritusjoogid, mille puhul mõru maitse on ülekaalus, on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühenditega ja/või selle määruse artikli 3 lõike 2 punktis d nimetatud lõhna- ja maitsepreparaatidega.”.

4.

Artikli 1 lõike 4 punkti u esimene lõik asendatakse järgmisega:

„piiritusjook, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi maitsestamisel nelgi ja/või kaneeli lõhna- ja maitseainega, kusjuures kasutatud on üht järgnevatest protsessidest: leotamine ja/või destilleerimine, alkoholi korduv destilleerimine koos eespool nimetatud taimede osadega, määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud, nelgi või kaneeli lõhna- ja maitseühendite lisamine või nende meetodite kombinatsioon.”.

5.

Artikli 4 lõike 5 esimene ja teine lõik, välja arvatud punktides a ja b esitatud loetelud, asendatakse järgmisega:

„Artikli 1 lõikes 4 nimetatud piiritusjookide valmistamisel, välja arvatud artikli 1 lõike 4 punktides m, n ja p nimetatud juhtudel, võib kasutada ainult määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseühendeid ning -preparaate. Määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktis b nimetatud lõhna- ja maitseühendeid lubatakse siiski kasutada liköörides, välja arvatud järgmiste likööride puhul.”.

Artikkel 27

Määruse (EMÜ) nr 1601/91 muutmine

Käesolevaga muudetakse artikli 2 lõiget 1 järgmiselt:

1.

punkti a kolmanda taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 (mis käsitleb toidus kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1576/89 ja (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ (24) ja/või

2.

punkti b teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„—

määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega ja/või”;

3.

punkti c teise taande esimene alltaane asendatakse järgmisega:

„—

määruse (EÜ) nr …/2008 (23) artikli 3 lõike 2 punktides b ja d nimetatud lõhna- ja maitseühendite ja/või lõhna- ja maitsepreparaatidega ja/või”.

Artikkel 28

Määruse (EÜ) nr 2232/96 muutmine

Määruse (EÜ) nr 2232/96 artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 2 lõikes 2 nimetatud lõhna- ja maitseühendite loetelu võetakse vastu artiklis 7 sätestatud korras hiljemalt 31. detsembriks 2008.”.

Artikkel 29

Direktiivi 2000/13/EÜ muutmine

Direktiivi 2000/13/EÜ III lisa asendatakse järgmisega:

„III LISA

LÕHNA- JA MAITSEAINETE TÄHISTAMINE KOOSTISOSADE LOETELUS

1.

Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tähistatakse lõhna- ja maitseained mõistega

—

„lõhna- ja maitseained” või lõhna- või maitseaine täpsema nimetuse või kirjeldusega, kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määruse (EÜ) nr …/2008 (mis käsitleb toidus kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi) (25) artikli 3 lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g ja h määratletud lõhna- ja maitseaineid ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 1576/89 ja (EMÜ) nr 1601/91, määrust (EÜ) nr 2232/96 ja direktiivi 2000/13/EÜ;

—

„suitsutuspreparaat (suitsutuspreparaadid”), kui lõhna- ja maitsekomponent sisaldab määruse (EÜ) nr …/2008 (25) artikli 3 lõike 2 punktis f määratletud lõhna- ja maitseaineid ning annab toidule suitsuse maitse.

2.

Mõistet „looduslik” kasutamisel lõhna- ja maitseainete kirjeldamiseks lähtutakse määruse (EÜ) nr …/2008 (25) artikli 16 sätetest.

Artikkel 30

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates … (21).

Artikleid 10, 26 ja 27 kohaldatakse alates ühenduse loetelu kohaldamise kuupäevast.

Artiklit 22 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Enne … (21) seaduslikult turule viidud või märgistatud tooteid, mis ei vasta käesoleva määruse nõuetele, võib turustada kuni nende minimaalse säilivusaja või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäeva lõpuni.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 34.

(2)  Euroopa Parlamendi 10. juuli 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata), nõukogu 10. märtsi 2008. aasta ühine seisukoht, Euroopa Parlamendi … seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu … otsus.

(3)  EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(4)  EÜT L 184, 15.7.1988, lk 67.

(5)  EÜT L 42, 15.2.1991, lk 25.

(6)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(7)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Parandatud versioon ELT L 191, 28.5.2004, lk 1. Määrust on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(8)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(9)  EÜT L 299, 23.11.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

(10)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1.

(11)  ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(12)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10.

(13)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1. Määrust on muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1981/2006 (ELT L 368, 23.12.2006, lk 99).

(14)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

(15)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

(16)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

(17)  EÜT L 160, 12.6.1989, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

(18)  EÜT L 149, 14.6.1991, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2005. aasta ühinemisaktiga.

(19)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 10.

(20)  EÜT L 186, 30.6.1989, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 92/11/EMÜ (EÜT L 65, 11.3.1992, lk 32).

(21)  Kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(22)  ELT L …”.

(23)  Käesolev määrus.

(24)  ELT L …”.

(25)  ELT L …”.

I LISA

ÜHENDUSE LOETELU TOIDUS KASUTADA LUBATUD LÕHNA- JA MAITSEAINETEST NING NENDE LÄHTEMATERJALIDEST

 

II LISA

LOETELU TRADITSIOONILISTEST TOIDUVALMISTUSVIISIDEST

Tükeldamine

Katmine

Kuumutamine, keetmine, küpsetamine, praadimine (atmosfäärirõhul kuni 240 °C) ja rõhu all keetmine (kuni 120 °C)

Jahutamine

Lõikamine

Destilleerimine/rektifitseerimine

Kuivatamine

Emulgeerimine

Aurutamine

Ekstraheerimine, sh solventekstraheerimine vastavalt direktiivile 88/344/EMÜ

Kääritamine

Filtreerimine

Peenestamine

 

Tõmmise valmistamine

Leotamine

Mikrobioloogilised protsessid

Segamine

Koorimine

Nõrutamine

Pressimine

Jahutamine/Külmutamine

Röstimine/Grillimine

Pigistamine

Immutamine

 

III LISA

TEATAVATE AINETE ESINEMINE

A OSA:   Ained, mida ei tohi sellisena toidule lisada

 

Agarhape

 

Aloiin

 

Kapsaitsiin

 

1,2-bensopüroon, kumariin

 

Hüperitsiin

 

β-asaroon

 

1-allüül-4-metoksübenseen, estragool

 

Vesiniktsüaniidhape

 

Mentofuraan

 

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen, metüüleugenool

 

Pulegoon

 

Guassiin

 

1-allüül-3,4-metüleendioksübenseen, safrool

 

Teukriin A

 

Tujoon (alfa ja beeta)

B OSA:   Teatavate lõhna- ja maitseainetes ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosades looduslikult esinevate ainete maksimaalsed piirmäärad teatavates tarbitavates liittoitudes, millele on lisatud lõhna- ja maitseaineid ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

Neid maksimaalseid piirmäärasid ei kohaldata nende liittoitude suhtes, mida valmistatakse ja tarbitakse ühes ja samas kohas ning millele ei ole lisatud lõhna- ja maitseaineid ning mis sisaldavad üksnes ürte ja vürtse kui lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi.

Aine nimetus

Liittoit, milles on aine esinemine piiratud

Maksimaalne piirmäär

mg/kg

β-asaroon

Alkohoolsed joogid

1,0

1-allüül-4-metoksübenseen, estragool

Piimatooted

50

Puu- ja köögiviljatooted (sh seened, juured, mugulad, aedviljad ja kaunviljad), pähklid ja seemned

50

Kalatooted

50

Mittealkohoolsed joogid

10

Vesiniktsüaniidhape

Nugat, martsipan või selle asendajad või sarnased tooted

50

Luuviljade konservid

5

Alkohoolsed joogid

35

Mentofuraan

Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused

500

Hingeõhku värskendavad pisimaiused

3 000

Närimiskumm

1 000

Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid

200

4-allüül-1,2-dimetoksübenseen, metüüleugenool

Piimatooted

20

Lihavalmistised ja -tooted, sh linnu- ja ulukiliha

15

Kalavalmistised ja -tooted

10

Supid ja kastmed

60

Valmis suupisted

20

Mittealkohoolsed joogid

1

Pulegoon

Münti/piparmünti sisaldavad kondiitritooted, välja arvatud hingeõhku värskendavad pisimaiused

250

Hingeõhku värskendavad pisimaiused

2 000

Närimiskumm

350

Münti/piparmünti sisaldavad mittealkohoolsed joogid

20

Münti/piparmünti sisaldavad alkohoolsed joogid

100

Guassiin

Mittealkohoolsed joogid

0,5

Pagaritooted

1

Alkohoolsed joogid

1.5

1-allüül-3,4-metüleendioksübenseen, safrool

Lihavalmistised ja -tooted, sh linnu- ja ulukiliha

15

Kalavalmistised ja -tooted

15

Supid ja kastmed

25

Mittealkohoolsed joogid

1

Teukriin A

Mõrumaitselised piiritusjoogid ehk bitter (1)

5

Liköör (2), mõrumaitseline

5

Muud alkohoolsed joogid

2

Tujoon (alfa ja beeta)

Alkohoolsed joogid, välja arvatud puju (Artemisia) liikidest toodetud joogid

10

Puju (Artemisia) liikidest toodetud alkohoolsed joogid

35

Puju (Artemisia) liikidest toodetud mittealkohoolsed joogid

0,5

Kumariin

Traditsioonilised või hooajalised pagaritooted, mille märgistusel on esitatud viide kaneelile

50

Hommikuhelbed, sh müsli

20

Valikpagaritooted, v.a traditsioonilised või hooajalised pagaritooted, mille märgistusel on esitatud viide kaneelile

15

Desserdid

5

(1)  Nagu määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktis p.

(2)  Nagu määratletud nõukogu määruse (EMÜ) nr 1576/89 artikli 1 lõike 4 punktis r.

IV LISA

LOETELU LÄHTEMATERJALIDEST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE PIIRANGUID NENDE KASUTAMISEL LÕHNA- JA MAITSEAINETE NING LÕHNA- JA MAITSEOMADUSTEGA TOIDU KOOSTISOSADE TOOTMISEKS

A OSA:   Lähtematerjalid, mida ei tohi kasutada lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade tootmiseks

Lähtematerjal

Ladinakeelne nimetus

Üldnimetus

Acorus calamus L. 'i tetraploidne vorm

Kalmuse tetraploidne vorm

B OSA:   Teatavatest lähtematerjalidest toodetud lõhna- ja maitseainete ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kasutustingimused

Lähtematerjal

Kasutustingimused

Ladinakeelne nimetus

Üldnimetus

Quassia amara L. ja Picrasma excelsa (Sw)

Mõru kvassipuu ja kõrge kibepuu (guassiin)

Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid jookide ja pagaritoodete tootmiseks

Laricifomes officinales (Vill.: Fr) Kotl. et Pouz või Fomes officinalis

Valge lehikseen

Kõnealusest lähtematerjalist toodetud lõhna- ja maitseaineid ning lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi võib kasutada vaid alkohoolsete jookide tootmiseks

Hypericum perforatum L.

Harilik naistepuna

Teucrium chamaedrys L.

Lõhnatu tarinõges

V LISA

TERMILISEL TÖÖTLEMISEL SAADUD LÕHNA- JA MAITSEAINETE TOOTMISTINGIMUSED JA TEATAVATE AINETE SISALDUSE MAKSIMAALSED PIIRMÄÄRAD TERMILISEL TÖÖTLEMISEL SAADUD LÕHNA- JA MAITSEAINETES

A OSA:   Tootmistingimused:

a)

toodete temperatuur ei tohi töötlemise ajal ületada 180 °C;

b)

termiline töötlemine 180 °C juures ei tohi kesta üle 15 minuti ja madalamatel temperatuuridel vastavalt pikema aja, s.t temperatuuri langedes 10 °C võrra kuumutusaeg kahekordistub, ulatudes maksimaalselt 12 tunnini;

c)

pH-tase ei tohi töötlemise ajal olla üle 8,0.

B OSA:   Teatavate ainete maksimaalsed piirmäärad

Aine

Maksimaalne piirmäär

μg/kg

2-amino-3,4,8-trimetüülimiidaso [4,5-f] kinoksaliin (4,8-DiMelQx)

50

2-amino-1-metüül-6-fenüülimidasool [4,5-b] püridiin (PhlP)

50

NÕUKOGU PÕHJENDUSED

I.   SISSEJUHATUS

Komisjon võttis 28. juulil 2006 vastu ettepaneku toidus kasutatavate lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta (1). Ettepaneku aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95.

Euroopa Parlament võttis oma arvamuse vastu esimesel lugemisel 10. juulil 2007 (2).

Pärast Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel vastu võetud arvamuse saamist esitas komisjon 24. oktoobril 2007. aastal muudetud ettepaneku (3).

Nõukogu võttis oma ühise seisukoha vastu 10. märtsil 2008. aastal vastavalt asutamislepingu artikli 251 lõikele 2.

Töö käigus võttis nõukogu arvesse ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 25. aprillil 2007. aastal vastu võetud arvamust (4).

II.   KAVANDATUD MÄÄRUSE EESMÄRK

Kavandatud määruse — mis on osa neljast ettepanekust koosnevast paketist, mille eesmärk on põhjalikult läbi vaadata ühenduse eeskirjad toidu kvaliteedi parandamise ainete kohta — eesmärk on ajakohastada ühenduse eeskirjad lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade kohta, võttes arvesse selles valdkonnas toimunud teaduse ja tehnoloogia arengut (5) ning Euroopa Ühenduse toidualaste õigusaktide arengut, eelkõige toidu ohutust käsitlevaid uusi õigusakte (6).

Kavandatud määrusega on ette nähtud toidus kasutada lubatud lõhna- ja maitseaineid ning nende lähtematerjale sisaldava ühenduse loetelu ning lõhna- ja maitseainete märgistamiseeskirjade kehtestamine.

Kavandatud määruse eesmärk on tagada siseturu nõuetekohane toimimine, sealhulgas õiglased tavad toiduainetekaubanduses ning inimeste tervise, tarbijate huvide ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse.

III.   ÜHISE SEISUKOHA ANALÜÜS (7)

1.   Sissejuhatavad märkused

Ühises seisukohas on kajastatud komisjoni ettepaneku nõukogus analüüsimise tulemusi. Nõukogu viis teksti sisse rea muudatusi, millest mõned tulenesid Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest. Nõukogu viis omal algatusel kolme valdkondlikku ettepanekusse nende sätete ühtlustamise eesmärgil sisse mõned Euroopa Parlamendi muudatusettepanekutest. Nõukogu poolt sisse viidud muudatused võib kokku võtta järgmiselt.

—   Üheainsa õigusliku aluse eelistamine: EÜ asutamislepingu artikkel 95

Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (8) tuleb õigusakti õiguslik alus kindlaks määrata, võttes arvesse kõnealuse akti eesmärki ja sisu. Kui ühenduse meetme analüüsimisel selgub, et meetmel on kaks eesmärki või see koosneb kahest komponendist, millest üht võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, teine on aga vaid juhuslik, siis peab õigusakt toetuma üheleainsale õiguslikule alusele — nimelt sellele, mida nõuab peamine või ülekaalus olev eesmärk või komponent (9). Antud juhul leidis nõukogu, et ettepaneku põllumajanduslikud aspektid on vaid juhuslikud, samas kui siseturuga seotud siht on peamine või ülekaalus olev eesmärk või komponent ja otsustas seega kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga jätta artikli 95 ainsaks õiguslikuks aluseks.

—   „Tarbija eksitamine”(kooskõlas muudatusettepaneku 1 teise poolega)

Nõukogu lisas põhjendusse 7 selliseid elemente, mis kaasavad tarbija eksitamise mõiste.

—   Keskkonnakaitse

Nõukogu leidis, et lõhna- ja maitseainete lubamisel tuleks lisaks teaduslikele tõenditele arvesse võtta ka teisi asjakohaseid tegureid, näiteks keskkonnakaitset. Ühtlasi lisas nõukogu kavandatud määruse eesmärkide hulka viite keskkonnakaitsele.

—   Reguleerimisala ja mõistete selgitamine (kooskõlas muudatusettepanekuga 8)

Nõukogu selgitas, et suitsutuspreparaadid ei ole kavandatud määruse reguleerimisalast täielikult välja jäetud. Nõukogu valis kahe määruse täiendava kohaldamise, st kõnealust määrust kohaldatakse juhul, kui suitsutuspreparaate käsitlevas määruses (EÜ) nr 2065/2003 (10) puuduvad täpsemad eeskirjad.

Lisaks selgitati, et määrust ei kohaldata ka ürdi- ja/või vürtsisegude, teesegude ja tõmmisteks mõeldud segude suhtes, kui neid ei kasutata toidu koostisosadena (kooskõlas muudatusettepanekuga 45).

Artikli 2 lõike 2 selgitus on toodud põhjenduses 6.

Nõukogu pööras erilist tähelepanu mõistete täpsusele ja nende vastavusele ühenduse muude õigusaktidega. Selgitused tehti kooskõlas muudatusettepanekutega 12 ja 14. Mõiste „mujal nimetamata lõhna- ja maitseained” muudatusettepanekus 13 on sama tähendusega nagu komisjoni kasutatud mõiste „teised lõhna- ja maitseained”, mis tähendab artikli 3 punktides b–g määratlemata lõhna- ja maitseaineid. Nõukogu eelistab viimast, mis on artikli 3 kontekstis selgem.

—   Kontrolliga regulatiivmenetluse lisamine (kooskõlas muudatusettepanekutega 24, 33, 34, 35)

Nõukogu kohandas ettepanekut uute komiteemenetluse eeskirjadega, milles nõutakse määrust täiendavate meetmete vastuvõtmisel kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamist.

Samuti lisas nõukogu kiirmenetluse, et võimaldada komisjonil tungiva kiireloomulisuse korral muuta lõhna- ja maitseainete ning teatavate lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade, mille heakskiitmine ei ole kohustuslik, kasutamise piiranguid ning vajadusel muuta II–V lisa.

—   Tõlgendusotsused

Nõukogu koondas kõik tõlgendusotsuseid käsitlevad sätted ühteainsasse uude artiklisse ning nägi nende puhul ette kontrollita regulatiivmenetluse kasutamise, kuna nad ei täienda määrust.

—   Säte, millega keelatakse nõuetele mittevastavate lõhna- ja maitseainete või selliseid lõhna- ja maitseaineid sisaldava toidu turuleviimine

Selguse, õiguskindluse ja turu nõuetekohase toimimine huvides lisas nõukogu artikli nõuetele mittevastavate lõhna- ja maitseainete ja/või lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosade turuleviimise keelamise kohta. See on kooskõlas toidu lisaaineid ja toiduensüüme käsitlevate ettepanekutega.

—   Mõiste „looduslik” lõhna- ja maitseaine kasutamine

Tarbijate huvide kaitseks leppis nõukogu kokku, et mõistet „looduslik” võib kasutada toidule, toidurühmale või taimsele või loomsele lõhna- ja maitseaine lähtematerjalile viidates üksnes juhul, kui nimetatud lähtematerjalist on saadud vähemalt 95 % selle kaalust (kooskõlas muudatusettepanekuga 29).

Kuid nõukogu lisas, et 5 % lõhna- ja maitsekomponendist, mis on saadud muust lähtematerjalist, ei tohi reprodutseerida osutatud lähtematerjalide lõhna ja maitset.

—   Lubade andmine lõhna- ja maitseainetele, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1829/2003 (geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta) (11) reguleerimisalasse (kooskõlas muudatusettepanekutega 41 ja 42)

Nõukogu leppis kokku, et iga aine puhul võib kaks lubade andmise menetlust (üks kasutamiseks lõhna- ja maitseainena ja teine geneetilise muundatuse kohta) läbi viia üheaegselt, mis on kooskõlas eespool nimetatud muudatusettepanekutega. Nõukogu tegi selle põhimõttega seoses mõned redaktsioonilised muudatused, et viia säte paremini vastavusse määrusega (EÜ) nr 1829/2003.

—   Märgistamine

Nõukogu lihtsustas märgistamissätteid, järgides sealjuures erinevust „ettevõttelt ettevõttele” märgistamise ja lõpptarbijale müümiseks mõeldud toodete märgistamise vahel. Kuigi nõukogu struktureeris märgistamispeatüki Euroopa Parlamendi soovitatust erineval viisil, jäid selle sisu aluseks olevad põhimõtted samaks ning on kooskõlas muudatusettepanekutega 5, 29 ja 30.

—   Üleminekumeetmed juba turul olevate toodete jaoks (kooskõlas muudatusettepanekuga 39)

Nõukogu nägi ette kaheaastase üleminekuaja arvates kavandatud määruse jõustumisest. Nende kahe aasta jooksul seaduslikult turule viidud või märgistatud toiduaineid võib turustada kuni nende minimaalse säilimisaja või kasutustähtaja lõpuni.

Komisjon oli nõus nõukogus kokku lepitud ühise seisukohaga.

2.   Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Euroopa Parlament võttis 10. juuli 2007. aasta täiskogu istungil vastu 43 ettepanekut määruse ettepaneku muutmiseks. Nõukogu võttis oma ühisesse seisukohta kas täielikult või põhimõtteliselt üle 27 muudatusettepanekut.

Ühisesse seisukohta üle võetud muudatusettepanekud

Lisaks eespool, 1. osas nimetatud muudatusettepanekutele võeti ühisesse seisukohta kas täielikult või põhimõtteliselt üle muid Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel tehtud muudatusettepanekuid, mille eesmärk on teksti parandada või täpsustada, eelkõige muudatusettepanekud 4, 6, 7, 9, 12, 14, 31, 36, 41, 42.

Väljajäetud muudatusettepanekud (12)

Nõukogu ei saanud vastu võtta kõiki muudatusettepanekuid, sest mõnel juhul leidis nõukogu, et need ei aita sõnastust selgemaks muuta (vt muudatusettepanekud 13 ja 37), või pidas neid vastuvõetamatuteks alljärgnevalt esitatud põhjustel.

—   Ettevaatuspõhimõte (muudatusettepanekud 2, 17 — põhjendus 13 ja artikli 4 punkt a)

Ettevaatuspõhimõte on üks üldpõhimõtetest, millel põhinevad üldised toidualased õigusnormid (13). Sellest tulenevalt kohaldatakse seda põhimõtet kavandatud määruse suhtes, ilma et sellele oleks vaja eraldi viidata. Pealegi võib ettevaatuspõhimõtet riskianalüüsi raames arvesse võtta üksnes seoses riskide juhtimisega, mitte kunagi aga riskide hindamise etapil, nagu soovitas Euroopa Parlament.

—   Mõiste „asjakohane füüsikaline protsess”(muudatusettepanek 15 — artikli 3 lõike 2 punkt k)

II lisas loetletud traditsioonilisi toiduvalmistamisviise ei tohiks segi ajada artikli 3 lõike 2 punktis k määratletud „asjakohase füüsikalise protsessiga”.

—   Mõiste „lõhna- ja maitseühend”(muudatusettepanek 49 — artikli 3 lõike 2 punkt b)

Nõukogu nimetas põhjenduses 14 protsessid, mille abil saab lõhna- ja maitseühendeid toota. Muudatusettepanek piiraks kasutatavaid tootmisviise.

—   Otsused, mille puhul kohaldatakse kontrollita regulatiivmenetlust (muudatusettepanekud 11, 16, 23, 32 — artikli 13 punktid a ja b, artikli 6 lõige 3, artikli 20 lõige 2)

Otsused selle kohta, kas teatav aine kuulub määruse reguleerimisalasse või mitte (muudatusettepanek 11), eeskirjad III lisa B osa järelevalve rakendamismeetodite kohta (muudatusettepanek 23) ning lõhna- ja maitseainete tarbimise ja kasutamise jälgimise ühtne metoodika (muudatusettepanek 32) on tõlgenduslikku laadi ega täiendaks määrust. Seetõttu ei kuulu need kontrolliga regulatiivmenetluse kohaldamisalasse.

—   Geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) märgistamine (muudatusettepanekud 27, 28, 38 — artikli 15 lõike 1 punkt g ja punkti e alapunkt ii, artikli 29 lõige 2a (uus))

Nii nagu mainitud põhjenduses 24, jäävad lõhna- ja maitseainete suhtes kehtima Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (toiduainete märgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) (14) ning geneetiliselt muundatud toitu ja sööta ning nende märgistamist käsitlevas määruses (EÜ) nr 1829/2003 kindlaks määratud märgistamistingimused (viimasena nimetatu artiklid 12 ja 13). Nõukogu jäi kindlaks nõudele säilitada GMOde määruse, direktiivi 2000/13/EÜ (märgistamisdirektiiv) ja käesoleva määruse vaheline vastavus. Seetõttu ei nõustunud nõukogu muudatusettepanekutega 27 ja 38, sest need on juba kajastatud määruses (EÜ) nr 1829/2003. Muudatusettepanek 28 on tarbetu, kuna ühise seisukoha artikli 15 lõike 1 punktis g esinev mõiste „muud asjakohased ühenduse õigusaktid” hõlmab ka eespool nimetatud määrust.

Üldise reguleerimisala määratlus nagu on pakutud muudatusettepanekus 52 peaks kuuluma määrusesse (EÜ) nr 1829/2003, mitte kavandatud määrusesse.

—   Kasutamise tingimused (muudatusettepanekud 19 ja 20 — artikli 4 punkt ba (uus) ja artikli 4 punkt bb (uus))

Nõukogu ei lisanud viidet tarbijale kasu toomisele ja tehnoloogilise vajadusele kui lõhna- ja maitseainete kasutamise üldistele tingimustele, sest nende rakendamine oleks võimalike subjektiivsete tõlgenduste tõttu võimatu. Lõhna- ja maitseainete mõiste juba hõlmab neid kaht aspekti, nimetades, et neid lisatakse toidule lõhna ja/või maitse andmiseks.

—   Märgistamine

Kuigi nõukogu struktureeris märgistamispeatüki Euroopa Parlamendi soovitatust erineval viisil, on selle sisu aluseks olevad põhimõtted kooskõlas mõnede muudatusettepanekutega, mis on seotud artiklitega 14–18. Nagu eespool selgitatud, ei saanud nõukogu siiski nõustuda GMOde märgistamisega seotud ettepanekutega (muudatusettepanekud 27, 28, 38) ja muudatusettepanekuga 26, mis ei ole kooskõlas ühenduse muude konkreetsete õigusaktidega ja võib luua kaubandustõkkeid. Muudatusettepanek 43 ei ole kooskõlas artikli 16 sätete mõttega, mille eesmärk on anda tarbijatele piisavat teavet ja kaitsta tarbijate huve.

—   Artiklite 10, 26 ja 27 jõustumine (muudatusettepanek 44 — artikli 30 lõige 2)

Muudatusettepanek 44 ei olnud vastuvõetav, sest artikleid 10, 26 ja 27 saab kohaldada alles pärast seda, kui hakkab kehtima lubatud lõhna- ja maitseaineid ning nende lähtematerjale sisaldav ühenduse loetelu. Kõnealuse ühenduse loetelu kohaldamise tähtpäeva saab kindlaks määrata alles pärast selle vastuvõtmist kontrolliga regulatiivmenetluse teel pärast Euroopa Toiduohutusametilt saadud hinnangut vastavalt määruse (EÜ) nr 2232/96 artiklile 4.

—   Mürgiste ainete esinemine (muudatusettepanekud 21, 40, 46 — artikli 6 lõige 2, III lisa B osa, artikli 6 lõige 2a (uus))

Kavandatud määruse III lisa B osas nimetatud ained kujutavad endast toksikoloogilist ohtu, mida kinnitab toidu teaduskomitee või Euroopa Toiduohutusamet. Kuna kõnealuste ainete toksikoloogiline ohtlikkus on teada, siis tuleb nende kasutamist reguleerida lähtuvalt uusimatest kättesaadavatest teadustulemustest. Nimetatud ainete maksimaalsete piirmäärade kehtestamisel käesolevas määruses omistas nõukogu suurt tähtsust ohtudel põhineva lähenemisviisi kasutamisele. Nõukogu leidis, et muudatusettepanekud 21 ja 40 on vastuolus vajadusega tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Nõukogu leidis, et muudatusettepanekus 46 soovitatud üldine erand III lisa B osa kohaldamisest liittoidu suhtes, millele on lisatud vaid ürte ja vürtse, on liiga üldine ega tagaks tarbijate piisavat kaitset. Nõukogu arvates on vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele III lisa B osas sätestatud maksimaalsetest piirmääradest erandi tegemine ürtide ja vürtside kasutamiseks põhjendatud tingimusel, et neid kasutatakse kohapeal valmistatavas ja tarbitavas liittoidus, mis seega ei mõjuta piiriülest kaubandust.

IV.   JÄRELDUSED

Nõukogu on seisukohal, et ühine seisukoht kajastab probleemide ja huvide tasakaalu, millega järgitakse käesoleva määruse eesmärke. Nõukogu jääb ootama konstruktiivseid arutelusid Euroopa Parlamendiga, et võtta määrus kiirelt vastu ning tagada seega kõrgetasemeline inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse.

(1)  KOM(2006) 427 lõplik.

(2)  Dok 11639/07 CODEC 775.

(3)  KOM(2007) 671 lõplik.

(4)  ELT C 168, 20.7.2007, lk 29.

(5)  Nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/388/EMÜ toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning nende tootmiseks vajalikke lähtematerjale käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 184, 15.7.1988, lk 61. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1)) asendatakse.

(6)  Heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1642/2003 (ELT L 245, 29.9.2003, lk 4)).

(7)  Lisaks nõukogu poolt juba tehtud muudatustele vajab artikkel 26 ajakohastamist seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89) jõustumisega 20. veebruaril 2008 (ELT L 39, 13.2.2008).

(8)  Vt otsus kohtuasjas 45/86: komisjon v. nõukogu, EKL 1987, lk 1493, punkt 11; otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon v. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punkt 10; otsus kohtuasjas C-268/94: Portugal v. nõukogu, EKL 1996, lk I-6177, punkt 22; ja otsus kohtuasjas C-176/03: komisjon v. nõukogu, EKL 2005, lk I-0000, punkt 45.

(9)  Vt otsus kohtuasjas C-36/98: Hispaania v. nõukogu, EKL 2001, lk I-779, punkt 59; otsus kohtuasjas C-211/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2003, lk I-8913, punkt 39; ja otsus kohtuasjas C-338/01: komisjon v. nõukogu, EKL 2004, lk I-4829, punkt 55.

(10)  ELT L 309, 26.11.2003, lk 1.

(11)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(12)  Artiklite numeratsioon käesolevas osas viitab ühise seisukoha tekstile.

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1). Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 34).

(14)  EÜT L 109, 6.5.2000, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2007/68/EÜ (ELT L 310, 28.11.2007, lk 11).

  翻译：