29.10.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 259/83

Pärsia lahe koostöönõukogu

P6_TA(2008)0181

Euroopa Parlamendi 24. aprilli 2008. aasta resolutsioon EÜ ja Pärsia lahe koostöönõukogu vahelise vabakaubanduslepingu kohta

(2009/C 259 E/15)

Euroopa Parlament,

—

võttes arvesse oma 13. juuli 1990. aasta resolutsiooni EMÜ ja Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise tähtsuse kohta (1);

—

võttes arvesse oma 22. mai 2007. aasta resolutsiooni „Globaalne Euroopa – konkurentsivõime välisaspektid” (2);

—

võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks (3);

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas. Panus ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegiasse” (KOM(2006)0567);

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ühtse Euroopa tasandi lähenemisviisi kohta riiklikele investeerimisfondidele (KOM(2008)0115);

—

võttes arvesse 31. detsembril 2001. aastal Omaani Sultaniriigi pealinnas Masqaţis Pärsia lahe koostöönõukogu riikide vahel sõlmitud majanduslepingut ning Pärsia lahe koostöönõukogu (GCC) Doha deklaratsiooni Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu tolliliidu tegevuse alustamise kohta 21. detsembril 2002. aastal;

—

võttes arvesse Lissaboni lepingu artiklit 188c ja 188n lõike 6 punkti a alapunkti v, mille alusel peab nõukogu küsima Euroopa Parlamendi nõusolekut enne mis tahes rahvusvahelise lepingu sõlmimist, mis hõlmab valdkondi, mille suhtes kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust;

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi aastaaruandeid inimõiguste kohta;

—

võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5,

A.

arvestades, et EL peaks pidama jätkuvalt prioriteetseks Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kehtestatud reeglipõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi, mis on õiglaste ja võrdsete rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ning nende järgimise parim foorum;

B.

arvestades, et inimõiguste austamine ja edendamine on oluline iga lepingu puhul, mille EL sõlmib mis tahes riigiga;

C.

arvestades, et GCC moodustab suuruselt kuuenda ELi ekspordituru ning EL on GCC peamine kaubanduspartner; arvestades ELi GCC riikidesse eksporditavate toodete mitmekesisust, millest suurima osa (2006. aastal 56 %) moodustavad masinad ja transpordivahendid, ning et EL impordib GCC riikidest peamiselt kütust ja derivaate;

D.

arvestades, et GCC riigid saavad praegu ELi üldise soodustuste süsteemi (GSP) raames kasu sooduspääsust ELi turule;

E.

arvestades, et ELi ettevõtted seisavad endiselt silmitsi tõsiste kaubandustõketega GCC riikides ning arvestades, et eelkõige kohalike ettevõtjate 50protsendilise osaluse ülemmäär takistab paljusid ELi ettevõtteid nendesse investeerimast,

1.   usub, et kaubanduslepingu sõlmimine GCCga on kasulik täiendus WTO mitmepoolsele süsteemile, eeldusel, et see ei piirdu ainult tollimaksude vähendamisega, vaid käsitleb ka kaubandusega seotud kvalitatiivseid tingimusi, kaasa arvatud tulemuslikke inimõigustealaseid sätteid, ning sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

2.   on seoses asjaoluga, et kliimamuutusega võitlemiseks vajatakse jätkusuutlikumat kaubandusstruktuuri, seisukohal, et juurdepääs energiaallikatele on küsimus, mis peaks olema allutatud mitmepoolsetele eeskirjadele, mida ei tohi kahjustada kahepoolsed kaubanduslepingud, millega võisteldakse kõige soodsamate juurdepääsutingimuste saavutamise eest;

3.   tunneb muret läbirääkimisprotsessi viivituse pärast, kuid võtab huviga teadmiseks 2007. aastal tehtud olulised edusammud; kutsub mõlemaid osapooli üles edendama oluliselt läbirääkimisi seni lahendamata küsimuste üle enne ELi ja GCC ministrite tippkohtumist 26. mail 2008. aastal;

4.   palub, et ELi institutsioonid ja GCC tugevdaksid ühtlasi ka oma poliitilist ja sotsiaalset dialoogi harmoonilisi majandussuhteid arendades ja laiendades;

Vastastikune turulepääs

5.   rõhutab lisaks kvootide ja tollimaksude vähendamisele või kõrvaldamisele turulepääsu otsustavat tähtsust, samuti mittetariifsete tõkete liberaliseerimist;

6.   palub komisjonil määratleda hoolikalt meetmed tootestandardite valdkonnas (suutlikkuse suurendamise ja inimressursside vahetamise toetamine); tuletab meelde, et kokkulepitud standardite lõppeesmärk on nende jõustamine, milleks on need vaja kaasata vaidluste lahendamise mehhanismi;

7.   peab esmatähtsaks intellektuaalomandi õiguste tulemuslikku jõustamist; nõuab niisuguse vabakaubanduslepingu (FTA) sõlmimist, mille põhikomponentideks on teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö ning intellektuaalomand;

8.   väljendab muret võimalike konkurentsimoonutuste pärast, mis tulenevad mitmetes GCC riikides riiklikest subsiidiumidest või muudest eelistest seoses toorainetele juurdepääsuga ELi ettevõtjate poolt makstavatest maailmaturuhindadest soodsamalt, ning on seisukohal, et vabakaubandusleping peaks kinnitama veel kord kehtivaid WTO eeskirju subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete kohta;

9.   väljendab muret piiriüleste investeeringute asümmeetrilise arengu pärast, seda enam, et ELi investeeringud GCC piirkonnas on vähenenud, samas kui GCC investeeringud ELis on kasvanud; teeb seega ettepaneku teha paremat koostööd konkurentsipoliitika valdkonnas;

10.   rõhutab, et kõik ekspordisubsiidiumid tuleks kaotada lühikese aja jooksul; on arvamusel, et esmatähtsaks tuleks pidada ka koguselisi piiranguid;

Valdkondlikud küsimused

11.   rõhutab, kui tähtis on lepingus teenuste ja investeerimise liberaliseerimise täiustamine koos avalike hangetega, austades vajadust tagada mõistliku hinnaga üldised, kättesaadavad ja jätkusuutlikud kõrge kvaliteediga avalikud teenused kõigile;

12.   on seisukohal, et lepinguga tuleks üritada edendada suuremat läbipaistvust ja aruandekohustust riiklike investeerimisfondide poolt tehtavate investeeringute osas;

13.   väljendab muret mittetariifsete tõkete pärast, näiteks ettevõtlusteenuste piirangud, mille puhul võib põhjendamatute piirangute vähendamine viia olukorrani, kus GCC äriühingutel on juurdepääs odavamatele ja tõhusamatele pangandus-, kindlustus- ja õigusteenustele;

14.   tervitab komisjoni eelnimetatud teatist ühtse Euroopa tasandi lähenemisviisi kohta riiklikele investeerimisfondidele, eelkõige ettepanekut koostada nende investeerimistegevust reguleeriv toimimisjuhend; rõhutab, et on oluline hinnata niisuguste fondide osalust Euroopa tundlikes sektorites;

15.   nõuab mehhanismi kaasamist, mis kohustaks GCC riikide naftakeemia tootjaid inkorporeerima oma tooraineid rahvusvaheliste hindadega; on seisukohal, et juurdepääsu madalate hindadega toorainetele tuleks lugeda subsiidiumideks, mis moonutavad ausat konkurentsi, ja seega WTO kontekstis dumpinguks;

16.   palub komisjonil edendada tulevikus euro kasutamist ELi liikmesriikide ja GCC vahelises kaubanduses;

Jätkusuutlik areng

17.   rõhutab, et täitmisele pööratavad inimõigustealased klauslid on mis tahes riigi või piirkonnaga sõlmitava vabakaubanduslepingu oluline osa ning need tuleks lepingusse kaasata lepingu peatamise klauslina;

18.   on seisukohal, et ambitsioonikas jätkusuutliku arengu peatükk on lepingu oluline osa ning tuletab meelde, et lõppeesmärk on kokkulepitud standardite jõustamine; on arvamusel, et nimetatud peatüki suhtes tuleb rakendada tavalist vaidluste lahendamise mehhanismi;

19.   on seisukohal, et ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni, ÜRO korruptsioonivastase võitluse konventsiooni ning kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelise konventsiooniga kehtestatud raamistiku ratifitseerimine ja täielik rakendamine GCC riikide poolt peab etendama olulist osa tagamaks, et vabakaubanduslepinguga kaasnevad korruptsioonivastased, läbipaistvad ja sotsiaalsed standardid;

20.   nõuab, et ÜRO 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis kehtestatud demokraatia põhimõtete ja põhiõiguste austamine oleks osapoolte siseriikliku ja rahvusvahelise poliitika alus; innustab pingutusi, mida GCC riigid on teinud naiste diskrimineerimise, eelkõige tööturul esineva diskrimineerimise küsimuse lahendamisel.

21.   eeldab, et leping kohustab osapooli ratifitseerima keskseid Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioone ja tagama nende tulemusliku rakendamise; nõuab tungivalt, et komisjon uuriks, milliseid stiimuleid on võimalik pakkuda riikidele, kes parandavad töönorme, eelkõige võõrtöötajate osas, kes moodustavad suurema osa enamiku GCC riikide tööjõust;

22.   teeb ettepaneku kehtestada mehhanism, mille abil tunnustatud inimõiguste organisatsioonid, töötajate ja tööandjate organisatsioonidel saavad esitada meetmete võtmiseks taotlusi, mis vaadatakse läbi kindla perioodi jooksul ning millega võivad kaasneda jätkuvad järelmeetmed ja läbivaatamise sätted, et säilitada surve töötajate õiguste rikkumise vastu;

23.   palub komisjonil esitada ajakohastatud jätkusuutlikkuse mõjuhinnang eelkõige meetmete suhtes, mis võivad olla vajalikud teatud rühmadele või valdkondadele avalduva negatiivse mõju leevendamiseks;

24.   palub komisjonil võtta arvesse vastastikusest liberaliseerimisest tulenevat kaubandusstruktuuri muutust ning eriti selle mõju üldise soodustussüsteemi soodustustest tulenevate eeliste kaotusele, et määratleda optimaalne tollimaksude vähendamine;

25.   rõhutab, et lisaks vabakaubanduslepingule tuleks edendada ELi ja GCC vahelist koostööd eelkõige niisugustes valdkondades nagu säästev areng, kliimamuutus ja energiatõhusus, hõlmates ka GALILEO programmi ja taastuvenergia sätteid;

26.   kutsub mõlemat osapoolt üles kinnitama tugevdatud koostöö valdkondi Euroopa – Vahemere piirkonna kehtiva partnerluse raames, eriti otseste välisinvesteeringute valdkonnas;

Euroopa Parlamendi roll

27.   eeldab, et Lissaboni leping jõustub enne läbirääkimiste lõpulejõudmist, mistõttu Euroopa Parlament peab andma sellist tüüpi lepingule oma nõusoleku; kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile 2001. aasta läbirääkimisvolitusi;

*

* *

28.   teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja GCC riikide valitsustele ja parlamentidele ning GCC peasekretärile.

(1)  EÜT C 231, 17.9.1990, lk 216.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0196.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2007)0206.

  翻译：