22.1.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
CE 16/44 |
Broneeringuinfo kasutamine õiguskaitse eesmärkidel
P6_TA(2008)0561
Euroopa Parlamendi 20. novembri 2008. aasta resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel
(2010/C 16 E/08)
Euroopa Parlament,
— |
võttes arvesse komisjoni avaldust suuliselt vastatavale küsimusele (B6-0476/2008) järgnenud arutelul 21. oktoobril 2008. aastal ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu raamotsus broneeringuinfo kasutamise kohta õiguskaitse eesmärkidel (KOM(2007)0654); |
— |
võttes arvesse eespool nimetatud ettepaneku üle ministrite ja töörühmade tasemel toimuvaid arutelusid nõukogus; |
— |
võttes arvesse Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma esitatud arvamusi; |
— |
võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone (1) ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu, (2) ELi ja Kanada vahelise broneeringuinfo alase lepingu (3) ning ELi ja Austraalia vahelise broneeringuinfo alase lepingu (4) kohta; |
— |
võttes arvesse kodukorra artikli 108 lõiget 5, |
A. |
arvestades, et ELi institutsioonide ja liikmesriikide järgitavad andmekaitse põhimõtted on määratletud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8, Euroopa Liidu põhiõiguste harta (põhiõiguste harta) artiklites 7 ja 52, EÜ asutamislepingu artiklis 286, üksikisikute kaitset isikuandmete automaattöötlusel käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni 108 (konventsioon 108) artiklis 5, ning teiseste õigusaktidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (5) ja nõukogu raamotsuse eelnõus kriminaalasjadega seotud politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta; |
B. |
arvestades, et mis tahes uued ELi õigusaktid peavad olema kooskõlas proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõtetega, mis on sätestatud EÜ asutamislepingu artiklis 5 ja protokollis 30, |
Menetluslikud tahud
1. tunnistab vajadust tihedamaks koostööks Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil võitluses terrorismi ja raskete õigusrikkumistega; tunnistab, et andmete kogumine ja töötlemine võib olla väärtuslik vahend õiguskaitse tagamisel;
2. on arvamusel, et õiguskaitseasutuste käsutusse tuleks anda kõik vahendid oma ülesannete täitmiseks, sh juurdepääs andmetele; rõhutab siiski, et kuna sellised meetmed mõjutavad märkimisväärselt liidu kodanike eraelu, peab nende vajalikkus, proportsionaalsus ja kasulikkus seoses püstitatud eesmärkide saavutamisega olema veenvalt põhjendatud, ning toonitab, et tuleb luua tõhusad kaitsemeetmed eraelu puutumatuse ja õiguskaitse tagamiseks; on veendunud, et see on eeltingimus vajaliku poliitilise õiguspärasuse saavutamiseks meetmele, mida kodanikud võivad käsitada kui ebakohast tungimist nende eraellu;
3. peab kahetsusväärseks, et komisjoni ettepaneku sõnastus ja põhjendus on jätnud nii palju õiguslikult ebamääraseks selles osas, mis puutub vastavusse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja põhiõiguste hartaga, kuid samuti oma õigusliku alusega, mis on tõstatanud küsimuse Euroopa Parlamendi asjakohasest rollist selles õigusloomemenetluses; märgib, et samasugune mure ettepaneku õiguskindluse puudumise pärast:
— |
kajastub Põhiõiguste Ameti, Euroopa andmekaitseinspektori, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma esitatud arvamustes; |
— |
sunnib nõukogu põhjalikult läbi vaatama selles valdkonnas tulevikus tehtava ELi algatuse võimaliku ulatuse ja mõju ning koguma märkimisväärsel hulgal lisateavet, sh eespool nimetatud arvamused; |
4. on seisukohal, et selles olukorras jätab Euroopa Parlament endale õiguse avaldada ametlik arvamus vastavalt ametlikule nõuandemenetlusele siis, kui käesolevas resolutsioonis tõstatatud küsimustega on hakatud nõuetekohaselt tegelema ning on antud minimaalne hulk vajalikku teavet;
5. avaldab tugevat kahtlust ELi broneeringuinfo süsteemi loomise ettepaneku ja selles sisalduvate kaitsemeetmete vajalikkuse ja lisandväärtuse suhtes, vaatamata komisjoni ja nõukogu senini nii suuliselt kui ka kirjalikult antud seletustele ja selgitustele; märgib lisaks, et paljudele Euroopa Parlamendi, artikli 29 alusel loodud töörühma ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühma, Euroopa andmekaitseinspektori ja Põhiõiguste Ameti poolt tõstatatud küsimustele ei ole rahuldavalt vastatud;
6. jagab Põhiõiguste Ameti seisukohta, et lihtsalt asjaolu, et ärialased andmebaasid on kättesaadavad, ei õigusta nende automaatset kasutamist õiguskaitse eesmärkidel; lisaks sellele saaks samu või veel paremaid tulemusi õiguskaitseorganite vastastikuse õigusabi parandamise teel;
7. kutsub nõukogu juhul, kui ta kavatseb jätkata komisjoni teksti analüüsi, võtma arvesse käesoleva resolutsioonis toodud soovitusi ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 nõuete kohaselt õigustama tungivast ühiskondlikust vajadusest tekkinud tingimusi, mis muudaksid selle uue ELi poolse sekkumise „vajalikuks”; peab vajalikuks ELi broneeringuinfo süsteemi loomiseks toetada nimetatud minimaalseid tingimusi; on valmis andma oma panuse ning osalema selles töös kõikidel tasanditel;
8. kordab oma üleskutset selgitada vahekorda broneeringuinfo kasutamise ja selliste meetmete vahel nagu nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid, (6) kavandatav riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, reisiloa elektrooniline süsteem, biomeetrilised andmed passides ja viisades, Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2320/2002, millega kehtestatakse tsiviillennundusjulgestuse valdkonna ühiseeskirjad, (7) ning riiklikud piirikaitsekavad; märgib kahetsusega, et mõnede nimetatud meetmete rakendamine on märkimisväärselt hilinenud, ning on seisukohal, et täielik ja süstemaatiline kasutusel olevate ELi ja Schengeni julgeolekualase koostöö nende mehhanismide ja vahendite hindamine, mille eesmärgiks on lennundusjulgestuse tagamine, välispiiride kaitse ja võitlus terrorismiga, võiks aidata hinnangu andmisel kavandatava ELi broneeringuinfo süsteemi lisandväärtusele;
9. tuletab meelde, et arutelu ettepaneku õigusliku aluse üle jätkub, ja kordab, et ELi lepingu artikli 47 kohaselt peab õigusaktidega politsei- ja õigusalase koostöö raames kaasnema vajalik ühenduse meede, mis tuleb vastu võtta kaasotsustamismenetluse teel koos Euroopa Parlamendiga kõikide esimese samba aspektide, eelkõige nende osas, mis määratlevad ettevõtjate kohustuste ulatuse (8);
10. tuletab meelde, et Euroopa Ühenduste Kohus juba seadis ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu vale õigusliku aluse tõttu kahtluse alla; kutsub seetõttu komisjoni üles hoolikalt uurima, milline on asjakohane õiguslik alus;
11. on seisukohal, et seoses uute õigusaktide esitamisega peavad riikide parlamendid olema täielikult kaasatud õigusloomeprotsessi, arvestades ettepaneku mõju nii liikmesriikide kodanikele kui ka riiklikule õiguskorrale;
12. rõhutab, et võimalik tulevane õigusakt, mis kehtestab ELi broneeringuinfo süsteemi ELi politseikoostöö uueks raamistikuks, peaks sisaldama sätteid rakendamise, kohaldamise, kasulikkuse ja kaitsemeetmete rikkumiste perioodiliste hindamiste kohta; on seisukohal, et liikmesriikide parlamendid, Euroopa andmekaitseinspektor, artikli 29 alusel loodud töörühm ja Põhiõiguste Amet peaksid olema kutsutud osalema nii läbivaatamisel kui ka hindamisel; on seisukohal, et seetõttu peaks uus õigusakt sisaldama aegumisklauslit;
13. rõhutab sellega seoses, et iga liikmesriik kannab esmast vastutust sellise broneeringuinfo kogumise ja andmekaitse eest; toonitab, et kaitsemeetmed on kohustuslikud, kui sellist broneeringuinfot edastatakse, vahetatakse või kantakse üle teistesse liikmesriikidesse; on seetõttu arvamusel, et juurdepääs liikmesriikide poolt vahetatavale broneeringuinfole peaks olema rangelt piiratud ainult nende asutustega, kes võitlevad terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega; on seisukohal, et muudele õiguskaitseorganitele võib anda juurdepääsu vaid kohtu loal;
Subsidiaarsuse põhimõte
14. märgib kahetsusega, et vajadust ühenduse meetmete järele ei ole veel piisavalt tõestatud; peab sellega seoses küsitavaks komisjoni väidet, et ettepaneku eesmärk on liikmesriikide kavade ühtlustamine, sest ainult vähestel liikmesriikidel on olemas või kavandamisel süsteem broneeringuinfo kasutamiseks õiguskaitse ja muudel eesmärkidel; on seetõttu seisukohal, et komisjoni ettepanek ei ühtlusta riiklikke süsteeme (sest neid pole olemas), vaid paneb kõigile liikmesriikidele lihtsalt kohustuse selline süsteem luua;
15. märgib, et komisjon teeb ettepaneku detsentraliseeritud süsteemi loomiseks, mis muudab Euroopa lisandväärtuse veelgi ebaselgemaks;
Proportsionaalsuse põhimõte
16. tuletab meelde, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 8 ning põhiõiguste harta artiklis 52 nõutakse, et selline massiivne isikuandmete kaitse õiguse rikkumine peab olema õiguspärane, põhjendatud pakilise sotsiaalse vajadusega, õigusaktides sätestatud ning proportsionaalne seatud eesmärgiga, mis peab olema demokraatlikule ühiskonnale vajalik ning õiguspärane; sellega seoses mõistab kõnesoleva kavandatud politseikoostöö meetme puhul hukka asjaolu, et selle eesmärgid ei piirdu selliste küsimustega nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu;
17. väljendab muret selle üle, et sisuliselt annab ettepanek õiguskaitseorganitele volitamata juurdepääsu kõigile andmetele; juhib tähelepanu sellele, et komisjon ei näidanud vajadust uute õiguskaitsevolituste järele ega seda, et kõnealust eesmärki ei õnnestu saavutada vähem ulatuslike meetmetega; kritiseerib asjaolu, et puudub teave selle kohta, mil moel olemasolevad õiguskaitsevolitused vajadustele ei vasta ning kus ja millal ametivõimudel ilmselgelt ei piisanud volitusi seatud eesmärgi täitmiseks; nõuab allpool nimetatud olemasolevate meetmete läbi vaatamist enne ELi broneeringuinfo süsteemi edasiarendamist;
18. võtab teadmiseks komisjoni väite, et EL on suutnud hinnata broneeringuinfo väärtust ja mõistnud selle potentsiaali õiguskaitse tagamisel, kuid rõhutab, et tänaseni puuduvad tõendid sellise väite põhjendamiseks, arvestades et:
— |
Ameerika Ühendriikide poolt seni esitatud informatsiooni ei saa tõsiselt võtta ning USA pole kunagi lõplikult tõestanud, et võitluses terrorismi ja raskete kuritegude vastu oleks vaja broneeringuinfo massilist ja süstemaatilist kasutamist; |
— |
ELi ja USA vahelise broneeringuinfo alase lepingu seni ainsal ühisel läbivaatamisel hinnati üksnes lepingu rakendamist, mitte aga selle tulemusi; |
— |
Ühendkuningriigi broneeringuinfo kasutamise süsteemi esialgsed tulemused viitavad muudele õiguskaitse eesmärkidele kui terrorismivastane võitlus ja need ei kuulu komisjoni ettepaneku kohaldamisalasse, samuti broneeringuinfo kasutamisele konkreetsetes käimasolevates juurdlustes, mida viiakse läbi asjaomase määruse alusel ja nõuetekohase põhjendusega, seni ei ole tulemused kinnitanud massilise broneeringuinfo kogumise ja kasutamise kasulikkust terrorismivastases võitluses; |
Eesmärgipärasus
19. rõhutab, et eesmärgipärasuse põhimõte on üks andmekaitse aluspõhimõtteid; märgib, et eelkõige konventsioonis nr 108 sätestatakse, et isikuandmeid „tuleb koguda õiguspärastel ja täpselt määratletud eesmärkidel ning mitte kasutada viisil, mis ei vasta neile eesmärkidele” (artikli 5 punkt b); märgib ka, et sellest põhimõttest võib kõrvale kalduda ainult seadusega ettenähtud korras ning juhul, kui see on vajalik abinõu demokraatlikus ühiskonnas, et muu hulgas „võidelda kuritegevuse vastu” (artikkel 9); juhib tähelepanu Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, mis on näidanud, et sellised erandid peavad olema proportsionaalsed, täpsed ja etteaimatavad vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikele 2;
20. taunib asjaolu, et eesmärgid ei ole täpselt piiritletud, mis on piirangumeetmete rakendamisel oluline tagatis, ning arvab, et selline kaitse on veelgi tähtsam salajaste jälgimismeetmete puhul, sest sellises olukorras on omavolilise tegutsemise oht suurem; arvab, et kuna deklareeritud eesmärgid ja mõisted on ebatäpsed ja ebamäärased, tuleks need rangelt määratleda, et vältida ELi broneeringuinfo süsteemi vastaseid õiguslikke ründeid;
21. kordab, et broneeringuinfo võib olla väga kasulik toetav lisatõendusmaterjal teadaolevalt terrorismis kahtlustatavate ja nende kaasosaliste asjas toimuvas konkreetses juurdluses; märgib siiski, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks broneeringuinfost kasu potentsiaalsete terroristide leidmiseks sooritatavate automatiseeritud massotsingute ja riskikriteeriumidel või -mudelitel põhineva analüüsi juures (s.t profiilide koostamisel või andmeotsingul) (9);
22. rõhutab lisaks, et ELi andmekaitse eeskirjad piiravad profiili koostamise kasutamist isikuandmete põhjal (põhiõiguste harta artikkel 8 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon); ühineb seetõttu Põhiõiguste Ameti seisukohaga, et broneeringuinfo põhjal profiilide koostamine peaks lähtuma luureteenistuste andmetest ning toimuma üksikjuhtudel ja faktiliste andmete põhjal;
23. toonitab oma murelikkust meetmete pärast, millega nähakse ette broneeringuinfo valimatu kasutamine profiilide koostamiseks ja riskianalüüsi parameetrite määratlemiseks; tuletab meelde, et igasugune profileerimine etnilise ja rahvusliku päritolu, usu, seksuaalse sättumuse, soo, vanuse või terviseseisundi põhjal tuleks selgesõnaliselt keelustada kui tegevus, mis on kokkusobimatu igasuguse diskrimineerimise keelamisega, nagu see on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas;
24. tuletab meelde, et ettepaneku kohaldamisala igasuguse laiendamise korral peavad komisjon ja nõukogu täpselt selgitama, kuidas hakatakse iga teatatud eesmärgi puhul broneeringuinfot kasutama ja miks olemasolevad õiguskaitsevolitused pole küllaldased; on seisukohal, et iga konkreetse eesmärgi puhul tuleb määrata asjakohane õiguslik alus;
Isikuandmete kaitse
25. rõhutab, et igasuguse ELi broneeringuinfo süsteemi vaieldamatu eeltingimus on piisava andmekaitseraamistiku vastuvõtmine kolmanda samba raames, samuti broneeringuinfo edastamise ja kasutamise selliste konkreetsete eeskirjade vastuvõtmine, mida ELi esimese ja kolmanda samba andmekaitseraamistik ei hõlma; rõhutab vajadust selgitada, milliseid andmekaitse-eeskirju kohaldatakse broneeringuinfo üksuste (PIU) suhtes, ning vajadust tagada igasuguse broneeringuinfo kättesaadavuse, edastamise ja kasutamise jälgitavus;
26. rõhutab, et tundlikke andmeid võib kasutada vaid konkreetsetel üksikjuhtudel, seoses juurdluse või vastutuselevõtmisega ning vastava volituse alusel; võtab teadmiseks lennuliinide mure, et tundlikke andmeid ei saa üldisest teabest välja sõeluda; nõuab seepärast põhiõiguste ameti arvamuses soovitatud rangete tingimuste seadmist nimetatud andmete töötlemisele broneeringuinfo üksustes;
Rakendamise üksikasjad
27. märgib, et komisjon ei suuda kavandatud andmete säilitamise aega põhjendada; arvab aga, et riskiindikaatorite väljatöötamiseks ning reisimis- ja käitumisharjumuste kindlakstegemiseks peaks aga anonüümseks muudetud andmetest piisama; lisaks arvab, et broneeringuinfo süsteemi kohaldamisala laiendamise korral tuleb andmete säilitamise aega põhjendada iga eraldi eesmärgi osas;
28. kordab, et andmete edastamine peaks toimuma üksnes nn tõukemeetodil ning et kolmandad riigid ei peaks saama otsest juurdepääsu ELi broneerimissüsteemide broneeringuinfole;
29. tervitab ettepanekus väljendatud ideed koostada ammendav nimekiri kõigist broneeringuinfole juurdepääsu omavatest üksustest;
30. rõhutab, et broneeringuinfo edastamisel kolmandatele riikidele võib andmeid edastada ainult juhul, kui asjaomased kolmandad riigid tagavad piisava kaitsetaseme (nagu on sätestatud direktiivis 95/46/EÜ ning Europoli ja Eurojusti asutamist käsitlevates õigusaktides) või asjakohased kaitsemeetmed (kooskõlas konventsiooniga 108), ja et andmeid tuleks edastada vaid seoses konkreetsete üksikjuhtumitega;
31. kordab, et reisijatele tuleb anda süsteemi üksikasjade ja nende õiguste kohta täielikku teavet kergesti kättesaadaval kujul ning et liikmesriikide asutused vastutavad sellise teabe jagamise eest; teeb ettepaneku võtta eeskujuks lennujaamade teabe pardalemineku keelu kohta; peab väga tähtsaks reisijate juurdepääsu-, heastamis- ja edasikaebamisõiguse määratlemist;
32. nõuab, et broneeringuinfo andmetekaitse kohta kehtestataks üksikasjalikud ja ühtlustatud eeskirjad, mis käsitleksid nii infotehnoloogilisi lahendusi kui ka lubade andmise ja juurdepääsu eeskirju;
Mõju lennuettevõtjatele
33. märgib, et lennuettevõtjad koguvad broneeringuinfot äriotstarbel ning andmeid ei koguta nii süstemaatiliselt, et kõik andmeväljad oleksid täidetud; nõuab, et lennuettevõtjatelt ei nõutaks täiendavate andmete kogumist lisaks neile, mida nad koguvad ärilistel eesmärkidel; on seisukohal, et lennuettevõtjatelt ei tohiks nõuda andmete täielikkuse ja täpsuse kontrollimist, ning neid ei tohiks ebatäielike või ebaõigete andmete eest karistada; nõuab ELi broneeringuinfo süsteemiga seotud kulude selget hindamist; arvab, et kõik lisakulud peavad kandma andmeid küsivad osapooled;
Vahendajad/broneeringuinfo üksused
34. nõuab broneeringuinfo üksuste rolli ja pädevuse selget määratlemist, eriti läbipaistvuse ja demokraatliku aruandekohustuse mõttes ning asjakohaste andmekaitse-eeskirjade kehtestamiseks; taotleb broneeringuinfo üksuste rolli piiramist andmete edastamisega pädevatele asutustele, tagamaks, et riskianalüüsidega tegelevad üksnes pädevad asutused ja üksnes seoses uurimistegevusega; palub selgitusi õigusaktide kohta, millega reguleeritakse broneeringuinfo üksuste koostatavaid riskianalüüse ja andmekaitseasutuste vastutust juhul, kui liikmesriigid loovad koostöös ühise broneeringuinfo üksuse;
*
* *
35. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa andmekaitseinspektorile, põhiõiguste ametile, artikli 29 töörühmale ning politsei- ja õigusalase koostöö töörühmale.
(1) ELT C 61 E, 10.3.2004, lk 381; ELT C 81 E, 31.3.2004, lk 105; ELT C 103 E, 29.4.2004, lk 665; ELT C 157 E, 6.7.2006, lk 464; ELT C 305 E, 14.12.2006, lk 250; ELT C 287 E, 29.11.2007, lk 349; ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 564; Vastuvõetud tekstid, 22.10.2008, P6_TA(2008)0512.
(2) ELT L 204, 4.8.2007, lk 18.
(3) ELT L 82, 21.3.2006, lk 15.
(4) ELT L 213, 8.8.2008, lk 49.
(5) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
(6) ELT L 261, 6.8.2004, lk 24.
(7) EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.
(8) Vt eriti nõukogu õigusteenistuse arvamust selle teema kohta ja kohtujuristi 14. oktoobril 2008. aastal esitatud ettepanekut kohtuasjas C-301/06 (Iirimaa v. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu) andmete säilitamist käsitleva direktiivi 2006/24/EÜ kohta.
(9) Kongressi Uurimisteenistuse aruanne USA Kongressile „Andmeotsing ja siseriiklik julgeolek.” Ülevaade – Jeffrey Seifert. „Tulemuslik terrorismivastane võitlus ja ennetava andmeotsingu tagasihoidlik roll” – CATO instituut; „Üksikisiku privaatsuse kaitse terrorismivastases võitluses. Programmi hindamisraamistik”; „Unistuste julgeolekupääset ei ole olemas” – Frank Kuipers, Clingendael Institute, august 2008.