[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.8.2008

KOM(2008) 517 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega säilitatakse dumpinguvastased tollimaksud Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabiast ja Koreast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (edaspidi „algmäärus“), kohaldamist Valgevenest, Korea Vabariigist, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva sünteetilise polüesterstaapelkiu impordi suhtes. |

Üldine taust Käesolev ettepanek tehakse seoses algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 10. märtsi 2005. aasta määrus (EÜ) nr 428/2005, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2852/2000, millega kehtestatakse Korea Vabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning lõpetatakse Taiwanist pärineva kõnealuse impordi suhtes kohaldatav dumpinguvastane menetlus. (ELT L 71, 17.3.2005, lk 1–33). |

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on algmääruse sätete kohaselt olnud võimalus uurimise käigus oma huvisid kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmääruses ei nähta ette üldist mõju hindamist, ent sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata. |

Ettepaneku õiguslik külg |

Kavandatud meetmete kokkuvõte Lisatud ettepanek seisneb osalises vahepealses läbivaatamises, mis piirdub ühenduse huvidega seoses menetluse käivitamise hetkel (30. august 2007) kehtivate dumpinguvastaste meetmetega polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Tehakse ettepanek säilitada dumpinguvastased meetmed Korea Vabariigist, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005 kehtestatud tasemel ja mitte tagasiulatuvalt tühistada Valgevene vastu suunatud dumpinguvastaseid meetmeid, mis kehtisid 22. juunist 11. oktoobrini 2007. Kõnealune ettepanek põhineb otsustavatel järeldustel, mis näitavad, et ei ole ühtegi ühenduse huvidest tulenevat põhjust, mille tõttu peaks komisjon tunnistama kehtivad meetmed menetluse käivitamise hetkest kehtetuks. Seetõttu tehakse ettepanek, et nõukogu võtab vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel asutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus peab olema minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt: määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased, sest algmääruses ei nähta ette muid võimalusi. |

Mõju eelarvele |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega säilitatakse dumpinguvastased tollimaksud Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabiast ja Koreast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad ja läbivaatamisele kuuluvad meetmed

1. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 428/2005[2] kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Saudi Araabiast pärineva polüesterstaapelkiu (mida on üksikasjalikumalt määratletud allpool põhjenduses 15) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja muudeti määrust (EÜ) nr 2852/2000, millega kehtestati Korea Vabariigist (edaspidi „Korea“) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. 8. juulil 2008 tühistas Esimese Astme Kohus osaliselt nõukogu määruse (EÜ) nr 428/2005 artikli 2 seoses Euroopa Ühendusse eksporditavate toodete, mida toodab ja ekspordib Korea ettevõte Huvis Corp, suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksuga[3].

2. Aegunud ja läbivaatamisele kuuluvad meetmed

2. Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1799/2002 kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes[4]. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmed aegusid 11. oktoobril 2007.

3. Varasemad uurimised seoses Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordiga.

3. Pärast kaebuse tagasivõtmist lõpetas komisjon otsusega 2007/430/EÜ[5] (edaspidi „lõpetamisotsus“) dumpinguvastase menetluse seoses Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordiga (edaspidi „varasem uurimine“). Vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 1 oldi seisukohal, et dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamine impordi suhtes Malaisiast ja Taiwanist ei olnud vastuolus ühenduse huvidega.

4. Käesolev uurimine

4. Olles teinud kindlaks, et leidus piisaval hulgal esmapilgul usutavaid tõendeid, et sel ajal kehtivad meetmed võisid mitte enam kohased olla, kuna nende säilitamine võis olla vastuolus ühenduse huvidega, algatas komisjon omal algatusel 30. augustil 2007 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatisega[6] osalise vahepealse läbivaatamise kõnealusel kuupäeval kehtivate nende meetmete suhtes, mida kohaldati Valgevenest, Koreast, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „vaatlusalused riigid“) pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes. Läbivaatamine piirdub väljaselgitamisega, kas meetmete jätkuv rakendamine on või ei ole vastuolus ühenduse huvidega, millele järgnev otsus jõustuks potentsiaalselt tagasiulatuvalt 22. juunist 2007, s. o. alates kõneluste meetmete rakendamise lõpetamist käsitleva otsuse jõustumisest.

5. Nagu eespool öeldud, aegusid Valgevenest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed 11. oktoobril 2007. Selle tulemusena katkestati Valgevenega seotud läbivaatamine. Seda teostati aga ametlikult kõnealuse kuupäevani ja komisjon kaalus eriti 22. juunist 2007 kuni 11. oktoobrini 2007 kehtinud meetmete tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamise küsimust, juhul kui järeldused peaksid seda õigustama.

5. Asjaomased isikud

6. Komisjon andis menetluse algatamisest ametlikult teada ühenduse tootjatele, tarnijatele, importijatele ja kasutajatele, samuti kasutajate ja tootjate ühendustele, eksportijatele ja asjaomaste riikide esindajatele. Kõigil huvitatud isikutel oli võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist.

7. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, tagati ärakuulamine. Täielikud vastused küsimustikule saadi 12 tootjalt, 10 kasutajalt, 3 importijalt, ühelt Euroopa tootjate ühenduselt, ühelt Austria-Saksa tootjate ühenduselt, ühelt Saksa kasutajate liidult, kahelt kõnealusesse liitu kuuluvalt ühenduselt ja ühelt Euroopa kasutajate ühenduselt.

8. Lisaks esitasid komisjonile oma seisukoha teised tootjad, kasutajad ja importijad, kes ei esitanud täielikke vastuseid küsimustikule.

9. Uurimises osalenud tootjate ja kasutajate hulgas on kaks vertikaalselt integreeritud rühma, mis toodavad polüesterstaapelkiudusid (osaliselt või täielikult) omatarbimiseks.

10. Ka üks Hiina eksportijate ühendus ja kaks Korea eksportijat, keda aitasid nende ametiasutused, on oma seisukohad esitanud.

11. Valgevene ja Saudi Araabia eksportijad ei esitanud oma seisukohti. Lisaks ei kommenteerinud ükski isik nende kahe riigiga seotud meetmeid.

12. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta vajalikuks pidas, et kindlaks teha, kas jätkuv meetmete rakendamine on vastuolus ühenduse huvidega. Kontrollkäigud tehti järgmiste huvitatud isikute valdustesse:

a) ühenduse tootjad

- Silon (Tšehhi Vabariik)

- Trevira GmbH (Saksamaa)

- Advansa (Saksamaa)

- Wellman International Ltd (Iirimaa)

b) ühenduse kasutajad

- PGI Nonwovens B.V (Holland)

- Libeltex BVBA (Belgia)

- Lück GmbH (Saksamaa)

c) ühenduse kasutaja ja tootja

- ORV Manufacturing SpA (Itaalia)

d) kasutajate ühendused

- Gesamtverband Textil + Mode (Saksamaa tekstiili- ja moetööstuse liit)

- Edana (Euroopa ühekordselt kasutatavate toodete ja lausmaterjalide liit)

6. Uurimisperiood

13. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2006 kuni 30. juunini 2007. Hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2004 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

14. Tuletatakse meelde, et varasema uurimise puhul hõlmas uurimisperiood ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 ning hindamiseks oluliste suundumuste uurimise periood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2005.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

15. Vaatlusalune toode on sama, mis põhjendustes 1 kuni 3 nimetatud uurimistel: kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud. Praegu kuuluvad need CN-koodi 5503 20 00 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks.

16. Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

C. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1. Tarbimine ühenduses

17. Ühenduse kogutarbimine tehti kindlaks EUROSTATi impordi- ja ekspordistatistika ja ühenduse tootmisharu (nagu seda on määratletud allpool põhjenduses 26) ning muude ühenduse tootjate toodangu põhjal.

Tabel 1

Ühenduse tarbimine | 2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Maht tonnides | 834 141 | 843 579 | 822 509 | 823 667 |

Indeks (2004=100) | 100 | 101 | 99 | 99 |

18. Nagu ülaltoodud tabelis näidatud, on polüesterstaapelkiudude tarbimine vaatlusaluse perioodi kestel veidi vähenenud. Selline suundumus on selgeks kontrastiks varasemas uurimises vaadeldud olukorrale, kus, nagu on öeldud määruses, millega kehtestatakse ajutine tollimaks[7], suurenes tarbimine ühenduses kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi kestel (2002(2005) 3 % võrra.

2. Import Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist, Saudi Araabiast ja Koreast: maht, turuosa ja impordihinnad

19. Impordimaht vaatlusalustest riikidest ühendusse vähenes alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 28 % võrra ning turuosa langes 24,4 %-lt 18 %-le, samas kui hinnad tõusid 16 % võrra. Andmed põhinevad EUROSTATi statistikal.

Tabel 2

Import vaatlusalustest riikidest | 2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Korea |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 122 260 100 | 108 407 87 | 111 967 92 | 133 574 109 |

Turuosa | 15,1 % | 13,2% | 14,1 % | 16,9 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 0,987 100 | 1,115 113 | 1,079 109 | 1,114 113 |

Hiina Rahvavabariik |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 45 713 100 | 38 103 83 | 2283 5 | 8935 20 |

Turuosa | 5,7 % | 4,6 % | 0,3 % | 1,1 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 0,92 100 | 0,97 105 | 1,06 115 | 1,10 120 |

Valgevene |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 1771 100 | 153 8 | 81 4,5 | 43 2,4 |

Turuosa | 0,2 % | 0 % | 0 % | 0 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 0,97 100 | 1,17 121 | 1,16 120 | 1,26 130 |

Saudi Araabia |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 27 805 100 | 6433 23 | 450 2 | 72 0.3 |

Turuosa | 3,4 % | 0,8 % | 0,1 % | 0 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 0,93 100 | 1,05 113 | 1,21 130 | 0,9 97 |

Vaatlusalused riigid kokku |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 197 549 100 | 153 096 77 | 114 781 58 | 142 624 72 |

Turuosa | 24,4 % | 18,7 % | 14,5 % | 18 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 0,96 100 | 1,08 112 | 1,08 112 | 1,11 116 |

20. Koreast pärineva impordi järsk kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tulenes peamiselt ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimese semestri jooksul[8]. Nii Korea kui Taiwan on mõlemad kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu peamised tarnijad. Kuna Taiwanist pärineva impordi suhtes kehtestatud ajutise tollimaksu tase ulatus teatavate äriühingute jaoks 29,5 protsendini, otsustasid ühenduse importijad hankida kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu Koreast, kus dumpinguvastase tollimaksu tase oli oluliselt madalam.

3. Import muudest kolmandatest riikidest: maht, turuosa ja impordihinnad

Tabel 3

Import muudest kolmandatest riikidest | 2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Maht (tonnides) Indeks (2004=100) | 171 633 100 | 225 748 132 | 278 392 162 | 256 291 149 |

Turuosa | 21 % | 28 % | 35 % | 32 % |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 1,09 100 | 1,20 110 | 1,15 106 | 1,15 106 |

21. Vaatlusaluse perioodi kestel on import muudest kolmandatest riikidest suurenenud 49 % võrra. Sellise kasvu põhjus on seotud dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes märtsis 2005 ja dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamisega Indoneesiast, Taist ja Indiast pärineva impordi suhtes oktoobris 2006.

22. Kokkuvõttes on import seega kõnealuse perioodi jooksul suurenenud umbes 370 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini. Kui võtta alguspunktiks varasema uurimise uurimisperiood, on kasv olnud umbes 380 kilotonnilt ligikaudu 400 kilotonnini.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU OLUKORD

1. Koostöö tase

23. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel tootis polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Ühenduse tootjad tegid kõnealuses uurimise käigus väga head koostööd. 19 ühenduse tootja hulgast 12 tootjat, kelle arvele langeb 70 % toodangust, tegid täit koostööd kogu uurimise ajal. Muud ühenduse tootjad on esitanud oma seisukohad seoses kõnealuse uurimisega, kuid nad ei teinud täielikku koostööd. Lisaks on kaks tootjate ühendust (CIRFS ja IVC)[9] samuti oma kommentaarid esitanud. Peale selle on kõik ühenduse tootjad esitanud andmed oma tootmise kohta. Arvestades kõiki esitatud seisukohti (üksiktootjatelt ja ühendustelt), võib järeldada, et tootjad, kelle toodang moodustab 88 % ühenduse toodangust, on oma seisukohad esitanud ning on kõnealuste meetmete lõpetamise vastu. See koostöö tase on oluliselt kõrgem kui varasemas uurimises, kus ainult kolm äriühingut, kelle toodang moodustab veidi enam kui 25 % ühenduse toodangust, ja üks tootjate ühendus (CIRFS) tegid komisjoniga koostööd ning võtsid seejärel kaebuse tagasi.

24. Komisjon uuris kõiki asjakohaseid ühenduse tootjate olukorda mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

2. Ühenduse toodangu ja ühenduse tootmisharu määratlus

25. Nagu eespool öeldud, tootis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel polüesterstaapelkiudu 19 ühenduse tootjat. Need 19 tootjat esindavad seega kogu ühenduse toodangut algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

26. 12 ühenduse tootjat (Advansa GmbH, Fibracat Europa S.L., Fidion S.r.l., Frana Polifibre SpA, Greenfiber International S.A., IMP Comfort Sp.z o.o., Märkische Faser, Nurel S.A., ORV Manufacturing SpA, Silon s.r.o., Trevira GmbH ja Wellman International Ltd) tegid kõnealuses uurimises täielikult koostööd. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootsid nad 347 640 tonni ning nende toodang moodustas 70 % ühenduse toodangust. Järelikult esindasid nad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vaatlusaluse toote ühenduse kogutoodangu enamikku.

27. Seepärast otsustati, et need 12 ühenduse tootjat, kes on uurimises täielikult koostööd teinud, moodustavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Edaspidi nimetatakse neid „ühenduse tootmisharuks“.

3. Ühenduse tootmisharu majanduslik olukord

Toodang

28. Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini arenesid ühenduse tootmisharu toodang ja turuosa järgmiselt:

Tabel 5

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tootmismaht (tonnides) Indeks (2004=100) | 317 450 100 | 307 043 97 | 321 127 101 | 347 640 110 |

Turuosa | 36,9 % | 32,4 % | 38,6 % | 41,8 % |

29. Pärast langust 2005. aastal on ühenduse toodang kasvanud 10 % võrra võrreldes 2004. aasta olukorraga. See tõus on muu hulgas seotud uute polüesterstaapelkiudude tootmisettevõtete rajamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Eeldatakse toodangu jätkuvat kasvu tulevikus koos ülalmainitud uute tootmisettevõtete tegevuse konsolideerumisega ja veel ühe tootmisettevõtte käivitamisega Bulgaarias, mille iga-aastane tootmisvõimsus jääb 12 000 ja 14 500 tonni vahele. Turuosa vähenes samuti 2005. aastal ning suurenes 2006. ja 2007. aastal. Võrreldes seda tabelit ühenduse tootmisharu toodanguga varasemas uurimises (andmed on esitatud määruse, millega kehtestatakse ajutine tulumaks, põhjenduses 70)[10] kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodil (2002(2005), on suundumus muutunud. Aastatel 2002(2005 vähenes ühenduse tootmisharu toodang 9 % võrra, samas kui kõnealuses uurimises vaatluse all olnud perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu toodang suurenenud 10 % võrra. Mis puutub turuosasse, on olukord samuti erinev. Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes varasemas uurimises 2,3 protsendipunkti, samas kui kõnealuses uurimises on ühenduse tootmisharu turuosa kasvanud peaaegu 5 protsendipunkti.

3.1 Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

30. Aastatel 2004(2005 vähenes tootmisvõimsus 6 % võrra. Alates 2006. aastast hakkas tootmisvõimsus kasvama ning ulatus läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kestel peaaegu 413 000 tonnini (peaaegu 13% kõrgem kui 2004. aastal). Selline tõus tulenes peamiselt asjaolust, et kaks koostööd teinud tootjat on Poolas ja Rumeenias asutanud uued tootmisettevõtted, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal. Tootmisvõimsuse rakendusaste vähenes vaatlusaluse perioodi kestel 2,4 % võrra. Selle languse põhjus oli kõige tõenäolisemalt seotud uute tootmisvõimsuste sisseseadmisega ning tarbimise vähenemisega ühenduses. Tootmisvõimsusega seotud andmed on selges kontrastis andmetega varasemast uurimisest, kus ühenduse tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul (2002(2005) 9 % võrra.

Tabel 6

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tootmisvõimsus tonnides Indeks (2004=100) | 366 062 100 | 344 872 94 | 378 931 103,5 | 412 916 112,7 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste | 86,8 % | 89,3% | 85 % | 84,4 % |

3.2 Käive ja müüdud kogused

Tabel 7

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Käive tuhandetes eurodes Indeks (2004=100) | 391 259 100 | 388 502 99 | 403 189 103 | 443 540 113 |

Müük ühenduses (tonnides) Indeks (2004=100) | 281 083 100 | 259 314 92 | 272 553 97 | 300 051 107 |

31. Vaatlusaluse perioodi jooksul on ühenduse tootmisharu käive ühenduses ja müüdud polüesterstaapelkiudude kogus suurenenud vastavalt 13 % ja 7 % võrra. Need suurenemised on seotud kahe uue tootmisettevõtte käivitamisega Poolas ja Rumeenias 2006. aastal. Võrreldes neid andmeid andmetega varasemast uurimisest, kus müügimaht vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul 1 % võrra, on olukord radikaalselt muutunud ning tõendid näitavad, et ühenduse tootmisharu on nõudlusele vastamiseks teinud olulisi pingutusi.

3.3 Müügihinnad ja -kulud

32. Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind ELis kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 6,2 % võrra (1392 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1478 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). Alates 2005. aastast on hinnad aga veidi langenud. Keskmised kulud tõusid 9,7 % võrra (1388 eurolt tonni kohta aastal 2004 kuni 1523 euroni tonni kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil). See kulude kasv tulenes peamiselt asjaolust, et (suures osas ülemaailmse naftahindade hüppelise kasvu tõttu) enamike toorainete keskmised hinnad oluliselt tõusid. Need arvud näitavad, et ühenduse tootmisharu ei saanud turuosa kaotamise vältimiseks täielikult tootmiskulusid müügihindadega katta. Ühenduse tootmisharu hindade tõusud on olnud palju mõõdukamad kui varasemas uurimises, kus need kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul 12 % võrra.

Tabel 8

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Kaalutud keskmine hind (tuhandetes eurodes tonni kohta) Indeks | 1,39 100 | 1,50 107 | 1,48 106 | 1,48 106 |

Kaalutud keskmised kulud (eurot tonni kohta) Indeks(2003=100) | 1,388 100 | 1,511 109 | 1,556 112 | 1,523 109,7 |

3.4 Tööhõive ja palgad

33. Ühenduse tootmisharu tööhõive tase kasvas alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 17,8 % võrra ning töötaja keskmine palk vähenes 10 % võrra. Kuigi polüesterstaapelkiudude tootmine ei ole töömahukas, kaasnes tootmisvõimsuse ja toodangu kasvuga töökohtade arvu oluline suurenemine. Varasemas uurimises vähenes tööhõive tase vaatlusaluse perioodi jooksul 19 % võrra ning keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid rohkem kui 30 % võrra – taas täiesti erinev olukord.

Tabel 9

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tööhõive Indeks (2004=100) | 1743 100 | 1660 95 | 1944 111,5 | 2053 118 |

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kuus Indeks (2004=100) | 3191 100 | 3411 107 | 3015 94 | 2859 90 |

3.5 Kulutasuvus

34. Vaatlusaluse toote müügi kulutasuvus[11] sõltumatutele klientidele ühenduses on oluliselt halvenenud olenemata sellest, kas alguspunktiks võtta aasta 2004 või 2005. Olukord on seega märkimisväärselt halvenenud.

Tabel 10

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tasuvus | 0,3 % | -0,8 % | -5,4 % | -3,2 % |

3.6 Investeeringud

Tabel 11

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Investeeringud tuhandetes eurodes Indeks (2003=100) | 15 604 100 | 16 580 106 | 39 865 255 | 32 618 209 |

35. Alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tõusis ühenduse tootmisharu investeeringute tase 109 % võrra. See tõus on suures osas seletatav uute tootmisettevõtete asutamisega Poolas ja Rumeenias, mis hakkasid tegutsema 2006. aastal.

3.7 Kokkuvõte tootjate olukorra kohta

36. Uurimisest on järeldunud, et erinevalt põhjenduses 3 kirjeldatud olukorrale laiendab ühenduse tootmisharu oma huvi kõnealuse toote vastu ja selle tootmist ning et selle elujõulisust on suurendatud.

37. Ühenduse tootmisharu on suutnud vaatlusaluse perioodi jooksul suurendada oma turuosa peaaegu 5 protsendipunkti võrra. See suurenemine toimus aga ajal, mil tarbimine vähenes rohkem kui 1 % võrra.

38. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes ühenduse tootmisharu müügihind 6 % võrra, kuid alates 2005. aastast on olnud väike langus. Antud kontekstis peab arvesse võtma asjaolu, et nagu on selgitatud põhjenduses 32, toimus see hinna kasv ajal, mil kulud tõusid 10 % võrra.

39. Lisaks on tänu kahe uue tootmisettevõtte avamisele olnud oluline tööhõive kasv[12]. Kulutasuvusega seoses on olukord viimaste aastate jooksul halvenenud, kuigi alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini on toimunud paranemine. Oma positsiooni säilitamiseks turul on ühenduse tootmisharu sunnitud müüma kahjumiga.

40. Eespool mainitut arvesse võttes võib järeldada, et kuigi ühenduse tootmisharu on mõningal määral vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu saanud, ei ole ta varasemast dumpingust toibunud ning on ikka veel ebastabiilses ja haavatavas olukorras. Kui meetmed ära kaoksid, muudaks vaatlusalustest riikidest pärineva impordi samasugune ja/või kõrgem tase selle olukorra tõenäoliselt veelgi raskemaks.

4. Impordi areng, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse

4.1 Kasutamata tootmisvõimsused

41. Kasutamata tootmisvõimsus Hiina Rahvavabariigis on ligikaudu 3 miljonit tonni, mis vastab 3,5-kordsele ühenduse kogutarbimisele. See kasutamata tootmisvõimsus on alates 2005. aastast (kui Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtestati dumpinguvastased meetmed) suurenenud 37 % võrra. Koreas on kasutamata tootmisvõimsus järgmisel aastal ligikaudu 114 000 tonni, mis vastab 14 protsendile ühenduse kogutarbimisest. Isegi kui osa sellest kasutamata tootmisvõimsusest on seotud äriühinguga, mille suhtes rakendatakse 0-protsendilist dumpinguvastast tollimaksu, on suurem osa sellest seotud dumpinguvastase tollimaksu kohustusega äriühingutega. Saudi Araabia kohta andmed puuduvad. Valgevene kohta ei ole vaja perspektiivset kasutamata tootmisvõimsuse analüüsi teha, kuna meetmed aegusid 2007. aasta oktoobris. Nende riikide kasutamata tootmisvõimsuse võib suunata ühendusse, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse.

4.2 Ajendid müügimahtude ümbersuunamiseks ühendusse

42. Mõned maailma suurimad eksporditurud on kaitstud dumpinguvastase tollimaksuga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes. Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kehtib tollimaks Türgis ja Ameerika Ühendriikides, kusjuures Ameerika Ühendriikides ulatub see 44,3 protsendini. Lisaks kehtib ekspordi suhtes Koreast dumpinguvastane tollimaks 0(24,6 % Jaapanis, Türgis, Pakistanis ja Ameerika Ühendriikides. Kui kõnealused meetmed, millest anti ülevaade eespool põhjenduses 4, tunnistatakse kehtetuks, saab Euroopa Liidust üks tähtsaimaist ja küllaltki suur turg, mille puhul ei kehti dumpinguvastased meetmed ekspordi suhtes Hiina Rahvavabariigist ja Koreast.

43. Mitmed kasutajad on väitnud, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta selliste toorainete nagu polüesterstaapelkiud eksporti. Selle argumendiga ei saa nõustuda. Olemasoleva statistika kohaselt kasvab polüesterstaapelkiudude netovoog Hiina Rahvavabariigis pidevalt (tootmise ja sisetarbimise võrdlus) ning see kasvab eeldatavasti ka lähiaastatel, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 12

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 |

Netovoog (tootmise ja tööstusliku tarbimise võrdlus) tuhandetes tonnides | -480 | -200 | 23 | 258 | 449 | 541 |

44. See on selge märk, et polüesterstaapelkiu eksport Hiina Rahvavabariigist kasvab ning eeldatavasti kasvab ka tulevikus vaatamata väitele, et Hiina Rahvavabariik ei soodusta polüesterstaapelkiu eksporti. See väide lükatakse seega tagasi.

4.3 Hankepoliitika

45. Üks kasutajate ühendus on osutanud sellele, et polüesterstaapelkiududest valmistatud lõngade ja lausmaterjalide tootjatel on tihti selge huvi osta Euroopa Liidust pärinevaid kiude, et toota päritolustaatusega lõngasid ja lausmaterjale ning eksportida neid sooduslepinguga riikidesse. Samas näitavad kasutajate poolt käesolevas uurimises esitatud andmed, et 85(100 % lausmaterjalide sektoris polüesterstaapelkiude sisaldavaid tooteid valmistavate äriühingute käibest tuleb ühenduses toimunud müügist. Järelikult ei peaks päritolureeglid ekspordi kohta sooduslepinguga riikidesse mängima polüesterstaapelkiudude kasutajate jaoks olulist osa, kui toodete soetamise hetkel otsustatakse nende päritolu üle. Kasutajate ühenduse väidet toetavate tõendite puudumisel heidetakse see väide seega kõrvale.

4.4 Kokkuvõte impordi arengu kohta, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse

46. Seega võib järeldada, et eespool täheldatud ajendeid arvesse võttes eksporditaks ühendusse tõenäoliselt märkimisväärsed kogused, kui kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistataks.

5. Järeldused seoses ühenduse tootmisharuga

47. Ühenduse tootmisharu on investeeringute osas teinud olulisi pingutusi, mis on toonud kaasa märkimisväärse laienemise. Ühenduse tootmisharu olukord on viimaste aastate jooksul oluliselt muutunud, mida tõendab eriti uue tööstuse ilmumine Poolas ja Rumeenias ning prognoositav laienemine Bulgaarias.

48. Vaatamata nendele taaselustatud pingutustele seoses laienemise ja investeeringutega peab aga märkima, et nagu eespool öeldud, on kulutasuvuse osas ühenduse tootmisharu olukord ikka veel ebakindel. Kui dumpinguvastased meetmed kõrvaldatakse, on tulemuseks tõenäoliselt oluline kogus dumpinguhinnaga importi.

49. Dumpinguhinnaga impordi suurte mahtudega kaasneks ühenduse tootmisharu jaoks täiendav hinnasurve, vähenenud kasumimarginaalid ja kulutasuvus ning suurenenud kahjumid. Sellest võib tõenäoliselt tuleneda lisainvesteeringu tühistamine, langus innovatsioonis, integreeritud tootmisharu konkurentsivõime vähenemine, kärped ja sulgemised.

50. Võttes arvesse eespool öeldut, põhjustaks ühenduse tootmisharu avatus Hiina Rahvavabariigist, Koreast ja Saudi Araabiast pärinevale olulistes mahtudes dumpinguhinnaga impordile meetmete puudumisel tema majandusliku olukorra edasise halvenemise. Seepärast järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine oleks vastuolus ühenduse tootmisharu huvidega.

E. ÜHENDUSE KASUTAJAD

51. Polüesterstaapelkiudusid sisaldavate toodete turud jagunevad a) ketrusmaterjalideks (s.o. tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, valmistamine), b) laustekstiilmaterjalideks: linade ja võrkude valmistamine, mis ei ole järeltöödeldud lõngadeks, välja arvatud paber, ja c) täitematerjalideks (s.o. teatavate tekstiiltoodete (näiteks padjad või autoistmed) täitematerjalid või polstrid).

1. Ühenduse kasutajate koostöö tase

52. 16 tööstuslikku kasutajat on esitanud seisukohad seoses käesoleva uurimisega. Nad esindavad 17 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja ligikaudu 13 % vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist. Täielikku koostööd tegid aga vaid 10 kasutajat[13], kes esindavad ligikaudu 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest (kõik täielikku koostööd teinud kasutajad kuuluvad lausriide- ja täitematerjalidetööstuse sektoritesse). Osaliselt koostööd teinud muudest kasutajatest tegutseb vaid üks ketrustööstuse sektoris.

53. Lisaks on Gesamtverband Textil + Mode (Saksamaa tekstiilitööstuste liit, mis esindab nii ketrus- kui ka lausriidetööstuse sektorit), kaks nimetatud liitu kuuluvat ühendust: Industrieverband Garne-Gewebe-Technische Textielien e.V. (IVGT) ja Verband der Deutschen Heimtextilien-Industrie e.V. ning üks lausriidetööstuse sektori äriühinguid esindav Euroopa ühendus (EDANA) esitanud oma seisukoha, paludes komisjonil lõpetada kehtivad meetmed. Kõik eespool mainitud kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse nendest ühendustest. Nende ühenduste esindavus vastab ligikaudu 30 protsendile ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest.

54. Üksikute kasutajate koostöö tase kõnealuses menetluses on kõrgem kui varasemas uurimises. Tuleb ka märkida, et varasemas uurimises esitasid oma seisukohad vaid tollimaksu kehtestamist mittepooldavad kasutajad (ligikaudu 10% kogutarbimisest), samas kui käesolevas menetluses on osalenud ka meetmete säilitamist pooldavad kasutajad.

2. Kasutajate esitatud väited

2.1 Lõpetamist pooldavad kasutajad

55. Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 11% polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ja 10% vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on esitanud mitmeid argumente tollimaksu säilitamise vastu. Kõik need kasutajad kuuluvad ühte või mitmesse eespool nimetatud kasutajate ühendusse, mis samuti pooldavad lõpetamist. Lõpetamist pooldavate kasutajate ja ühenduste esitatud argumente vaadeldakse allpool.

56. Esiteks väidavad nad, et nad seisavad silmitsi keerulise olukorraga kasvava konkurentsi tõttu nende valmistoodetele riikidelt, mis läksid polüesterstaapelkiudude ekspordilt üle lausriidest toodete ekspordile (nt Hiina Rahvavabariik). Nad väidavad, et kehtivate meetmete lõpetamise korral saaksid nad hankida odavamat kiudainet ning seeläbi pakkuda Aasiast tulevatele valmistoodetele tugevamat konkurentsi. Kui polüesterstaapelkiudude turuhind väheneb, toimub potentsiaalne tasuvuse suurenemine. Tuleb arvesse võtta, et nende klientideks on peamiselt soodusketid, kelle jaoks miinimumhind on määrav, ning et valmistoodetele kohaldatud marginaal on väga madal.

57. Seoses nende argumentidega tuleb märkida, et uurimises koostööd teinud kasutajate käest saadud andmed näitavad, et tasuvuse osas ei ole nende olukord muutunud vaatamata 2005. aastal Hiina Rahvavabariigist pärineva polüesterstaapelkiu suhtes kehtestatud dumpinguvastasele tollimaksule ning sellest riigist pärinevate valmistoodete impordi kasvule. See tuleneb asjaolust, et polüesterstaapelkiudude mõju polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele on samuti jäänud stabiilseks, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 13

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tasuvus | 3,48 % | 4,07 % | 3,88 % | 3,79 % |

Polüesterstaapelkiudude kogukulude protsent kogukuludest | 22,3 % | 24 % | 24 % | 24 % |

58. Olukord erineb seega varasemast uurimisest, kus uue dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel, mis ulatuks mõnel juhul ligikaudu 30 protsendini, oleks olnud kahtlemata oluliselt negatiivsem mõju polüesterstaapelkiudude kasutajate kulude struktuurile ja võimalusele teha oma klientidele atraktiivseid pakkumisi.

59. Lisaks on nende polüesterstaapelkiude sisaldavate toodetega seotud käive ühenduses kasvanud vaatlusaluse perioodi jooksul rohkem kui 10% võrra, nagu on näidatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 14

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Käive (tuhandetes eurodes) Indeks: 2004=100 | 427 694 100 | 452 329 106 | 456 445 107 | 472 750 111 |

60. Need arvud näitavad, et valmistoodete impordi suurenemine Hiina Rahvavabariigist alates 2005. aastast ei ole ühenduse polüesterstaapelkiudude kasutajatel takistanud laiendamast ja müümast oma tooteid jaemüüjatele ning säilitamast oma kasumimarginaali. Võimaliku mõju kohta tarbijate poolt makstavatele lõpphindadele ei ole esitatud ühtegi väidet, samas kui varasemas uurimises järeldati, et uue tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks võinud mõjutada tarbijaid.

61. Lõpetamist pooldavad kasutajad on ka väitnud, et polüesterstaapelkiudude hinnad tõusevad ühenduses vaatamata dollari väärtuse langemisele. See väide ei ole vastavuses andmetega, mille komisjon uurimise käigus sai. Kuigi polüesterstaapelkiudude hind tõusis 2005. aastal järsult, on see edaspidi jäänud stabiilseks, nagu on näidatud eespool tabelis 8 ühenduses toodetud ja müüdud polüesterstaapelkiudude kohta ning alljärgnevas tabelis 15 imporditud polüesterstaapelkiudude kohta[14]:

Tabel 15

2004 | 2005 | 2006 | 2007 | 1. kvartal 2008- |

Hinnad tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 1,02 100 | 1,15 113 | 1,13 111 | 1,15 113 | 1,15 113 |

62. Võttes arvesse eespool öeldut, ei paista kehtivad meetmed olevat avaldanud märkimisväärset mõju kasutajate äriühingute kuludele ja tasuvusele.

63. Teiseks viitavad meetmete kehtestamist mittepooldavad kasutajad sellele, et polüesterstaapelkiudude tootmise sektori (ligikaudu 3 000 inimest) ja järgtööstuse (väidetavalt 70 000 inimest) tööhõive tasemes on ühenduses oluline erinevus.

64. Mis puutub sellesse väitesse, siis kuigi 70 000 inimest tundub olevat liialdus, ei saa eitada, et töötlev tööstus on töömahukam kui tootev tööstus. Arvestades, et täieliku koostöö tase kasutajate seas oli piiratud (töökohtade arvud on saadud kasutajatelt, kelle arvele langeb vaid 12 % ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest), ei ole komisjonil olnud võimalik saada täpseid andmeid tööhõive kohta. Sellegipoolest on alljärgnevas tabelis 16 näidatud, et uurimises täielikku koostööd teinud kasutajad annavad tööd 5009 inimesele. See näitab, et polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete tootmises osaleb vähemalt 40 000-45 000 inimest. Alljärgnev tabel näitab samuti tööhõive arengut koostööd tegevate kasutajate seas:

Tabel 16

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Tööhõive Indeks(2004=100) | 3898 100 | 4471 115 | 4854 125 | 5009 129 |

65. Kuigi koostööd tegevate äriühingute arv on piiratud, võib sellegipoolest järeldada, et kehtivad dumpinguvastased tollimaksud ei ole takistanud tööhõive olulist kasvu vaatlusaluse perioodi jooksul. See kasutajate väide lükatakse seega tagasi. Mõistagi oli olukord erinev varasema uurimise puhul, kus täiendava tollimaksu kehtestamine, mis võib ulatuda 30 protsendini, oleks kasutajate sektoris võinud viia töökohtade kaotuseni.

66. Kolmandaks märgivad käesolevas jaotises nimetatud kasutajad, et lausriidetööstuse ja täitematerjalitööstuse sektorites on kasvav nõudlus kahe spetsiaalse polüesterstaapelkiu liigi järele: konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu (nagu on nimetatud eespool põhjenduses 20) ning mida toodetakse ühenduses piiratud kogustes, samal ajal kui Hiina Rahvavabariigil ja Koreal on suured tootmisvõimsused.

67. Komisjoni parimate hinnangute kohaselt ja huvitatud isikute esitatud andmete taustal on ühenduse kergsulava polüesterstaapelkiu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul vahemikus 85 000-90 000 tonni ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogutarbimine vahemikus 65 000-70 000 tonni. Ühenduse tootmisharu tarnib praegu 2155 tonni kergsulavat polüesterstaapelkiudu ja 21 543 tonni konjugeeritud silikoonitud õõneskiudu. Nõudlus nende polüesterstaapelkiu liikide järele kasvab pidevalt ning ühe kasutajate ühenduse sõnul toimub lähiaastatel mõlema liigi puhul iga-aastane 6-protsendiline juurdekasv.

68. Ühenduse polüesterstaapelkiu tootjad väidavad, et nende „eritoodete“ tootmine ühenduses on piiratud, kuna kehtiv dumpinguhindade tase ei võimalda neil tootmist suurendada. Käesolevas uurimises kogutud andmete kohaselt on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu tootmise võimsus vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharus arenenud järgmiselt:

Tabel 17

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Ühenduse tootmisharu konjugeeritud silikoonitud õõneskiu tootmise võimsus Indeks (2004=100) | 67 050 100 | 46 550 69 | 61 550 92 | 61 550 92 |

Ühenduse tootmisharu kergsulava polüesterstaapelkiu tootmise võimsus Indeks (2004=100) | 32 050 100 | 32 050 100 | 32 050 100 | 32 050 100 |

69. See tabel näitab, et ühenduse tootmisharu saaks katta 88(95 % konjugeeritud silikoonitud õõneskiu kogunõudlusest ning ligikaudu 37 % kergsulava polüesterstaapelkiu kogunõudlusest, kui hinnad ulatuksid teatava tasemeni. Lisaks isegi kui ühenduse tootmisharu tootjad piiraksid oma „eritoodete“ koguseid, saavad kasutajad neid hankida Koreast ja Hiina Rahvavabariigist piiratud dumpinguvastaste tollimaksudega (vaid 5,7 protsendiga äriühingult Huvis Koreas ja 4,9 protsendiga äriühingult Far Eastern Hiina Rahvavabariigis). Mis puutub võimalusse hankida Taiwanist, siis on väidetud, et polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb ja see viib hindade tõusu või varude puudujäägini ning kui see asendada impordiga Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, mõjutaks nende Hiina Rahvavabariigist ja Koreast imporditud „eritoodete“ eest makstav tollimaks oluliselt kulusid ühenduse kasutajate madala kasumimarginaali tõttu. Nende väidetega ei saa nõustuda. Ühest küljest, isegi kui polüesterstaapelkiudude tootmine Taiwanis väheneb, kasvab eeldatavasti kasutamata võimsus (eeldatav kasutamata võimsus 2008. aastal on 122 000 tonni ning 2009. aastal 150 000 tonni). Kokkuvõttes ei saa olla kindel, et ees ootab nende eritoodete struktuuriline puudujääk.

70. Ametlik statistika nende „eritoodete“ hindade kohta puudub, kuid nagu on näidatud alljärgnevas tabelis, on konjugeeritud silikoonitud õõneskiu hind (koos dumpinguvastase tollimaksuga) koostööd teinud äriühingutelt saadud andmete kohaselt tõusnud alates 2004. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vaid 2% võrra. 2006. aastal hind isegi langes märkimisväärselt. Alates 2006. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini toimunud hinnatõus tulenes kõige tõenäolisemalt Taiwanist pärineva impordi suhtes 2007. aasta esimesel semestril kehtestatud ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust. Kergsulava polüesterstaapelkiu hind on vaatlusaluse perioodi jooksul tõusnud 18% võrra.

Tabel 18

2004 | 2005 | 2006 | Läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Konjugeeritud silikoonitud õõneskiu hind tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 1,21 100 | 1,26 104 | 1,05 87 | 1,24 102 |

Kergsulava polüesterstaapelkiu hind tuhandetes eurodes tonni kohta Indeks (2004=100) | 1,31 100 | 1,44 110 | 1,43 109 | 1,54 118 |

71. Neid andmeid tuleb analüüsida seoses kõnealuste eritoodete mõjuga polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludele. Koostööd teinud kasutajatelt saadud andmete kohaselt langeks konjugeeritud silikoonitud õõneskiu mõju arvele vaid 1,98 % kasutajate polüesterstaapelkiudu sisaldavate toodete kogukuludest ning kergsulava polüesterstaapelkiu mõju arvele 4,38 %. Võttes arvesse, et keskmine tasuvus on ligikaudu 4 %, ei ole nende „eritoodetega“ seotud mõju kogukuludele vaatamata kergsulava polüesterstaapelkiu hinna olulisele tõusule märkimisväärne. See väide lükatakse seega tagasi.

72. Olukord oli erinev varasemas uurimises erinev, kus Taiwanist pärineva kergsulava polüesterstaapelkiu ja konjugeeritud silikoonitud õõneskiu impordi suhtes kehtestatud ligikaudu 30-protsendilisel dumpinguvastasel tollimaksul ning sellega kaasnenud kõnealuste toodete hinna tõusul oleks olnud märkimisväärsem mõju kogukuludele.

2.2 Lõpetamist mittepooldavad kasutajad

73. Kasutajad, kes esindavad ligikaudu 6% ühenduse polüesterstaapelkiudude kogutarbimisest ning 3% vaatlusalustest riikidest pärinevast impordist, on ära märkinud, et meetmete lõpetamine ohustab järgtööstuse tasuvust, kuna polüesterstaapelkiudude sektori pankrot Euroopa Liidus viib kahe aasta pärast polüesterstaapelkiudude hindade tõusuni ning seega võib eeldada polüesterstaapelkiude sisaldavate toodete impordi suurenemist.

74. Eespool jaotises C.4 arendatud argumentide taustal (märkimisväärse impordi tõenäosus, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse) ei saa välistada, et see võib tõepoolest juhtuda, seades ohtu tõhusa konkurentsi säilitamise.

3. Järeldus

75. Võttes arvesse kõiki eespool nimetatud tegureid, järeldatakse, et kuigi enamik uurimises osalenud kasutajaid peab tollimaksu säilitamist oma huvidega vastuolus olevaks, näitab uurimine, et meetmete jätkumisel ei oleks märkimisväärselt negatiivset mõju nende majanduslikule olukorrale ja varalisele seisundile. Pealegi on erinevalt varasemast uurimisest kasutajatel erinevad seisukohad kehtivate meetmete võimaliku lõpetamise mõju suhtes nende äritegevusele. Kuigi, nagu eespool selgitatud, on enamik neist palunud komisjonil dumpinguvastane tollimaks tühistada, on uurimises koostööd teinud kasutajate seas ka hulk tollimaksu lõpetamise vastaseid.

F. IMPORTIJAD JA HULGIMÜÜJAD

76. Kuus importijat/hulgimüüjat esitasid seoses käesoleva uurimisega oma seisukohad algatamise teatises määratud aja jooksul, kuid vaid kolm nendest (Saehan Europe, GSI Global Service International ja Marubeni) on täielikku koostööd teinud ning vastanud kõigile komisjoni tõstatatud küsimustele. Kõik on tulutoovad äriühingud ning polüesterstaapelkiutoote importimise/tarnimisega seotud töötajate arv on ebaoluline.

77. Tollimaksu säilitamisega ei paista kaasnevat olulist negatiivset mõju nende äritegevusele. Enamik neist on seisukohal, et nende huvides on nende meetmete lõpetamine, mis on kehtestatud Koreast pärineva impordi suhtes, kuid mitte Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes, kuna sellega kaasneks suur kaupade voog ja nii hinnatase kui ka nende marginaal langeks. Teisest küljest on nad seisukohal, et kuna Korea rakendamata tootmisvõimsus on piiratum kui Hiina oma, ei oleks Koreast pärineva impordi mõju hindadele nende äritegevusele kahjulik.

78. Selle põhjal järeldatakse, et kas meetmed säilitatakse või mitte, importijate ja hulgimüüjate tegevust see üldiselt oluliselt ei mõjutaks.

G. MUUD KAALUTLUSED

79. Ühenduse tootjad, kes väidetavalt toodavad 56% polüesterstaapelkiududest taaskasutatavatest materjalidest, on väitnud, et dumpinguhinnaga polüesterstaapelkiudude import on mõjutanud ebasoodsalt taaskasutamisega tegelevate äriühingute tasuvust; samuti on väidetud, et 425 000 inimest on rakendatud polüetüleentereftalaadi kogumisse, et varustada taaskasutamisega tegelevaid äriühinguid. Selles suhtes peab märkima, et polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevad ettevõtjad ei olnud huvitatud käesolevas uurimises osalemisest, vaatamata algatamise teatises esitatud üleskutsele ning komisjoni poolt neile saadetud küsimustikule, millele ei saadud ühtegi vastust. Teisest küljest on Aasiast pärit taaskasutatavate polüetüleenpudelite järele oluline ja kasvav nõudlus ning dumpinguvastaste meetmete kehtestamata jätmine ei takista polüetüleenpudelite töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel oma toodangu müümist maailmaturul. Need väited lükatakse seega tagasi.

80. Lisaks on ühenduse tootjad märkinud, et polüesterstaapelkiu valmistamine ringlussevõetud materjalidest kulutab vähem energiat, kui Aasiast imporditud polüesterstaapelkiu keemiline töötlemine ja transport toodab süsinikuheiteid. Seega suureneksid ühenduse toodangu asendamisel dumpinguhinnaga impordiga, eriti Hiina Rahvavabariigist ja Koreast, süsinikuheiteid ning see takistaks Euroopa Liidu kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamist. Sellega seoses tuletatakse meelde, et ühenduse huvide analüüs dumpinguvastases menetluses keskendub meetmete majanduslikule mõjule asjaga seotud ettevõtjate jaoks ning ei ole otseselt seotud keskkonnaküsimustega.

81. Saudi Araabia (või Valgevenega) seoses ei ole esitatud ühtegi väidet, mis õigustaks järeldust, et meetmete säilitamine oleks vastuolus ühenduse huvidega.

H. JÄRELDUS

82. Eespool öeldu valguses võib järeldada, et ühenduse polüesterstaapelkiudude tootjad, sealhulgas ühenduse tootmisharu, saavad kehtivatest meetmetest kasu, kuid on ikka veel haavatavas olukorras. Vaatlusaluse perioodi jooksul on nad suutnud suurendada oma turuosa, toodangut, tootmisvõimsust, käivet ja tööhõive taset. Lisaks on nad teinud olulisi pingutusi investeerimise osas, avanud uusi tootmisettevõtteid Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Lisaks on üks tähtis ketrustööstuse tarnija Tergal üle saanud oma finantsraskustest ning äriühingult saadud teabe kohaselt ei ole ta alates 2007. aasta juulist enam kaitsemeetmete menetluse all („procédure de sauvegarde“). Nende varaline seisund on aga ikka veel ebakindel ja nad ei saa vastu astuda äkilisele dumpinguhinnaga impordi sissevoolule. Tollimaksu säilitamine toob ka edaspidi ühenduse tootmisharule olulist kasu ning aitab kõige tõenäolisemalt kaasa selle elujõulisuse taastamisele. See olukord on tugevaks kontrastiks varasemas uurimises saadud pildile, kus järeldati, et polüesterstaapelkiudude pakkumine ühenduse turul võib olla problemaatiline ühe ettevõtte (La Seda) ülemineku tõttu muude tööstustoodete tootmisele, et suurendada muud toodangut, ühe teise tootja (Pennine Fibers) pankroti tõttu ning Tergali endiste finantsraskuste tõttu.

83. Vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivad tollimaksud ei ole ohtu seadnud kasutajate ja importijate elujõulisust ega laienemisvõimet. Seega oleks meetmete lõpetamisest tulenevad eelised kasutajate ja importijate jaoks tõenäoliselt piiratud, arvestades, et dumpinguvastased tollimaksud ei mõjutanud oluliselt nende majanduslikku olukorda. Erinevalt sellest järeldusest näitas varasema uurimise analüüs, et uute dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine, mis võivad ulatuda ligikaudu 30 protsendini, oleks mõjutanud polüesterstaapelkiu hindasid, eriti konjugeeritud silikoonitud õõneskiu ja kergsulava polüesterstaapelkiu hindasid, mis oleks võinud viia finantsraskustesse märkimisväärse arvu kasutajaid.

84. Seega järeldatakse, et võimalikud piiratud eelised, mida polüesterstaapelkiudude kasutajad ja importijad ühenduses saaksid tollimaksude kehtetuks tunnistamise korral nautida, oleksid selgelt ebavõrdelised tõsiste kahjudega ühenduse tootmisharu jaoks.

85. Seega võib järeldada, et vaatlusalustest riikidest pärineva impordi suhtes kehtivate meetmete lõpetamine ühenduse huvidest tulenevatel põhjustel ei oleks õigustatud.

I. MITTEDISKRIMINEERIMISE PÕHIMÕTTE KOHALDAMINE

86. Mitmed huvitatud isikud on märkinud, et dumpinguvastaseid meetmeid ei või rakendada diskrimineerival alusel, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 9 lõikes 5, mis sätestab, et „dumpinguvastane tollimaks kehtestatakse igal üksikjuhul kohases ulatuses diskrimineerimisvabal alusel sellise toote impordi suhtes kõigist allikatest, kelle suhtes on tuvastatud dumping ja sellest tulenev kahju, …“. Samuti on viidatud sellele, et kõnealune mittediskrimineerimise põhimõte on ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni õiguse aluspõhimõte.

87. Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamisele tuginevate huvitatud isikute sõnul tuvastati nõukogu määruses (EÜ) nr 2005/2006 Taiwanist ja Malaisiast pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumping ja sellest tulenev kahju. On väidetud, et „ põhjus, miks nende kahe polüesterstaapelkiu impordi allika suhtes ei kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu, ei ole selles, et komisjon oleks järgnevalt tuvastanud, et Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu import ei ole dumping või ei põhjusta kahju …“. Lisaks on väidetud, et komisjoni otsus mitte jätkata alates 2007. aasta 22. juunist Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastaste meetmete rakendamist vaatamata asjaolule, et selle impordiga seoses tuvastati dumping ja sellest tulenev kahju, muudab kehtetuks muudest riikidest pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu jätkuva rakendamise.

88. Esiteks rõhutatakse, et Malaisia ja Taiwani puhul võeti kaebus tagasi ning nõukogu ei teinud ühtegi lõplikku järeldust, mis toetaks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise adekvaatsust. Seega puudub igasugune diskrimineerimine.

89. Teiseks on algmääruse artikli 9 lõikes 1 (mis on kohaldatav Taiwani ja Malaisia puhul) ning artiklis 21 (mis on kohaldatav käesoleva juhtumi puhul) ühenduse huve käsitlevate õiguslike kriteeriumide olemused erinevad. Esimese puhul on kriteeriumiks, kas käesolev huvide tasakaal on nii positiivne, et komisjon peaks jätkama menetlust ametiülesande korras vaatamata põhjendatud kaebuse puudumisele. Teise puhul on kriteeriumiks, kas huvide tasakaal on nii negatiivne, et meetmed tuleks lõpetada. Seega viitab kriteeriumide erinev olemus sellele, et diskrimineerimist ei saa olla.

90. Kolmandaks ei oleks diskrimineerimist isegi hüpoteetilises olukorras, kus nõukogu on vastu võtnud lõpliku otsuse mitte kehtestada Malaisiast ja Taiwanist pärineva polüesterstaapelkiu impordi suhtes dumpinguvastast tollimaksu, arvestades, et kõnealust põhimõtet kohaldatakse vaid juhul, kui erinevates ja paralleelsetes uurimistes kõnealuse toote kohta jõutakse sarnastele järeldustele. Teiste sõnadega, algmääruse artikli 9 lõikes 5 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 11 lõikes 2 sätestatud diskrimineerimisvastase põhimõtte kohaselt nõutakse, et sarnaseid olukordi ei tule erinevalt kohelda ning erinevaid olukordi ei tule sarnaselt kohelda. Nii nagu eespool selgitatud, erinevad käesoleva uurimise faktid ja tõendid radikaalselt Malaisia ja Taiwani puhul läbiviidud uurimise faktidest ja tõenditest ning järelikult ei ole need kaks olukorda võrreldavad.

91. Võttes arvesse eespool öeldut, lükatakse mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamise kohta esitatud väited tagasi.

J. LÕPPSÄTTED

92. Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood protesti avaldamiseks.

93. Eespool nimetatud faktide ja kaalutluste põhjal järeldatakse, et kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 3 tuleks vahepealne läbivaatamine lõpetada ning säilitada vaatlusaluste riikide toodetava ja Euroopa Ühendusse eksporditava polüesterstaapelkiu impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Ainus artikkel

Valgevenest, Korea Vabariigist, Saudi Araabiast ja Hiina Rahvavabariigist pärinevate sünteetiliste polüesterstaapelkiudude, mis harilikult kuuluvad CN-koodi 5503 20 00 alla, impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osaline vahepealne läbivaatamine lõpetatakse ilma kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid muutmata.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja […][pic][pic][pic]

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[2] ELT L 71, 17.3.2005, lk 1.

[3] Kohtuasi T-221/05

[4] EÜT L 274, 11.10.2002, lk 1.

[5] ELT L 160, 21.6.2007, lk 30

[6] ELT C 202, 30.8.2007, lk 4

[7] Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2005/2006, millega kehtestatakse Malaisiast ja Taiwanist pärit polüesterstaapelkiu impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks. ELT L 379, 28.12.2006, lk 65.

[8] Sama, mis joonealune märkus 7.

[9] CIRFS (Keemiliste Kiudude Rahvusvaheline Komitee, Euroopa keemiliste kiudude tööstuse esindusorgan) ja IVC (Industrievereinigung Chemiefaser e.V., Saksa ja Austria keemiliste kiudude tööstuse majanduse ja innovatsiooni liit)

[10] Sama, mis joonealune märkus 7.

[11] Vältimaks võimalikke moonutusi arvudes ei ole arvesse võetud tasuvust äriühingute jaoks, mille tegevuse alustamise toimingud leiavad aset uurimisperioodi jooksul või selle mingis etapis.

[12] 2005. aastal läks Ühendkuningriigis üks ühenduse tootja pankrotti, kuid uued tootmisettevõtted Poolas ja Rumeenias on hüvitanud selle pankrotiga kaasnenud toodangu ja tööhõive kao.

[13] Libeltex, ORV, PGI non-wovens, Ziegler, Tharreau, Sandler, Frankenstolz, Lueck, TWE Vliestoffwerke ja IMP comfort

[14] Allikas: EUROSTAT. Üks tootjate ühendus on ka väitnud, et võrreldes 2007. aasta juuniga tõusid hinnad 2008. aasta juunis järsult. See järsk tõus on vastavuses hindadega dollarites, kuid vaadates hindu eurodes, on need jäänud stabiilseks.