|
23.12.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 318/97 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele””
KOM(2009) 82 (lõplik)
2009/C 318/19
Raportöör: María Candelas SÁNCHEZ MIGUEL
23. veebruaril 2009 otsustas komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühenduse lähenemisviis loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide ennetamisele””
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 2. septembril 2009. Raportöör oli María Candelas SÁNCHEZ MIGUEL.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 456. istungjärgul 30. septembril ja 1. oktoobril 2009 (1. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 165, erapooletuks jäi 2 liiget.
1. Järeldused
|
1.1 |
Ennetamine on üks keskkonna kaitsmise ja säilitamise aluspõhimõte ning vahend, millega muuta võimalikult väikeseks kahjud, mis võivad tekkida tsiviilelanikkonnale loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud katastroofide tagajärjel, mis on põhjustatud loodusvarade mittesäästvast kasutamisest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt meenutanud vajadust, et kõigi liikmesriikide pädevad asutused rakendaksid sellekohaseid kehtivaid eeskirju ja kontrolliksid nende täitmist. |
|
1.2 |
Komitee peab katastroofide ennetamiseks kavandatud üldist meetodit sobivaks. Komitee peab oluliseks kõiki andmekogumise vahendeid, mida kasutatakse nii praeguse olukorra hindamiseks (teabe loetelud, riskide kaardistamine ja head tavad) kui ka ühenduse kodanikukaitse mehhanismi iga-aastaste tööprogrammide elluviimiseks seire- ja teabekeskuse kaudu. Siinkohal tuleks taas rõhutada kohalike omavalitsuste rolli, juhtides ettepanekus tähelepanu nende tähtsusele tsiviilelanikkonnale teabe jagajana meetodite ja ennetava tegevuse kohta ning samuti katastroofide korral. |
|
1.3 |
Ettepanekus on kavandatud ennetusmeetmete rahastamise süsteemid, mille raames koostatakse loetelu praegustest katastroofide ennetamise süsteemidest ning muudest põllumajandus-, tööstus- jms poliitika konkreetsetest süsteemidest. Komitee leiab, et rahastamist on vaja laiendada ka muudele ettevalmistuse, kavandamise ja varase hoiatamise valdkondadele. Selleks peavad nende valdkondade käsutuses olema piisavad rahalised vahendid, et mitte kahandada mehhanismi praegust tõhusust. |
|
1.4 |
Üks oluline element, mida tuleb arendada, on teadusuuringud katastroofide ennetamise meetmete leidmiseks. Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendale raamprogrammile viitamisest ei piisa. Riskiennetuse eriprogrammidele on vaja anda oma vahendid, mis pärinevad mitte ainult ühenduselt, vaid ka liikmesriikidelt. |
|
1.5 |
Ennetusvaldkonnas tehtav rahvusvaheline koostöö täiendab koostööd, mida juba tehakse katastroofi korral sekkumisel ja abi andmisel. See on solidaarsust väljendav ja hästi välja töötatud vahend mitte ainult ÜRO raames, vaid ka teiste rahvusvaheliste kokkulepete raames, millele EL on alla kirjutanud, nt Euromed, Lomé, Ladina-Ameerika kokkulepe jne. |
2. Sissejuhatus
|
2.1 |
EL võttis endale ülesande rakendada kliimamuutuste ennetamise meetmeid mitte ainult rahvusvahelisel tasandil võetud kohustuste raames, vaid ka loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide tõttu, mis on viimastel aastatel Euroopas korduvalt toimunud. Ennetusele rõhuv suund ei aita mitte ainult säilitada ja taaselustada Euroopa maastike, merede ja jõgede seisukorda, vaid annab panuse selle suuna kasutuselevõtmisse ka teistes riikides. |
|
2.2 |
Kõnealused meetmed, mis sisalduvad käesoleva käsitluse teemaks olevas teatises, on sellise praktika tulemus, mida on enamikus ELi riikides konkreetsetel juhtudel (üleujutused, tulekahjud) juba kasutatud ning mis on aidanud lühikese ajaga luua ühenduse tasandil kooskõlastatuse, mis on võimaldanud tegutseda kiirelt ja tõhusalt ning sekkuda isegi rahvusvahelisel tasandil. |
|
2.3 |
Komitee on taotlenud kooskõlastamist ja eelkõige Euroopa tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist katastroofide ennetamisele ühenduse tasandil (1). Siiski soovib komitee rõhutada, et nende ennetusmeetmetega peab mis tahes katastroofide korral kaasnema ELi abi andmise süsteem. See oleks solidaarne süsteem, mis ei annaks abi mitte ainult ELi riikidele, vaid kõigile, kes vajavad meie teadmisi ja vahendeid katastroofide mõju vähendamiseks. |
|
2.4 |
Ennetamine on üks keskkonna kaitsmise ja säilitamise aluspõhimõte ning vahend, millega muuta võimalikult väikeseks tsiviilelanikkonnale tekkida võivad kahjud. Ennetamise eesmärk on loodusvarade säästev kasutamine. Inimelude, bioloogilise mitmekesisuse ja majanduslike vahendite kadumise kiirenemine viimasel ajal muudab vajalikuks vaadata ümber kehtivate õigusnormide täitmine. Seepärast on komitee rõhutanud vajadust, et iga liikmesriigi pädevad asutused rakendaksid kehtivaid eeskirju ja kontrolliksid nende täitmist, (2) sest teatud katastroofe oleks olnud võimalik vältida või vähemalt oleks olnud võimalik leevendada nende tagajärgi. |
|
2.5 |
Kõnealuses teatises sätestatud ennetamise eesmärkidel on Euroopa Liidu tasandist laiem kohaldamisala. 16.–19. juunil peeti Genfis katastroofiohu vähendamise teine ülemaailmne konverents, kus osales aktiivselt ka Euroopa Liit. Üldjoontes on konverentsi järeldused kooskõlas Euroopa Komisjoni seatud eesmärkidega. Osa neist käsitletakse ka käesolevas arvamuses. |
3. Kokkuvõte teatises esitatud ettepanekutest
|
3.1 |
Kõnealune teatis põhineb komisjoni kohustusel, mille ta võttis Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees võtta ühenduse tasandil rohkem meetmeid katastroofide ennetamiseks ning nende tagajärgede leevendamiseks. |
|
3.2 |
Ennetava lähenemisviisi kehtestamisel tuginevad selle tähtsaimad elemendid peamiselt ELi tasandil juba rakendatavatele meetmetele ja isegi moodustavad osa kehtivatest valdkondlikest õigusaktidest. Olemasolevaid meetmeid ja vahendeid on vaja korrastada ja muuta need omavahel sidusamaks, et neid saaks järgida ühe tervikuna. Nimetatud elementide seast tuleks mainida järgmisi.
|
|
3.3 |
Viimaseks tehakse ettepanek tugevdada rahvusvahelist ennetuskoostööd. Tegevust koordineeritakse ÜRO katastroofiohu vähendamise rahvusvahelise strateegiaga ning samuti teiste organisatsioonidega Euroopa – Vahemere piirkonna partnerluse ja naabruspoliitika raames. |
4. Märkused ettepaneku kohta
4.1 Komitee leiab, et komisjoni teatises esitatu on väga positiivne, sest kuigi sellega viiakse sisse vähe uuendusi, saab sellist lähenemisviis õigustada. Kui täidetaks kõiki kehtivaid ELi õigusakte, oleksid ennetusmeetmed tõhusad, vältides ja vähendades paljudel juhtudel kahjuks üha sagedamini toimuvaid katastroofe. Komitee on pannud ennetuse oma töös sageli kesksele kohale (4).
4.2 Mõne esitatud ettepaneku puhul tuleb rõhutada selle väärtust üldise meetodina, mitte ainult konkreetsele nähtusele kohaldatava meetodina, nagu üleujutuste puhul. Komitee märgib, et nii loodusõnnetuste kui ka inimtegevusest tingitud katastroofide olemus muudab vajalikuks üldise ennetusmeetodi, mis sisaldaks võimalikult palju teavet meie maastike, merede, jõgede ja atmosfääri praeguse seisundi kohta ning samuti lekete kohta, mis võivad tekkida maa-alustes CO2-hoidlates. Seega võimaldaks katastroofidega seotud teabe loetelu koostamine kaardistada riskid, nagu sätestatakse üleujutuste direktiivis. Sellega nõutakse pädevatelt asutustelt ennetustegevust.
|
4.2.1 |
Keskkonnavaldkonnas pädevad asutused on vastavalt iga liikmesriigi territoriaalsele korraldusele erinevad (5). Siiski peab komitee oluliseks, et eelkõige nemad vastutaksid nii ennetustegevuse kui ka kodanikuühiskonna teavitamise ja harimise eest. Suures ulatuses sõltub just neist asutustest loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide vältimiseks või vähendamiseks kehtestatud meetmete tõhusus. |
4.3 Komitee peab vajalikuks rõhutada kodanikukaitse rahastamisvahendi (6) olulisust, sest see võimaldab iga-aastaste tööprogrammidega katta lisaks ühenduse kodanikukaitse mehhanismi enda meetmetele (transport, koolitus jne) ka ettevalmistuse, kavandamise, varase hoiatamise ja ennetuse valdkonda kuuluvaid meetmeid.
4.4 2008. aasta novembris heaks kiidetud 2009. aasta tööprogrammiga suurendatakse märgatavalt ennetuskoostöö projektide osa, mis tõuseb 1,1 miljonilt eurolt (2008. aastal) 2,25 miljonile eurole (2009. aastal). Sellega soodustatakse riskihindamise parandamise kaudu kahjude pikaajalist ennetamist või leevendamist. Selles võivad osaleda kodanikukaitses tegutsejad kõigilt haldus- ja ühiskonnatasanditelt.
4.5 Samuti peab komitee oluliseks märkida, et kõnealuses tööprogrammis on märkimisväärselt suurendatud ühenduse kodanikukaitse mehhanismi toetus- ja ettevalmistusmeetmete osa. Selle üks eesmärk on toetada komisjoni katastroofide ennetamise strateegia elluviimisel ning parandada teadmisi katastroofide ennetamise kohta. Kõnealust osa suurendati 650 000 eurolt (2008. aastal) 1,18 miljoni euroni. Samuti lisati 2009. aasta tööprogrammi peatükk ennetustegevuse heade tavade vastastikuse tutvustamise kohta.
4.6 Parimate tavade levitamine ei aita parandada mitte ainult pädevate asutuste kooskõlastamist, vaid ka riskide ennetamist ja konkreetsete meetmete võtmist katastroofide korral. Selles kontekstis leiab komitee, et ühenduse kodanikukaitse mehhanismi (7) ülesanne peab olema vastavate andmebaaside tsentraliseerimine seire- ja teabekeskuse kaudu, et muuta need andmebaasid paremini toimivaks.
4.7 Samuti leiab komitee, et ettepanek parandada kõikide osalejate omavahelisi kontakte Euroopa integreeritud võrgustiku abil, kuhu kuuluvad eri riigiasutuste esindajad, aitab katastroofide korral kasutada mitte ainult parimaid tavasid, vaid täita ka ennetamise ülesannet neis valdkondades, kus sekkumine on tavaliselt raske.
4.8 Üks oluline teema on ennetusmeetmete rahastamise teema. Ettepanekus tuuakse välja kaks süsteemi.
|
— |
Koostada 2009. aastal loetelu ELi rahastamisvahenditest, mida kasutatakse katastroofide ennetamiseks, hinnates nende kasutust ja võimalikke puudusi (8). |
|
— |
Koostada loend ennetusmeetmetest, mida rahastatakse ühenduse eri poliitikavaldkondade raames, näiteks metsastamine ja metsa uuendamine. |
4.9 Komitee leiab, et lisaks neile ettepanekutele tuleks kaaluda ka kodanikukaitse (st kodanikukaitse rahastamisvahendi) piisavat rahastamist, et uued ülesanded ei tooks kaasa ühenduse mehhanismi toimimisvõime vähenemist ei ennetusvaldkonnas ega katastroofide korral tegutsedes.
4.10 Teisest küljest on vaja taas kord rõhutada teadustegevuse olulisust ennetusvaldkonnas. Seepärast on kasulik investeerida esmatähtsatesse teemadesse, mida juba käsitletakse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) raames. Siiski võiks konkreetse ennetustegevuse jaoks kasutada ka teisi rahastamisvahendeid, mis on seotud kõnealuse valdkonnaga. Näiteks võiks metsanduses kasutada ühise põllumajanduspoliitika teise samba vahendeid. Komitee leiab, et komisjon peaks kindlaks määrama ühenduse eri poliitikavaldkondades (mitte ainult ühises põllumajanduspoliitikas, vaid ka näiteks regionaalpoliitikas, energiapoliitikas, kliimamuutuste poliitikas jne) asuvad rahastamisallikad, mida on võimalik kasutada, et saavutada tõhus tegevus mis tahes katastroofi ennetamiseks.
4.11 Lisaks rõhutab komitee inimeste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja vabatahtlike organisatsioonide teadlikkuse tõstmise olulisust, et nad tunnistaksid ennetuspoliitika vajalikkust, sest see paneb aluse suuremale ohutusele ja võimaldab hädaolukordades asjakohaselt reageerida. Kodanikuühiskonna koolitamine ja teadlikkuse tõstmine ennetamise ja loodusvarade õige kasutamise teemadel oleks pädevate asutuste ja eelkõige kohalike omavalitsuste peamine ülesanne, sest nad asuvad loodusvarade lähedal ja on tuttavad nende kasutusviisiga.
4.12 Lõpetuseks on üks tähtsaimatest elementidest ettepanek tugevdada rahvusvahelist ennetuskoostööd, mitte ainult koostööd abi valdkonnas. Selles etendab suurt osa ÜRO katastroofiohu vähendamise rahvusvaheline strateegia, mis on suunatud arengumaadele. Igal juhul tuleks kaaluda sekkumismehhanismide muutmist üldlevinuks ÜRO egiidi all, vähendamata seejuures Euroopa Liidu sekkumist, mis on viimaste katastroofide korral väga kasulikuks osutunud.
4.13 Euroopa naabruspoliitika peaks süstemaatiliselt sisaldama ohtude ennetamise valdkonnas tehtavat koostööd, et edendada säästvat arengut, mis on muu hulgas kooskõlas aastatuhande arengueesmärkidega ja ÜRO katastroofiohu vähendamise rahvusvahelise strateegia Hyogo tegevusraamistikuga.
Brüssel, 1. oktoober 2009
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Mario SEPI
(1) ELT C 204, 9.8.2008, lk 66.
(2) ELT C 221, 8.9.2005, lk 35.
(4) ELT C 221, 8.9.2005, lk 35; ELT C 195, 18.8.2006, lk 40; ELT C 204, 9.8.2008, lk 66.
(5) Katastroofiohu vähendamise ülemaailmse konverentsi järelduste punktis 12 kutsutakse üles kujundama koostöö, millega tunnustataks ja tugevdataks keskasutuste ja kohalike asutuste ning kodanikuühiskonna vastastikust sõltuvust.
(6) Nõukogu 5. märtsi 2007. aasta otsus kodanikukaitse rahastamisvahendi kehtestamise kohta (2007/162/EÜ, Euratom).
(8) Katastroofiohu vähendamiseks maailmas kasutatavate rahastamisvahendite hindamisest kõneldakse katastroofiohu vähendamise ülemaailmse konverentsi järelduste punktis 17.