Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud ühises Läänemere teadus- ja arendusprogrammis (BONUS-169)”

KOM(2009) 610 lõplik – 2009/0169 (COD)

2011/C 18/20

Pearaportöör: Daniel RETUREAU

12. novembril 2009 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 169 ja artikli 172 lõikele 2 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud ühises Läänemere teadus- ja arendusprogrammis (BONUS-169)”

KOM(2009) 610 lõplik – 2009/0169 (COD).

Komitee juhatus tegi 15. detsembril 2009 käesoleva arvamuse ettevalmistamise ülesandeks ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioonile.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras komitee vastavalt kodukorra artiklile 57 täiskogu 462. istungjärgul 28.–29. aprillil 2010 ( 29. aprilli istungil) pearaportööriks Daniel Retureau ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 140, vastu hääletas 4, erapooletuks jäi 3 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Läänemeri on silmitsi mitmete väljakutsetega: ühelt poolt mõjutavad seda kliimamuutused ja inimtegevusest põhjustatud saaste ning teiselt poolt on see strateegiline majandus- ja sotsiaaltegevuse sõlmpunkt, kui vaadelda, kui palju ja erinevaid töökohti on Läänemerega seotud. Läänemere hoidmine on nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele oluline ülesanne ning selle haldamine peab toimuma kõikide Läänemere maade ja rahvaste huve arvessevõtval viisil.

1.2   Kuid ei ole selge, kas BONUSe konsortsium kaasab sidusrühmadega konsulteerimise menetlusse nõuetekohaselt riigi ja ELi tasandi sotsiaalpartnerid. Komitee palub anda selle kohta selge kinnitus.

1.3   Konsulteerimisplatvormide ja sektoripõhiste teadusuuringute foorumi juhtimissüsteemi tuleb tingimata kaasata ka kodanikuühiskond, eelkõige ELi ja riigi tasandi valdkondlikud sotsiaalpartnerid. BONUS-169 programmi teadus- ja arendusprojektid peavad koondama enda alla sotsiaalteadlased, kelle uurimistöödes arvestatakse ka programmiga hõlmatud valdkondades töökohtade ja teadmiste haldamises pädevate organite käsitusi.

1.4   BONUS-169 raames elluviidavate teadus- ja arendusprojektide väljavalimiseks võivad osutuda kasulikuks ja tõhusaks säästvuse mõju hinnangud, mille puhul võiks arvesse võtta säästva arengu kolme põhiaspekti ning kaasata selleks olulisel hulgal kodanikuühendusi, kes on nimetatud kolme aspektiga tihedalt seotud.

1.5   Siinkohal tuleb aga märkida, et BONUS-169 programmi raames teostatud mõju hindamise kokkuvõte on puudulik just sotsiaal- ja tööhõive aspekti arvessevõtmise seisukohast, eelkõige seepärast, et kodanikuühendusi (eelkõige ELi ametiühinguorganisatsioone ja sotsiaalpartnereid) ei kaasatud programmi väljatöötamisse.

1.6   Kodanikuühendusi saab kaasata vähemalt kahel järgmisel viisil:

1.7   Komitee väljendab programmile ja selle rahastamisviisidele veel kord toetust, kuna ei piirduta vaid olemasolevate vahenditega, vaid eraldatakse ka spetsiaalselt BONUS-169 programmile mõeldud uusi vahendeid, välja arvatud juhul, kui tegemist on eriti eesmärgipäraste uurimisvahenditega. Neid rahastatakse täiel määral kindla perioodi vältel olemasolevast piiratud eelarvest.

1.8   Läänemere uuringud on õigustatud asjaoluga, et Läänemerd ümbritseb suur hulk liikmesriike, kes on hädas tööstusajastul tekkinud intensiivse saastega, mis ei ole ka praeguseks kadunud ning on teinud Läänemerest maailma ühe kõige saastatuma veekogu. Kuna suur osa inimtegevusest toimub mereäärsetes piirkondades, seab saastatus ohtu paljud tööstuslikud ja traditsioonilised tegevusalad. Komitee leiab, et kõik Läänemere maad, sealhulgas vajaduse korral ka Venemaa Föderatsioon, peavad teadustegevuses osalema oma võimaluste piires, võttes arvesse väikese rahvaarvuga ja kolmandate riikide olukorda.

2.   Komisjoni ettepanekud

2.1   20. detsembril 2006 vastu võetud Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendas raamprogrammis on sätestatud ajavahemikuks 2007–2013 piirkondlikud suunised, mis koonduvad nelja peamise tegevusvaldkonna umber: koostöö, ideed, inimesed ja võimekus.

2.2   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2009. aasta otsuses ühenduse osalemise kohta mitme liikmesriigi algatatud Läänemere uuringute ühisprogrammis (BONUS-169) on nimetatud raamistik kohandatud Läänemere problemaatikaga ning kehtestatud projekti eesmärgid ja üksikasjad selle elluviimise rahastamiseks.

2.3   Nimetatud eesmärkide saavutamiseks viiakse algatust BONUS-169 ellu kahe selgesti eristatava etapina:

2.4   Teemad lähtuvad BONUS-169 strateegilisest uurimiskavast, järgivad võimalikult suurel määral kehtestatud tegevuskava ning hõlmavad teadusuuringuid, tehnoloogiaarendust ning koolitus- ja/või levitamistegevust.

2.5   BONUS-169 projekti üks esimesi etappe oli laialdane avalik arutelu, mille raames avati teemakohane veebileht, viidi läbi mõjuhindamisi ja konsulteeriti valitsusväliste organisatsioonidega. Avalik arutelu oli vajalik ja peab jätkuma ka projektide käivitamise etapis. Eespool nimetatud kodanikuühendused peavad saama osaleda rahaliste vahendite haldamise kontrollimises ja projektide edenemise hindamises, et tagada, et projektide elluviimisel oleks täidetud muudetud Lissaboni strateegia eesmärk „investeerida rohkem ja arukamalt teadmistesse, et tagada majanduskasv ja tööhõive” (1). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. oktoobri 2009. aasta otsuse artiklis 5 on sätestatud BONUS-169 haldamise eest vastutava BONUS EEIG aruandlus komisjoni ees, kes tegutseb ühenduse nimel. Artikli 13 kohaselt edastab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule BONUS-169 tegevuse kohta kokkuvõtva hinnangu. Sellest tulenevalt saab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teha vaid järelhindamist, omamata vahendeid oma arvamuse väljendamiseks BONUS-169 projektide elluviimise ajal.

2.6   Otsuse I lisa punktis 1 on toodud BONUS-169 eesmärgid. Olgugi et selle punktis d on sätestatud järgmist: „luuakse sobivad sidusrühmadega konsulteerimise platvormid, mille raames kaasatakse kõikide asjakohaste sektorite esindajad”, ei käsitleta ühegi loetletud eesmärgi raames projekti sotsiaal-majanduslikke eesmärke ega projekti tähtsust Läänemere-äärse tööhõive edendamisel.

2.7   II lisa on keskse tähtsusega, kuna selles on sätestatud BONUS-169 projekti juhtimisorganid. Punktiga 4 luuakse nõuandekogu, mis koosneb kõrge rahvusvahelise mainega teadlastest ning asjaomaste valdkondade sidusrühmade ja kodanikuühiskonna esindajatest, kes kõnealuste valdkondade vastu huvi tunnevad. Just selle punktiga tagatakse töötajate ja tööandjate esindajate, valitsusväliste organisatsioonide ja ühenduste osalus BONUS-169 projekti järelevalves ja võimalus teha omapoolseid ettepanekuid.

2.8   Programmi eesmärgid on pikaajalised ning selle kestust võidakse kohandada vastavalt ühismeetmete elluviimise kestusele.

2.9   Otsuse põhjenduses 12 on märgitud, et BONUS-169 „seondub /…/ mitme asjassepuutuva ühenduse teadusprogrammiga, milles käsitletakse mitmesugust ökosüsteemile kumuleeruvat mõju avaldavat inimtegevust, näiteks kalandust, vesiviljelust, põllumajandust, infrastruktuuri, transporti, teadlaste koolitust ja liikuvust ning sotsiaal-majanduslikke küsimusi”.

2.10   Programmi kaheetapiline elluviimine peab võimaldama uuringutulemuste tõhusat kasutamist ja arvessevõtmist eri majandussektorite poliitilises ja ressursside haldamise korralduses.

2.11   Samuti tekib küsimus, kas mõju hindamise kokkuvõttes, milles analüüsitakse võimalikke majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, on ikka piisavalt uuritud majanduslikku ja sotsiaalset mõju (punkt 5, kus siiski käsitletakse sotsiaalseid ja keskkonnaaspekte vaid pealiskaudselt). Mõju hindamise kokkuvõttes esitatud poliitikavalikutest osa võimaldab arendada keskkonna- ja ökosüsteemisõbralikumaid käitumisviise ka muudes majandusharudes, nagu mereinfrastruktuur, mäetööstus, tuuleenergia, transport, kalandus, nafta- ja maagaasitööstus või telekommunikatsioon. Selline analüüs on küll absoluutselt ebapiisav (pealiskaudne), kuid osutab siiski selgelt programmi strateegilise etapi üldisele suunitlusele.

2.12   Nende kolme projekti raames, mille BONUS EEIG välja valib ja ellu viib, tuleb võtta ilmtingimata arvesse kliimamuutuste ühiskondlikku ja inimtegevusele avalduvat mõju Läänemere-äärsetel aladel. Nimetatud mõju võib nimelt põhjustada elanikkonna ümberasumist, millel oleks omakorda sotsiaalsed tagajärjed ja mõju tööhõivele, mida tuleks ennetada. Sellele on tähelepanu juhitud ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 13. oktoobri 2009. aasta omaalgatuslikus arvamuses „Rannikupiirkondade säästev areng”. Teatavate majandusharude, nagu kalandus ja meretransport, tööalased õigusaktid tõenäoliselt muutuvad. Euroopa Komisjon peab sellega arvestama ning sätestama koostöös kodanikuühenduste ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega projektide hindamise ja suunamise raames koolitus- ja ümberõppevõimalused.

2.13   EL suhtleb vahetult BONUS-169 spetsiaalse rakendusstruktuuriga BONUS EEIG (Helsingis asuv Läänemere maade teadust rahastavate organisatsioonide võrgustik), mille ülesanne on ühenduse toetuse ja liikmesriikide rahalise toetuse jaotamine ja haldamine ning selle kasutamise järelevalve ja aruandlus.

2.14   Algatust BONUS-169 haldab BONUS EEIG oma sekretariaadi kaudu. BONUS EEIG peab BONUSe programmi eesmärkide täitmiseks rajama järgmise struktuuri: juhtkomitee, sekretariaat, nõuandekogu, sektoripõhiste teadusuuringute foorum ja projektikoordinaatorite foorum.

2.14.1   Nõuandekogu abistab juhtkomiteed ja sekretariaati. See koosneb kõrge rahvusvahelise mainega teadlastest ning asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas näiteks turismi, taastuvenergia, kalanduse ja vesiviljeluse, meretranspordi ja biotehnoloogia valdkondade ja tehnoloogiate pakkujate esindajatest; need sidusrühmad hõlmavad nii tööstust kui ka kõnealustest valdkondadest huvitunud kodanikuühiskonna organisatsioone, muid integreeritud Läänemere uurimisprogramme ja teisi Euroopa piirkondlike meredega seotud organisatsioone.

2.14.2   Nõuandekogu annab sõltumatuid nõuandeid, suuniseid ja soovitusi BONUS-169 teaduslikes ja poliitikaalastes küsimustes. See hõlmab nõuandeid BONUS-169 eesmärkide, prioriteetide ja suuna ning BONUS-169 toimimise tugevdamise viiside, algatuse teaduslike väljundite kvaliteedi parandamise, suutlikkuse tõstmise, võrgustike moodustamise ja töö asjakohasuse kohta BONUS-169 eesmärkide saavutamiseks. Samuti aitab nõuandekogu kasutada ja levitada BONUS-169 tulemusi.

2.14.3   Peale selle oli BONUSe nõuandekogul, mis hõlmab hulka eri sidusrühmasid, nagu Helsingi komisjon (HELCOM), Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES), merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat, Maailma Looduse Fond (WWF) ja Soome Põllumeeste Liit, oluline roll BONUS-169 teaduskava ja rakendusstrateegia koostamisel.

2.15   Teadusuuringute peadirektoraadile 2009. aasta juunis esitatud läbivaadatud BONUS-169 teadusprogrammi kokkuvõte tugineb suurel määral esialgse BONUS-169 algatuse raames tehtud tööle ja korraldatud konsultatsioonidele.

2.16   Programmi strateegilise etapi käigus on kavas ellu viia laiaulatuslik ja strateegiast juhinduv sidusrühmadega konsulteerimise programm, mis on suunatud muude asjaomaste valdkondade, näiteks põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse, transpordi ja veemajanduse sidusrühmadele.

2.17   Sidusrühmadega konsulteerimise platvormid

2.17.1   BONUS-169 kohaliku, piirkondliku, riikliku ja Euroopa tasandi sidusrühmade põhjaliku analüüsi põhjal luuakse sidusrühmadega konsulteerimise platvormid ja mehhanismid, mille eesmärk on tugevdada ja institutsionaliseerida kõikide asjakohaste sektorite sidusrühmade kaasamist, et selgitada välja olulised puudujäägid, seada uuringuteemad tähtsuse järjekorda ja laiendada teadusuuringute väljundite kasutuselevõttu. Selles osalevad teadlased, sealhulgas merenduse kõrval ka muudest loodusteaduste valdkondadest ning sotsiaal- ja majandusteaduste valdkondadest, et saavutada strateegilise uurimiskava, selle strateegilise visiooni ja uuringuteemade prioriteetsuse väljatöötamiseks vajalik multidistsiplinaarsus.

2.17.2   Programmi toetava alalise organina luuakse sektoripõhiste teadusuuringute foorum (ministeeriumide esindajatest ning teistest Läänemere süsteemi teadusuuringute ja juhtimisega tegelevatest isikutest koosnev organ), mille vastutusalasse kuulub programmi kavandamise, tulemuste ja esilekerkivate uurimisvajaduste arutamine otsuste tegemise seisukohast. Kõnealune foorum hõlbustab ja edendab teadusuuringute integreerimist terves Läänemere piirkonnas, sealhulgas infrastruktuuri ühist kasutamist ja kavandamist, aitab esile tuua uurimisvajadusi, edendab uuringutulemuste kasutamist ning hõlbustab teadusuuringute rahastamise integreerimist.

2.18   Säästvuse mõju hinnangute problemaatika.

3.   Üldised märkused

3.1   2009. aastal leidis komitee, et ettenähtud juhtimismudelit tuleb lihtsustada. Samuti tegi komitee oma ettevalmistavas arvamuses „Makropiirkondlik koostöö – Läänemere strateegia laiendamine Euroopa teistele makropiirkondadele” (3) ettepaneku luua Läänemere kodanikuühiskonna foorum, et lihtsustada avalikku arutelu ning tõsta avalikkuse teadlikkust strateegia elluviimisest.

3.2   Makropiirkondade üldise juhtimise protsessis on projektidealane teabevahetus väga oluline, niisama oluline on teostada mõjuhinnanguid, et teha kindlaks projektide mõju elanikkonnale ja tööhõivele. Eri liikmesriikides tegutsevad sõsarorganisatsioonid, nagu ametiühingud, tarbijaühendused ja kohalikud vabatahtlikud organisatsioonid, peaksid looma omavahelisi sidemeid ja riigiüleseid võrgustikke, et kujundada välja kodanikuühiskond, mis on suuteline Läänemerega seotud sotsiaal-majanduslikes küsimustes kohaselt kaasa rääkima. Teadusprojektid peavad teenima elanikkonna ja töötajate huve. Juba praegu tuleks prognoosida tuleviku koolitusvajadusi, võttes eelkõige arvesse piirkonnas lähiajal esilekerkivaid arengusuundi, mis on põhjustatud ressursside hetkeolukorrast ja kliimasoojenemisest.

3.3   Komisjoni teatise sidusrühmi käsitlevas punktis 2.2.2 ei ole täpsustatud, milliseid sidusrühmi silmas peetakse, välja arvatud teadlaste osalemisele osutamine. Nimetatud punktis tuleks mainida kodanikuühiskonna olulisust konsulteerimisplatvormide käivitamisel, sealhulgas komitee Euroopa sotsiaalpartnerite ning BONUS-169 programmiga seotud Euroopa valdkondlike sotsiaalse dialoogi komiteede kasulikku rolli.

3.4   Euroopa sotsiaalpartnerite kasulikku rolli tuleks tunnistada BONUS-169 juhtimisstruktuurides.

3.5   Sotsiaal- ja kodanikuühiskonna partnerite potentsiaali parimal viisil ärakasutamiseks oleks kasulik näha konsulteerimisplatvormide raames ette nende esindajate koolitamine ning vastavad eelarveread.

4.   Täiendavad märkused

4.1   Programmi eesmärk on Läänemere keskkonnatingimuste parandamist käsitleva teadustegevuse edendamine ning teadlaste töö rahvusvaheline koordineerimine.

4.2   Seega on üsna selgelt näha, et asjaomasel teadusprogrammil on vahetu mõju:

4.3   Komitee teeb järgmised, kahte eesmärki täitvad ettepanekud:

4.4   Kahe nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb teha järgmine ettepanek:

4.4.1   Kaasata täielikult majandus- ja sotsiaalvaldkonna esindajad (a):

4.4.2   Koostada mõjuhinnang säästva mõju hinnangute mudeli alusel ja mitte Euroopa Komisjoni sisemiste mõjuhinnangute mudeli alusel (b):

(1)  KOM(2009) 610 lõplik, punkt 1.4.

(2)  KOM(2002) 276 lõplik.

(3)  ELT C 318, 23.12.2009, lk 6.

(4)  Inimressursside planeerimine võimaldab paremini prognoosida oskuste kohandamist ametinõuetega, paremini hallata tehnoloogiliste ja majanduslike muutuste tagajärgi, luua õigemaid seoseid selliste tegurite vahel nagu konkurentsivõime, kvalifikatsioonide korraldamine ja töötajate oskuste arendamine, tagada parem karjäärijuhtimine, vähendada riske ning tasakaalustamatusest tingitud kulusid, samuti paremini välja valida ja kavandada vajalikke kohandamismeetmeid (allikas: Vikipeedia prantsuskeelne versioon).

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单