Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vesiviljeluse säästva tuleviku rajamine. Uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale” ”

KOM(2009) 162 lõplik

2011/C 18/10

Raportöör: José María ESPUNY MOYANO

8. aprillil 2009 otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Vesiviljeluse säästva tuleviku rajamine. Uus hoog Euroopa vesiviljeluse säästva arengu strateegiale””

KOM(2009) 162 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 25. märtsil 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 462. istungjärgul 28.–29. aprillil 2010 (28. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 150, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 3 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab taas muret (nagu strateegiat käsitlenud 2003. aasta arvamuses (1) selle pärast, et Euroopa Liidu vesiviljeluse konkurentsivõime väheneb ebasobiva õigusraamistiku tõttu. Mitmete valdkondade õigusnormid mõjutavad liigselt vesiviljelust, põhjustades täiendavaid raskusi kõnealuse sektori arengus.

1.2   Seepärast hindab komitee positiivselt komisjoni teatist ning peab selle avaldamist praegusel hetkel sobivaks ja asjakohaseks.

1.3   Euroopa vesiviljelus peab asuma taas säästva majanduskasvu teele, mis võimaldab tal vastata nõudlusele toitvate, tervislike ja ohutute vesiviljelustoodete järele. Asjakohaselt arendatud vesiviljelus aitab edendada vesiviljelusega tegelevate piirkondade sotsiaal-majanduslikku arengut, suurendada stabiilsete ja kvaliteetsete töökohtade pakkumist ning aidata inimesi kõnealuses piirkonnas hoida.

1.4   Komitee kinnitab taas, et peab ühtset turgu Euroopa Liidu üheks peamiseks eeliseks. Seepärast väljendab komitee muret liikmesriikide õigusaktide puuduliku ühtluse ja sidususe pärast muu hulgas vesiviljelustoodete märgistamise valdkonnas või seoses Euroopa keskkonnaõiguse tõlgendamisega, näiteks võrgustiku Natura 2000 või vee raamdirektiivi osas.

1.5   Arvestades üha aktiivsema tegevusega rannikualadel, tuleb leida koostoimet üksteist täiendavate tegevusalade vahel, sealhulgas keskkonnakaitsega. Väheste veealade määramine vesiviljeluse tarbeks on ELi vesiviljeluse praeguse paigalseisu üks peamisi põhjuseid. Komitee soovitab parandada ja hõlbustada vesiviljelusettevõtetele lubade ja litsentside andmise korda ning lihtsustada ja kiirendada menetlusi, et lühendada lubade määramise aega.

1.6   Komitee väljendab muret selle pärast, et vesiviljelustoodete praegune märgistus müügikohtades on ebapiisav ning takistab tarbijal tegemast vastutustundlikke ja teadlikke ostuotsuseid. See olukord väljendub näiteks selles, et tarbijatel on raske teha vahet ELis kasvatatud ja imporditud vesiviljelustoodetel ning samuti värsketel ja ülessulatatud vesiviljelustoodetel.

1.7   Komitee väljendab muret selle pärast, et imporditud vesiviljelustooted ei vasta ELis kehtivatele tervishoiunõuetele. Eriti murettekitavad on kriteeriumide erinevused seoses jälgitavuse nõudega, mis on toiduohutuse üks oluline element. Samuti valmistavad komiteele muret sotsiaalsed ja töötingimused, sest esineb alaealiste tööd ja tööd poolorjuses.

1.8   Vesiviljelus toodab kvaliteetseid toiduaineid veekeskkonnas ega sobi kokku halvenenud keskkonnatingimustega ega saastatud keskkonnaga. Seepärast tuleb tagada ELi vete hea seisukord.

1.8.1   Keskkonnakaitse on üks Euroopa Liidu prioriteete. Kuid keskkonna kaitsmine ei tohiks takistada tegevust, mis võib olla keskkonnakaitsega kooskõlas. Euroopa Komisjon peab püüdma selgitada keskkonnakaitse põhieeskirjade ja eelkõige võrgustiku Natura 2000 seoseid ja kooskõla vesiviljelusega.

1.8.2   Komitee soovitab edendada vesiviljelustoodete ökomärgistust. Selle eesmärk peab olema eristada ja tutvustada selliste vesiviljelustoodete keskkonnasäästlikke omadusi, mis pärinevad nõuetekohaselt hallatud ja säästvale arengule keskendunud ettevõtetest.

1.9   Arvestades Euroopa vesiviljeluse uuendusliku olemusega, juhib komitee tähelepanu vajadusele soodustada vesiviljeluse valdkonnas teadustegevust ja tehnika arengut. Hiljuti loodud Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvorm (EATIP) on teadustegevuse soodustamise suurepärane hoogustaja.

1.10   Loomatervishoiu valdkonnas väljendab komitee muret vesiviljeluse tarbeks kasutatavate lubatud veterinaarravimite vähesuse üle.

2.   Komisjoni teatise põhisisu

2.1   Kõnealuse teatise eesmärk on määrata kindlaks ELi vesiviljeluses täheldatud paigalseisu põhjused ning taaselustada selle arengut. Selleks on komisjon koostanud ettepaneku, mis toetub kolmele teljele: konkurentsivõime edendamine, säästva vesiviljeluse kasvuks tingimuste loomine ning sektori maine ja juhtimise parandamine.

2.2   Komisjon teeb ettepaneku edendada ELi vesiviljelustoodete konkurentsivõimet, arendades konkurentsivõimelist ja mitmekülgset vesiviljelustööstust, mida toetab uuendustegevus.

2.2.1   Vesiviljeluse säästvat arengut peavad toetama . Selleks edendab komisjon teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni algatusi, toetab uurimisinfrastruktuuride arendamist ning eraldab vajalikke vahendeid.

2.2.2   Komisjon teeb ettepaneku teha tööd selle nimel, et vesiviljelusest saaks muu majandustegevuse seas võrdne konkurent ning et leida tegevusalade vahelist koostoimet.

2.2.3   ELi vesiviljelustööstus peab suutma toime tulla , olema kohandatav muutuvatele turunõudlustele ja võimeline tegutsema võrdväärselt turustusahela teiste osalistega. Selleks käsitleb komisjon vesiviljelussektori vajadusi, eelkõige seoses tootjaorganisatsioonide, kutsealade vaheliste küsimuste, tarbijateabe ja turuinstrumentidega.

2.2.4   Vesiviljeluse peab pakkuma vesiviljelusega seotud sektoritele laienemise ja eksportimise võimalusi. Selleks edendab komisjon säästva vesiviljeluse arengut väljaspool ELi.

2.3   Komisjon kavatseb luua tingimused säästva vesiviljeluse kasvuks, tagades looduskeskkonna kaitse kõrge taseme. ELis toodetud või ELi imporditud veekeskkonnast saadud toiduainete puhul tuleb järgida tarbija tervise ja ohutuse kõrgeid kaitsestandardeid. Euroopa Liit edendab ka loomade tervise ja heaolu kõrgetasemelist kaitset.

2.3.1   Tuleb tagada . Selleks jätkab komisjon vesiviljeluse säästva arengu tähtsuse rõhutamist.

2.3.2   Ning vastupidiselt tuleb ka vesiviljelusele pakkuda ja kvaliteetset vett, et tagada loomade tervis ja toodete ohutus, eelkõige karploomade puhul.

2.3.3   Optimaalse kasvu ja toodangu saavutamiseks tuleb kujundada , kus on tagatud optimaalsed kasvatamistingimused. Komisjon tagab vesiviljelusloomade tervishoiunõudeid käsitleva direktiivi 2006/88/EÜ (2) täieliku rakendamise.

2.3.4    on tarbijate, õigusloojate ja tootjate ühine mure. Komisjon küsib kalade heaolu asjus nõu ja edendab liigipõhise lähenemisviisi vajadust.

2.3.5    on vesiviljelustööstuse üks peamine probleem. Seepärast julgustab komisjon rakendama soovitusi, mis „veterinaarravimite kättesaadavuse töörühm” andis 2007. aasta aruandes.

2.3.6   Vesiviljeluse arengu jaoks on väga oluline kättesaadavus. Komisjon suurendab sööda jaoks vajalike lisandite kättesaadavust ning vaatab läbi kõrvalsaadusi käsitlevad eeskirjad.

2.3.7   Komisjon peab tagama ja tunnistama . Komisjon tegeleb jätkuvalt vajadusega tagada, et veekeskkonnast saadud toiduained, nii ise toodetud kui ka imporditud, oleksid tarbijale ohutud. Selleks rajab komisjon oma meetmed jätkuvalt teadusele ja ettevaatusprintsiibile. Komisjon võtab samuti arvesse kasu, mida kala tarbimine toob tervisele.

2.4   On vaja parandada sektori mainet ja juhtimisraamistikku, luues ELi tasandil ühesugused tingimused.

2.4.1    peab tagama ettevõtjatele ühesugused tingimused seoses otsustega, mis mõjutavad vesiviljeluse arengut. Selleks selgitab komisjon paremini oma keskkonnapoliitika rakendamist, eelkõige võrgustiku Natura 2000 toimimist, ning tagab loomatervishoidu ja tarbijakaitset käsitlevate ELi õigusaktide nõuetekohase rakendamise. Komisjon kontrollib, et kolmandate riikide tingimused oleksid ELis kehtivate tingimustega ühesugused.

2.4.2   Vesiviljeluse arengu soodustamiseks on oluline vähendada , eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Selleks töötab komisjon õiguskeskkonna lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise nimel.

2.4.3   Komisjon soodustab ja üldsuse asjakohast teavitamist, korraldades laiaulatuslikke konsultatsioone ja edastades läbipaistvat teavet. Sellega aidatakse saavutada parem õiguslik reguleerimine ja haldamine ning parandatakse vesiviljeluse mainet.

2.4.4   Komisjon teeb tööd tagamise nimel, sest ELi ametlik statistika vesiviljeluse kohta on praegu üpris piiratud ulatusega. Komitee laiendab samuti oma andmebaasi turuhindade osas, et kehtestada kogu turustusahelas hinna jälgimise süsteem.

3.   Üldised märkused

3.1   Vesiviljelusega toodetakse praegu 47 % maailmas tarbitavatest veekeskkonnast saadud toodetest. Lisaks on vesiviljeluse täiendav kasvupotentsiaal veel märkimisväärne. Seepärast võib vesiviljelus olla oluline element toiduainetega varustamise strateegilises poliitikas, et rahuldada tulevikus nõudlust toidu järele.

3.2   Viimasel kümnel aastal on maailma rahvaarv kasvanud ligikaudu 12 %, samal ajal kui kala tarbimine on tõusnud ligikaudu 27 %. Muu hulgas on selle põhjuseks omega-3 rasvhapete kasulikkus tervisele, kuna kala on suurepärane omega-3 rasvhapete allikas. EL on põhiline veekeskkonnast saadud toodete turg maailmas. ELis tarbitakse üle 12 miljoni tonni mereande aastas ning see kogus aina kasvab. Omavarustatuse määr on aga napilt 35 %. Imporditakse 65 % veekeskkonnast saadud toodetest ning see protsent üha kasvab.

3.3   Euroopa vesiviljelus kuulub ühise kalanduspoliitika raamesse, mille eesmärk on vee-elusressursside säästev kasutamine, võttes tasakaalustatult arvesse selle keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Reformitud ühine kalanduspoliitika peab konkreetselt võtma arvesse vesiviljeluse omadusi ning saama kasutada valdkondlikke toetusmehhanisme ja tõhusaid turumehhanisme. Komitee soovitab nimetada ühise kalanduspoliitika ümber ühiseks kalandus- ja vesiviljeluspoliitikaks.

3.4   Euroopa Liidus on vesiviljelus tänapäeval teatavates ELi ranniku- ja sisemaapiirkondades tähtis majandusharu, hõlmates nii karploomade kui ka kalade kasvatamist mage- või merevees.

3.5   ELi vesiviljelus on alates möödunud sajandi 70. aastatest muutunud väikesemahulisest käsitöönduslikust tegevusalast paljudel juhtudel vertikaalselt integreeritud ettevõtetega ajakohaseks, dünaamiliseks, uuenduslikuks ja tehnoloogiliseks majandusharuks.

3.6   ELi vesiviljelus annab tööd kõrvalistel rannikualadel ja kõrvaliste jõgede ääres – sellised piirkonnad on sageli mahajäänud ja tööhõivevõimalusi seal napib. Nii pereettevõtetes kui ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes nõuavad vesiviljeluse töökohad spetsialiseerumist ja tehnilisi oskusi ning on stabiilsed.

3.7   2002. aastal esitas komisjon teatises KOM(2002) 511 Euroopa vesiviljelussektori säästva arengu strateegia, mille eesmärgid olid järgmised:

3.8   Komisjon on tunnistanud, et alates 2002. aastast ei ole ELi vesiviljelustoodang arenenud kavandatud rada pidi, vaid on isegi jäänud samale tasemele nii karploomade kui ka kalade kasvatuses (koorikloomade ja vetikate vesiviljelus on Euroopas põhimõtteliselt olematu), mis on teravas kontrastis ülejäänud maailmas toimunud kiire kasvuga kõnealuses valdkonnas. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks oma strateegia läbi vaadata ja koostada ülevaade Euroopa vesiviljeluse praegusest olukorrast.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   ELi vesiviljelus ei kasuta praegu kogu oma potentsiaali, mis tal on rikkuse ja tööhõive loojana. Vesiviljelustoodangu koguarvud on jäänud alates 2002. aastast samaks ega suuda korvata laevastike püügimahtude vähenemist, mistõttu halveneb väliskaubandusbilanss. See kõik toimub hoolimata sellest, et Euroopal on olemas sobivad füüsilised ja keskkonnatingimused, kõrgtasemel tehnoloogia ning investeerida soovivad ettevõtted. Samuti on vesiviljelussektor näidanud, et tal on olemas teadmised ja vahendid, et olla keskkonnasäästlik majandusharu ning pakkuda samal ajal tervislikke, ohutuid ja kvaliteetseid tooteid.

4.2   ELi keerukas õigusraamistik, haldusmenetluste aeglus, piiratud juurdepääs riigi või munitsipaalvalduses olevatele aladele ning liigne halduskoormus hoiavad tagasi investeeringuid ja pidurdavad Euroopa vesiviljelustoodete konkurentsivõimet.

4.3   Mitmed probleemid, mis takistavad Euroopa vesiviljelussektori arengut, on otseselt sõltuvad riiklikul või piirkondlikul tasandil tehtavast poliitikast ja võetavatest meetmetest. Seepärast peavad riiklikud ja piirkondlikud valitsusasutused endale seda teadvustama ja looma asjakohase raamistiku. Mõnes liikmesriigis ei ole viimase viieteistkümne aasta jooksul väljastatud ühtegi uut vesiviljeluse litsentsi. Mõnel puhul tekitab moonutusi ELi õigusaktide tõlgendamine riiklike ja piirkondlike haldusasutuste poolt, nagu võrgustiku Natura 2000 puhul, millest mõned haldusasutused jätavad õigustamatult välja vesiviljeluse. Samuti peavad nii liikmesriigid kui ka asjaomase pädevusega piirkonnad kooskõlastama oma õigusnorme, et mitte luua Euroopa Liidus kunstlikke takistusi vabale turumajandusele.

4.4   Kalapüügisaaduste ja vesiviljelustoodete turgude ühine korraldus, mis peaks stabiliseerima turge ja tagama vesiviljelustootjatele sissetuleku, vajab kiiresti reformimist, et edendada tootjaorganisatsioone.

4.5   Eelmises teatises KOM(2002) 511 rõhutati liigselt vesiviljeluse keskkonnaaspekte ning jäeti tagaplaanile säästvuse majanduslikud ja sotsiaalsed küljed. Praeguses teatises KOM(2009) 162 luuakse suurem tasakaal säästvuse kolme samba vahel: keskkond, ühiskond ja majandus. Teatises tunnistatakse, et keskkonnasäästlikkust on võimalik saavutada vaid konkurentsivõimeliste ja tulusate ettevõtete abil.

4.6   Suurem osa ELi vesiviljelusettevõtteid on tõhusad ja võiksid olla täielikult konkurentsivõimelised, kui neil oleksid imporditud toodetega võrdsed võimalused. Praegused tingimused ei võimalda võrdsete võimaluste loomist ei tootmises ega turustamises. Tootmises peavad Euroopa vesiviljelustootjad järgima rangeid eeskirju seoses sööda koostisosade, veterinaarravimite kasutuspiirangute ning keskkonna- ja sotsiaalküsimustega. Nende eeskirjade järgimist ei nõuta aga kolmandate riikide vesiviljelustootjatelt, kes saavad ometi oma tooteid vabalt ELi siseturul turustada (isegi tooteid, mis on toodetud lapstööjõudu kasutades või muul moel inimväärse töö ja õiglase palga õigust rikkudes). Turustamise osas on riike, mis pakuvad seadusevastaseid soodustusi oma vesiviljelustoodangule, mida hiljem ELis turustatakse.

4.7   Tarbijatele edastatav puudulik teave ostetavate veekeskkonnast saadud toodete omaduste kohta ei võimalda tarbijal asjakohaselt kaaluda kvaliteedi- ja hinnaerinevusi. See toob tõsist kahju Euroopa tootjatele, kelle tooted on enamasti parema kvaliteediga kui imporditud tooted. Kõnealune ebatäpne teave tähendab näiteks vigu seoses toodete päritoluriigi või toote üldise nimetusega. Eriti tõsine on olukord kalafileede puhul, mis sulatatakse müügiks üles ja mis pärinevad kaugetest riikidest, enamasti Aasiast. Seda fileed müüakse värske fileega samas letis, ilma et tarbijat teavitataks selgelt kummagi omadustest. Seetõttu teeb tarbija ostuotsuse vaid hinnast lähtudes. Sellises olukorras võivad tekkida isegi probleemid inimeste tervisele, juhul kui sellist kala taas külmutatakse.

4.8   Komitee soovitab seepärast lihtsustada märgistust, muutes selgemaks eelkõige teabe toote päritoluriigi või -piirkonna kohta, ning tugevdada piirikontrolli mehhanisme.

4.9   Veekeskkonnast saadud toodete täpse märgistamisega peavad kaasnema koolitus- ja teabemeetmed kogu turustusahela pikkuses ning samuti tarbijatele. Eelkõige tuleb rõhutada omega-3 rasvhapete, täpsemalt EPA ja DHA olemasolu kalas.

4.10   Komitee soovitab korraldada teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, mis aitaksid parandada vesiviljeluse ning selle toodete ja tegevuse mainet. Levitatavate sõnumite koostamine tuleb teha ülesandeks spetsiaalsele uurimisrühmale, kes kõnealuse sektori osalusel teeks algatuste ettepanekuid. Komitee soovitab selles kontekstis korraldada rahvusvahelisi kampaaniaid, mida koordineerib kindlasti Euroopa Komisjon.

4.11   Euroopa vesiviljelus on tehnoloogiline ja uuenduslik majandusharu, mis vajab pidevaid teadusuuringuid. Praegune seitsmes raamprogramm, mis koondab kokku kõik ELi teadusalgatused, pakub varasematest programmidest vähem võimalusi uurimistegevuseks vesiviljeluses. Seetõttu on raske parandada selle Euroopa majandusharu uuendustegevust ja konkurentsivõimet. Euroopa vesiviljelussektor lõi hiljuti Euroopa vesiviljeluse tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormi, millega loodetakse määratleda sektori prioriteedid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas ning anda talle strateegia nende saavutamiseks.

4.11.1   Tuleb jätkata sööda alternatiivsete, ohutute ja säästlike koostisosade otsinguid, et need rahuldaksid kalade toitumisalaseid ja bioloogilisi vajadusi ning samal ajal tagaksid sama toiteväärtuse lõpptootes.

4.11.2   Tuleb kindlaks jääda praeguste tootmissüsteemide optimeerimisele, kuid eelkõige neile süsteemidele, millel on selged võimalused tulevikus laieneda, nagu avamere vesiviljelus ja ringleva veega basseinisüsteemid sisemaal.

4.12   Veterinaarravimite vähene kättesaadavus piirab tõsiselt vesiviljeluse arengut. Praegu ei ole Euroopa vesiviljelussektoril piisavalt veterinaarravimeid, näiteks anesteetikume, vaktsiine või antibiootikume. See olukord ohustab sektori elujõulisust ning mõjutab loomade tervist ja heaolu, toiduga kindlustatust ning keskkonnakaitset.

4.13   Komisjoni teatises tehakse ettepanek toetada vesiviljelustehnoloogia eksporti kolmandatesse riikidesse. Kuigi nimetatud algatuse solidaarsusaspekti tuleb kahtlemata toetada, tuleb selle elluviimisel võtta arvesse, et tõenäoliselt veetakse selle tehnoloogiaekspordi tulemusena toodetud vesiviljelustooted tulevikus sisse ELi turule, kus nad konkureerivad ELi enda toodetega.

4.14   Komisjoni teatises kirjeldatakse tabavalt ELi vesiviljelussektori praeguse paigalseisu põhjusi. Kuid seda ei tohi pidada lõpetatud tööks, vaid lähtepunktiks konkreetsete meetmete kujundamisele ja väljatöötamisele, mis elavdaks ELi vesiviljeluse säästvat arengut.

(1)  ELT C 208, 3.9.2003, lk 89–93.

(2)  ELT L 328, 24.11.2006, lk 14.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单