C_2010267ET.01004601.xml

Regioonide Komitee arvamus teemal „Kohalik ja piirkondlik koostöö lapse õiguste kaitseks Euroopa Liidus”

1. märgib, et lapsed moodustavad viiendiku Euroopa Liidu elanikkonnast ning seepärast peab soodsate tingimuste loomine nende kasvuks ja arenguks, sealhulgas nende õiguste kaitse ja edendamine, olema ELi, selle institutsioonide ja liikmesriikide üks põhiprioriteet;

2. märgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 24 tunnistatakse sõnaselgelt lapse õigusi. Lisaks on lapse põhiõigused horisontaalne, valdkondadeülene küsimus, mis puudutab paljusid mõõtmeid ning mis tuleb seepärast integreerida valdkondadeülese horisontaalse prioriteedina kõikidesse asjaomastesse ELi ja liikmesriikide poliitikavaldkondadesse. Komitee leiab, et ÜRO lapse õiguste konventsioon võiks olla raamistik, mida ei rakendata mitte üksnes õiguste rikkumise korral, vaid ka laiemalt kõigi laste ja noorte arengu ja võimaluste edendamiseks;

3. märgib, et lapse õiguste austamise institutsiooniline ja õiguslik raamistik, sealhulgas ÜRO lapse õiguste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni ja teiste oluliste kõnealuse valdkonna rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine kõigi liikmesriikide poolt on Euroopa Liidus piisavalt hästi välja töötatud. See ei takista aga uute probleemide ja ohtude esilekerkimist kõnealuses valdkonnas, mis vajab seega uusi poliitikameetmeid, hästi kooskõlastatud tegevust ning kõige selle pidevat jälgimist;

4. märgib, et lapse õiguste tõhusa järgimise eesmärki ei saa saavutada ilma ulatusliku partnerluseta kõigi asjaomaste osapoolte vahel, eriti ELi institutsioonide, liikmesriikide, valitsusväliste organisatsioonide ja teiste kõnealuses valdkonnas aktiivsete osalejate, sealhulgas lapsed ise, kuid eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esmased laste õiguste eest seisjad igapäevaelus ning neil on kõnealuses valdkonnas põhipädevus;

5. märgib, et lapse õiguste rakendamine kuulub peamiselt poliitikavaldkondadesse, kus on pädevad nii EL kui ka liikmesriigid (nt sotsiaalpoliitika, haridus ja noored, tervishoid, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala jne). Komitee rõhutab seepärast, kui oluline on, et ELi tasandil võetud meetmed austaksid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning et neid rakendataks mitmetasandilise valitsemise vaimus. ELi meetmed peavad soodustama arutelu, heade tavade levitamist, võrdlevaid uuringuid, jälgimist ja hindamist;

6. toetab Euroopa Komisjoni kavatsust keskenduda esmajärjekorras võitlusele vägivalla vastu ja selliste haavatavas olukorras olevate lasterühmade kaitsele, nagu saatjata reisivad alaealised ja inimkaubanduse ohvrid ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega silmitsi seisvad lapsed. Komitee märgib aga, et kõigis nimetatud valdkondades seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma kõigi asjaomaste osapoolte, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste partnerluseta;

7. märgib, et samuti on vaja varaseid tervislikku eluviisi edendavaid meetmeid, ennetamaks osa probleeme, mis võivad tekkida, kui lapsed või noored elavad ohtlikus keskkonnas;

8. tervitab komisjoni eesmärki koostada teatis lapse õiguste kohta ning samuti selleks valitud meetodit – korraldada sel teemal üldsusega konsulteerimine. Lisaks ootab komitee huviga koostööd komisjoniga ELi lapse õiguste foorumi juhtrühma raames ja ka foorumis endas;

9. tervitab 2010. aastal Euroopa Ülemkogus vastu võetud Stockholmi programmi (vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ning kodanike kaitse mitmeaastane programm) sätteid, mis hõlmavad ühe prioriteetse teemana laste põhiõiguste kaitset ja edendamist;

10. väljendab kahetsust, et Stockholmi programmis ei nimetata selgelt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ega nende rolli, ning rõhutab, kui oluline on võtta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadusi ja teadmisi arvesse Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava koostamisel;

11. toetab aktiivselt põhiõiguste mitmetasandilise kaitse ja edendamise teemalist iga-aastast dialoogi, mida korraldavad koos Euroopa Komisjon, ELi Põhiõiguste Amet ja Regioonide Komitee, kui vahendit, millega korvata vajakajäämised ELi lapse õiguste strateegia rakendamisel ning tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõhus kaasamine üleeuroopalisse koostöösse laste õiguste valdkonnas;

12. tervitab ELi Põhiõiguste Ameti väljatöötatud lapse õiguste näitajaid kui olulist sammu teadlikumate ja tõenditel põhinevate poliitikameetmete rakendamise suunas. Juhib aga tähelepanu nende näitajate ikka veel esinevatele puudustele, sest nad puudutavad vaid põgusalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusala ning on seetõttu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks vaid vähese kasuteguriga;

13. väljendab kahetsust selle üle, et kuigi kõik ELi liikmesriigid on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni lapsele sobimatu töö konventsiooni osalised, ei ole selge, kui palju lapsi on sattunud inimkaubanduse ja tööalase ekspluateerimise ohvriks. Seepärast rõhutab komitee vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 valguses vajadust parema kooskõlastamise järele asjaomaste organite ja spetsialiseeritud asutuste vahel kõigil tasanditel, et nad suudaksid tõhusamalt võidelda laste ekspluateerimisega;

14. märgib, et on vaja veelgi rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli lapse õiguste kaitses eelkõige seoses juurdepääsuga haridusele, tervishoiule, sotsiaalkaitsele ja noorte juurdepääsuga tööturule;

15. märgib, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb käsitada oluliste partneritena ELi konsultatsioonimenetluste raames eelkõige seepärast, et neil on hea positsioon üldsuse teavitamiseks ning dialoogi innustamiseks kohalike kogukondadega eesmärgiga tugevdada lapse õiguste kaitse taset ning korraldada ELi rahalisel toetusel kohalikul ja piirkondlikul tasandil elluviidavaid teavituskampaaniaid lapse õiguste kohta, et suurendada laste teadlikkust oma õigustest;

16. juhib tähelepanu väärtuslikule rollile, mida etendavad lapse õiguste valdkonnas tegutsevad Euroopa ja riigi tasandi valitsusvälised organisatsioonid;

17. tervitab poliitilise äramärkimise algatusi, nagu UNICEFi lapsesõbraliku linna kontseptsioon, mis aitab rakendada ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohalikul tasandil ja sisaldab meetmeid nii lapse õiguste tagamiseks kui ka nende integreerimiseks asjaomastesse otsustusprotsessidesse;

18. soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel täielikult ära kasutada olemasolevaid koostööd ja heade tavade tutvustamist lihtsustavaid struktuure, nagu organiseeritud kodanikuühiskond, akadeemilised ringkonnad ja lapse õiguste vallas aktiivsed poliitikud. Siinkohal tuleks Euroopa tasandil toetada uuenduslikke meetmeid koostöö ja tõhusama partnerluse edendamiseks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seas ELi eri liikmesriikide vahel ning edendada nende raames heade tavade tutvustamist;

19. kutsub komisjoni üles kaasama ELi liikmesriikide heade tavade näiteid ELi lapse õiguste kaitse valdkonna dokumentidesse. Sellest lähtuvalt tuleb ELi lapse õiguste strateegias kajastada Euroopa lastesõbralike linnade harta sätteid ning samuti laste vägivalla eest kaitsmiseks koostatavaid riiklikke integreeritud strateegiaid käsitlevate Euroopa Nõukogu poliitikasuuniste sätteid, rõhutades samas vajadust pöörata suuremat tähelepanu sellele, kuidas poliitilisi kohustusi kõige paremini praktikas rakendada;

20. juhib tähelepanu Euroopa Nõukogu olulisele rollile lapse õiguste valdkonnas ning kutsub ELi institutsioone üles tugevdama koostööd Euroopa Nõukoguga;

21. võttes arvesse laste õiguste kontseptsiooni keerukust ja mitmemõõtmelisust, rõhutab komitee vajadust käsitada seda eelkõige vahendina, et tagada laste arenguks ohutu, terviklik ja kasutoov keskkond, et neist saaksid täisväärtuslikud, teadlikud ja sotsiaalselt vastutustundlikud vastava kohaliku kogukonna, liikmesriigi ja kogu Euroopa mitmekultuurilise ühiskonna liikmed;

22. kutsub liikmesriike üles pöörama rohkem tähelepanu lapse õiguste tagamisele, sealhulgas laste arenguks vajalike põhitingimuste loomisele. Selles osas on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ainulaadne võimalus töötada välja oma poliitikameetmed ning olla eeskujuks nii oma riigile kui ka kogu ELile;

23. märgib, et mõni kõige haavatavamas olukorras olev lasterühm ei saa lapse õiguste tagamise meetmetest osa. Eelkõige kehtib see nn nähtamatute laste kohta – tänavalapsed ja nende perede lapsed, kellel puudub seaduslikult riigi territooriumil viibimise staatus;

24. märgib, et äärmiselt oluline on tagada liikmesriikide politseiasutuste tõhus koostöö ning samuti täielikult kasutada pehmemate ühiskonnapõhiste meetmete võimalusi, nagu kadunud laste otsimise abitelefon 116000. Komitee kutsub liikmesriike üles tegema tasuta 116-numbrid avalikkusele kättesaadavaks ning neid kodanike seas levitama;

25. kutsub kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles koguma täielikumaid teabeallikaid ning täiendama edasi andmekogumise ja analüüsitehnikat lapse õiguste näitajate osas. Nimetatud protsessi kõigis etappides tuleks konsulteerida kohalike ja piirkondlike omavalitsustega nii kvalitatiivse ja kvantitatiivse panuse andjatena kui ka kõnealuse vahendi peamiste lõppkasutajatena;

26. arvestades lapse õiguste alase kõikehõlmava teabe puudumist liikmesriikides, kutsub komisjoni üles töötama välja ja avaldama „Lapse õiguste tulemustabeli” ja seda korrapäraselt ajakohastama. See oleks vahend, mis hõlmab lapse õiguste täiendatud näitajaid ning annab usaldusväärset, võrreldavat ja ajakohast teavet lapse õiguste seisu kohta liikmesriikides. Tulemustabel võiks tugineda meetodile, mida kasutatakse juba olemasolevas siseturu tulemustabelis, milles jälgitakse siseturu direktiivide ülevõtmist. See vahend oleks lähtepunkt uurimistegevusele ning samuti – juhtides tähelepanu headele tavadele – võiks see anda olulise tõuke liikmesriikide poliitika muutmiseks, korvates kohustusliku õigustiku puudumist ja tegutsedes avatud koordinatsiooni meetodil, nagu soovitati Euroopa valitsemistava käsitlevas valges raamatus;

27. kutsub komisjoni üles edendama lapse õiguste käsitust ning sellealast koostööd ELi liikmesriikide ja ELi-väliste riikide kohalike omavalitsuste vahel ELi välispoliitika raames. Selleks tuleb julgustada koostööd Euroopa Nõukoguga ja teiste ELi väliskoostöö raamistikega, muu hulgas Euroopa naabruspoliitika, Vahemere Liit, ELi ja Aafrika dialoog ning koostöö Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega, aidates seeläbi parandada elukvaliteeti ELi partnerriikides ning keskendudes eelkõige ELi välispiiril asuvatele riikidele;

28. juhib tähelepanu riikliku laste ombudsmani ja teiste sarnaste lapse õiguste kaitse alaste asutuste positiivsele rollile ning potentsiaalsele kasule, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja teised asjaomased sidusrühmad võivad saada vastastikusest suhtlusest ja tihedast koostööst kõnealuste ametnikega. Samas kutsub komitee liikmesriike üles tugevdama laste ombudsmani institutsiooni, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja rahvusvaheliste institutsioonide soovitusi;

29. märgib, et vaesus võib olla otsustav takistus võrdsete tingimuste üldisel kasutamisel ja sellega tuleb võidelda, et tagada laste õiguste tõhus kaitse. Vaesus võib lapsed ja nende perekonnad õigustest ilma jätta ja piirata võimalusi tulevikus. Seepärast peavad meetmed keskenduma esmajärjekorras lastele, kes kuuluvad kõige haavatavamas olukorras olevatesse elanikkonnarühmadesse, ja tagama kõigile kvaliteetse hariduse, nii et igal lapsel oleks võimalus areneda;

30. märgib, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid aidata seda küsimust tõhusalt lahendada, edendades lapsi arvestavaid ja mitmemõõtmelisi sotsiaalkaitsesüsteeme, sest lapsi saab paremini kaitsta ka siis, kui lastel ja nende vanematel on korralikud elutingimused ja juurdepääs tervishoiule. Kõige kulutõhusam lähenemisviis hõlmab nii ennetustööd kui ka sotsiaalkaitset. Eelkõige sellised meetmed nagu orbude ja haavatavas olukorras olevate laste lõivudest vabastamine on aidanud suurendada juurdepääsu haridusele ja tervishoiuteenustele. Seepärast julgustab Regioonide Komitee ELi institutsioone, rahvusvahelisi organisatsioone, erialaliite ja riigiasutusi toetama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkust nende väga oluliste meetmete elluviimisel;

31. kutsub komisjoni üles koostama ja vastu võtma soovitusi selle kohta, kuidas lahendada laste vaesuse probleem. Soovitused võiks välja töötada üldsusega ulatuslikult konsulteerides, et tagada võimalikult suur kandepind ja asjaomaste sidusrühmade maksimaalne kaasatus ning võtta arvesse kõiki võimalikke lähenemisviise;

32. märgib ELi tööjõu suurema liikuvuse ja ELi-sisese tööjõurände kontekstis, et on vaja tagada sisserändajatest laste õigused, eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusalas. See hõlmab muu hulgas abi rändajate perekondade taasühinemisel, perenõustamist, haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamist sisserändajatest lastele, nende abistamist sihtriigi eluga kohanemisel ning integreerumist kohalikku ja koolikogukonda;

33. juhib tähelepanu potentsiaalsele kasule, mida toob ELi-siseste sisserändajatest laste edukas integreerumine sihtriigi asjaomastesse sotsiaalsetesse sfääridesse. Edukad meetmed selles vallas võivad parandada nii kohalike kui ka sisserändajatest laste teadmisi teistest ELi liikmesriikidest, kasvatada sotsiaalset kapitali ja suurendada sallivust nii rände lähte- kui ka sihtriigis. Seepärast kutsub komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning liikmesriike üles pöörama sellele küsimusele rohkem tähelepanu ja muutma ELi-sisese rände väljakutsed võimalusteks;

34. juhib tähelepanu ohtudele, mida põhjustab selline kahjuks ikka veel esinev nähtus nagu inimkaubandus, eriti kui tegemist on lastega. Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pühendama kõik võimalikud jõupingutused – sealhulgas asjakohaste ELi õigusaktide vastuvõtmine – võitlusele nimetatud kuritegevuse liigiga ning tagama maksimaalse võimaliku kaitse selle ohvritele tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, sest nemad vastutavad esimestena olulise abi osutamise eest, nagu hariduse andmine, sotsiaalhoolekanne ja psühholoogiline ravi ning samuti koostöö tugevdamine korrakaitsejõudude ja kohtuorganitega;

35. märgib, et on vaja pakkuda piisavat kaitset saatjata reisivatele alaealistele;

36. märgib, et on vaja parandada kohtupidamist noorte üle, rakendada vanusele orienteeritud meetmeid noorsoo kuritegevuse preventsiooniks, interventsiooniks ja reintegratsiooniks ning eraldada alaealised kurjategijad täiskasvanutest nii ruumilises kui ka korralduslikus mõttes;

37. rõhutab seda, kui oluline on tagada kõigile, nii täiskasvanutele kui ka lastele, kõikehõlmav haridus lapse õiguste küsimuses, mis aitab kaasa laste õiguste olemuse paremale mõistmisele ning noorte teadlikkuse suurendamisele;

38. arvestades sotsiaalsete õiguste ja kohustuste üksteisest lahutamatut olemust, soovitab komitee pöörata rohkem tähelepanu laiemale kontekstile, milles lapse õigused eksisteerivad – nimelt inimõiguste ja sotsiaalse vastutuse kontekstile. Lisaks soovitab komitee edendada käsitust kohustustest, mis lastel on oma perekonna, kogukonna, riigi, lapsevanemate, eakate inimeste, väiksemate laste, vähem soodsas olukorras olevate inimeste, keskkonna ja teiste tänapäeva ühiskonna osalejate vastu.

39. juhib tähelepanu sellele, et lapse õigusi käsitlevate meetmete puhul tuleb lapsi kohelda partneritena, kes on võimelised andma väärtuslikku tagasisidet. Seda tagasisidet tuleb kasutada riikide ja ELi poliitika ajakohastamiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad võtta siinkohal olulise rolli vahendajate ja lihtsustajatena, kasutades olemasolevaid häid tavasid, nagu laste kohalikud volikogud, et pakkuda neile asjakohane institutsioon oma nõudmiste esitamiseks;

40. tervitab komisjoni algatust töötada välja kuus teabeplatvormi, mis aitavad lastel ja noortel oma arvamust avaldada, ning rõhutab vajadust seda algatust edasi arendada ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused osalejatena, kellel on kõige suuremad kohalikud teadmised ja suutlikkus seda struktureeritud teabevahetust elus hoida;

41. märgib, et on vaja tagada lapse õigus saada kvaliteetset haridust, elada ohutus ja mugavas keskkonnas ning saada kaitset igasuguse füüsilise ja psühholoogilise vägivalla eest, ning juhib tähelepanu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisele rollile nende õiguste tagamisel;

42. märgib, et õigus kvaliteetsele haridusele on vaja tagada ka füüsilise ja vaimse puudega lastele, ning kordab selliste algatuste tähtsust, mille eesmärk on edendada nende iseseisvust ja tagada nende täielik integreerimine sotsiaalsesse keskkonda, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 26. Hariduse valdkonnas on käibel kaks erinevat käsitust: üks eelistab õppe ja koolituse eriprogrammide väljatöötamist ning teine eelistab puuetega laste võimalikult suurt integreerimist üldisesse tavaõppesse. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, riigiasutusi, kasvatusteadlasi, valitsusväliseid organisatsioone ja kõiki asjaomaseid sidusrühmi üles osalema üleeuroopalises arutelus kõnealuse valdkonna võimalike lahenduste ja heade tavade üle ning tegema tulemused teatavaks kõigile neile, kes soovivad oma selleteemalisi teadmisi parandada. Sellega seoses juhitakse tähelepanu puuetega laste integreerimiskatsetele, mis pakuvad tõelisi võimalusi kõigile ega tekita mingisugust tõrjutust ega diskrimineerimist. Selliseid katseid tuleks edendada;

43. juhib tähelepanu kvaliteetse hariduse ja täiendkoolituse olulisusele lastega töötavate sotsiaal- ja muude töötajate jaoks;

44. juhib tähelepanu mureküsimustele seoses lapse õiguste rikkumisega, mis avaldub eri vormides, alates kiusamisest, mis leiab sageli matkimist ja tekitab seeläbi üha rohkem ebasobivat käitumist, kuni teiste psühholoogilise ja füüsilise vägivalla vormideni, mida lapsed teiste laste vastu kasutavad, ja igasuguse väärkohtlemiseni, eriti koolis;

45. leiab, et lastel, kes liiga vara osalevad virtuaalsetes sotsiaalsetes võrgustikes ning tegelevad arvutimängude ja virtuaalsete keskkondadega, on täisväärtuslik areng ohustatud. Virtuaalse tegevuse tõttu on neil lastel sageli piiratud võimalused suhtlemisoskusi ja vajalikke teadmisi omandada. Seetõttu peaksid kõik huvitatud institutsioonid jälgima, et lastel tekiks infotehnoloogiast ja virtuaalmaailmast arvamus, mille kohaselt need on esmajoones reaalse maailma eesmärkide saavutamise vahendid;

46. juhib tähelepanu eelistele, mida nn tänavaelu võib luua laste tervikliku arengu jaoks, näiteks õpivad nad kasutama avalikku ruumi, kasvavad, on sotsiaalselt aktiivsed ning suhtlevad teiste laste ja oma kogukonnaga. Komitee märgib aga ära ka sellise tänavaelu pahupoole, sest mõnes Euroopa piirkonnas ja linnas võib see viia noortejõukude moodustumiseni;

47. kahe eelnimetatud punkti valguses kutsub komitee liikmesriikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles aktiivsemalt levitama häid tavasid laste vaba aja tegevuse korraldamise kohta, et nad saaksid arendada oma sotsiaalseid ja kutseoskusi. Heade tavade näiteid tuleks täiendavalt tutvustada riikide ja Euroopa tasandil, soodustades riikide ja ELi vahendite vastavat suunamist;

48. kutsub komisjoni üles kaasama võimalikult paljud sidusrühmad lapse õiguste tulemustabeli väljatöötamisse, sealhulgas asjaomased Euroopa Liidu asutused, valitsusvälised organisatsioonid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Regioonide Komitee;

49. on seisukohal, et infotehnoloogia ja tehnoloogiliste võimaluste kiire arengu valguses, mis võimaldab seda tehnoloogiat kasutada laste väärkohtlemise eri vormide toimepanekuks, tuleks ohutuma internetikasutuse edendamist käsitada ELi olulise ülesandena;

50. rõhutab asjaolu, et ohutuma internetikasutuse käsitus peab hõlmama ka võitlust laste väärkohtlemise ja lapsporno vastu internetis ning samuti muude virtuaalmaailmas levinud vägivalla vormide vastu, näiteks küberkiusamine;

51. leiab, et nii laste kui ka nende täiskasvanute harimine, kes suhtlevad lastega ja mõjutavad neid, võib aidata märkimisväärselt kaasa internetipõhise laste väärkohtlemise vältimisele ja vähendamisele. Suurimat tähelepanu tuleb pöörata laste ja täiskasvanute, eelkõige lastega töötavate täiskasvanute (tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltöötajad) koolitamisele ohutu internetikasutuse, küberkuritegude ja muude internetipõhiste pahatahtlike tegude äratundmise ning neist asjaomastele asutustele teatamise osas;

52. juhib tähelepanu vajadusele kaitsta lapsi negatiivse sotsiaalse keskkonna eest, eriti niisuguse keskkonna eest, milles soodustatakse psühhotroopsete ainete (alkoholi, tubaka, uimastite ja muude füüsilisele ja psüühilisele tervisele halvasti mõjuvate ainete) kasutamist. Sealjuures on äärmiselt oluline roll kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel. Nad on esimene ahelalüli sotsiaalse turvalisuse süsteemis, mis tagab lapse harmoonilise ja turvalise arengu. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne on märgata tekkivaid ohtusid, neid ära tunda ja hinnata, samuti kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid nende kõrvaldamiseks. Riiklikud ja rahvusvahelised institutsioonid, sealhulgas ka laste ombudsmanid, valitsusvälised organisatsioonid ning teised sotsiaal- ja majanduspartnerid, peavad omalt poolt omavalitsusi selles tõhusalt toetama ja edendama ühiskonnas negatiivset hoiakut psühhotroopsete ainete suhtes;

53. rõhutab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb käsitada oluliste partneritena ELi lapse õiguste strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel ning samuti teistes laste õiguste valdkonna Euroopa algatustes;

54. leiab, et kõik strateegia raames koostatavad programmid ja vahendid peavad olema kättesaadavad kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele;

55. tervitab selliste Euroopa rahastamis- ja toetusvahendite positiivset mõju nagu Daphne programm lapse õiguste kaitse kohta, kuid väljendab kahetsust vahendite nappuse ja vähese teabe üle pakutavate rahastamis- ja toetusvõimaluste kohta. Selle programmi tulemused tuleb strateegiliselt siduda ELi lapse õiguste strateegia rakendamisega ning kasutada neid poliitika kujundamiseks tulevikus;

56. juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on juba saanud märkimisväärseid kogemusi ELi toetuste kasutamisel lapse õiguste kaitseks koostöös teiste sidusrühmadega. Sellise tegevuse tulemused tuleb strateegiliselt siduda ELi lapse õiguste strateegia rakendamisega, neid tuleb korrapäraselt avaldada, nende üle arutleda ja neid kasutada väärtusliku panusena asjaomase poliitika ajakohastamiseks;

57. kutsub komisjoni üles parandama teabevahetust ja teavet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks mõeldud olemasolevate selgelt suunitletud toetus- ja rahastamiskavade kohta, mis näevad ette toetusvõimalused lapse õigustega seotud algatuste jaoks, nagu Daphne III programm, ning samuti programmide kohta, kus lapse õigused esinevad muude prioriteetide kõrval, nagu piiriülesed koostööprogrammid, linnade arengukavad (nt URBACT II) jne. Kõik ELi eri eelarveridade raames ja eri valdkondades olemasolevad rahastamisvahendid tuleks muuta selgemaks ja neid tuleks tõhusamalt tutvustada, et vältida elluviidava tegevuse dubleerimist ja suurendada seeläbi selle tõhusust.

Brüssel, 10. juuni 2010

Regioonide Komitee president

Mercedes BRESSO