Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul”

KOM(2010) 487 lõplik

2011/C 248/25

Raportöör: Mircea Eugen BURADA

24. septembril 2010 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa kino võimalustest ja probleemidest digiajastul”

KOM(2010) 487 lõplik.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 24. mail 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 472. istungjärgul 15. – 16. juunil 2011 (15. juuni istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 142 , vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 9.

Juhtlause

„Euroopa peab olema maailma tasemel osaleja ja mitte üleilmastumise alltöövõtja” (1)

PREAMBUL

„ Euroopa filmitööstusel on tähtis koht Euroopa identiteedi kujundamisel, mis omakorda on Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava keskne teema. ”

See lause komisjoni teatise alguses väljendab suurepärast kavatsust, rõhutades teema tõelist mõõdet ning teavitades meid selle tähtsusest Euroopa Liidu panuse õnnestumisel, nagu seda kujutasid ette ja arendasid liidu loojad. Kultuur koos kõikide selle valdkondadega – konkreetsemalt filmitööstusega, mida meie käsitleme – on peamine Euroopa suhtlemise, solidaarsuse ja eelkõige ühtekuuluvuse kandja. Filmi kui Püha Graali tuleb kaitsta ja käsitleda suure poliitilise ja strateegilise huviga. Digitaalkino pakub ainulaadse võimaluse Euroopa filmitööstusele, etendada põhirolli ideede transtsendentaalsel ülekandmisel ning Euroopa Liit ei tohi lasta käest võimalust, varustada ennast vajalike vahenditega ühtekuuluvuse tagamiseks Euroopa Liidus Euroopa identiteedi kujundamise kaudu. Seda püüdlust saab aga saavutada ainult kunstiga üldiselt ja konkreetselt filmikunstiga. Majanduslikult väljendudes vajab kogu see ettevõtmine EELARVET, nimelt suurt rahalist tuge, ilma milleta võib Euroopa Liidul, mis kujutab endast Paabeli torni 27 keelega, tulevikus tekkida tõsine oht, et eri liikmesriikidele omase identiteedi tunnetus hakkab vähehaaval kaduma.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Käsitletav teema on ühtaegu keerukas, tundlik ja tõsine, kuid eelkõige on tegemist poliitilise küsimusega:

1.2   Komitee soovitab kõikidel asjaomastel otsustajatelt toimida selle ainulaadse kunstivormi tuleviku nimel ettevaatusega ja vältida kultuuriliselt rõhuvaid võrdlusi, nagu „Ameerika filmitööstus on teistest üle”, „vaatajad eelistavad Ameerika teoseid” jne. Konkurents peab mõjuma Euroopa digitaalkinole nagu adrenaliinisüst. Vaatajatele meeldib, et nendega suheldakse, et neid lummatakse, et neid veendakse, et neile pakutakse vaatepilti, et neid kutsutakse võtma istet saalis, kuhu nad tulevad oma ideedega ja kust nad peaksid lahkuma neile ekraani kaudu edastatud ideedega. Selline on edu võti. Soovitame seega teha kõik (eneseusk, kindlameelsus, Euroopa ambitsioon) selleks, et leida vajalikud vahendid ja raha konkreetse eesmärgiga tagada selle poliitilis-kultuurilise vahendi edu – mis on vähimagi kahtluseta üks Euroopa integratsiooni õnnestumise nurgakivi.

1.3   See tõeline Euroopa filmitööstuse digitaalrevolutsioon paiskab programmide, õigusnormide ja eeskirjade muutustega, mis see endaga kaasa toob, eelkõige segi paljude selle sektori sidusrühmade tavapärased harjumused, kehtestades neile uue tööviisi, uue elurütmi ja eelkõige suurema eelarve vajaduse. See on uus väljakutse, millega kaasneb siiski oht, et kaovad paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu komisjoni tekstis selgitatakse. Komitee nõuab ja toetab kõiki Euroopa Liidu otstarbekaid meetmeid ning on seisukohal, et möödapääsmatult on vaja teha jõupingutusi selleks, et hoida elus need väikesed kinosaalid maapiirkondades ning suurlinnades, mis on väga olulised ühtekuuluvuse jaoks ning samuti olulised filmi- ja esitluskunstisektori niššina.

1.4   Suure sammuna digitaalrevolutsiooni suunas, mis on vältimatult vajalik Euroopa tuleviku, meie kultuuri ühe suurima komponendi jaoks, mis kujutab endast tugevat ühendust liidu rahvaste ja kultuuride vahel, võimaldades neil kohtuda, üksteist paremini tundma õppida ja vajaduse korral teinekord isegi teadmisele jõuda, et nad saavad elada koos, suhtudes üksteisesse rahumeelselt, austuse ja miks mitte imetlusega, loob digitaalkino rohkem ühtehoidva, konkurentsivõimelisema ja vähem kuluka elu esimese lootusesaare.

1.5   Komitee toetab Euroopa tasandil selge ja stabiilse õigusraamistiku kehtestamist. Liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi nende miljonite vaatajate saalidesse tagasi toomiseks, kes on need saalid hüljanud. Tuleb teadvustada ühte esmatähtsat aspekti: filmi vaatamisest kinosaalis on tänaseks saanud luksus, samas kui DVD vaatamine kodus tänu kodukinosüsteemile (tingimata vajaliku plasmaekraaniga) on igapäevane mugavus.

1.6   Seda teemat tuleb käsitleda, pidades eelkõige silmas, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) – uued tehnoloogiad, info reaalajas kättesaadavus ning otsene ja keelebarjäärideta suhtlemine – on väga suured eelised Euroopa nii mitmekesiste kultuuri- ja loomeväärtuste levitamiseks takistusteta ja üha väiksema maksumusega. Samal ajal on need eri viisil hästi kättesaadavad ka nägemis- või kuulmispuudega inimestele.

1.7   Sellegipoolest ei saa midagi püsivat ega kestvat teostada ilma Euroopa Liidu rahaliste vahenditeta, mis on hädavajalikud selle maailmas ainulaadse multikultuurilise projekti elluviimiseks ja asjakohaselt toetamiseks. Üksnes selle programmi haldamisega kaasnevad kahtlemata kulud, mida on väikestel kinosaalidel, sektori kutseala esindajate teatud rühmadel ja eelkõige vaatajatel, meie peamisel sihtrühmal, raske kanda. Arvestades asjaolu, et publiku toetuse küsimuses puudub ühtne lähenemisviis, mis on kohandatav igale Euroopa riigile ja piirkonnale, rõhutab komitee vajadust rahastada piisaval määral väikeste kinosaalide digitaliseerimist, eelkõige maapiirkondades, kuid ühtlasi ka suurlinnades. Tuleks kasutada struktuurifonde, tagada asjakohane riiklik kaasrahastamine ning muuta Media fond kättesaadavamaks eelkõige selle kasutajatele. Ometi ei tule kõne alla kõikide Euroopa riikide ja piirkondade jaoks kehtiv diferentseerimata riigiabi põhine lähenemisviis ja igal riigil või piirkonnal peab olema vabadus kehtestada süsteem, mis on tegelikele turgudele kõige kohasem.

1.8   Soovitatav on kasutada lähiaastail kindlasti toimuvat digitehnoloogiale üleminekut võimalusena digiteerida filmiarhiivid – nii dokumentaalfilmid, arhiivipildid kui ka filmiklassika, et see Euroopa filmitööstuse kullafond ei läheks tulevastele põlvkondadele kaduma ja et need teosed oleksid hõlpsasti kättesaadavad.

1.9   Teatis keskendub väga kitsalt pigem kinosaalide digitaaltehnikale üleviimisele kui Euroopa filmitööstusele ja audiovisuaalpoliitikale digitaalvaldkonnas. Digiteerimine on keerukas protsess, mis ületab kaugelt lihtsalt seadmete väljavahetamise. Selleks et muuta Euroopa filmitööstus Euroopa digitaalse tegevuskava üheks tähtsamaks strateegiliseks osaks, on vaja terviklikumat lähenemisviisi, milles võetakse arvesse mitte ainult tehnoloogia- ja tööstusaspekte, vaid ka tähelepanu vajavaid ulatuslikumaid kultuuriküsimusi ja –eesmärke, st loominguprotsessi. Juurdepääsust digitaalfilmile, kas vabaajaveetmise või informatsiooni eesmärgil, peab saama Euroopa digitaalse tegevuskava üks element.

2.   Sissejuhatus

2.1   Digitaalkino on kino, mis kasutab filmilevis ja filmide saalis näitamiseks digitehnoloogiat. Digitehnoloogia hõlmab järgmist: digitaalsalvestus, digitaaltöötlus, digitaalse originaalversiooni teostamine (Digital Cinema Distribution Master, DCDM), filmide näitamine digiformaadis (DCI standard), mida saab teha kahe lahutustasemega: 2K ja 4K. Digitaalkinosüsteem peab tagama kõige kõrgemal tasemel loomutruu pildi ja heli.

2.2   Digiformaadis filmilevi võimaldab filmilevitajatel saavutada märkimisväärset kokkuhoidu.80 minuti pikkune klassikaline film maksab 1 500–2 500 USA dollarit. Mis on miljonite koopiatega korrutatult tohutu summa. Digitaalkandjal kiirusega kuni 250 Mb sekundis saab tavalist filmi talletada ainult 300 Gb mahuga kõvakettal väga vähese maksumusega, unustamata, et füüsilist digitaalkandjat on kerge käsitseda, hoida ja transportida ning see on pealegi korduvkasutatav (allikas: Vikipeedia).

2.3   Filmilevi digitaalkandjal (digitaalkino) ei toimuks ilma filmitootmiseta, mis on filmiaparaatide digitaalsüsteemile kohandamisel maha jäänud. Vajalik on eelkõige anda finantspanus, et kaotada mahajäämus ja teha kiireid edusamme konkurentsi silmas pidades.

Oleme tänapäeval üsna paradoksaalses olukorras, püüdes ehitada digitaalkinode võrku, samal ajal kui enamik filmitootjaid kasutab oma filmide levitamiseks veel tselluloidfilmi.

Olukord on samasugune 3D-filmide valdkonnas, kus filmilevitajad või kinoomanikud müüvad Euroopa kodanikele enamasti mõne lisaeuro eest pileti kohta omamoodi eritoodet, millel puuduvad digitehnoloogia standarditega nõutavad kvaliteediomadused. Kui digiformaadis originaalversioon ei ole filmitud digiformaadis, ei saa olla tõeliselt digitaalset esitust. Näiteks film „Avatar” on filmitud 3D-formaadis, mis seletab ka miljonite vaatajate elavat huvi.

3.   Eeltingimused

3.1   Teatises võetakse arvesse mitut aluskontseptsiooni Euroopa ühise kultuuriruumi soodustamiseks, lähtudes põhimõttest, et digitehnoloogiale ülemineku protsess peab toimuma nii, nagu on kirjeldatud, ja sellega peab tingimata kaasnema vajalik rahaline toetus.

3.1.1   EUROOPA KULTUURI TEGEVUSKAVAS on kõige tähtsamal kohal Euroopa filmitööstuse kui Euroopa identiteedi kujundamise ja liidu eri kultuuride lähendamise edasiviiva jõu edendamine.

3.1.2   EUROOPA DIGITAALNE TEGEVUSKAVA on üks seitsmest juhtalgatusest Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegias digitaalsel ühtsel turul.

3.1.3   Ühtne turg on keskpunkt, mis tagab kõikidele raskustele vaatamata kultuurisisu, sotsiaalsete suhete ja kaubandusteenuste vaba liikumise üle liidu sisepiiride, pakkudes Euroopa kodanikele tänu digitaalse ühtse turu loomisele võimalust digitaalajastu eeliseid täiel määral ära kasutada.

3.1.4   UNESCO konventsioonis, mille Euroopa Liit ratifitseeris 2006. aastal, seatakse eesmärgiks kaitsta ja edendada kulutuuriavaldusi ning see on äärmiselt kasulik tingimata vajalike meetmete kindlaksmääramiseks; see on eesmärk, mille Euroopa Liit peab kinosaalide digitehnoloogiale üleviimisel täielikult täitma.

3.1.5   Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta. Lisaks kultuuri- ja loomemajanduse otsesele panusele SKPsse on need ka olulised majandusliku ja sotsiaalse uuendustegevuse edasiviivad jõud paljudes teistes sektorites.

3.1.6   MEDIA 2007 on ulatuslik programm, mis sisaldab ka koolitusprogrammi Euroopa audiovisuaaltööstuse spetsialistidele. Selle programmi eesmärk on aidata selles sektoris töötavatel inimestel kohaneda audiovisuaalturu Euroopa ja rahvusvahelise mõõtmega, edendades pidevõpet ja uue tehnoloogia kasutamist.

3.1.7   Väikeste kinosaalide digitaliseerimise rahastamine, eelkõige maapiirkondades on puudlik. Seda protsessi tuleb rahastada struktuurifondidest, asjakohase riikliku kaasrahastamise abil, muutes MEDIA fondi kättesaadavamaks selle kasutajatele.

4.   Teatises välja pakutud olukorra analüüs. Soovitused

4.1   Digitaalrevolutsioon tõstatab poliitilisi küsimusi piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil:

Neid probleeme tuleb vaieldamatult analüüsida ja lahendada koos ja õiglaselt kõikide ELi sidusrühmadega.

4.2   Täheldatakse, et liikmesriikide asutuste antava abi tasandil on rahaline toetus seni kuulunud filmide loomisele ja tootmisele, mis on EMSK arvates väga kiiduväärt ja absoluutselt vajalik, et edendada eri riikide filmikultuuri, tingimusel, et nad lähevad üle digitaalsele tootmisele.

4.3   Peale selle rõhutatakse teatises vajadust määrata täiendavad rahalised toetused nii originaalversioonide (master-versioon) teostamiseks kui ka digitaalekraanide paigaldamiseks, et filme saaks levitada ja neid saaks näha suurem arv vaatajaid, tingimusel, et rahastatakse nende inimeste ümberkoolitust, kes on kaotanud töö tehnoloogia uuendamise tõttu.

4.4   Teatises tõstatatakse küsimus levitajate ja kinoomanike ulatuslikust kaasamisest, mis on Euroopa teoste ringlemise ja Euroopa filmitööstuse mitmekesisuse tagamiseks väga vajalik tingimus. Asjaolu, et levitajad on ühtlasi filmi tootjad, ei tohi probleeme tekitada, kuivõrd piletihind ei ole takistav tegur. Tuleb ära kasutada nende olulisust äritegevuses, et neid saaks kasutada Euroopa või riikide digitaalkino heaks.

4.5   Komisjon ja liikmesriigid algatasid alates 2008. aasta kevadest toetusmeetme, luues digitaalkino eksperdirühma. Aruteludes selgus, et olemasolevale virtuaalse koopia kulude süsteemi VPF-mudelile on vaja alternatiivi, ning rõhutati ühtlasi, et digiteerimise tagamiseks on oluline riikide antav abi ja Euroopa Liidu rahaline toetus.

4.6   Vaheinvestorid rahastavad varases etapis kõiki digiseadmeid kinosaalide jaoks. Levitaja kohustub tasuma filmi esilinastusest alates virtuaalse koopia kulud, mis tähendab tegelikult digiseadmete ostmist.

4.7   Kui teatises tuuakse mõned näited rahastamise kohta, mis panevad mõtlema, et digiteerimise vallas ollakse õigel teel, siis puudub meil veel konkreetne ülevaade selle kiirusest, tõhususest, seadmete stabiilsusest ja eelkõige selle riikliku digitaalkinode võrgu suurusest, mis on üks tugisammas ühtse turu rajamisel, mille eesmärk on tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv.

4.8   Avalikul arutelul, mille Euroopa Komisjon algatas 16. oktoobril 2009 Euroopa kino võimaluste ja probleemide kohta digiajastul, saadi üle 300 vastuse kinoomanikelt, filmilevitajatelt, tootjatelt, edasimüüjatelt, filmiagentuuride esindajatelt, kutseorganisatsioonidelt ja digiteenuseid pakkuvatelt äriühingutelt.

4.9   Komitee on arvamusel, et kui soovime sellest panusest võita, siis tuleb selline järelevalve, mida kavandatakse pikemaks ajaks, kohandada Euroopa kultuurisisu mitmekesisusega.

4.10   Aastate jooksul on kinosektor pidanud toime tulema paljude probleemidega: tummfilmid, Technicolor, süsteem Dolby Sound jne. Kaasaja suur väljakutse on digitaalrevolutsioon.

4.11   Komitee rõhutab, et digiteerimine esitab ka tõsiseid tehnilisi ja rahalisi väljakutseid, mis on seotud pikaajalise talletamise ja säilitamisega ning kättesaadavusega, kuid neid teatises ei käsitleta. Puudub pikaajaline kava teoste digiformaadis talletamiseks ja ka kord, mis aitaks tõhusalt talletada digitaalsisu pika aja jooksul selle edaspidiseks kasutamiseks. Digiformaadis talletatud meediumi kasutusiga on lühem kui filmil, selle kulud on oluliselt suuremad ja digitaalsisu kasvab proportsionaalselt. Samal ajal tekib ka kättesaadavuse, originaalsuse ja autentsuse küsimus.

4.12   Komitee soovitab lahendada need probleemid, korraldades sektoris koostööd, milles kõik sidusrühmad ühinevad selleks, et luua asjakohased talletamis- ja arhiveerimissüsteemid, määrata kindlaks ühised õigusnormid ja otsustada stabiilse ja usaldusväärse rahastamise üle. Soovitused digitaalteoste sidusa talletamis- ja arhiveerimisraamistiku kohta puudutavad eelkõige teostele juurdepääsu tagamist 100 aastaks, meetmeid rahaliste vahendite puudumise või rahastamisraskuste pikkade perioodide vältimiseks, tulevaste levitamisvajaduste rahuldamiseks koopiate tegemise võimet, originaaliga samaväärse või parema pildi- ja helikvaliteedi küsimust ning kaitset ebastabiilsetest tehnoloogiaplatvormidest sõltumise vastu.

4.13   Samas teatises rõhutatakse võimalust, mille annab digilevi: tagada filmiarhiivide säilitamine ja seejärel levitada ulatuslikult filmiklassikat, mida ähvardab iganenud tehnoloogia tõttu unustusse jäämine.

4.14   Digitehnoloogia võimaldab ühtlasi märkimisväärselt vähendada kulusid tootmis- ja töötlusetapis. Nii võib digitaalset originaalversiooni (DSM, Digital Source Master) kasutada mitmes valdkonnas: kinos, videolaenutuses (VOD), DVD-de puhul, digitelevisioonis.

4.15   Digilevi annab veel ühe esmase tähtsusega võimaluse: see hõlbustab füüsiliste, kultuuriliste, aga eelkõige keeleliste piiride ületamist, esitades lihtsalt originaalfilmi tõlgituna selle riigi keelde, kus filmi näidatakse. Peale selle pakuvad DVD-d üha enam subtiitreid mitmes keeles.

4.16   Selline digiteoste levitamise viis võimaldab ka filmi režissööril kuni viimase hetkeni kontrollida digitaalse originaalversiooni kvaliteeti (pilti, eriefekte, valgust, muusikat, heliefekte jne).

4.17   Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni püüdluste üle ergutada liikmesriike, kes toetavad oma filmitootmist, kasutama seda digilevi pakutavat võimalust ja lahendada väljakutse tagada selles digitaalrevolutsioonis oma toetusega osalemise kaudu kindel tulevik digifilmitööstusele, mis muudab kultuuride mitmekesisuse ELi kodanikele kättesaadavaks.

4.18   EMSK rõhutab sektori tööhõivepotentsiaali ja selles pakutavate töökohtade eripära. Väga oluline on investeerida praegu inimressurssidesse, et tagada Euroopas edukas digifilmilevi, mis kindlustab Euroopa filmitööstuse kvaliteedi ja eripära tulevikus. Samuti on oluline vähendada nii palju kui võimalik (nt asjakohaste koolitus- ja asendusmeetmete kaudu) sotsiaalseid kulusid, mis seonduvad digitaaltehnoloogiale üleminekuga, sealhulgas filminäitaja ja/või laboritehniku ametikohtade kaotamine.

4.19   Otsuse, mis käsitleb programmi MEDIA 2007, artikli 3 lõike 1 punkt c näeb ette erialase väljaõppe, milles võetakse varases etapis arvesse digitehnoloogiat Euroopa audiovisuaalprogrammide tootmiseks, töötlemiseks, levitamiseks, turustamiseks ja arhiveerimiseks. Programm MEDIA 2007 tuleks läbi vaadata ja seda tuleks täiendada, et seada esikohale uued nõuded ja neid ka täita lisaks programmis juba kindlaks määratud nõuetele.

4.20   Programm MEDIA 2007 toetab veel üht digitaalkino aspekti, turustamist ja levi (artikkel 5).

4.21   Rahastamise täiendav allikas on riigiabi, mida antakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktile d. Näiteid on üsna palju, nagu nähtub kontekstist.

4.22   Standardimine: 2002. aastal kehtestasid kuus suurt Ameerika filmistuudiot mitu tehnilist nõuet digitehnoloogiale: Digital Cinema Initiative (DCI).

4.23   Need DCI tehnilised nõuded avaldas 2005. aastal Society of Motion Picture and Television Engineers (SMPTE) enne nende muutmist digifilmitööstuse standarditeks ja heakskiitmist rahvusvaheliste standarditena Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt. 2011. aastal tegi komisjon ettepaneku võtta vastu suure huviga oodatud soovitus konkreetsete Euroopa standardite edendamise kohta Euroopa digitaalkinode jaoks.

4.24   Euroopas on digiformaadis filmitud või digitaalselt töödeldava filmitoodangu protsent Ameerika Ühendriikidega võrreldes muret tekitavalt väike. Oleme sellest suurest konkurendist maha jäänud. Üks kõnekas näide: kõikidest Prantsusmaal linastatud digifilmidest (30 filmi 2007. aastal, 50 filmi 2008. aastal) 35 olid Põhja-Ameerikas toodetud filmid, 10 Euroopas toodetud filmi ja viis sõltumatut filmi.

4.25   Jõupingutused, mida me teeme selleks, arendada digitaalkinosid toetamata samas Euroopa digitaalfilmide tootmist, annab surmava hoobi Euroopa filmiloomingule ning sunnib alla andma välismaise digitaaltoodangu ees.

4.26   Selle ulatusliku Euroopa programmi ebaõnnestumise korral tähendaks digifilmitööstus Euroopa multikultuurilise sisu esiletoomisel põhineva Euroopa ühtekuuluvusidee hukku.

4.27   Järeldus: Euroopa digifilmitööstusel tuleb suur mahajäämus tasa teha.

(1)  President Staffan NILSSONI ja Euroopa Komisjoni voliniku Michel BARNIER’ 6. jaanuari 2011. aasta kohtumisel.

  翻译：

查看mercari原页面

收藏该商品

立即下单