22.5.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/116

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni plaani kasutada järgmise mitmeaastase eelarve (2014-2020) vahenditest 50 miljardit eurot transpordi-, energia- ja digitaalvõrkude omavahelise ühenduse parandamiseks Euroopa Liidus ning ühtlasi kiidab heaks Euroopa laenutagamisvahendite põhimõtte taristuprojektide jaoks; Euroopa projektivõlakirjad võivad avaldada võimendavat mõju avaliku- ja erasektori kapitali kasutamisele, mis on vajalik 1 000 miljardi euro suuruste hinnanguliste investeeringute toetamiseks.

1.2

Sihtotstarbelised investeeringud esmatähtsatesse taristutesse aitavad kaasa kaubavahetuse, majanduskasvu, konkurentsivõime ja töökohtade loomise arendamise taaselustamisele, eelkõige hetkel, mil Euroopa seda väga vajab.

1.3

Arvestades asjaolu, et investeeringute tavapärane rahastamine riiklikest vahenditest osutub praeguse kriisi tingimustes üha raskemaks, moodustab uut liiki finantsinstrumentide kasutamine Euroopa Liidus tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga teatud tingimustel (vt arvamus TEN/472) veel ühe uuendusliku lahenduse pensionifondide, kindlustusettevõtjate ja teiste selliste turul osalejate, kes on huvitatud investeerimisest pikaajalistesse projektidesse, kapitali juurdemeelitamiseks.

1.4

Komitee soosib komisjoni väljendatud kavatsust leida uuenduslikke lahendusi erasäästude senisest paremaks kaasamiseks, on ta siiski seisukohal, et need lahendused ei peaks olema suunatud üksnes suurkapitalile, vaid aitama tõsta ka väikehoiustajate teadlikkust.

1.5

Piisavate investeeringute tähtsust kohandatud, ajakohastesse, paindlikesse, jätkusuutlikesse ja (eelkõige puuetega isikute jaoks) juurdepääsetavatesse taristuvõrkudesse ei ole võimalik hinnata üksnes rahalisest seisukohast; neid investeeringuid tuleb vaadelda ka sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning keskkonnahoidlikkuse ja varustuskindluse seisukohast.

1.6

Taristuvõrkude omavahelise ühendamise valdkonnas seatud eesmärke on võimalik saavutada üksnes riiklike, piirkondlike, kohalike ja erasektori rahastamisvahendite ühendamisel ELi vahenditega.

1.7

Sellest järeldub, et nende kaasrahastatavate projektide valikul peaks komisjon kõrge Euroopa lisandväärtusega projektide kõrval võtma arvesse riiklikku ja piirkondlikku huvi pakkuvate taristute arendamise vajadust.

1.8

Taristuinvesteeringud sisaldavad ka olulisi turvaaspekte nii ELi kui liikmesriikide jaoks, mida tuleks arvesse võtta projektide koostamisel ja nende heaks kiitmise menetluste algatamisel. Need aspektid on tegelikult eelduseks veel olemasolevate „saarte” täielikul füüsilisel integreerimisel Euroopa Liitu.

1.9

Seega peaks EL ka edaspidi eraldama vahendeid liikmesriikidele jätkusuutlikult ja proportsionaalselt, et võidelda Euroopa struktuurifondide abil igasuguse sotsiaalse ja geograafilise killustatuse vastu riiklikele taristuvõrkudele juurdepääsul.

1.10

Komitee kiidab heaks ettepaneku ELi integreeritud transpordi-, energia- ja IKT-taristuprojektide tsentraliseeritud haldamismehhanismi kohta. Nende kolme sektori koosmõju kasutamine ja rakenduseeskirjade tõhustamine, eelkõige lubade väljastamise menetluste lihtsustamine ühishuviprojektide jaoks ning nende elluviimise tähtaegade lühendamine võimaldavad vähendada kulusid ja suurendada projektide tõhusust.

1.11

Komitee kutsub liikmesriike üles toetama komisjoni algatusi kõnealuses valdkonnas ning teavitama ja innustama kapitaliturge ja teisi investeerijaid aktiivselt osalema kõnealuse strateegia õnnestunud läbiviimisel.

2.1

Komisjon esitas järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014-2020 ettepaneku osana konkreetsed meetmed, kuidas edendada ELi integreeritud transpordi-, energia- ja telekommunikatsioonitaristut.

2.2

Taristusse tehtavad kulutused Euroopas on kümne viimase aasta jooksul üldiselt vähenenud, samal ajal kui sihtotstarbelised investeeringud kõnealuses valdkonnas on kriisi olukorras elulise tähtsusega element majanduse taaselustamise ning Euroopa majanduse tuleviku jaoks.

2.3

Et tagada eelnimetatud taristu areng ja vastata majanduskasvu valdkonnas seatud prioriteetidele ühtse turu uue strateegia raames, esitab komisjon uue instrumendi ettepaneku, milleks on „Euroopa Ühendamise Rahastu”.

2.4

On ilmne, ja seda asjaolu on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ka rõhutanud oma mitmes arvamuses, et kõrge tehnilise tasemega, arukad ja jätkusuutlikud võrgud, mis tagavad ideaalse ühenduse maanteede, raudteede, vee- ja õhuteede, mitmeliigiliste transpordivõimaluste, elektri-, nafta- või gaasijuhtmete ning lairibaühenduse kaudu, on integreeritud majandusruumi jaoks elulise tähtsusega. Puuduvad lülid ja kitsaskohad Euroopa taristuvõrkude omavahelises ühenduses kahjustavad tõsiselt siseturu lõpuleviimist, killustavad piirkondadevahelisi suhteid ning muudavad Euroopa, eelkõige energiavaldkonnas, sõltuvaks kolmandatest riikidest.

2.5

Sihipärased investeeringud tähtsamatesse taristutesse panustavad kaubavahetuse elavdamisse, majanduskasvu, konkurentsivõime suurendamisse ja töökohtade loomisse hetkel, mil Euroopa seda väga vajab.

2.6

Investeeringud suurte taristuvõrkude projektidesse on juba oma olemuselt pikaajalised projektid, mis vajavad suuremahulisi investeeringuid. Nende majanduslik tasuvus seondub suurte ohtudega (kulude alahindamine, liiklustaseme ülehindamine, finantsplaani keerukusega seonduvad ohud), eelkõige ehitusfaasis ning kõnealuste võrkude toimimise alguses.

2.7

Kuna riikliku, kohaliku või Euroopa tasandi eelarvevahenditest üksi ei piisa kõnealuste projektide rahastamiseks, teeb komisjon ettepaneku luua uus eelarvevahend, milleks on „Euroopa Ühendamise Rahastu” lisaks läbivaadatud suunistele transpordi, energia, IKT valdkonnas, et meelitada ligi teisi avaliku ja erasektori vahendeid, mis suurendaks taristuprojektide usaldusväärsust ja vähendaks nende riskiprofiili erainvesteerijate jaoks.

2.8

Sel eesmärgil esitas komisjon terve rea ettepanekuid:

3.1

Et kiirendada investeerimist üleeuroopalistesse transpordivõrkudesse, digitaalvõrkudesse ja energiavaldkonda ning tagada ajavahemikuks 2014–2020 vajalike rahaliste vahendite eraldamine nii avaliku kui ka erasektori poolt, tuleb:

4.1

Komitee kiidab heaks komisjoni algatuse edendada ja kooskõlastada investeerimist liidu lisandväärtusega strateegilistesse projektidesse ning pakkuda ajavahemikuks 2014–2020 välja kõrvallahendused traditsioonilisele toetuse vormis rahastamisele.

4.2

Komitee kiidab heaks ühise rahastamis- ja tsentraliseeritud haldamismehhanismi ettepaneku lisaks ühiste töökavade ettepanekule projektide jaoks ELi integreeritud transpordi-, energia- ja IKT-taristu valdkonnas, mille tagab otseselt komisjon, vajadusel rakendusameti toetusel. Nende kolme sektori koosmõju kasutamine ja rakenduseeskirjade tõhustamine, eelkõige lubade väljastamise menetluste lihtsustamine ühishuviprojektide jaoks ning nende elluviimise tähtaegade lühendamine võimaldavad vähendada kulusid ja suurendada projektide tõhusust.

4.3

Seega pooldab komitee ettepanekut seada esikohale ELi lisandväärtusega ja kindlat vajadust täitvad projektid, mille eesmärk on siduda üleeuroopalised transpordivõrgud liikmesriikide taristuvõrkudega. Siiski soovib komitee lisada, et sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega arvestades peaks EL eraldama liikmesriikidele ka edaspidi rahalisi vahendeid, jätkusuutlikult ja proportsionaalselt, et võidelda igasuguse sotsiaalse ja geograafilise killustatuse vastu juurdepääsul riiklikele taristuvõrkudele ning tagada Euroopa struktuurifondide abil varustuskindlus.

4.4

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et vajadust kohandatud, nüüdisaegse, paindliku, jätkusuutliku ja (ennekõike puudega inimestele) hõlpsasti juurdepääsetavate taristuvõrkude järele ei saa mõõta üksnes rahas, vaid investeeringud on hädavajalikud ka sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ning keskkonnakaitse seisukohast, millega komisjon kaasrahastatavate projektide väljavalimisel peab arvestama.

4.5

Taristuinvesteeringud sisaldavad ka olulisi turvaaspekte nii ELi kui liikmesriikide jaoks, mida tuleks arvesse võtta projektide koostamisel ja nende heaks kiitmise menetluste algatamisel. Need aspektid on tegelikult eelduseks veel olemasolevate „saarte” täielikul füüsilisel integreerimisel Euroopa Liitu.

4.6

Olgugi et ELi 50 miljardi euro suurune rahaline panus on tähelepanuväärne, moodustab see vaid pisiosa komisjoni täheldatud eri investeeringuvajadustest.

4.7

Igal juhul peab suurem osa investeeringutest tulema liikmesriikidelt ja erainvestoritelt ning ELi rahaline panus seisneb n-ö stardikapitali pakkumises, mis motiveerib liikmesriike ja turgu investeeringuid jätkama.

4.8

Eelarveprobleemide ja eelarve konsolideerimise vajaduse tõttu kavatseb enamik liikmesriike aga oma investeerimisprogramme vähendada või need üldse peatada ning see mõjuks halvasti erasektorist pärit investeeringutele.

4.9

Üksnes riigi ja kohaliku tasandi avalik-õiguslike vahendite ja erasektori vahendite ühendamisel ELi rahaliste vahenditega on võimalik saavutada taristuvõrkude omavahelise ühendamise valdkonnas seatud eesmärke.

4.10

Taristuinvesteeringud peavad soodustama üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ja ühiskonnale.

4.11

Arvestades Euroopa Komisjoni võetud kohustust lisada ELi programmidesse Euroopa 2020. aasta strateegia ning eelkõige kliimamuutusega seotud eesmärgid ning näha nimetatud eesmärkide täitmiseks ELi eelarvest ette vähemalt 20 % ulatuses vahendeid, avaldab komitee poolehoidu komisjoni kavatsusele kasutada investeeringuteks ELi eelarvet ja suurendada sellega mitmekordselt erakapitali mahtu. Et vähendada reguleerimisega seotud riske ja kapitalikulu kolmandate investorite jaoks, kes on huvitatud pikaajalistest investeeringutest, ning arvestades, et riiklikest vahenditest toimuvate investeeringute klassikaline rahastamine osutub praeguse kriisi tingimustes üha raskemaks, moodustab uut liiki finantsinstrumendi kasutamine Euroopa Liidus tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga teatud tingimustel (vt arvamus TEN/472) veel ühe uuendusliku lahenduse pensionifondide, kindlusettevõtjate ja teiste selliste turul osalejate, kes on huvitatud pikaajalistesse projektidesse investeerimisest, kapitali juurdemeelitamiseks.

4.12

Komitee soosib komisjoni väljendatud kavatsust leida uuenduslikke lahendusi erasäästude senisest paremaks kaasamiseks, on ta siiski seisukohal, et need lahendused ei peaks olema suunatud üksnes suurkapitalile, vaid aitama tõsta ka väikehoiustajate teadlikkust.

4.13

Arvestades muude võimalike lahenduste puudumist, väljendab komitee kahetsust teatavate liikmesriikide vastumeelsuse ja puiklemise üle seoses projektivõlakirjade kasutuselevõtmisega taristuprojektide puhul ning loodab, et 2012.–2013. aastaks kavandatud katseetapp, mille vältel eraldatakse ELi praegusest eelarvest 230 miljonit eurot, motiveerib kapitaliturge, pensionifonde, kindlustusettevõtjaid jt tegema pikaajalisi investeeringuid, mis näitaksid, et kavandatavad meetmed on õigustatud.