10.7.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 198/45


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia””

COM(2012) 433 final

2013/C 198/07

Raportöör: Aurel Laurențiu PLOSCEANU

Kaasraportöör: Enrico GIBELLIERI

7. septembril 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „ELi ehitussektori ja selle ettevõtete jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia”

COM(2012) 433 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 12. märtsil 2013.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 489. istungjärgul 17.–18. aprillil 2013 (17. aprilli 2013.aasta istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 128, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni 2012. aasta juulis avaldatud tegevuskava ehitussektori jätkusuutliku konkurentsivõime kohta.

1.2

Komitee tunnistab ehitussektori strateegilist tähtsust Euroopa majanduses, pidades silmas ehitussektori panust SKPsse, selle rolli tööhõives ning majanduskasvu soodustamisel.

1.3

Komitee peab ehitussektorit oluliseks ELi energianõudluse kahandamisel, inimkonna ökoloogilise jalajälje vähendamisel ning kliimamuutuste tagajärgede leevendamisele ja nendega kohanemisele kaasa aitamisel. Komitee loodab, et kõnealune tegevuskava aitab ehitussektoril neid ühiskonna jaoks olulisi ülesandeid täita.

1.4

Ehitussektor, mis annab ligikaudu 10 % Euroopa Liidu SKPst, on oluline kogu majanduse hea toimimise seisukohalt. Majanduskasvu eesmärgil peavad poliitikakujundajad tegelema ehitussektoriga, nagu komisjon kõnealuse teatise kaudu on teinud, ning mõistma, et õigete finants- ja õigustingimuste korral võib ehitussektor luua sellist majanduskasvu ja keskkonnakaitset ja selliseid töökohti, mida ELi kodanikud õigustatult väärivad.

Komitee on seisukohal, et ehitussektor ei vaja otsest rahalist toetamist, näiteks toetuste näol, vaid tegevuskavas tuleks püüda luua selline poliitika ja õigusraamistik, mis võimaldab ehitussektoril täita optimaalselt oma ülesannet majanduskasvu, sotsiaalse heaolu ja keskkonnakaitse edendajana, muu hulgas tuleb tagada avaliku sektori investeeringute ja erakapitali piisav voog, et ellu viia tasuvaid projekte. Kuna liikmesriikide majandust rahastatakse peamiselt pangalaenude kaudu, on vaja viivitamatult tõhusaid meetmeid, et parandada VKEde juurdepääsu krediidile, sh töötades välja spetsiifilised garantii- ja edasigarantiimehhanismid.

1.5

Euroopa ehitussektori nii sisemise kui ka välise konkurentsivõime jaoks on samuti hädavajalik ELi õigus- ja standardimisraamistiku lihtsus, stabiilsus ja sidusus.

1.6

Komitee on valusalt teadlik sellest, et samal ajal kui kokkuhoiumeetmega parandatakse struktuurilisi erinevusi, ei too need endaga kaasa uut majanduskasvu, vaid paljudes riikides hoopis süvendavad majanduskriisi. Investeerimine säästvatesse hoonetesse ja taristusse on vajalik selleks, et tagada Euroopa majanduskasvu ja töökohtade tulevikuväljavaated.

1.7

Organiseeritud kodanikuühiskond kutsub komisjoni, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja liikmesriikide valitsusi üles käsitlema investeeringuid säästvatesse hoonetesse tulevasele majanduskasvule ja töökohtadele strateegilise kaasaaitajana, mitte lihtsalt avaliku sektori järjekordse kuluna. Lisaks soovitab komitee mitte kasutada neid investeeringuid selleks, et hinnata, kuidas eri riigid on järginud stabiilsuse ja majanduskasvu paktist tulenevaid nõudmisi.

1.8

Energianõudlust on võimalik väga suurel määral vähendada ELi vananevaid hooneid renoveerides, et saavutada ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja ka energianõudlust 20 %. Sellised meetmed vähendaksid ka fossiilenergia importi ning aitaksid tagada suurema osa ELi rikkuse jäämise Euroopasse, aidates seeläbi säilitada ja luua töökohti praeguse finants- ja majanduskriisi ajal. Nende võimaluste kasutamiseks peavad riigid tagama asjakohased rahalised stiimulid ja maksusoodustused, millega suunata turgu suurema energiasäästu poole ning tagada oskustöötajate nappuse vähenemine.

1.9

Veel üks suur ülesanne on Euroopa transpordi-, energia- ja lairibataristu ajakohastamine, et vastata tulevaste põlvede vajadustele ning tagada Euroopa rahvusvaheline konkurentsivõime ja atraktiivsus välismaiste otseinvesteeringute sihtkohana. Kui valitsused ei suuda näha selliste investeeringute olulisust, riskib Euroopa muust maailmast mahajäämisega nii majanduse kui ka sotsiaalse heaolu mõttes.

1.10

Demograafilised muutused tekitavad hoonestatud keskkonnale uusi probleeme, mida ehitussektor peab lahendama asuma. Nende probleemide seas on see, kuidas elanikkonna vananemine mõjutab juurdepääsu hoonestatud keskkonnale. Komitee võtab teadmiseks Euroopa Standardikomitees (CEN) Euroopa Komisjoni volitusel tehtava töö, mida tehakse asjaomaste standardite kohandamiseks universaaldisaini põhimõttega. Lisaks peab ehitussektor tegelema vananeva tööjõu probleemiga. Sellega seoses meenutab komitee strateegiat „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (1) ning kogu majanduse ees seisvat väljakutset.

1.11

Lisaks ehitussektori panusele kliimamuutuste leevendamisse kujutab kohanemine kliimamuutuste mõjudega endast hoonestatud keskkonnale uusi väljakutseid, millega tuleb tegeleda. Need hõlmavad äärmuslike ilmastikunähtuste mõjusid, mis nõuavad vastupidavamat hoonestatud keskkonda ning muid kaitsestruktuure. Komitee rõhutab vajadust võtta seda samuti arvesse praegustes standardiseeritud tehnilistes metoodikates nagu eurokoodid.

1.12

Ehitussektoril on nende probleemide lahendamisel oluline roll, eeldusel et selleks tehakse vajalikud investeeringud. Kuigi projektivõlakirjad on üks viis, kuidas kaasata projektidesse täiendavaid erainvesteeringuid, ei saa nad võtta endale avaliku sektori investeeringute rolli.

1.13

Paljud ehitusettevõtjad, eriti VKEd, on suure surve all avaliku ja erasektori klientide maksete hilinemise tõttu. Direktiivi 2011/7/EL, mis käsitleb hilinenud maksmisega võitlemist äritehingute puhul, tuleb nõuetekohaselt jõustada, et tagada ettevõtete püsimajäämine. Et täielikult rakendada direktiivi 2011/7/EL sätteid ja saavutada selle eesmärgid, soovib komitee rõhutada eelkõige vajadust vähendada maksmise/riigihangete lepingute vastuvõtmise tähtaega maksimaalselt 30 päevale ning tagada, et sellest tähtajast kinni peetakse ja arveid õigel ajal makstakse, võttes vastavad eelarve- ja haldusmeetmed (sh võlgnevuste maksmiseks pangalaenu saamise abil). Komitee rõhutab prioriteetsena vajadust lahendada enne direktiivi 2011/7/EL ülevõtmist registreeritud võlgnevuste probleem. Äärmiselt suured viivitused arvete maksmisel riigihangete lepingute puhul mõjutavad tõsiselt ettevõtete konkurentsivõimet, kasumlikkust ja elujõulisust. Hilinenud maksmist käsitlevat direktiivi tuleb nõuetekohaselt jõustada, et tagada ettevõtete püsimajäämine. Need riigid, kelle maksetähtajad on seni olnud lühemad, ei tohiks kasutada direktiivis sätestatud erandeid nende tähtaegade pikendamiseks. Sellega seoses soovitab komitee, et arve alusel tehtavate maksete maksimaalne tähtaeg peaks olema 30 päeva (sealhulgas vastuvõtmine ja kontrollimine).

1.14

Et mitte ohtu seada ega otsustavalt vähendada majanduse taastumise võimalusi, soovib komitee rõhutada vajadust taastada ja tugevdada pangalaene investoritele ja reaalmajandusele. Komitee soovitab vältida ülemäärast usaldatavusjärelevalvet krediidi andmisel ja investeeringute eelistamist väärtpaberitena kriisi üle elanud ettevõtetele antavate laenude arvelt. Sildlaenud on paljude ettevõtete, eelkõige VKEde igapäevase püsimajäämise jaoks hädavajalikud. Seega kujutab praegune pangalaenude piiratud andmine endast suurt ohtu selliste ettevõtete elujõulisusele. Selleks et mitte juba niigi kokkukuivanud laenamist veelgi enam kitsendada, ei tohi sellised finantsalased usaldatavusnõuded nagu Basel III kokkuleppes sätestatud põhjustada pankade poolt reaalmajandusele antavate laenude täiendavat kärpimist. Et seda saavutada, tuleks Euroopa Keskpangalt soodsa laenu saamisele määrata tingimuseks kohustus, et suur osa sellest rahast tuleb suunata reaalmajandusse.

1.15

Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise ehitussektori loomise üks väga oluline osa on heade töötingimuste tagamine sektoris. 1993. aastal avaldatud Atkinsi aruandes (2) jõuti järeldusele, et sellistest ebakindlatest tööhõivevormidest nagu fiktiivsed füüsilisest isikust ettevõtjad sõltuv ehitussektor pärsib tootlikkust. Seega peaks tegevuskava sisaldama ka strateegiaid, mis stabiliseerivad ehitussektoris tööhõivet ja võitlevad ebaseaduslike teguviisidega nagu vale-FIEna tegutsemine.

1.16

Tööhõivevormist sõltumata tuleb luua stiimuleid töötajate oskuste täiendamiseks ja elukestva õppe võimaluste pakkumiseks.

1.17

Eeskirjadest ja sotsiaalsetest kohustustest kõrvalehiilimine moonutab ehitusturgu. Seepärast tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused, mis toetuvad vastuvõtvas riigis kehtivate eeskirjade ja sotsiaalsete tingimuste järgimisele. Selle saavutamiseks tuleb kasutada asjakohaseid jõustamismehhanisme, millega tagatakse vastuvõtva riigi tingimuste järgimine.

1.18

Komitee kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles tugevdama poliitikat ja võtma konkreetseid meetmeid korruptsiooni ja kuritegelike organisatsioonide mõju vastu eelkõige suuri taristuprojekte käsitlevates riigihangetes, sest see loob ähvarduste ja vägivalla kaudu lubamatut ja kõlvatut konkurentsi ning õõnestab vabadust ja demokraatiat.

1.19

Komitee rõhutab, et liikmesriikidele antaks võimalus rakendada olemasolevaid ja kehtestada täiendavaid kontrollimeetmeid ja haldusformaalsusi, mida peetakse tõhusateks ja vajalikeks. See hõlmab kohustust tagada, et asjaomaseid kontrolle, järelevalvet ja jõustamismehhanisme, samuti ka tõhusaid ja sobivaid inspekteerimisi ka reaalselt tehakse, et tagada vastavust siseriiklikule õigusele ja töötajate lähetamist käsitlevale direktiivile.

1.20

Võõrtöötajatel peab olema õigus minimaalsetele sotsiaalsetele tingimustele ja/või võrdsele kohtlemisele vastavalt vastuvõtva riigi tingimustele ja eeskirjadele. Asjakohased jõustamismehhanismid tuleb kehtestada ka võitluseks sotsiaalse dumpingu ja võõrtöötajate ebavõrdse kohtlemisega seaduse ees.

1.21

Vaja on suurendada teadus- ja arendustegevuse osa ehitussektoris, sest see aitab tõsta tootlikkust. Vaja on pidevat innovatsiooni ja tootlikkuse tõstmist soodustavat poliitikat, mis tugineb töötajate oskustele, arukatele uutele toodetele ja töökorraldusele ning kvaliteetsetele töökohtadele. Sellega seoses võib keskkonnatehnoloogia olla üks uue arengu mootoreid.

1.22

Komitee toetab õiglasi ja tasakaalustatud lepingutingimusi, mis peavad kehtima kõigis ELi liikmesriikides ja hõlmama ka ELi-väliseid ettevõtteid, mis tegutsevad ELi ehitusturul. Madalaima hinnaga pakkumuste asemel majanduslikult soodsaimate pakkumuste väljavalimine ning ebanormaalselt madala hinnaga pakkumuste järjepidev tagasilükkamine on tõhusa ja õiglase konkurentsi olulised sambad.

1.23

Selleks et ehitussektor saaks paremini säästvat arengut edendada, soovitab komitee vara hinnata ja selle maksumust arvutada terve olelusringi alusel. Vajadusel peavad need hinnangud põhinema Euroopa Standardikomitee (CEN) koostatud või vastuvõetud standarditel.

1.24

Komitee tervitab ELi ehitusalase kõrgetasemelise foorumi loomist ning soovib selles osaleda, et suurendada ehitussektori jaoks oluliste ELi poliitikameetmete sidusust.

2.   Taust

2.1

ELi 27 liikmesriigi ehitussektorile avaldas suurt mõju 2008. aastal alanud finantskriis ning sellele järgnenud majanduslangus ehitustegevuses. Majanduskasvu taaskäivitamine on viibinud euroala riigivõlakriisi tekkimise ning paljudes liikmesriikides võetud kokkuhoiumeetmete tõttu.

2.2

Siiski saavutati 2011. aastal ehitussektoris 1 208 miljardi euro suurune käive, mis moodustab 9,6 % ELi 27 liikmesriigi SKPst ja 51,5 % kapitali kogumahutusest põhivarasse (3).

2.3

Ehitussektoris tegutseb 3,1 miljonit ettevõtet, millest 95 % on VKEd, kus on alla 20 töötaja, ning 93 %-l ettevõtetest on vähem 10 töötajat.

2.4

Ehitustööstus on Euroopa suurim tööstuslik tööandja: 2011. aastal oli selles töötajaid 14,6 miljonit, mis moodustab 7 % kogu- ja 30,7 % tööstustööhõivest. 2008. aastast alates on tööhõive pidevalt vähenenud.

2.5

Arvestades mitmekordistavat mõju (üks ehitussektoris töötav inimene annab tööd veel kahele mõnes muus sektoris töötavale inimesele), on ELis 43,8 miljonit töötajat, kes sõltuvad otseselt või kaudselt ehitussektorist.

2.6

Mitmes liikmesriigis on ehitussektorit mõjutanud samasugused majandustegurid, mis on põhimõtteliselt järgmised:

laenuturu kriisi kestev mõju, mis on piiranud laenamist;

majanduse elavdamise järelejäänud meetmete tühistamine;

riigivõlakriisi algus 2010. aasta suvel;

sellele järgnenud kokkuhoiumeetmete võtmine kogu Euroopas.

2.7

Riikide jõupingutusi on õõnestanud eelarve- ja maksusüsteemi konsolideerimise meetmed ning investeeringute ulatuslik kärpimine riigivõlakriisi lahendamise eesmärgil.

2.8

See olukord on veelgi nõrgestanud ettevõtjate ja tarbijate niigi habrast usaldust.

2.9

Ehitussektori kogutoodang kahaneb 2012. aastal hinnanguliselt enam kui 2 % kõigis ehitussektori segmentides toimuva vähenemise tõttu.

2.10

Maailmapanga analüüsis lisati ehitussektor nende sektorite hulka, kus korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus ilmneb järgmistes valdkondades:

projektide määramine poliitilise huvi, mitte pakkumuse alusel;

ehitiste sertifitseerimismenetlustes kasutatavad akrediteerimise viisid.

ELi liikmesriigid tuvastavad korruptsiooni ilminguid järgmistes valdkondades:

finantskorralduse tavad ning viivitused ehitusettevõtete töö eest tasumisel;

tehniliste, halduslike või õiguslike tõkete säilitamine, mis moonutab pakkumismenetlust.

3.   Komisjoni ettepanek

3.1

Kavandatud strateegia eesmärgid on järgmised:

tegeleda ehitussektori peamiste probleemidega kuni 2020. aastani seoses investeerimise, inimkapitali, energia- ja keskkonnanõuete, reguleerimise ja turulepääsuga;

esitada tegevuskava nende probleemide lahendamiseks lühikeses ja pikaajalises perspektiivis.

3.2

Kõnealuse ettepaneku kohaldamisala on järgmine:

nõudluse stimuleerimine jätkusuutliku hoonestatud keskkonna järele, eelkõige hoonete renoveerimise osas;

tarne- ja väärtusahela ning ehitustoodete ja -teenuste siseturu toimimise parandamine;

ELi ehitusettevõtete turuväljavaadete laiendamine rahvusvahelisel tasandil.

3.3

Kavandatud tegevuskavas keskendutakse järgmisele viiele eesmärgile:

3.3.1

edendada investeerimist soodustavaid tingimusi;

3.3.2

parandada olukorda inimkapitali osas;

3.3.3

parandada ressursitõhusust, keskkonnasäästlikkust ja ärivõimalusi;

3.3.4

parandada ehitussektori siseturuvõimalusi;

3.3.5

tugevdada ELi ehitusettevõtete positsiooni globaalses konkurentsis.

3.4

Juhtimise osas tehakse ettepanek luua kõrgetasemeline kolmepoolne strateegiline foorum (komisjon, liikmesriigid, sektori esindajad), mis jälgiks strateegia rakendamise edusamme.

4.   Ehitussektori praegune olukord – SWOT-analüüs

4.1   Tugevad küljed

4.1.1

Kliimamuutuste tagajärgede leevendamine ja nendega kohanemine ning inimeste ökoloogilise jalajälje vähendamine

Ehitustegevus on kohaliku tasandi äritegevus ja see on väga töömahukas. Tootmist ei saa seega üle viia kolmandatesse riikidesse, mistõttu on tagatud töökohtade säilimine Euroopa Liidus.

ELi 27 liikmesriigis on endiselt 43,8 miljonit töötajat, kes sõltuvad otseselt või kaudselt ehitussektorist.

Ehituses tegutsevate mikroettevõtete ja VKEde suur arv tähendab, et ehitussektor on sügavalt juurdunud kohalikes kogukondades, peegeldades kohalike traditsioonide ja kultuuride mitmekesisust.

Paljudes liikmesriikides etendab ehitussektor koos kutseõppeasutustega keskset rolli noortele töötajatele praktikakohtade pakkujana, tagades seeläbi sotsiaalse liikuvuse.

4.2   Nõrgad küljed

4.2.1

Paljudes riikides kannatab ehitussektor eeskirjade tõttu, mis raskendavad ettevõtete vahelisi koostöömehhanisme (nt vastutust puudutavad eeskirjad), selle väärtusahel on keeruline ning kergelt tekivad konfliktid ja ebatõhusus. See takistab konkurentsivõime tõstmist.

4.2.2

Hoolimata sellistest hiljutistest edusammudest nagu manifest „Heaolu ülesehitamine Euroopa tuleviku nimel” (Building Prosperity for the Future of Europe), mille algselt avaldas 2010. aasta novembris avaldas mitteametlik Euroopa ehitusfoorum (European Construction Forum) ja mis 2013. aasta 28. jaanuaril avaldati taas komisjoni teatise vastuseks, hõlmab ehitussektor nii palju erinevaid sidusrühmi, et on raske eri arvamusi kooskõlastada ja riiklikul või Euroopa tasandil ühel häälel kõnelda.

4.2.3

Mõnel juhul on ehitussektor aldis spekulatiivsetele kinnisvarabuumidele, nagu toimus mitmes liikmesriigis 21. sajandi esimesel kümnendil. Neid õhutab kinnisvaraarenduseks madala intressiga laenude pakkumine.

4.2.4

Poliitikameetmed, mille eesmärk on edendada konkreetseid ehitusviise – nagu maksusoodustused energiatõhusaks renoveerimiseks ja moderniseerimiseks või soodustariifid taastuvenergia mikroettevõtete toetamiseks –, on sageli ettearvamatud ja lühiajalised ning need tühistatakse enne tegelike tulemuste avaldumist.

4.2.5

Riigihangetes lähtutakse tavaliselt madalaimast hinnast. See surve pakkumuse hinda alandada takistab ettevõtetel innovaatilisi töömeetodeid kasutamast ning uutesse ja innovaatilistesse materjalidesse investeerimast. Lisaks ei lubata riigihangetes tavaliselt esitada pakkumuste eri variante. Variantide pakkumise võimaluse puudumine koos piiravate kindlustusskeemidega on veel üks takistus aktiivsema uuendustegevuse ees.

4.2.6

Võrreldes teiste tööstusaladega investeeritakse ehitussektoris teadus- ja arendustegevusse vähe. See tuleneb ehitussektori killustatusest, ehitustööde rangelt reguleeritud ja ettekirjutusi täis olemusest ning ehitustegevuse traditsiooniliselt väikesest kasumimarginaalist. Siiski võtab komitee teadmiseks avaliku ja erasektori energiatõhususpartnerluse (EeB), mis ühendab teadus- ja arendustegevusele suunatud ELi toetused erasektori poolse kaasrahastamisega.

4.2.7

Viimastel aastatel tehtud suurtest edusammudest hoolimata kannatab ehitussektor endiselt maineprobleemi all ning endiselt on ehitussektoris esmatähtis parandada tervise ja ohutusega seotud tulemusi. Üldisemalt ja majanduslangusest hoolimata ei suuda ehitussektor endiselt meelitada ülikoolidest ehitusvaldkonda piisaval arvul kvalifitseeritud insenere. Demograafiliste muutuste tõttu süveneb see probleem veelgi. Ehitussektor peab ise selle maineprobleemiga tegelema ning suutma meelitada oma ridadesse noori kvalifitseeritud töötajaid.

4.3   Võimalused

4.3.1

Hoonete energiatõhusus annab ehitussektorile tohutu võimaluse intensiivistada tegevust olemasolevate tehnoloogiate abil. Siiski peavad riigivalitsused seda võimalust tunnistama ning andma vajalikku rahalist toetust ja maksusoodustusi.

4.3.2

Liikmesriigid ja Euroopa Liit peaksid kooskõlastama ulatuslikke investeerimisprogramme, mille abil investeerida olulistesse taristutesse ja hoonetesse suuremas summas kui Euroopa ühendamise rahastu raames on järgmises mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud.

4.3.3

Keskpikas ja pikas perspektiivis saab ehitussektor kaasa aidata jätkusuutlikule, vähese CO2-heitega majandusele, kus on kehtestatud vajalikud õiguslikud ja rahalised stiimulid.

4.3.4

Ehitussektor on tulevikus kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise väljakutsetele vastamisel eesliinil.

4.3.5

Uute IT-põhiste tehnoloogiate, nagu ehitusteabe modelleerimise (BIM) väljatöötamine aitab edendada ehitussektoris innovatsiooni ja suurendada tõhusust.

4.4   Ohud

4.4.1

Peamine ehitussektorit ähvardav oht on avaliku ja erasektori investeeringute puudumine, mis on juba põhjustanud elujõuliste ettevõtete pankrotti ja tööhõive suurt langust alates 2008. aastast. Ehitussektoris pikka aega kestev majanduslangus põhjustab arhitektide, projekteerijate, inseneride ja oskustöötajate lõplikku kadu.

4.4.2

Veel üks ehitussektorit ähvardav, eelöelduga seotud oht on tööjõu vananemine ja selliste noorte oskustöötajate puudumine, kes võiksid asemele tulla. Saksamaal oli 2011. aastal 44 % töötajatest üle 45 aasta vana.

4.4.3

Veel üks oht on kolmandate riikide alltöövõtjate saabumine ELi riigihanketurule. Need sageli riigi omandis olevad ettevõtted on kasutanud oma koduriigi eraldatud rahalisi vahendeid, et pakkuda õiglast konkurentsi kahjustades madalamat hinda, nagu 2009. aastal Poolas A2 kiirtee puhul, kuhu sekkus Hiina riigi omandis olev ettevõte. Selline ebaõiglane konkurents kahjustab ehituskvaliteeti ning ohustab kohalike ehitustöötajate palka.

4.4.4

Ametiasutuste avaldatav surve riigihankes raha säästa toob sageli kaasa ebanormaalselt madala maksumusega pakkumusi. Sellised pakkumused vähendavad hoonestatud keskkonna kvaliteeti, ohustavad töötajate sotsiaalset heaolu ning suurendavad pikas perspektiivis kulusid.

4.4.5

Ehitussektor on juba väga rangelt reguleeritud ja seda headel põhjustel, kuid ehitussektorit käsitlevatel ELi tasandil vastu võetud õigusaktidel võivad kooskõlastamata jätmisel olla halvad tagajärjed.

4.4.6

ELi ehitussektori üks peamisi omadusi on tööhõive suur liikuvus. Teistest riikidest pärit töötajate ja eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate kasutamine ja töötajate ajutine lähetamine ei tohiks toimuda sotsiaalse dumpinguna, mille eesmärk on vältida sotsiaalkindlustusmaksete maksmist ja hoida kõrvale vastuvõtvas riigis kehtivatest sotsiaalsetest kohustustest.

4.4.7

Ehitusmaterjalide tööstuse jaoks on suur probleem edaspidine juurdepääs toorainele ning samuti ressursitõhusus.

5.   Organiseeritud kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite seisukohad

5.1

Tööstuse muutuste nõuandekomisjoni 19. detsembril 2012 korraldatud arutelul kõlanud seisukohtades rõhutati järgmisi põhiaspekte.

5.1.1

Komisjoni teatise avaldamine on õigeaegne ning see hõlmab paljusid ehitustööstuse poolt oodatud elemente.

5.1.2

Kavandatud strateegia ei hõlma kliimamuutuste tõttu tööstusele avalduva mõjuga toimetuleku meetmeid.

5.1.3

Projekti rahastamine ja suundumus maksete viibimissuundumus on jätkuvalt olulised teemad ehitustööstuse valdkonnas.

5.1.4

Ehitussektori töötajate keskmine vanus tõuseb kiiresti, mistõttu oleks vaja meelitada sektorisse noori oskustöötajaid.

5.1.5

Vaja on täiustatud lähenemisviisi, et kõrvaldada peamised ohud ja nõrgad kohad ning tagada strateegia „Euroopa 2020” ja üleeuroopalise võrgu eesmärkide saavutamine.

5.1.6

Ilma kvaliteetse projekteerimise ja teostuseta ei saavuta me säästvat ehitust ega ehitussektori jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Kvaliteetset projekteerimist ja teostust ei ole võimalik saavutada hankemenetlustega, mis põhinevad madalaima hinna kriteeriumil, ignoreerides pikaajalisi kulusid.

5.1.7

Ehitusteenuste riigihanked, milles tavaliselt lähtutakse madalaimast hinnast, takistavad ettevõtetel innovaatilisi töömeetodeid kasutamast ning uutesse ja innovaatilistesse materjalidesse investeerimast. Lisaks takistavad innovatsiooni ka kindlustusskeemid, mis on ebasoodsad ettevõtetele, kes soovivad varieerida oma tootmismenetlusi või kasutada innovaatilisi materjale.

5.1.8

OECD- ja BRICS-riikide ettevõtete konkurentsitingimised on ebavõrdsed, mis nõuab spetsiifilisi lahendusi.

5.1.9

Taas kord tuleks taskukohase hinnaga elamispinna puhul kaaluda võimaliku stiimulina käibemaksu vähendamist.

5.1.10

Ehitussektori sotsiaalpartnerlust, millest on tekkinud mitmeid sotsiaalpartnerite hallatavad valitsusvälised organisatsioonid, tuleks liikmesriikides samuti edasi arendada ja täiustada koos sotsiaaldialoogiga, et tulla toime kõnealuse sektori väga spetsiifiliste väljakutsetega (tervis ja ohutus, koolitus, puhkusetasud jne).

5.1.11

Eetikakoodeks on samuti vajalik ja asjakohane, et vähendada korruptsiooni mõju.

5.1.12

On vaja paremat teabevahetust investeerimispoliitika osas, et parandada ettevõtete strateegiaid, mis on hetkel peaasjalikult suunatud lühiajalisele ellujäämisele.

5.1.13

Komisjoni loodud kõrgetasemeline ehitusfoorum, mis alustab tööd 2013. aasta jaanuaris, on väga vajalik ja komitee peaks selles osalema.

6.   Üldised märkused

6.1

Ehitussektori arengu tulevikuprognoosi iseloomustavad järgmised elemendid:

ehitiste energiatõhusus, tootmissektori ressursitõhusus ning hoonete ja infrastruktuuride ehitamise tarbeks toodete kasutamine ja transportimine;

vähese CO2-heitega majandus, mis avaldab ülisuurt mõju ehitussektorile;

ülemaailmsed väljakutsed ehk

globaliseerunud tasakaalustamata konkurents;

energiatõhusus;

säästev ehitus;

vastupanuvõime katastroofidele;

sisekliima;

hoonete ja materjalide taaskasutamine, ringlussevõtt ja korduskasutamine;

tulevase tarbija nõudmistele kohandatud projekteerimine;

tööjõu vananemine;

riigihankemenetlused;

avaliku ja erasektori partnerlused;

tervise ja ohutusega seotud spetsiifilised teemad;

ärieetika.

6.2

Ehitussektoris osalejad – ehitusettevõtted, planeerijad, arhitektid, projekteerijad, arendajad jt – peaksid orgaaniliselt koostööd tegema, st nad tuleks kaasata rahastamise, kindlustuse, riigihangete, turunduse ja hariduse teadmusvaldkondadesse.

6.3

Korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks võtavad ehitusettevõtted terve rea meetmeid ja viivad läbi struktuurireforme, nt:

infrastruktuuri, ehituse ja montaažitööde hankemenetlusi moonutavate olemasolevate tehniliste, halduslike ja õiguslike tõkete kõrvaldamine, lihtsustades konkreetset regulatiivset raamistikku ning kehtestades konkreetse vastutuse asjaomastele osalejatele;

kehtivate, ELi rahastuid hõlmavate lepingute ja maksemehhanismide läbivaataminevaatamine, parandades dokumentide liikumist, suurendades järelevalve- ja kontrollüksuste vastutust ning kasutades tingdeponeerimiskontot iga projekti puhul; EL rahastatud projektide puhul – kui on tegemist ELi ja riikliku tasandi kaasrahastamisega – laekumata maksete ja teostamata tööde auditeerimine ning ühine ja vastastikune kontroll nii tulusaaja kui ehitusettevõtte osas.

Brüssel, 17. aprill 2013

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE


(1)  Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”, COM(2010) 2020, 3. märts 2010.

(2)  „Secteur, Strategic Study on the Construction Sector: Final Report: Strategies for the Construction Sector”, WS Atkins International (1993).

(3)  Euroopa ehitustööstuse ühenduse (FIEC) statistikaaruanne R54.


  翻译: