14.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 230/72

Raportöör:

Pedro Augusto ALMEIDA FREIRE

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni üldist lähenemisviisi, mis hõlmab järgmiste dokumentide vastuvõtmist:

arvestades, et intellektuaalomandi õiguste rikkumine on globaalne nähtus, mis nõuab terviklikku käsitlust.

1.2.

Komitee toetab tegevuskava eesmärki kaitsta intellektuaalomandi õigusi kaubandustasandil toime pandavate õigusrikkumiste eest, sest need takistavad innovatsiooni investeerimist ja püsivate töökohtade loomist ELis ning viivad maksutulu vähenemiseni.

1.3.

Komitee võtab hoolikalt teadmiseks, et Siseturu Ühtlustamise Ametil (OHIM) on üha suurem roll intellektuaalomandi õiguste edendamist ja kaitsmist, sealhulgas tegevuskava osa olevat mitme-eesmärgilist lähenemisviisi käsitlevate Euroopa Komisjoni strateegiate koostamisel ja rakendamisel.

1.4.

Komitee jagab komisjoni pragmaatilist lähenemisviisi, mis seisneb selliste vahendite eelistamises nagu rahavoost lähtuv käsitlus ja asjaomaste sidusrühmade kaasamises.

1.5.

Komitee võib jagada komisjoni võetud mitme-eesmärgilist lähenemisviisi eeldusel, et kõnealused eesmärgid määratletakse senisest paremini ning nende kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid aspekte täpsustatakse. Komitee tervitab eriti intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse (edaspidi „vaatluskeskus”) teabekampaaniaid noorte (1), aga ka kohtunike ja õigusvaldkonna töötajate teadlikkuse suurendamiseks intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust (2).

1.6.

Komiteel on hea meel, et komisjon pühendab tähelepanu VKEdele, et lihtsustada nende juurdepääsu õiguskaitsevahenditele, ning toetab ka Euroopa IPorta-projekti – VKEde toetussüsteemi (3), milles võetakse arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud küsimusi ja mille kaudu koordineeritakse riiklikku tuge.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et intellektuaalomandile juurdepääsu ja selle tõhusa kaitse vahendid Euroopas oleksid, ka rahalises mõttes, kättesaadavad kõigile äriühingutele sõltumata nende suurusest.

1.8.

Siiski kahetseb komitee, et komisjoni lähenemisviis piirdub mitteseadusandlike vahenditega, mainimata võimalust hinnata olemasolevaid seadusandlikke vahendeid või huvi need läbi vaadata. Komitee rõhutab, et komisjon oleks võinud olla ambitsioonikam ja võtta arvesse ka nimetatud tegurit.

1.9.

Lisaks ei nõustu komitee ülemäärase osatähtsusega, mida komisjon omistab vabatahtlike rakendussüsteemide, vabatahtlike kokkulepete ja heade tavade rakendamisele võltsimise ja piraatlusega tegelevas valdkonnas.

2.1.

ELi tegevuskava „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel” hõlmab kümmet konkreetset meedet, millega visandatakse uus poliitika selliste vahendite loomiseks ja kasutamiseks, mille abil käsitleda eelkõige kaubandustasandil intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tegevusi. Need tegevused on kõige kahjulikumad ja kujutavad endast ELi jaoks suurt väljakutset, kuna need takistavad innovatsiooni investeerimist ja püsivate töökohtade loomist ning viivad maksutulu vähenemiseni.

2.2.

Need uued vahendid, mis hetkel ei ole seadusandlikud, hõlmavad rida meetmeid, mis põhinevad nn rahavoost lähtuval käsitlusel, mille eesmärk on takistada kaubandustasandil tegutsevate õigusrikkujate juurdepääsu võltsitud kaupade edendamise ja jaotamise vahenditele ning nad oma tulust ilma jätta.

2.3.

Käesoleva arvamuse teemaks olevas Euroopa Komisjoni teatises esitatud ELi tegevuskaval „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel” ning strateegial intellektuaalomandi õiguste kaitseks ja rakendamiseks kolmandates riikides on ühised eesmärgid:

2.4.

Selle protsessi olulise osa moodustab ka tarbijate ja tootjate teadlikkuse suurendamine intellektuaalomandi õiguste mõjust arutelude ja teadlikkuse parandamise kampaaniate kaudu.

2.5.

ELi tasandil viib meetmed ellu komisjon asjaomasel juhul koostöös Siseturu Ühtlustamise Ametiga (OHIM), kus alates 2012. aasta juunist asub ka vaatluskeskus (4). Vaatluskeskus avaldas 25. novembril 2013 uuringu (5), millest selgus, et küsitletutest eelkõige noored ei tunneta, millises ulatuses intellektuaalse omandi rikkumine mõjub intellektuaalomandipõhiste töökohtade säilitamisele ja nende loomisele. Samuti selgus uuringust, et Euroopa noorte meelest on intellektuaalomandi taristu eelkõige kasulik suurtele äriühingutele.

2.6.

Seega on komisjon otsustanud mitme-eesmärgilise lähenemisviisi kasuks, võttes arvesse analüüsi põhjustest, miks nn digitaalne põlvkond otsib järjest enam intellektuaalomandi õigusi rikkuvaid tooteid. Strateegia üks osa hõlmab vajalike teabevahetusviiside arendamist vaatluskeskuse poolt, et suurendada ELi kodanike teadlikkust intellektuaalomandi õiguste rikkumiste mõjust eeskätt tööhõivele ja majandusele.

3.1.

Komisjon ei ole andnud üksikasjalikku ülevaadet nimetatud meetmete sisust, kuid kinnitab, et korraldab mitteseadusandlike vahendite teemalise konsulteerimise, hõlmates sellesse ka rahavoost lähtuva käsitluse, mille eesmärk on takistada kaubandustasandil tegutsevate õigusrikkujate juurdepääsu võltsitud kaupade edendamise ja jaotamise vahenditele ja nad oma tulust ilma jätta. Need vahendid koostatakse läbipaistval ja rangel viisil, et tagada nende tõhusus intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastases võitluses.

3.2.

Kõnealust sätet toetatakse ELi ametiasutuste koostöö meetmete ja kolmandate riikidega peetavate arutelude/läbirääkimiste kaudu. Näiteks hõlmab see kõigi võimalike vahendite kasutamist, et tõhusalt pidurdada ja takistada võltsitud toodete sattumist ELi ja kolmandate riikide turgudele ja nende levitamist.

3.3.

Need mitteseadusandlikud vahendid põhinevad sidusrühmade heal tahtel ega hõlma seega uute seadusandlike vahendite kasutamist, vaid põhinevad vastupidiselt olemasolevatele seadusandlikele vahenditele. Nende vahendite eelis seisneb nende rakendamise kiiruses. Need ennetavad meetmed võimaldavad parandada õiguskaitsevahendite tõhusust tsiviilkohtus. See eesmärk saavutatakse üksnes juhul, kui meetmed töötatakse välja läbipaistval viisil ja kui neis võetakse arvesse ka olemasolevaid avalikke huve.

3.4.

Komitee leiab, et see eneseregulatsiooniga piiratud lähenemisviis „vabatahtlike kokkulepete” või „heade tavade” kujul ei saa asendada seadusandlikku meedet valdkondades, mis peavad alluma tõhusale reguleerimisele.

4.1.

Kaubandustasandi mõiste, mida kohaldatakse komisjoni tegevuskavas esiletoodud meetmete suhtes, on palju laiem, kui võiks arvata. Tegevuskava on selles osas mõnevõrra lakooniline, kuid komitee märgib, et see mõiste sisaldub juba ELi õigustikus ja võimaldab intensiivistada ettekirjutusi ja tsiviilkaristusi.

4.2.

Komitee rõhutab, et „kaubandustasandit” võidakse kasutada ka selliste tegevuste puhul, mida ei viida tingimata ellu kaubanduslikul eesmärgil.

4.3.

Mõiste hõlmati direktiivi 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (6) ning on aluseks tsiviilõiguse teatud õiguskaitsevahendite kasutamisele. Näiteks võimaldab kaubandustasandi kriteerium kohtuasutustel nõuda kaitsemeetmeid, nt väidetava õigusrikkuja kinnis- ja vallasvara ennetavat konfiskeerimist, sealhulgas ka õigusrikkuja pangakonto ja muu vara külmutamist (direktiivi artikli 9 lõige 2). Teatud liikmesriikides kasutatakse kõnealust kriteeriumit ka kriminaalkaristuste kohaldamise alusena, kuigi see on ELi õigustikust välja jäetud.

4.4.

ELi teistes seadusandlikes vahendites kasutatakse kaubandustasandiga sarnaseid mõisteid. Nii viidatakse direktiivis 2001/29/EÜ (autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas) (7) sellistele mõistetele nagu „äriline iseloom”, „kaubanduslik eesmärk”, „otsene või kaudne majanduslik või kaubanduslik tulu” ja „ärilisel eesmärgil kasutamine”.

Disainilahenduste õiguskaitset käsitleva 13. oktoobri 1998. aasta direktiivi 98/71/EÜ (milles käsitletakse disainilahenduse õigusest tulenevate õiguste piiranguid) (8) artikli 13 lõikes a on sätestatud, et „disainilahenduse õigusest selle registreerimisel tulenevaid õigusi ei kohaldata toimingute suhtes, mis on tehtud oma tarbeks ja millel ei ole kaubanduslikku eesmärki”.

4.5.

Kokkuvõtvalt on seega kohtu ülesanne juhtumipõhiselt otsustada, riskides ebajärjekindla, sobimatu ja seega ebakindla kohtupraktika loomisega.

4.6.

Komisjoni talitused on, teadlikuna mõiste ebaselgusest ja sellest tulenevast õiguslikust ebakindlusest, innustanud vaatluskeskust koguma näiteid intellektuaalomandi õiguste rikkumistega seotud riikliku kohtupraktika kohta, et muu hulgas kontseptsioon täpsemini määratleda. Lisaks korraldati 19. septembril 2014 esimene majandusseminar, mis järgnes osalemiskutse avaldamisele akadeemilistes ringkondades eelmisel suvel, et analüüsida intellektuaalomandi majanduslikke põhimõtteid. Ürituse käigus arutasid mõned spetsialistid küsimust, kuidas kasutada „kaubandustasandi” ja „kaubandusliku eesmärgi” põhimõtteid praktikas intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kontekstis (9) ning kuidas neid mõista majanduslikust perspektiivist.

4.7.

Arvestades kõnealuse küsimuse tähtsust, soovib komitee, et komisjoni talitused analüüsiksid küsimust ja jagaksid seminari järeldusi kõigi sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonnaga.

5.1.

Teatis on suunatud nii internetile kui ka füüsilistele jaotusvõrkudele. Selles käsitletakse nii digi- kui ka muid tooteid ja intellektuaalomandi õiguste rikkumisi, mis kahjustavad nende toodete loomist, edendamist, levitamist ja kasutamist. Rahavoost lähtuv käsitlus tähendab seega õigusrikkujate takistamist ebaseadusliku võltsitud kaubaga kauplemast.

5.2.

Kõnealuse käsitluse rakendamise eesmärk on tagada, et kõik kõrge lisaväärtusega intellektuaalomandi ahela osalised võtavad vajalikke ennetusmeetmeid, et säilitada oma konkurentsivõime turul. Nende turgude ühiseks jooneks peab jääma innovatsioon, et soodustada investeeringuid loomingulisse ja leiutamisega seotud tegevusse.

5.3.

See peaks tugevdama usaldust digitaalsetel turgudel ja võimaldama kõrge lisaväärtusega intellektuaalomandiga konkurentsivõimeliste toodete levitamist ja selliste turgude kasvu ja arengut. Eesmärk on liikuda karistustel ja intellektuaalomandi õiguste rikkumiste hüvitamisel põhineva intellektuaalomandi poliitikalt ennetavama ja kaasavama perspektiivi suunas, mis tagab ja pakub siseturu tarbijale laiema ja mitmekesisema valiku kõrge lisaväärtusega intellektuaalomandiga tooteid.

5.4.

Komisjon teeb ettepaneku avaldada iga kahe aasta järel aruanne kõnealuse poliitika rakendamise kohta. Komitee nõuab, et esimene aruanne sisaldaks kehtivaid näitajaid ja et see avaldataks õigeaegselt.

5.5.

Tarbijakaitset ja tarbijate usaldust siseturul võiks tugevdada ka makseteenuste turvalisuse tugevdamine õiguskaitsevahenditega võltsitud kaupade tahtmatu ostmise korral. Komisjon on kuulutanud välja avaliku konsulteerimise tarbijakaitsesüsteemide mõju kohta kaubandustasandil intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastases võitluses.

5.6.

Võttes arvesse komisjoni kahe algatuse tihedat seost ja rahavoost lähtuva käsitluse tähtsust, palub komitee komisjonil käivitada laiaulatusliku konsulteerimise väga olulises küsimuses, nagu tarbijakaitse makseteenuste valdkonnas, ning laiendada rahavoost lähtuvat käsitlust üldiselt.

5.7.

Komitee kutsub ka komisjoni talitusi üles konsulteerima majandustegevuses osalejatega, et saada neilt tagasisidet seoses õigusrikkuja materiaalse kasu arvessevõtmisega kahjude ja hüvitiste hindamisel võltsitud toodete puhul (10).

6.1.

Mõnedes liikmesriikides peab iga teine VKE (54 %) intellektuaalomandit tähtsusetuks või siis on selle teemaga tuttav (46 %), kuid peab seda liiga kulukaks, keerukaks ja pikaajaliseks küsimuseks. See on hämmastav olukord teadmistepõhises majanduses, kus immateriaalsel varal, nagu oskusteadmised, reputatsioon, kujundus või maine, on tohutu tähtsus (11).

6.2.

Lisaks nähtub teatud arvnäitajatest, et need VKEd, kelle arengustrateegiad hõlmavad intellektuaalomandit, on majanduslikult edukamad kui nende konkurendid. Nii on Prantsusmaa intellektuaalomandi instituudi 2010. aasta innovatsiooniauhinna 32 laureaati VKEde kategoorias loonud alates 2006. aastast 614 töökohta, kasvatades ajavahemikus 2006–2009 oma käivet viis korda ja kahekordistades oma ekspordi. Samal ajal on need äriühingud pööranud suuremat tähelepanu oma teadus- ja arendustegevuse alastele jõupingutustele, suurendades oma selle valdkonna eelarvet 65,6 % võrra (12).

6.3.

Seepärast toetab komitee komisjoni lähenemisviisi parandada VKEde juurdepääsu õiguskaitsevahenditele üldiselt (13) ja konkreetsemalt intellektuaalomandi valdkonna kohtuvaidlustes. Tegelikult loobuvad innovatiivsed VKEd kohtumenetluste kalliduse ja keerulisuse tõttu sageli oma intellektuaalomandi õiguste, sealhulgas oluliste patentidega seotud õiguste kaitsmisest.

6.4.

Finantskulu on Euroopa äriühingute jaoks innovatsiooni investeerimisel määrav tegur. See tähendab, et intellektuaalomandi kaitse ning intellektuaalomandi õiguste uuendamine ja kaitse peavad olema taskukohased. Selles osas võiks ühtne patent innustada äriühinguid, sealhulgas VKEsid, noori ettevõtjaid ja idufirmasid kaitsma oma leiutisi tingimusel, et patendi saamise kulud ei ole ebamõistlikud ega üleliia suured. Samuti tuleks ettevõtetele tagada mõistliku hinnaga juurdepääs õiguskaitsele, sealhulgas ühisele patendikohtule.

6.5.

Samuti peavad VKEd välja töötama turustamis- või levitamisstrateegiad, kuid paljudel jääb see vajalike oskuste või eksperditeadmiste puudumise taha, mida on vaja nende intellektuaalomandi õiguste tõhusaks kaitsmiseks ja edendamiseks, nagu toonitatakse komisjoni tegevuskavas.

6.6.

Sellega seoses toetab komitee Euroopa IPorta-projekti – toetussüsteemi (14), milles võetakse arvesse intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud küsimusi ja mille kaudu koordineeritakse riiklikku tuge.