16.7.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 226/17

1.1.1

Vastastikused ühingud on osa Euroopa majandus- ja sotsiaalmudelist, nagu ka ühistud, sihtasutused ja muud ühendused. Ettevõtlusvormide, sh sotsiaalsete ettevõtete mitmekesisus, sõltumata ettevõtte õiguslikust määratlusest eri riikide seadustes, on oluline osa ELi ühtsest turust ka Euroopa ettevõtluse pluralismi edendamise, arendamise ja sellesse investeerimise seisukohalt.

1.1.2

Vastastikustel ühingutel on õigus Euroopa põhikirjale, et rahuldada riskide katmise vajadus, eelkõige töötajate, ettevõtjate ja kodanike sotsiaal- ja tervisekaitse osas.

1.1.3

Vastastikused ühingud ei pea vastastikkuse põhimõtte kaotamist paratamatuks ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tahab omalt poolt väärtustada ettevõtlusvormide, sh sotsiaalsete ettevõtete mitmekesisust, et säilitada Euroopa majandus- ja sotsiaalpärandit. Siiski ei saa üks – kuigi kasulik – teabekampaania asendada vajalikku õigusraamistikku.

1.1.4

Euroopas valitseb vastastikuste ühingute suur mitmekesisus (registreeritud on ligikaudu 40 liiki), kuid sellest mitmekesisusest hoolimata on 95 %-l neist samad juhtimispõhimõtted.

1.2.1

Kooskõlas Strasbourgis toimunud sotsiaalse ettevõtluse alasel üritusel võetud kohustustega kutsub komitee komisjoni üles esitama kiiresti seadusandliku ettepaneku Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja käsitleva määruse eelnõu kohta.

1.2.2

Komitee soovib, et vastastikkuse mudelit tunnustataks ELi tasandil sidusa õiguskorra abil, arvestades selle majanduslikku kaalu ja sotsiaalset rolli.

1.2.3

Komitee soovitab, et põhikirjaga reguleeritaks ühingu juhtimist ja mitte selle tegevust, et säilitada vastastikuste ühingute mitmekesisus.

1.2.4

Komitee soovitab, et põhikirjaga ei püütaks ühtlustada liikmesriikide seadusi ning et see ei oleks kohustuslik.

1.2.5

Komitee kutsub üles avaldama Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kavandi esitamise ja vastuvõtmise täpse ajakava.

2.1

Käesoleva arvamuse eesmärk on kiirendada nii palju kui võimalik komisjoni määruse ettepaneku vastuvõtmist Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta.

2.2

Euroopa kodanikuühiskonna ja sidusrühmade seisukoht on, et ilma asjakohase õigusliku aluseta jääb vastastikuste ühingute tegevus ELi tasandil soiku. Sellel oleksid tõsised tagajärjed sotsiaalvaldkonnas (väheneksid avaliku sektori meetmed), tervishoius (Euroopa kodanike ebavõrdsem juurdepääs tervishoiuteenustele), tööhõives (väheneksid tööhõivevõimalused, sh erialased töökohad) ning Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise ja Euroopa integratsiooniprotsessi kontekstis.

2.3.1

Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kavandil on väga pikk ajalugu, mis ulatub aastasse 1993 ja ELi kindlustusalastesse direktiividesse. Selles kontekstis on vastastikused ühingud nõudnud, et nende algset isikuühingu juhtimismudelit tunnustataks Euroopa põhikirjas.

2.3.2

Esimene määruse ettepanek võeti 2006. aastal tagasi. 2003. aastal avaldatud äriühinguõiguse teatises võttis komisjon endale küll kohustuse kehtestada Euroopas uusi õiguslikke vorme, eelkõige vastastikuste ühingute jaoks, ning kordas seda kohustust 2006. aasta tegevuskavas äriühinguõiguse ajakohastamise ja äriühingute juhtimise kohta. Sellest hoolimata jättis komisjon 2006. aastal Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kavandi oma tegevuskavast välja.

2.3.3

Uue püüde kõnealust projekti taas käivitada tegid Euroopa vastastikuste ühingute liidud 2007. aastal.

2.3.4

2010. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja pooldava kirjaliku deklaratsiooni ja koostas 2011. aasta juulis raporti Euroopa vastastikuste ühingute rolli kohta, milles jõuti järeldusele, et põhikirja kavand on vajalik.

2.3.5

2013. aasta märtsis võttis Euroopa Parlament ühehäälselt vastu Luigi Berlingueri algatusraporti Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja teostatavuse kohta.

2.3.6

Samal ajal otsustas komisjon ühtse turu akti raames rahastada uuringut vastastikuste ühingute olukorra ja probleemide kohta siseturul (tuntud Panteia uuringu nime all). See komisjoni juhtimisel koostatud ja 12. oktoobril 2012 avaldatud tähtis uuring aitas esimest korda saada täieliku pildi vastastikuste ühingute õiguslikust, majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast Euroopa Liidu liikmesriikides (1).

2.3.7

Seejärel korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni selle uuringu järelduste kohta (tulemused avaldati 2013. aasta oktoobris) (2). Konsultatsiooni edu (üle 300 vastuse, millest kaks kolmandikku olid positiivsed) nähes korraldas komisjon mõjuhinnangu Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kavandi teostatavuse kohta.

2.4

Komitee rõhutas oma 2009. aasta arvamuses „Ettevõtluse vormide mitmekesisus” (3) järgmist: „Ettevõtluse eri vormide paljusust ja mitmekesisust tunnustatakse EÜ asutamislepingus ning see toimib ka tegelikkuses eri õiguslike põhikirjade kaudu, mis on heaks kiidetud või hetkel kaalumisel.” Komitee hõlmas vastastikused ühingud sotsiaalsete ettevõtete vormide hulka.

2.5

16.–17. jaanuaril 2014 korraldasid komisjon ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Strasbourgis ühiselt sotsiaalse ettevõtluse alase ürituse, kus avaldatud deklaratsiooni lisas märgitakse: „Paljud sidusrühmad leiavad, et sotsiaalse ettevõtluse poliitika peab hõlmama kõiki sotsiaalseid ettevõtteid (ühistud, vastastikused ühingud, ühendused, sihtasutused jne). EL peab tegema ettepaneku kehtestada Euroopa põhikiri vastastikuste ühingute jaoks, et nad saaksid tegutseda piiriüleselt, ühineda ja vastata direktiivi „Solventsus II” väljakutsetele, ning samuti ühenduste jaoks.” Selle ürituse käigus teatas ettevõtluse eest vastutav komisjoni volinik Antonio Tajani, et komisjon on käivitanud seadusandliku algatuse põhikirja kavandi osas.

3.1

ELi liikmesriikides esineb väga palju erinevaid vastastikuste ühingute õiguslikke vorme. Need vastastikuste ühingute eri vormid ja nende roll sõltub vastastikuste ühingute kultuurist ja ajaloost igas riigis. Ajalooliselt panid vastastikused ühingud Euroopas aluse esimestele sotsiaalkindlustuse vormidele. Praegu on ELis vastastikuste ühingute põhieesmärk olla üldhuvist lähtudes oma liikmete teenistuses, tagada oma liikmete riskide kate, pakkudes neile kindlustus-, sotsiaal-, tervishoiu- ja üksikisiku tugiteenuseid.

3.2

Kokku on ELis registreeritud ligikaudu 40 vastastikuste ühingute liiki. Ligi 95 % neist järgib viit ühist juhtimispõhimõtet:

3.3

Vastastikkuse põhimõttel toimivate organisatsioonide turuosa on Euroopas keskmiselt 15,8 % (12,8 % elukindlustus ja 20,5 % kahjukindlustus). Hinnatakse, et vastastikused ühingud osutavad tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid ligikaudu 230 miljonile Euroopa kodanikule, kellest umbes 100 miljonit on kaetud kohustusliku haiguskindlustusega. Nad annavad Euroopas tööd ligikaudu 3 50  000 inimesele. Üldiselt tunnistatakse, et majandusele on tema struktuuride mitmekesisus kasulik, sest see suurendab kohanemisvõimet turu muutuste korral. Lisaks annab vastastikuste ühingute pikaajaline toimimisviis neile kriisi ajal kapitaliühingute ees eelise.

4.1

Euroopa Liidus on Euroopa põhikiri vaid äriühingutel ja ühistutel ning Euroopa sihtasutuse põhikirja kavand on arutamisel, kuid vastastikustel ühingutel Euroopa põhikirja ei ole (4).

4.2

Euroopa integratsiooniprotsessi tulemusel kasvab töötajate, ettevõtete ja kodanike liikumine. Nende tervishoiu-, sotsiaal- ja muid kindlustusriske peab olema võimalik katta kogu ELi territooriumil ilma õiguste, hüvitiste ja kaitse katkemiseta.

4.3

Komisjon ja nõukogu tegelevad praegu selliste teemadega nagu finants- ja kindlustusteenused (BASEL III, Solventsus II) ning töötajate lähetamine ja liikuvus. 1. jaanuarist 2014 kehtib liikmesriikides uus direktiiv piiriüleste tervishoiuteenuste kohta. Kuid liikmesriikide vastastikustel ühingutel on õiguslikult võimalik osaleda Euroopa integratsiooniprotsessis ja siseturu arendamises vaid juhul, kui nad muudavad oma vormi, võttes endale kas Euroopa ühistu või Euroopa äriühingu staatuse. Vastastikused ühingud peavad seda vastuvõetamatuks ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tahab omalt poolt väärtustada ettevõtlusvormide, sh sotsiaalsete ettevõtete mitmekesisust, et säilitada Euroopa majandus- ja sotsiaalpärandit.

4.4

Kindlustusandjate usaldatavusnõuete raamistik Solventsus II on veel üks element, mis räägib Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja poolt. Viimane aitaks vastastikustel ühingutel saada nö hajutamisest tulenevat kasu ning teostada edasikindlustuse ja varahalduse tehinguid, et vähendada oma kulusid liikmete hüvanguks.

4.5

Vastastikustel ühingutel ei ole juurdepääsu kapitaliturgudele, seepärast on neil vaja ühiseid, sh ka ELi tasandi koostöövahendeid, et mitte olla väga konkurentsitihedal turul sunnitud tegevust lõpetama.

4.6

Euroopa tasandil tegutsevate vastastikuste ühingute eesmärk ei ole seotud mitte ainult konkurentsiga või uute turgude otsimisega, vaid peamiselt sooviga muuta oma liikmetele osutatavaid teenuseid paremaks.

4.7

Vastastikused ühingud vajavad üldiselt ELilt ametlikku tunnustust, mis annaks neile õigusliku aluse ja legitiimsuse Euroopa integratsiooniprotsessis osalejatena.

4.8

Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja vastuvõtmine tähendaks vastastikuste ühingute olukorra ning nende majandusliku ja sotsiaalse rolli tunnustamist, selle tunnustamist, et neil on eriline osa inimeste riskide haldamise valdkonnas, eelkõige sotsiaal- ja tervisekaitse vallas.

4.9

Kokkuvõtteks soovib komitee, et vastastikkuse mudelit tunnustataks ELi tasandil sidusa õiguskorra abil, arvestades selle majanduslikku kaalu ja sotsiaalset rolli. Lisaks võimaldaks see vältida liigseid halduskulusid, saavutada mastaabisäästu ja edendada vastastikkust kõigis ELi liikmesriikides (sh neljas liikmesriigis, kus vastastikkuse vormi ei ole seni veel üldse kasutatud), toetudes täielikult sellele uuele põhikirjale, asutamisvabadusele ja teenuste osutamise vabadusele.

5.1

Euroopas valitseb vastastikuste ühingute suur mitmekesisus (registreeritud on ligikaudu 40 liiki), kuid sellest mitmekesisusest hoolimata on 95 %-l neist samad juhtimispõhimõtted. Seepärast soovitab komitee, et põhikirjaga reguleeritaks ühingu juhtimist ja mitte selle tegevust.

5.2

Lisaks võimaldab Euroopa vastastikuse ühingu põhikiri oma rühma aspekti poolest säilitada Euroopa vastastikuste ühingute mitmekesisust nende algses vormis. See võimaldab säilitada struktuuride identiteedi, saavutades selle ühise vahendi abil mastaabisäästu (ühised ostud, ühised tooted). Selliste struktuuride rahvusliku mitmekesisuse säilitamiseks, mis iseloomustab vastastikuste ühingute õiguslikku vormi üle kogu Euroopa, soovitab komitee keskse elemendina kehtestada liikmetele võimalikult suur vabadus struktuuri ja põhikirja osas.

5.3

Põhikiri ei oleks kohustuslik, vaid vabatahtlik, et mitte avaldada mõju liikmesriikide seadustele.

5.4

Oluline on sätestada vastastikuste ühingute võimalus omavahel rühmituda ning soodustada piiriüleseid tehinguid, et edendada vastastikkuse Euroopa mõõdet.

5.5

Määruse ettepanek peab võimaldama:

5.6

Euroopa vastastikune ühing, nagu ka riiklikud vastastikused ühingud, allub ka edaspidi liikmesriikide üldeeskirjadele, nagu eeskirjad töötajate kaasamiseks otsustusprotsessi, tööõigus, sotsiaalõigus, maksuõigus, konkurentsiõigus, tööstus- ja intellektuaalomandi õigus, maksejõuetuse ja maksete peatamise menetlus. Euroopa vastastikusele ühingule tuleb täielikult kohaldada vastastikuste ühingute tegevust ja järelevalveasutuste poolset kontrollimist puudutavaid riiklikke erieeskirju. Seega kohaldatakse nimetatud valdkondades ja muudes, käesoleva määrusega reguleerimata valdkondades liikmesriikide õiguse ja ELi õiguse sätteid.

5.7

Eeskirjad töötajate kaasamiseks Euroopa vastastikusesse ühingusse on kehtestatud töötajate õigusi käsitlevates direktiivides, mis kõnealuse määruse lahutamatu täiendus ja mida tuleb koos määrusega rakendada.

5.8

Euroopa vastastikuse ühingu põhikirjas peaks olema võimalik sätestada, et üldkoosolek võib olla liikmete või liikmete esindajate koosolek. Mis puudutab hääleõigust, tuleks lisaks kõigile liikmetele võrdse hääleõiguse andmisele („üks inimene, üks hääl”) ette näha ka häälte arvestamine erinevatel alustel.

—

Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta, ELT C 351, 15.11.2012, lk 57,

—

ühistute edendamise kohta, ELT C 234, 22.9.2005, lk 1,

—

Euroopa äriühingu põhikirja kohta, ELT C 129, 27.4.1998, lk 1.