C_2015268ET.01000801.xml

14.8.2015

Euroopa Liidu Teataja

C 268/8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Arukad saared”

(omaalgatuslik arvamus)

(2015/C 268/02)

Raportöör:

Anna Maria DARMANIN

10. juulil 2014 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse järgmises küsimuses:

„Arukad saared”

(omaalgatuslik arvamus).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 4. märtsil 2015.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 506. istungjärgul 18.–19. märtsil 2015 (19. märtsi 2015 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 147, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1. Soovitused

1.1.

Saartel on unikaalseid omadusi, millest johtuvad spetsiifilised raskused. Kuid selle eripära saab ka muuta võimaluseks, kui aruka ja jätkusuutliku arengupoliitika rakendamisega antakse saartele konkurentsieeliseid, mis tulenevad säästvast majanduskasvust ja parematest töökohtadest.

1.2.

Aruka ja jätkusuutliku arengupoliitika kujundamise ja rakendamise kontekstis tuleks lisaks arvesse võtta saarte spetsiifilisi iseärasusi, eelkõige seoses nende haavatavusega kliimamuutuste mõju suhtes. Seepärast tuleks poliitikameetmete ja algatuste abil tagada kliimamuutustega kohanemise meetmete asjakohane arvessevõtmine, tagamaks, et saared arendavad ja tugevdavad vastupanuvõimet kliimamuutustele kõigis oma majandusvaldkondades.

1.3.

Arukate saarte arukas poliitika hõlmaks „saare testi”, mis tähendab, et kõigi ELi poliitikameetmete puhul testitakse nende mõju saartele ja osutatakse asjakohast tähelepanu saarelisele mõõtmele. Komitee kutsub komisjoni üles rakendama saare teste kõigis peadirektoraatides.

1.4.

Komitee esitab arukate saarte poliitika edendamiseks terve rea soovitusi, mida kõiki kirjeldatakse ja selgitatakse üksikasjalikult alljärgnevates punktides 4–11. Soovitused on seotud järgmiste valdkondadega:

—	digitaalne tegevuskava: investeeringud ja taristu, ühtse turu väljakujundamine, investeeringud teadus- ja arendustegevusse;

—	energiavarustus: saared ookeani-, loodete-, laine-, päikese- ja tuuleenergia katselavana, nende tehnoloogiate kombinatsioon;

—	transport ja liikuvus saarte linnades: „Horisont 2020” ja INTERREGi meretranspordi- ja linnalise liikuvuse programmid säästvate saarte edendamiseks, riigiabi ja jätkusuutliku transpordi ühendamine;

—	merenduspoliitika: mereseire, saarte kasutamine teadus- ja arendustegevuse keskustena meremaardlate kaevandamisel ja okeanograafias, saarte mõju hindamine merenduspoliitikale, saarte roll merenduspoliitikas;

—	kaupade ja teenustega kauplemine: nišikaubanduse head tavad, saarte nišikaubandust soodustava poliitika kohandamine, avatud laborid saarte majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks;

—	turism: juurdepääs, turismi olemuse eripära ja turismi mõju;

—	veemajandus: saartele ainuomase iseloomuga poliitika, ja lõpetuseks

—	haridus, koolitus ja elukestev õpe.

1.4.1.

Tingimuseks on, et algatus soovituste elluviimiseks tuleb esmajoones – ja sõltuvalt asjaomastest pädevustest ja vastutusest (olgu need jagatud või mitte) – kohalikult, piirkondlikult, riigi või ELi tasandilt. Seejuures on äärmiselt oluline tasanditevaheline koostöö.

2. Reguleerimisala

2.1.

Käesolevas arvamuses tähistatakse terminiga „saared” küll saari, mis vastavad ÜRO saarte määratlusele, kuid ühelt poolt piiratakse see saartega, mis moodustavad osa Euroopa Majanduspiirkonnast, teiselt poolt aga laiendatakse määratlust selliselt, et see hõlmab väikeseid ja keskmise suurusega saari, mis on ise ka riigid ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmed. Konkreetselt puudutab see Maltat, Küprost ja Islandi.

2.2.

Terminiga „arukad saared” tähistab komitee eelkõige saarelisi piirkondi, kus toimub säästev kohalik majandusareng ja kus pakutakse head elukvaliteeti, näidates suurepäraseid tulemusi mitmes olulises jätkusuutlikkusega seotud valdkonnas, näiteks majandus, liikuvus, energia, keskkond, IKT, vesi, haridus, inimkapital, ning mis paistavad silma suurepärase juhtimisega.

3. Sissejuhatus

3.1.

Euroopa saared on oma isoleeritud ja perifeerse asukoha tõttu mõnikord halvemas olukorras kui Euroopa mandriosa. Ent geograafia pakub lisaks puudustele ka eeliseid ja praegu pakuvad saared ka tohutut kasvu- ja arengupotentsiaali mitte ainult iseendale, vaid ka kogu Euroopale tervikuna. Seepärast nõuab komitee arukat poliitikat ja arukaid arengualgatusi ELi, riigi ja piirkonna tasandil, mis võtavad arvesse ka saarte spetsiifilist eripära. Siiski tuleb vastutust saarte aruka poliitika eest eelnimetatud tasandite vahel jagada ja mitte pidada seda vaid ühe tasandi pärusvaldkonnaks. Jagatud vastutust silmas pidades, ent mitte ainult sellega piirdudes, kutsub komitee üles looma saarte eksperdirühma, mis vaataks üle poliitika ja selle kohaldatavuse ning mõju saartele. Lisaks soovitab komitee luua saarte avatud platvormi, mis võiks tegutseda saarte tegevust koordineeriva foorumina seoses arukate saarte osas seatud eesmärkidega.

3.2.

Saarte eripära tingib sageli teatud spetsiifilise sotsiaalse omapära, näiteks rahvastiku kahanemine inimeste mandrile kolimise tulemusena, et otsida näiliselt paremaid võimalusi, transpordiga seotud raskused ja mõnikord ka marginaliseerumine. Mõni saar on siiski suutnud need puudused enda kasuks pöörata, arendades nišše ja tõstes oma eripära esile.

3.3.

Saarte spetsiifilist eripära silmas pidades nõuab komitee, et ELi poliitikameetmed hõlmaksid „saare testi”, mis tähendab, et testitakse kõigi ELi poliitikameetmete mõju saartele ja osutatakse asjakohast tähelepanu saarelisele mõõtmele. Komitee kutsub komisjoni üles rakendama saare testi kõigis peadirektoraatides.

4. Digitaalne suutlikkus

4.1.

Kuna internet on kindalt määratud saama Euroopa kasvavaks valdkonnaks, tagatakse 2020. aasta eesmärkide abil muu hulgas kõigile eurooplastele 2020. aastaks juurdepääs lairibaühendusele ja 2015. aastaks peaks 50 % üldsusest tegema veebipõhiseid ostusid.

4.2.

Mis puudutab eesmärki tagada 2020. aastaks lai interneti leviulatus, siis selles osas esineb taristuprobleeme ja mõned piirkonnad, sh osa saari, on maha jäänud. Praegu on olukord selline, et mitmetel – eelkõige kaugemal asuvatel – saartel on interneti leviala väike ja üldsuse juurdepääs internetile kehv.

4.3.

Ehkki strateegia „Euroopa 2020” üks eesmärk oli tagada interneti üleeuroopaline levik 2013. aastaks, ei ole mõnel saarel seda eesmärki veel saavutatud peamiselt tingituna taristuga seotud probleemidest.

4.4.

Digitaalne suutlikkus on üks viis, mis aitaks saartel vähendada geograafilistest piirangutest põhjustatud isolatsiooni, pakkudes e-kaubanduse kaudu võimalusi mitte ainult ettevõtluse, tööhõive ja VKEde jaoks, vaid lubaks ka üldsusel saada rohkem kasu ühtse turu eelistest.

4.5.

Sel eesmärgil nõuab komitee konkreetseid meetmeid nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et:

i.	investeerida taristusse, et saartel oleks tagatud täielik lairibaühenduse levik;

ii.	lõpule viia digitaalne ühtne turg, tagades seeläbi, et saari ei jäeta halvemasse olukorda ja neil võimaldatakse täiel määral osaleda ühtsel turul;

iii.	investeerida Euroopa tasandil teadus- ja arendustegevusse, kasutades saarte potentsiaali edendada kõrvalistes piirkondades tööhõivet ja majanduskasvu. Lisaks tuleks teadus- ja arendustegevust kasutada selleks, et saavutada saartel suurem sotsiaalne innovatsioon.

5. Energiasäästvus

5.1.

Euroopa on seadnud energiaalased sihid 2020., 2030. ja 2050. aastaks, lubades muutuda säästvamaks ja vähendada fossiilkütuste kasutamist oma energiavajaduste rahuldamisel. Mõned ELi saared sõltuvad fossiilkütustest mitte ainult kõigi oma energiavajaduste osas, vaid nad sõltuvad ka konkreetsest piiratud mereveoseviisidest nende hankimisel.

5.2.

Seetõttu on veelgi olulisem, et saared muutuksid energiakasutamisel säästvamaks. Oma olemuselt on saartel väga hea asukoht, kasutamaks maksimaalselt ookeani-, tuule- ja päikeseenergiat.

5.3.

Näiteks võib tuua edulugusid, mis osutavad, et saartel on potentsiaali saada oma energianõudluse osas jätkusuutlikult isemajandavaks. Näiteks on Kesk-Taani ranniku lähedal asuv Samsø saar olnud 1997. aastast alates riigi n-ö taastuvenergiasaar. Tänu 11 maismaatuulikule õnnestus tal kümne aastaga saavutada taastuvenergia osas täielik sõltumatus. Kanaari saarestikku kuuluv saar El Hierro sai 2014. aastal samuti taastuvenergia osas täielikult sõltumatuks tänu tuulegeneraatorite ja hüdroenergia kasutamisele.

5.4.

Euroopa saartel on võimalus taastuvenergiast suurt kasu saada. Peale CO2-jalajälje vähendamise on see sektor ka majanduskasvu ja tööhõive allikas mitte ainult kõnealuse tööstusharu piires, vaid ka väljaspool seda, nagu osutab Samsø näide, sest see saar on tänu oma isemajandamispüüdlustele saanud ka turismisihtkohaks.

5.5.

Komitee nõuab seega meetmete võtmist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil järgmistes valdkondades:

i.	teadus- ja arendustegevuses peab tähelepanu keskmes olema ookeani-, laine- ja loodeteenergia saartel. Saari ei tule kasutada mitte ainult katselavana – kuigi ka see on teemakohane –, vaid appi tuleb võtta ka kohalikud teadmised ja uurimiskogemused;

ii.	uurida tuleb erinevate taastuvenergia liikide kombineerimise mõju väikesel ja piiratud alal, nagu seda on saared;

iii.	tuleb ellu viia saartele mõeldud konkreetseid innovatsioonialgatusi.

Nende meetmete võtmisel tuleb arvestada eri meredes/ookeanides paiknevatel saartel valitsevaid konkreetseid tingimusi.

6. Transport ja liikuvus saarte linnades

6.1.

Transport on saarte elanike jaoks üks keerulisemaid probleeme, kuna nad on merega ümbritsetud ning sõltuvad seega suures osas parvlaevadest ja lennuettevõtjatest. Kaupade importimisel ja eksportimisel sõltuvad saared väga suurel määral ka meretranspordist. Sellega seoses saavad parvlaevateenused üldiselt riigiabi ja toetust, et leevendada osaliselt elanikel praamikulude näol lasuvat koormat. Paljud transpordiettevõtjad kasutavad endiselt halva kvaliteediga kütust, mis kujutab endast ohtu meretranspordi valdkonnas töötajatele, kohalikule elanikkonnale ja turistidele.

6.2.

Ehkki linnaliikluses sõltutakse mootorsõidukite laialdasest kasutamisest, võetakse üha enam kasutusele säästvamaid linnatranspordi viise, näiteks võib tuua vähese heitega sõidukite kasutamise Lipari saartel. Saartel on rohkem võimalusi ka hübriid- ja elektriautode kasutuselevõtuks või laiemaks kasutamiseks.

6.3.

Komitee soovitab võtta meetmeid järgmistes valdkondades:

i.	programmi „Horisont 2020” raames tuleb ellu viia saartele mõeldud energiatõhusa meretranspordi projekte;

ii.	tuleb transpordi valdkonna riigiabi anda ettevõtetele, mis võtavad konkreetseid meetmeid heite vähendamiseks ja kasutavad meretranspordis kvaliteetseid kütuseid;

iii.	INTERREGi projektide kaudu tuleb tegeleda energiatõhusa linnalise liikuvusega saartel;

iv.

erilist tähelepanu tuleb pöörata inimväärsete ja jätkusuutlikumate töökohtade loomisele saartel. Komitee kutsub samuti üles vähendama saarte marsruute opereerivate lennuettevõtjate ja kruiisilaevade personali hulgas ebakindlaid töösuhteid, sest sageli saavad sellised ettevõtted ärilist kasu tänu saarte atraktiivsusele;

v.	eakate ja puudega isikute juurdepääsuvõimalused peaksid samuti kuuluma saarte aruka transpordipoliitika alla.

7. Merenduspoliitika

7.1.

Viimastel aastatel on rohkem tähelepanu pööratud meremajandusele ja selle võimalustele. Kuna saari ümbritseb meri, on merendusega seonduval nende jaoks suur tähtsus.

7.2.

Saared võivad saada erilist kasu ELi tasandi merenduspoliitika rakendamisest.

7.3.

Komitee kordab varasemat üleskutset koostada arvamusi ELi saarte tähtsusest merendustraditsioonide ja meresõiduoskuste seisukohalt. ELi saartel on suhteline eelis, kuna sealsetel meremeestel on paljude põlvkondade merendusteadmised, mis ei tohi kaduma minna. Vaatamata valitsevale teravale tööpuudusele maismaal, on ka ELi laevanduses puudus sellistest ELi meremeestest, kes võiksid saada tööd ELi laevastiku ohvitseridena.

7.4.

Komitee soovitab võtta meeteid järgmistes valdkondades:

i.	tuleb võtta meetmeid tagamaks, et saared saavad konkreetset kasu mereseirest;

ii.

saartele tuleb anda teadus- ja arendustegevuses ülesandeid sellistes valdkondades nagu meremaardlate kaevandamine, okeanograafia ja merepõhja kaardistamine ning tuleb parandada nende sellealast suutlikkust. Saared võivad bioloogilise mitmekesisuse kaitses olulist rolli etendada ja selles valdkonnas eri tasanditel loodud algatusi tuleks toetada;

iii.	Euroopa Komisjon peab viima läbi Euroopa mõjuhinnangu Euroopa saarte rollist merenduses;

iv.	merenduse küsimustes tuleb teha ühiseid jõupingutusi, pöörates eritähelepanu just saartele ja nende rollile;

v.	EL peab võtma meetmeid, mis meelitaksid ELi saarte elanikke merenduselukutset omandama ja tagaksid neile vajaliku koolituse.

8. Saarte kaubad ja teenused

8.1.

Euroopa saarte arengutempo on olnud erinev: mõne areng on alles etapis, mida iseloomustab ränne, rahaülekanded, toetus ja bürokraatia (nn MIRAB-etapp) (Bertram ja Watters, 1985), teised on väikesaartest turismimajandused (SITE) (McElroy, 2006) ning osa on jõudnud nn Profit-staadiumisse, mida ilmestavad inimesed, ressursid, välistegevus, rahandus, transport (Baldacchino, 2006).

8.2.

Mõned eredad heade tavade näited Profit-staadiumisse jõudnud saarte hulgas on järgmised:

—	Jersey: eraisikute varahaldus;

—	Malta: elektroonilised hasartmängud;

—	Island: pilvandmetöötlus;

—	Küpros: lipuregister;

—	Kreeta: silmaoperatsioonid LASIK.

8.3.

Saared on konkurentsivõimelisemad, kui nad suudavad määratleda oma nišiturud ja neil turgudel silma paista.

8.4.

Seetõttu soovitab komitee, et:

i.	määratletaks saarte parimad tavad;

ii.	regionaalpoliitika abil edendataks nišiturgude arendamist;

iii.	saari kasutataks avatud laboritena nende kaupade ja teenuste arendamiseks, mida saaks seejärel laialt kasutusele võtta Mandri-Euroopas.

9. Saareturism

9.1.

Saared on sageli seotud turismiga (SITE-mudel). Kuigi turism on saarte jaoks oluline tööstusharu, ei tohiks seda vaadelda ainsa või peamise sektorina ning kohast tähelepanu tuleks osutada tööstusele tervikuna.

9.2.

Nišiturism pakub saartele selget konkurentsieelist võrreldes Mandri-Euroopa paremini ligipääsetavate piirkondadega. Ent nišiturism ei peaks tingimata tähendama kallimat turismi. Selles kontekstis on juurdepääs saartele võtmeelemendiks, et tagada ka rahaline ja füüsiline juurdepääs ning samuti juurdepääs transpordi abil, järgides seejuures keskkonnakaitsenõudeid.

9.3.

Seetõttu soovitab komitee, et:

i.	turismindusega seotud poliitikas osutataks eritähelepanu saarte olukorrale;

ii.	turismindusega seotud juurdepääs peab hõlmama lisaks saartele transportimise aspektile, millele viidati eespool, ka rahalist ja liikuvusega seotud juurdepääsu, samuti tuleb tagada keskkonnakriteeriumitest kinnipidamine.

10. Veemajandus

10.1.

Saartel on ühesugused probleemid veemajanduse valdkonnas, nimelt veenappus, halvenev veekvaliteet, puudulikud veekasutamistavad, näiteks ressursside ülekasutamine, samuti turismist tingitud lisanõudlus.

10.2.

Vulkaanilistel saartel lisandub veemajandusele täiendav mõõde, mida üldjuhul veepoliitikas ei käsitleta: veeallikate kasutamine tervistaval otstarbel.

10.3.

Komitee soovitab seepärast osutada veemajandust käsitlevas poliitikas eritähelepanu saarte spetsiifilisele eripärale, kuna nende nõudmised on sageli seotud järgmiste aspektidega:

i.	vee taaskasutus;

ii.	joogivee ja joogiks kõlbmatu vee eristamine;

iii.	magestamine;

iv.	vihmavee kogumine;

v.	tervistaval otstarbel kasutatavate veeallikate jätkusuutlikkuse parandamine.

11. Haridus, koolitus ja elukestev õpe

11.1.

Haridust peetakse sageli elatustaseme parandamise võtmeelemendiks. Eelkõige kehtib see saarte kohta. Arvestades asjaolu, et saarte kõrgharidusasutused paistavad sageli silma spetsiifilises valdkonnas, peegeldades nišisuunitlust, peaks saarte elanikele olema kättesaadav ka üldisem kõrgharidus.

11.2.

Selleks tuleks rohkem kasutada digitaalse maailma võimalusi, et tagada saarte elanikele samasugune hariduse ja koolituse kättesaadavus, nagu see on Mandri-Euroopa elanikel. Ilmekaks digitaalse maailma võimalusi kajastavaks näiteks on Küklaadid, kus koolitustel kasutatakse laialt telekonverentse.

11.3.

Saared kannatavad rohkem rahvastiku kahanemise pärast ümberasumise tõttu, mistõttu elukestev õpe saaks olla ja peaks olema selline poliitika ja tava, mille abil hoida alal töötajaid, kes ei ole mitte ainult konkurentsivõimelised, vaid ka huvitatud saarele jäämisest.

11.4.

Komitee soovitab seepärast, et poliitika peaks:

i.	peegeldama hariduse rolli saarte elu edendamisel;

ii.	rakendama elukestva õppe algatusi, et tagada tööalane konkurentsivõime ja töötajate suutlikkus kasutada saarte tööturu täielikku potentsiaali;

iii.	tagama, et tööjõud ei voolaks saartelt välja.

Brüssel, 19. märts 2015

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Henri MALOSSE

翻译：