14.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 133/37

Raportöör:

Juan MENDOZA CASTRO

1.1.

Kõrge töötuse määr püsib. Seitse aastat pärast kriisi algust väljendab komitee taas muret kõrge töötuse määra pärast, eelkõige teatud liikmesriikides. Samuti on suur töötute noorte arv, nende noorte arv, kes ei õpi ega tööta, ning pikaajaliste töötute arv.

1.2.

2016. aasta majanduskasvu analüüs sisaldab rohkelt sotsiaalseid analüüse, eesmärke ja sihte, kuid selleks, et uus lähenemisviis oleks tõhus, ei tohiks see põhineda eelmiste aastate poliitiliste soovituste kordamisel. Lisaks erainvesteeringute võimendamisele, millele komisjon viitab, vajavad majandusseisak ja tööhõive sisenõudluse ja avaliku sektori investeeringute suurendamist.

1.3.

Euroopa poolaasta. Komitee väljendab heameelt otsuse üle tugevdada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide jälgimist ning jagada poolaasta Euroopa etapiks ja riiklikuks etapiks, mis võimaldab paremini määratleda vastutusalad seatud eesmärkide täitmisel. Samuti on hädavajalik suurem sidusus ELi juhtimisega seotud poliitikameetmete ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide vahel.

1.4.

Euroopa poolaastas tuleks arvesse võtta ÜRO säästva arengu strateegial 2030 põhineva 17 säästva arengu eesmärgi saavutamist.

1.5.

Majandus. Euroopa Liidus on toimumas mõõdukas elavnemine, kuigi see tuleneb ajutistest positiivsetest teguritest. Euroala rekordiline ekspordi ülejääk peegeldab muude aspektide hulgas ka euro odavnemise mõju. Investeeringutega võrreldes liigsuured siseriiklikud säästud peegeldavad omakorda ebakindlust, mis koormab ikka veel majanduse elavdamist ja majanduskasvu.

1.6.

Investeeringute märkimisväärse vähenemise tõttu on majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu viidanud tungivale vajadusele parandada üldist investeerimiskliimat, et toetada majanduse elavdamist, parandada tootlikkust ja suurendada majanduskasvu potentsiaali. Komitee peab omalt poolt vajalikuks nn kokkuhoiupoliitika ümbersuunamist majanduskasvu poliitikas suuremate kohustuste võtmisele (1).

1.7.

Vaesuse või tõrjutuse ohus olevate inimeste suur arv tekitab küsimusi strateegia „Euroopa 2020” ühe peamise eesmärgi täitmise kohta.

1.8.

Pagulaste ja varjupaigataotlejate suurt voogu arvestades teeb komitee ettepaneku võtta meetmeid, mis põhinevad ühistegevusel ja solidaarsusel, väärtuste ja rahvusvahelise õiguse austamisel, võrdsel kohtlemisel ja elu esmatähtsaks pidamisel muude, peamiselt nn julgeoleku meetmetel põhineva lähenemisviisi ees. Lisaks kinnitab komitee, et Schengeni leping on ELi struktuuri alustala.

2.1.

2016. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse tööhõivesse ja sotsiaalpoliitikasse investeerimise olulisust, nagu komitee oli juba soovitanud. Selleks on vaja komisjonipoolset ambitsioonikat lähenemisviisi.

2.2.

2016. aasta majanduskasvu analüüs peab panema suurema rõhu juhtimise tugevdamisele, et viia tõhusalt ellu Euroopa peamised poliitikameetmed seoses turgude integreerimise ja majanduse ajakohastamisega, tõstes sellega seoses esile ELi majandusjuhtimise paketti. Tõhusad riiklikud juhtimisraamistikud peavad omakorda suurendama usaldust, taastama vajalikud eelarvepuhvrid ning vältima tsüklilist eelarvepoliitikat.

2.3.

Väga oluline on suurendada investeeringu- ja arengustrateegiate sünergiaid riikide majanduse ja Euroopa majanduse vahel.

2.4.

Komitee soovitab, et poliitiliste prioriteetide raamistikus peaksid jõupingutused keskenduma eeskätt kahele valdkonnale: investeeringutele ja tööhõivele.

2.5.

Mitmeaastase finantsraamistiku vahendid ja Euroopa ühendamise rahastu on kriisiga võitlemisel ja majanduskasvu juurde tagasipöördumisel kesksel kohal. Komitee kiidab heaks Euroopa investeerimiskava positiivse alguse ning on sellega seoses soovitanud ligi meelitada rohkem institutsioonilisi investoreid ja levitada laiemalt rahastamisvõimalusi.

2.6.

Vaja on viivitamatuid meetmeid pikaajalise töötuse (moodustab 50 % kogu töötusest) ja noorte töötusega võitlemiseks. Lisaks peab komisjon esitama üldise strateegia soolise võrdõiguslikkuse kohta tööturul.

2.7.

Investeeringud energiasüsteemi ümberkujundamisse (Pariisi leping) peavad muutuma töökohtade loomise ja majandusarengu allikaks.

2.8.

Komitee kutsub üles tegema suuremaid koordineeritud jõupingutusi agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks.

2.9.

Komitee toetab sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide täielikku osalemist sotsiaalpoliitikas ja riiklikes reformikavades näiteks majandus- ja sotsiaalnõukogude ja samalaadsete organisatsioonide kaudu. Kuid seoses komisjoni ettepanekuga luua euroalal riiklikud konkurentsivõime komiteed on komiteel kavas võtta vastu asjakohane arvamus 2016. aasta märtsis. Igal juhul peavad need austama täielikult vabadust pidada kollektiivläbirääkimisi ning igas liikmesriigis olemasolevaid sotsiaalpartnerite osalus- ja dialoogimehhanisme.

2.10.

Demokraatlik legitiimsus. Demokraatia puudujäägi osas on vajalik tugevdada Euroopa Liidu struktuuri aluseks olevaid sotsiaalse õigluse põhimõtteid ning sotsiaalset Euroopat, mis on pühendunud sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele ja solidaarsuse säilitamisele.

3.1.

3.2.

Säilitatakse varasemad poliitilised prioriteedid, mis on suunatud tasakaalustava raamistiku loomisele struktuuriliste muutuste, riigieelarvete tugevuse ja investeeringute vahel. 2016. aasta majanduskasvu analüüsis esitatakse üksikasjalikumaid kaalutlusi muu hulgas tööturu, deklareerimata töö, tööellu integreerimise, soolise ebavõrdsuse ja noorte tööhõive kohta.

3.3.

Nõutakse ajakohast ja tõhusat avaliku halduse süsteemi, mis on vajalik ettevõtjatele ja kodanikele kiirete ja kvaliteetsete teenuste tagamiseks.

3.4.

Samuti keskendutakse liikmesriikide õigussüsteemi kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe parandamisele kui eeltingimusele investeeringuid ja majandustegevust soodustava kliima loomiseks.

3.5.

Ühise tööhõivearuande projekti üks põhilisi järeldusi on, et liikmesriikide vahel valitseb suur ebavõrdsus ning et sotsiaalne ja tööhõive olukord paraneb aeglaselt. Muud järeldused on järgmised:

4.1.

Seitse aastat pärast kriisi algust väljendab komitee taas muret tööhõive olukorra pärast, eelkõige teatud euroala liikmesriikides. ELis on 22,5 miljonit töötut (17,2 miljonit euroalas) ning järgmise kahe aasta jooksul ei ole selles vallas oodata olulist paranemist. Lisaks sotsiaalsetele ja majanduslikele tagajärgedele toob see kaasa muid tegureid, mis põhjustavad kodanike rahulolematust Euroopa projekti suhtes.

4.2.

2016. aasta majanduskasvu analüüs sisaldab rohkelt sotsiaalseid analüüse, eesmärke ja sihte. Selleks et uus lähenemine oleks tõhus ega jääks ainult retoorikaks, ei tohiks see põhineda eelmiste aastate poliitiliste soovituste kordamisel – põhiliselt tööturu struktuurireformid –, vaid peaks pakkuma tõelise koordineeritud tõuke majanduskasvule ja tööhõivele.

4.3.

2016. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse tööhõivesse ja sotsiaalpoliitikasse investeerimise olulisust, nagu komitee oli juba soovitanud. Selleks on vaja komisjonipoolset ambitsioonikat lähenemisviisi.

4.4.

Lisaks erasektori investeeringute võimendamisele, mis on komisjoni ettepaneku aluseks, vajavad majandusseisak ja tööhõive avaliku sektori investeeringute jõulist edendamist.

5.1.

2016. aasta majanduskasvu analüüs peab panema suurema rõhu juhtimise tugevdamisele, et viia tõhusalt ellu Euroopa peamised poliitikameetmed seoses turgude integreerimise ja majanduse ajakohastamisega.

5.2.

Euroopa poolaasta peab tegema edusamme ka 2015. aasta oktoobris läbi vaadatud majandusjuhtimise paketi edasiarendamisel. Tõhusad riiklikud juhtimisraamistikud peavad omakorda suurendama usaldust, taastama vajalikud eelarvepuhvrid ning vältima tsüklilist eelarvepoliitikat (2). ELi rahastamisvahendid ja riiklikud eelarved peavad aitama kaasa nende eesmärkide täitmisele.

5.3.

Komitee tervitab otsust tugevdada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide jälgimist Euroopa poolaasta kontekstis, nagu selleks tegid ettepaneku viis juhti (3). Lisaks olemasoleva strateegia rakendamise ja järelevalve parandamisele teatatakse, et hakatakse välja töötama pikaajalist visiooni, mis ulatub 2020. aastast kaugemale, pidades silmas ka ÜROs 2030. aastaks kokku lepitud uusi säästva arengu eesmärke. Komitee tervitab kavandatud algatust, kuna sellega kinnitatakse komitee seisukohta, et säästva arengu eesmärkide elluviimiseks peab EL pikendama oma kavandamisperioodi vähemalt 2030. aastani, koostades integreeritud strateegia säästva Euroopa jaoks globaliseerunud maailmas.

5.4.

Poolaasta jagamisega kaheks etapiks – Euroopa etapp (novembrist veebruarini) ja riiklik etapp (veebruarist juunini) – piiritletakse vastutusvaldkonnad paremini ning võimaldatakse sotsiaalpartneritega Euroopa reformiprotsesside üle põhjalikult konsulteerida.

6.1.

ELis registreeriti 2015. aastal SKP kasv 1,9 % ning prognoosid on 2016. aastaks 2,0 % ja 2017. aastaks 2,1 % (4), kuid liikmesriikide vahel on märkimisväärsed erinevused.

6.2.

Komitee juhib tähelepanu tõsiasjale, et eksport – rekordilise ülejäägiga 3,5 % SKPst euroalas (1,9 % SKPst EL-28s) – on olnud majanduse elavnemise tõukejõud. Kokkuvõttes on kogu euroalas üks maailma suurimaid jooksevkonto ülejääke, mis peaks eelduste kohaselt 2015. aastal taas kord suurenema. Kuigi kaupade madalamad hinnad ja euro vahetuskursi odavnemine on aidanud tugevdada kaubandusbilanssi, peegeldab suur ülejääk euroala liigsuuri siseriiklikke sääste investeeringutega võrreldes (5). See peegeldab ka ebakindlust, mis koormab ikka veel majanduse elavnemist ja majanduskasvu.

6.3.

Palgakärped, naftahinna langus, madalad intressimäärad ja vahetuskursi arengud tugevdavad Euroopa majanduse konkurentsivõimet. Majanduse elavdamine sõltub üha enam sisenõudlusest, kuid viimast mõjutavad eelarvepiirangud, ajutise töö määra suurenemine, palkade samal tasemel hoidmine ja ebapiisav krediidi kättesaadavus kodumajapidamiste ja ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks.

7.1.

Ühise tööhõivearuande projekti kohaselt on rida reforme tugevdanud palgakujundusmehhanisme eesmärgiga edendada palgamuutuste ja tootlikkuse vastavusseviimist ja toetada kodumajapidamiste kasutada olevat sissetulekut, pöörates eritähelepanu miinimumsissetulekule. Sellele vaatamata hoiatab komitee, et aastatel 2008–2015 oli vähemalt 18 liikmesriigis sissetulekute kasv tootlikkusest väiksem (6).

7.2.

2014. aastal täheldati tööjõu ühikukulu vähenemist mitmes euroala riigis, mida kriis oli eriti mõjutanud. Lisaks on riikides, kus tööturg on paranemas, hakanud töötatud tundide arv tööjõu ühikukulu arengut positiivselt mõjutama (7).

7.3.

Komitee nõustub, et ajakohastamine, oskuste ja tööturu vajaduste parem vastavusseviimine ja jätkuvad investeeringud haridusse ja koolitusse, sealhulgas digitaalsetesse oskustesse, on tulevaseks tööhõiveks, majanduskasvuks ja ELi konkurentsivõime suurenemiseks väga olulised.

7.4.

Pikaajaline töötus moodustab praegu 50 % töötuse kogumäärast. See probleem vajab viivitamatuid meetmeid, seejuures peetakse esmatähtsaks tööhõivepoliitika meetmeid. Viivitamatut tähelepanu vajab ka noorte töötuse kõrge tase ning nende noorte olukord, kes ei õpi ega tööta.

7.5.

On oluline, et hiljutisest oskuste nõudlusele mittevastavuse analüüsist nähtub, et töölesaamise raskustest on vaid vähem kui pooltel juhtudel tegemist tegelike oskuste puudumisega, samal ajal kui peaaegu kolmandikul juhtudel on põhjuseks väheatraktiivne palk.

7.6.

2014. aastal registreeritud vaesuse või tõrjutuse ohus olevate inimeste suur arv (24,4 %, st 122 miljonit inimest EL-28s) ning viimaste aastate suundumus tõstatavad palju küsimusi strateegia „Euroopa 2020” ühe peamise eesmärgi täitmise kohta.

7.7.

Naised on endiselt tööturul vähemuses, kuigi nende kvalifikatsioon on formaalse koolihariduse osas paranenud ja isegi ületanud meeste taseme. 40-protsendine erinevus pensionides on lühemate karjääride ja madalamate palkade tulemus. Komitee väljendab kahetsust, et 2016. aasta majanduskasvu analüüsis ei tehta selles küsimuses ettepanekuid. Samuti rõhutab komitee, et komisjon ei ole siiani esitanud üldist soolise võrdõiguslikkuse valdkonna strateegiat, mis sisaldaks konkreetseid meetmeid, kus arvestataks olemasolevaid poliitilisi kompromisse ja organiseeritud kodanikuühiskonna nõudmisi (8).

8.1.

Kriisist väljumise ootusi ei ole siiani täidetud.

8.2.

Märkimisväärsed sotsiaal-majanduslikud erinevused ELis tähendavad, et on vaja tugevdada liikmesriikide lähenemist kõnealuse valdkonna eesmärkide täitmisel. On väga oluline suurendada investeeringu- ja arengustrateegiate sünergiaid riikide majanduse ja Euroopa majanduse vahel.

8.3.

2016. aasta poliitiliste prioriteetide raamistikus tõstab komitee esile eeskätt kahte valdkonda: investeeringud ja tööhõive.

8.4.1.

Investeeringute märkimisväärse vähenemise tõttu on tungiv vajadus parandada üldist investeerimiskliimat, et toetada majanduse elavdamist, parandada tootlikkust ja suurendada majanduskasvu potentsiaali (9). Komitee peab omalt poolt vajalikuks nn kokkuhoiupoliitika ümbersuunamist majanduskasvu poliitikas suuremate kohustuste võtmisele.

8.4.2.

Mitmeaastase finantsraamistiku instrumendid (muu hulgas struktuuri- ja investeerimisfondid) on väga olulised kriisiga võitlemisel ja jätkusuutliku majanduskasvu juurde tagasipöördumisel ning eelkõige Euroopa ühendamise rahastu üleeuroopaliste transpordi-, telekommunikatsiooni- ja energiataristu võrkude tugevdamiseks.

8.4.3.

Euroopa investeerimiskava – samm õiges suunas, mida tuleb täiendada teiste meetmetega – algus on olnud positiivne. Euroopa Investeerimispanga hinnangul ulatub 2015. aastal tehtud investeeringute summa 50 miljardi euroni ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi investeerimisprojektidest võivad saada kasu 71 000 VKEd ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtet. Selleks et saavutada eesmärk 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid 2017. aastaks, on vaja:

8.4.4.

Enam kui pooled EFSI projektidest käsitlevad energiatõhusust, taastuvenergiat ja innovatsiooni. Pariisi lepingu täitmine fossiilkütustelt põhinevalt ressursi- ja energiamahukalt majanduselt vähese CO2-heite ja väikese CO2-jalajäljega tavadele ülemineku osas tähendab tohutut proovikivi ELi jaoks, kes peab oma heitkoguseid märkimisväärselt vähendama. Investeeringud energiasüsteemi ümberkujundamisse on töökohtade loomise ja majandusarengu allikas. Lisaks on need peamised tegurid energiahinna vähendamisel, millel on positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju.

8.4.5.

Komitee nõustub, et reaalmajanduse rahastamine on märkimisväärselt paranenud, kuigi liikmesriikidevahelised erinevused on endiselt alles. Siiski mõjutab see probleem põhiliselt VKEsid, mis sõltuvad suuresti pangalaenudest. ELi ühe suure algatuse, kapitaliturgude liidu keskne eesmärk peab olema lihtsustada VKEde ligipääsu rahastamisele (10).

8.4.6.

Inimkapitali tehtavad investeeringud. Komitee väljendab kahetsust, et riiklikud kulutused haridusele on vähenenud (11), sest Euroopa vajab oma majanduspotentsiaali saavutamiseks haritud ja oskuslikku tööjõudu. Reformimeetmetes tuleks tõsta esikohale nii teadmiste, oskuste ja pädevuste taseme tõstmine kui ka üha suureneva lõhe vähendamine vähekvalifitseeritud ja kõrgelt kvalifitseeritud inimeste vahel.

8.5.1.

Innovaatilistel sektoritel on suur potentsiaal luua töökohti. Turgude integreerimise ja majanduse ajakohastamisega seotud ELi poliitikameetmed (digitaalne tegevuskava, energia siseturg, audiovisuaalse sektori raamistik, telekommunikatsiooniteenuste turg) on suunatud neile sektoritele.

8.5.2.

Stabiilne tööhõive on majanduse elavdamiseks põhjapaneva tähtsusega, kuid tööturg on oluliselt killustunud (12). Kohanemisvajadused tuleb radikaalselt muutuvas töömaailmas kooskõlastada töökohakindluse, töötaja ettevõttega samastumise ja tema oskuste arendamisega.

8.5.3.

Komitee on juba rõhutanud, et turvalise paindlikkuse kontseptsioon – mille komisjon 2016. aasta majanduskasvu analüüsis taas esitab – ei tähenda töötajate õiguste ühepoolset ja mittelegitiimset kärpimist, vaid tööõiguse kavandamist, tööhõive kaitsmise süsteeme ja kollektiivläbirääkimisi kokkuleppel sotsiaalpartneritega, et tagada optimaalne tasakaal paindlikkuse ja turvalisuse vahel kõigis töösuhetes ja pakkuda töötajatele piisavat kaitset kõigi lepingutüüpide korral eesmärgiga tegeleda killustunud turgudega (13).

8.5.4.

Komitee peab positiivseks:

8.5.5.

Komitee on toetanud üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele (15). Komitee väljendab heameelt ringmajanduse põhimõtte üle ning tegeleb praegu Euroopa Komisjoni poolt detsembris 2015 avaldatud paketi eeliste ja puuduste hindamisega.

8.5.6.

Komitee rõhutab, kuivõrd oluline roll peaks olema Euroopa poolaastal ja iga-aastasel majanduskasvu analüüsil säästva arengu poliitikameetmete järelevalve tagamisel. Viimastel aastatel oli komisjon hakanud iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi ja riigipõhistesse soovitustesse hõlmama ka keskkonnaküsimusi. Komitee väljendab kahetsust, et komisjon näib olevat praeguses analüüsis sellest lähenemisviisist (Euroopa poolaasta keskkonnahoidlikumaks muutmine) loobunud, ning kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa poolaastas uuesti vähese CO2-heitega ja ringmajandusele üleminekut kui otsustavat tegurit majandusliku heaolu, konkurentsivõime ja vastupidavuse saavutamiseks pikas perspektiivis.

9.1.1.

Viimastel aastatel on EL ja liikmesriigid võtnud stabiilsuse ja kasvu pakti raames vastu laia valiku meetmeid (muu hulgas pangandusliit, struktuurireformid). Selle tulemusena on tehtud edusamme makromajanduslike tasakaalunihete korrigeerimisel. Väga madala inflatsiooni tingimustes (2015. aastal 0 %, prognoos 2017. aastaks on 1,7 %) on valitsemissektori eelarvepuudujääk märkimisväärselt vähenenud (hetkel 2,5 % SKPst, prognoos 2017. aastaks on 1,6 % SKPst) (16). Meetmed valitsemissektori võla (86,8 % SKPst) ja erasektori võla (kodumajapidamised 57,9 %, mittefinantsettevõtted 79,5 %) kõrge taseme vähendamiseks hõlmavad investeerimise ja tarbimise piiranguid.

9.1.2.

Maksusüsteemide tõhusamaks ja õiglasemaks muutmine. Komitee pooldab õigustamatu võlguoleku soodustamise (debt bias) kaotamist, nagu on soovitatud Rahvusvahelise Valuutafondi aruannetes. See loob pangalaenudele alternatiivseid rahastamiskanaleid, eelkõige kapitaliturgudel.

9.1.3.

Komitee hindab komisjoni algatusi majandustegevuse asukoha kohta ning maksustamise läbipaistvuse meetmete paketti. Euroopa Liidu ja liikmesriikide ametiasutuste tegevus peab olema laiahaardelisem ja kooskõlastatud, et kõrvaldada maksuparadiisid ja võidelda agressiivse maksuplaneerimise, pettuse ja maksudest kõrvalehoidumisega, millest tulenev kahju ELi jaoks on hinnanguliselt triljon eurot (17).

9.2.1.

ELi liikmesriigid on võtnud riiklike pensionisüsteemide osas meetmeid, mis on ühelt poolt suunatud kriisi sotsiaalsete tagajärgede vähendamisele ning teiselt poolt nende pikaajalise elujõulisuse parandamisele. Viimased on koosnenud kasinusmeetmetest, nagu pensioniea tõstmine ja sissemaksete ja saadava kasu vaheline range seos jm. Erapensioniskeemidel on oluline sotsiaalne funktsioon, nagu komitee on märkinud (18), kuid neid ei peaks pidama pelgalt finantsinstrumentideks.

9.2.2.

Komitee nõustub vajadusega kehtestada tervishoiusüsteemide jaoks elujõuline rahastamise alus. ELi kodanikele suurema heaolu tagamiseks peavad need süsteemid tuginema sellistele Euroopa sotsiaalse mõõtme põhimõtetele ja väärtustele nagu universaalsus, kättesaadavus, võrdsus ja solidaarsus (19).

9.3.1.

Selleks et saavutada Euroopas vajalik sotsiaalne konsensus, on tarvis täielikult tagada ELi kodanike ja pagulaste võrdne kohtlemine ja nende sotsiaalsed õigused Euroopas, pöörates erilist tähelepanu kõige haavatavamatele rühmadele. Varajane investeerimine pagulaste ühiskonda ja tööturule integreerimisse on oluline, et aidata pagulastel rajada uus elu, minimeerides samal ajal võimalikud konfliktid kohaliku elanikkonnaga ja vältides suuremate kulude tekkimist tulevikus.

9.3.2.

Komitee loodab, et kriisiolukorras ümberpaigutamise mehhanism aitab Euroopa Liidul liikuda konsensuslikult piisavalt tugeva ja paindliku süsteemi poole, et leida lahendus rändega seotud erinevatele probleemidele.

9.3.3.

Komisjon ja teised ELi institutsioonid peavad jõuliselt toetama liikmesriikide valitsusi, et pakkuda ümberpaigutatavate varjupaigataotlejate integreerimiseks kohaseid tingimusi ja võimalusi. Selles kontekstis tuleb muu hulgas selgitada, et seoses varjupaigataotlejate ja pagulaste vastuvõtmise ja integreerimisega liikmesriikidele tekkivad kulud ei ole pikaajalised ega struktuursed ning seega ei tohiks neid arvesse võtta struktuurse eelarvepuudujäägi arvutamisel.

9.3.4.

Komitee kinnitab, et Schengeni leping on ELi struktuuri alustala (20).

9.4.1.

Komitee peab hädavajalikuks kaasata kodanikuühiskond sotsiaal- ja majanduspoliitika meetmetesse, mis on nende suurema tõhususe eeltingimus.

9.4.2.

Riiklikud reformikavad peavad hõlmama arutelufoorumeid, eriti majandus- ja sotsiaalnõukogusid. Mõnedes liikmesriikides sellist kaasamist siiski ei toimu.

9.4.3.

Kui luuakse riiklikud konkurentsivõime komiteed, nagu seda soovitab komisjon, peavad need austama täielikult vabadust pidada kollektiivläbirääkimisi ning igas liikmesriigis olemasolevaid sotsiaalpartnerite osalus- ja dialoogimehhanisme. Komitee võtab sellekohase arvamuse vastu 2016. aasta märtsis.

9.5.1.

Demokraatia defitsiit on põhjustanud usalduse kaotamise Euroopa ideaali suhtes. Komitee rõhutab vajadust taastada kodanike usaldus ning luua uuesti visioon sotsiaalsest Euroopast, mis tugevdab ja toetab Euroopa projekti sotsiaalset legitiimsust.

9.5.2.

Nii teoorias kui ka praktikas on Euroopa Liit kaugel sotsiaalsest legitiimsusest. Vaidlus Euroopa Liidu demokraatia defitsiidi üle jätkub, kuid see on nihkunud demokraatia defitsiidilt õiguse defitsiidile ja üldisele legitiimsuse defitsiidile. Vajalik on tugevdada Euroopa Liidu struktuuri aluseks olevaid sotsiaalse õigluse põhimõtteid ning sotsiaalset Euroopat, mis on pühendunud sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemisele ja solidaarsuse säilitamisele.