10.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 51/34

1.

tuletab meelde, et komisjoni iga seadusandlik algatus, sh Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 113, 115 või 116 põhinev algatus maksuküsimustes, peab olema kindlasti kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega;

2.

toetab komisjoni tegevuskava nelja eesmärki äriühingute maksustamise valdkonnas:

3.

leiab, et kehtivad äriühingute maksustamise eeskirjad – nii riiklikul, Euroopa kui ka maailma tasandil – ei sobi enam tänasesse majanduskeskkonda üleilmastumise, liikuvuse, digitehnoloogia ning uute ärimudelite ja äriühingute struktuuride keerukuse tõttu;

4.

rõhutab kehtivate ELi äriühingute maksustamise eeskirjade äärmist keerukust ning kooskõlastatuse ja vastastikuse täiendavuse puudumist eri liikmesriikide süsteemide vahel;

5.

tunneb kahetsust selle üle, et teatavad ettevõtjad, eelkõige hargmaised, kasutavad seda olukorda ära, et maksta võimalikult vähe makse kas selliste õiguslikult taunitavate tavade abil nagu maksupettus ja ebaseaduslik maksudest kõrvalehoidumine või kasutades agressiivse maksuplaneerimise strateegiaid, mis võivad olla küll legaalsed, kuid on vastuolus seaduse vaimuga kõnealuses valdkonnas;

6.

rõhutab, et ühel või teisel juhul pole nende ettevõtjate tulumaks lõppkokkuvõttes kaugeltki õiglane, kuna see on liiga madal võrreldes nende tuluga;

7.

märgib, et mõnede arvutuste kohaselt põhjustavad maksudest kõrvalehoidumine, maksupettus ja agressiivne maksuplaneerimine igal aastal Euroopa Liidus võimaliku maksutulu kaotust ligikaudu 1 000 miljardi euro ulatuses (1); märgib samuti, et saamata jäänud maksutulu tõttu kahanevad iga tasandi, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, eelarvevahendid; lisaks selle võimaldaks õiglane, läbipaistev, tõhus ja kõigi äriühingute jaoks võrdne tulumaks kergendada maksukoormust;

8.

teeb ettepaneku, et kõik rahvusvahelised lepingud, mille osapool EL on, sealhulgas kaubanduslepingud ja majanduspartnerluslepingud, sisaldaksid hea maksuhaldustava edendamise klausleid seoses läbipaistvuse aga ka võitlusega kahjulike maksutavade vastu; kutsub Euroopa Komisjoni üles rõhutama kõnealust punkti muu hulgas Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse lepingu ning teenustekaubanduse lepingu käimasolevatel läbirääkimistel;

9.

väljendab kahetsust selliste kahjulike maksutavade olemasolu ja leviku üle ajal, mil arvukate maksumaksjate, ja eelkõige üksikisikute, maksukoormus on teatavates liikmesriikides kokkuhoiumeetmete tagajärjel kasvanud; leiab, et õiglase maksustamise puudumisel on kahjulik mõju majanduse ja ühiskonna stabiilsusele;

10.

meenutab, et kehtivate äriühingute maksustamise eeskirjade keerukus pakub möödahiilimisvõimalusi teatavatele olukorda ärakasutavatele suurettevõtjatele, kuid on selgelt ebasoodne väike-, mikro- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kuna halduskoormus pidurdab nende tegevust, eelkõige piiriülesel tasandil;

11.

leiab, et see olukord põhjustab ka konkurentsialast ebavõrdsust ettevõtjate vahel, sh eelkõige suurte hargmaiste ettevõtjate, kellel on vajalikud vahendid maksustamise vältimiseks tänu agressiivsele maksuplaneerimisele, ja VKEde vahel, kellel need puuduvad;

12.

märgib, et ELi tasandil ja pikas perspektiivis võib märgata äriühingute seadusjärgsete maksumäärade üldist vähenemist;

13.

rõhutab aga, et maksumäära vähenemisega kaasnesid viimastel aastatel sellised erinevad arengud nagu maksubaasi laiendamine ja äriühingute asutamise hoogustumine ning madalad intressimäärad (piirates mahaarvatavaid summasid), mis oleksid pidanud viima äriühingu tulumaksust saadava maksutulu suurenemiseni;

14.

nendib, et on raske võrrelda eri liikmesriikide tegelikke maksumäärasid ja teeb seega ettepaneku töötada välja ühtne arvutusmeetod, mis võimaldaks koostada võrdlustabeli eri liikmesriikide tegelike maksumäärade kohta;

15.

toetab – arvestades OECD uuringuid, mille andmeil kasutavad mõned hargmaised ettevõtjad strateegiaid, mis võimaldavad neil maksta ettevõtte tulumaksu kõigest 5 %, samas kui väiksemad ettevõtted maksavad kuni 30 %, – nõudmist, mille kohaselt peaksid hargmaised ettevõtjad oma liikmesriigi ja kolmanda riigi, kus nad tegutsevad, finantsaruandes avalikustama koondteabe, mis sisaldab kasumit või kahjumit enne tulumaksu, maksusid kasumilt või kahjumilt, töötajate arvu, hoitavat vara jne (aruandlus liikmesriikide ja kolmandate riikide lõikes). Selline teave tuleks teha avalikkusele kättesaadavaks, võimaluse korral ELi keskregistri kujul;

16.

tunnistab äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kahekordset potentsiaali: esiteks võitluse jaoks agressiivse maksuplaneerimise, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning kahjuliku maksukonkurentsi vastu liikmesriikide vahel, ja teiseks eesmärgi jaoks tugevdada ühtset turgu ja vähendada igas suuruses piiriüleselt tegutsevate äriühingute halduskoormust;

17.

leiab, et võimalus määratleda tulumaksubaas ühe ühtse ja mitte 28 maksueeskirjade kogumi alusel kujutaks endast lihtsustust ja halduskulude kokkuhoidu äriühingute jaoks, mis oleks eriti märgatav mitmes liikmesriigis tegutsevatele VKEdele;

18.

rõhutab seega positiivset mõju, mida CCCTB võib avaldada majanduskasvule, tööhõivele ja õiglasele maksustamisele ning riikide, sh kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, rahandusele;

19.

leiab, et kuigi CCCTB ei puuduta – igal juhul 2011. aasta ettepaneku kohaselt – otseselt kohalikke ja piirkondlikke makse, mõjutaks selle kasutuselvõtt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste maksutulusid, millest osa moodustavad, sõltuvalt liikmesriigist, riikliku maksubaasi alusel kehtestatud kohalikud ja piirkondlikud maksud, ja/või teatud osa riiklikust ettevõtte tulumaksust;

20.

kutsub komisjoni üles uurima tähelepanelikult CCCTBd rakendamist käsitleva uue õigusakti ettepaneku võimalikku mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja eelkõige nende eelarvele, alustamata seejuures uuesti tervet CCCTB mõjuhinnangu menetlust, mis tooks endaga kaasa CCCTB kasutuselvõtu tarbetu edasilükkumise;

21.

rõhutab, et mõnes liikmesriigis mõjutaks CCCTB süsteemi loomine kohalikke ja piirkondlikke makse, arvestades, et lihtsustamise eesmärgil oleks loogiline kasutada seda ka kohalike ja piirkondlike maksude kehtestamiseks;

22.

rõhutab, et CCCTB eesmärk ei ole mingil juhul maksumäärade ühtlustamine, teades, et aluslepingud ei sisalda ühtegi konkreetset punkti otsese maksustamise kohta. Vaatamata sellele, et aluslepingute põhjal puudub igasugune suunitlus ühtlustamisele, võivad liikmesriigid kaaluda võimalust teha kõnealuses valdkonnas tõhustatud koostööd;

23.

märgib, et äriühingute seadusjärgsed maksumäärad eri liikmesriikides on ebatäpsed või isegi eksitavad näitajad, kuna maksubaaside, mahaarvamiste ja soodussüsteemidega seonduvad erinevused on niivõrd suured; rõhutab, et teatud juhtudel ei ole tegelik maksumäär üldse seotud seadusjärgse maksumääraga;

24.

kutsub seega liikmesriike ja äriühingute maksustamise vallas seadusandlikke volitusi omavaid piirkondi üles esitama läbipaistvuse huvides komisjonile üksikasjalikud arvnäitajad äriühingutele kohaldatava tegeliku keskmise tulumaksumäära kohta, kõik mahaarvamised kaasa arvatud;

25.

tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle muuta CCCTB oma uues ettepanekus kohustuslikuks vähemalt hargmaiste äriühingute jaoks, kuna on selge, et need hargmaised äriühingud, kes kasutavad agressiivse maksuplaneerimise strateegiaid või isegi maksudest kõrvalehoidumist ja maksupettust, ei nõustuks CCCTB rakendamisega vabatahtlikult, kuna see takistaks kõnealuste tavade kasutamist;

26.

juhib tähelepanu sellele, et komitee tegi 2011. aasta arvamuses ettepaneku muuta CCCTB pärast üleminekuperioodi lõppemist kohustuslikuks vähemalt teatud suurusega ettevõtetele (2);

27.

peab soovitavaks kehtestada viivitamata äriühingute tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas. Kuna konsolideerimise üle peetavad läbirääkimised olid keerulised ja aeganõudvad, toetab komitee komisjoni lähenemisviisi seoses CCCTB konsolideerimise elemendi edasilükkamisega, kui see võimaldab kiirendada läbirääkimisi ettepaneku teiste aspektide, eelkõige ühtse maksubaasi kehtestamise, üle. Võtab seetõttu teadmiseks 27. oktoobril vastuvõetud komisjoni 2016. aasta tööprogrammis sisalduva märkuse, mille kohaselt kavatseb komisjon võtta tagasi praeguse ettepaneku CCCTB kohta, ent küsib samas endalt, mil määral komisjoni kavatsus asendada kõnealune ettepanek kohustusliku maksubaasi järkjärgulise kehtestamise ettepanekuga ennetab selle avaliku konsulteerimise järeldusi, mille komisjon algatas 8. oktoobril ja mis kestab kuni 8. jaanuarini 2016;

28.

tuletab siiski meelde, et konsolideerimine peab ka edaspidi kuuluma ELi institutsioonide ja liikmesriikide eesmärkide hulka äriühingute maksustamise valdkonnas, kuna see tagaks vastuse küsimustele, mis puudutavad grupisiseseid siirdehindu Euroopa Liidus ja nendega seonduvaid maksudest kõrvalehoidumise probleeme. Lisaks sellele kujutaks konsolideerimine endast lihtsustust ja olulist halduskulude kokkuhoidu ettevõtete jaoks;

29.

leiab, et juhul kui konsolideerimise üle peetavad läbirääkimised läbi kukuvad, võiks kaaluda minimaalse maksumäära kehtestamist;

30.

tunneb muu hulgas muret võimaluse üle, et komisjoni kavandatud ajutine piiriülese tasaarveldamise mehhanism, mida kasutatakse konsolideerimiseni, võiks pakkuda uusi võimalusi agressiivse maksuplaneerimise jaoks. Arvestades kõnealust ohtu, mis tähendaks liikmesriikide jaoks märkimisväärsete tulude kadu, kutsub komitee komisjoni üles kiirendama esialgselt kavandatud rakendamise ajakava;

31.

leiab, et sooduskohtlemine, mida rakendatakse võlguoleku ja intresside puhul paljudes maksustamissüsteemides, pidurdab ettevõtete rahastamismudelite mitmekesistamist ja takistab ELis äriühingute omakapitalipõhise rahastamise tugevdamist, mida tavaliselt rakendatakse teistes riikides;

32.

kutsub seega komisjoni ja liikmesriike üles toetama äriühingute rahastamisallikate suuremat mitmekesistamist, mis oleks kahtlemata kasulik majanduskasvule ja tööhõivele;

33.

juhib tähelepanu komitee ettepanekule 2011. aasta arvamuses CCCTB kohta, lugeda keskkonnakaitse ja kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud korduvad kulud maksustatavast tulust mahaarvatavate kulude hulka, viidates muu hulgas algatustele, mille eesmärk on võtta kasutusele vähese keskkonnamõjuga integreeritud tootmisprotsesse;

34.

kutsub komisjoni üles lülitama sellise mahaarvamise võimaluse oma uue õigusakti ettepanekusse, mida on oodata 2016. aastal;

35.

meenutab samuti 2011. aastal öeldut, et haldusliku lihtsustamise eesmärgi täielikuks saavutamiseks peaksid ühtse ja konsolideeritud maksustamisbaasi loomisega kaasnema ühtsed raamatupidamiseeskirjad;

36.

tunneb heameelt selle üle, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tööd päädisid 16. novembril 2015 Antalayas 62 riiki hõlmava maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist (BEPS) käsitleva tegevuskava vastuvõtmisega G20 riigipeade ja valitsusjuhtide poolt; peab sätteid riigipõhise avaliku aruandluse kohta („country by country reporting”) siiski ebapiisavaks, kuna BEPSi 13. meetmega nähakse ette andmete automaatse aruandluse esitamine üksnes selle riigi maksuhalduritele, kus asub kontserni emaettevõtja maksuresidents, teades, et ELi tasandil kehtib juba avaliku aruandluse kohustus pankadele ja ELis tegutsevatele kaevandustööstusettevõtetele;

37.

kutsub Euroopa Komisjoni, liikmesriike ja seadusandlike pädevustega piirkondi üles rakendama BEPSi paketti ettevõtete maksustamise valdkonnas kohustuslikus korras uue BEPSi-vastase direktiivi abil, et võidelda tõhusalt kõnealuste nähtuste vastu Euroopa Liidus;

38.

peab positiivseks, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus (ECOFIN) jõuti kokkuleppele „muudetud seosepõhises lähenemisviisis”, ning leiab ühtlasi, et selle direktiiviga tuleks Euroopa õiguslikult siduvate meetmete hulka kaasata OECD tasandil BEPSi paketi taustal ning ECOFINi tegevusjuhendi töörühmas määratletud „muudetud seosepõhine lähenemisviis”, mis seondub patenditulu maksustamise erikorraga;

39.

leiab, et samaaegselt vajalike algatuste ja edusammudega ELi tasandil tuleb tugevdada Euroopa lähenemisviisi koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ehk maksuparadiiside suhtes;

40.

leiab, et eelkõige selles valdkonnas on liikmesriikide vahelise koostöö ja kooskõlastatuse puudumine need elemendid, mis võimaldavad ettevõtetel vältida õiglast maksustamist;

41.

väljendab heameelt komisjoni avaldatud teatise lisa „Koostööd mittetegevate kolmandate riikide maksujurisdiktsioonide loetelu” üle ning leiab, et selle näol on tegemist tugevat sümboolset tähtsust omava algatusega;

42.

leiab lisaks sellele, et loetelu avaldamine peab olema aluseks ambitsioonikale arutelule kõigi liikmesriikide vahel, et määratleda ühine ja kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis nende jurisdiktsioonide suhtes, võitlemaks kahjulike maksutavade vastu, mida nad võimaldavad;

43.

leiab, et komisjoni avaldatud loetelu puhul koostööd mittetegevate maksujurisdiktsioonide kohta on lähtutud liiga piiravatest kriteeriumidest, arvestades, et asjaomaseid maksujurisdiktsioone peavad selliselt määratlema vähemalt kümme liikmesriiki;

44.

tunneb sellega seoses heameelt 2015. aasta mais ELi ning Šveitsi, Andorra ja Liechtensteini vahel allkirjastatud kokkulepete üle, kuna see on suur samm edasi maksupettuse vastu peetava võitluse ja läbipaistvuse valdkonnas;

45.

leiab, et eelmises punktis mainitud kokkulepetes sätestatud automaatne teabevahetus on tõhus vahend agressiivse maksuplaneerimise strateegiate piiramiseks ja nende vastu võitlemiseks ning tuleks seetõttu üldkasutusse võtta; tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et mitmed komisjoni loetelus esitatud koostööd mittetegevad maksujurisdiktsioonid on hakanud kohaldama või lubanud kohaldada ülemaailmset standardit kõnealuses valdkonnas.