20.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 264/51

Raportöör:

Denis MEYNENT

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et komisjon ei tee kõnealuses teatises konkreetsemaid ettepanekuid ning piirdub arengusuundade loetlemisega, väljendamata oma seisukohta. See raskendab struktureeritud arutelu.

1.2

Autoriõigus on peamine vahend, mis tagab kaitse ja õiglase tasustamise nii autoritele kui ka neile, kes osalevad teoste ja etteastete levitamisel ühendatud digitaalvõrkudes.

1.3

Komitee innustab ratifitseerima kiiresti Marrakeši lepingut. Prioriseerida tuleks ka erandeid hariduse, teadusuuringute ja teadmiste jagamise valdkonnas. Komitee toetab ka orbteoste digiteerimist.

1.4

Komitee on seisukohal, et isiklikuks tarbeks kopeerimise valdkonnas on Euroopa tasandil ühtlustamine võimalik ja soovitatav. Suur osa tulust, mis saadakse isiklikuks tarbeks kopeerimise tasust, tuleks loogiliselt võttes suunata kirjandus- ja kunstiteoste rahastamiseks, kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks ning ühiste hüvede arendamiseks, näiteks hariduse ja teadusuuringute valdkonnas.

1.5

Komitee soovitab kehtestada õigusliku raamistiku, mis soodustab autoriõigusega kaitstud teoste loomist ning võimaldab samas uutel litsentsimismudelitel ja uutel ärimudelitel anda panuse Euroopa ühtse turu ülesehitusse, säilitades samal ajal lepinguvabaduse ning autorite ja loovisikute täieliku õiguse oma tööst saadavale tulule.

1.6

Komitee leiab, et määrus on parim vahend digitaalse ühtse turu ülesehitamiseks. Samuti tasuks konsolideerida olemasolevad õigusaktid.

1.7

Komitee innustab komisjoni koostama uuringuid ja põhjalikke uurimusi vabade litsentsidega seotud ärimudelite kohta, nende praeguse ja võimaliku majandusliku tähtsuse, tulu ja töökohtade kohta, mida nad võivad luua eri valdkondades, ning võimalike õigusaktide ettepanekute kohta, mis oleksid vajalikud nende edendamiseks ja kasutamiseks.

1.8

Komitee leiab, et Euroopa kultuuriline mitmekesisus on Euroopa identiteedi kese ning seda tuleks liikmesriikides soodustada ja edendada.

1.9

Autoriõiguste rikkumise vastases võitluses tuleks esmajärjekorras teha lõpp ning määrata karistused kaubanduslikul eesmärgil toime pandavatele rikkumistele. Selleks on vajalik koostöö ja teabevahetus liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja kohtuorganite vahel.

1.10

Lahendada tuleb veebikeskkonnas väärtuse ülekandmisega seonduv probleem, et praegu saavad kasu isehakanud vahendajad, kellel puudub autorite nõusolek ja kes väldivad neile tasu maksmist.

2.1

Käsitletava tegevuskava eesmärk on Euroopa autoriõiguse eeskirjade ajakohastamine. Komisjon toob oma teatises välja digitaalse ühtse turu strateegia rakendamiseks vajalikud põhielemendid: laiendada juurdepääsu loomesisule kogu Euroopa Liidus, näha ette autoriõiguse erandid, luua õiglasem turg ja võidelda kaubandusliku eesmärgiga piraatluse vastu, innustades samas autoriõiguse eeskirjade ühtlustamist pikas perspektiivis.

2.2

Teatis hõlmab muu hulgas määruse ettepanekut veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse kohta (1). Sellest saaks Euroopa tarbijate uus õigus, mis peaks jõustuma 2017. aastal, mil Euroopa Liidus kaotatakse ka rändlustasud.

3.1

Digitaalse sisu piiriülene liikumine ELis on väga tagasihoidlik (4 % kogumahust), kuna suurem osa digitaalteenustest asub USAs ning ülejäänud liikumine toimub riikidesiseselt. Praegu on Euroopa digitaalne ühtne turg väga nõrgalt arenenud. Takistused püsivad ning tõkestavad eelkõige kultuurivahetust paljude Euroopa keelevähemuste jaoks, keda eraldavad ühest ja teisest küljest mitmed riigipiirid.

3.2

Oma programmis „Euroopa uus algus” (2) seadis Euroopa Komisjoni president esmatähtsale kohale suure ühendatud digitaalse turu loomise kõigi liikmesriikide jaoks ilma riigipõhise diskrimineerimiseta.

3.3

Autoriõigus on loomingulise tegevuse õiguslik tugi ning autorite, loovisikute, esitajate ja teiste õiguste omajate tasustamise alus. Üldisemalt öeldes on see kogu kultuuri- ja loometegevuse ning tööstuse ökosüsteemi alus. Autoriõigus on territoriaalset laadi õigus, mis erineb liikmesriigiti. Sellega antakse ainu- ja materiaalõigused õiguse omajatele, kes saavad tulu mitte üksnes litsentsitasu näol, vaid ka tulenevalt asjaolust, et teos võidakse kopeerida teistele kandjatele või anda litsentsisaaja poolt kolmandatele isikutele, ilma vajaduseta tõestada, et niisugune koopia tegelikult valmistati (isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu ning selliste tühjade andmekandjate maksustamine, mida võidakse kasutada ebaseadusliku koopia tegemiseks). Mõnel pool liigitatakse kasutajate poolt heas usus ja ausalt sooritatud tegusid isegi kuritegudeks, samal ajal kui teistes riikides on sellised teod lubatud.

3.4

Autoriõiguse erandid ja piirangud on kõikides riikides minimaalsed. Autoriõigus töötati välja trükitööstuse ajastul ja selle ajastu tehnoloogiate jaoks – eelkõige raamatute ning seejärel ajalehtede ja ajakirjade kirjastamist ning muusikateoste avaldamist silmas pidades. Seetõttu ei ole see enam täielikult kooskõlas pidevalt areneva digitaalkeskkonna ja omavahel ühendatud lairibavõrkudega ning nõuab täpsustamist. Muudes valdkondades, nagu muusikale ja audiovisuaalteostele juurdepääsu võimaldavad uued tavad, on suurenenud õiguste haldamise keerukus, mis tuleneb seaduste killustatusest – küsimus, mis peaks olema lahendatud autoriõiguse kollektiivset teostamist käsitleva uue direktiiviga (3). Vahaplaadist DVD-ni olid muutused väga väikesed, eelkõige levitamise või teoste laenutamise valdkonnas. Uued tehnoloogiad tõid kaasa paradigma muutuse ja peaaegu kõik plaate ja DVD-sid müüvad kauplused kadusid ning asendati uute levitamise ja digilaenutuse vormidega. Sama kehtib ka filmide, televisiooni ja muude kunstivormide puhul, mida on võimalik veebis levitada.

3.5

Kohaldatava õiguse suhteliselt tagasihoidlik areng ei võimalda täielikult ära kasutada kõiki võimalusi, mida pakub teoste ja immateriaalse loomingu digiteerimine ja ringlemine üha kiiremini arenevas ja kõikjale levivas internetis.

4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab kahetsusväärseks, et komisjon ei tee kõnealuses teatises konkreetsemaid ettepanekuid ning piirdub arengusuundade loetlemisega, väljendamata oma seisukohta. See raskendab struktureeritud arutelu.

4.2

Oma 26. oktoobri 2006. aasta arvamuses (4) kutsus komitee komisjoni üles tegema ettepanekuid, et edendada ja kaitsta eelkõige selliseid vabu litsentse nagu LGPL (Lesser General Public Licence ehk vähem üldine avalik litsents) tehnilise dokumentatsiooni jaoks või „Creative Commons” kirjandus- ja kunstiteoste jaoks. Vaatamata kõnealuse küsimuse tähtsusele – väga suur osa serveritest ja serverifarmidest maailmas tegutseb selliste vabade litsentside alusel nagu Debian, või üldine avalik litsents GPL GNU/Linuxi puhul – tuleb märkida, et komisjon ei ole siiani esitanud ühtegi sellekohast ettepanekut.

4.3

See takistab andmete ja teenuste piiriülese liikumise arengut Euroopa ühtsel turul. Litsentsid „Creative Commons” ja üldkasutatavus kujutavad endast tegelikult uut universaalset ruumi, mis on tekkinud tänu digiteerimisele ja ühendatud võrkudele, samal ajal kui autoriõiguse killustatus loob riikidevahelisi tõkkeid ja takistab piiriülest kaubandust.

4.4

Autoriõigus peab aitama vabastada interneti erakordset potentsiaali ühelt poolt autorite ja loovisikute jaoks ja teiselt poolt kasutajate jaoks, mitte nende tegevust piirama ja takistama. ELi õigusaktid peaksid aitama kõrvaldada võimalikult palju takistusi, mis raskendavad piiriülest kultuurivahetust vähemuskeelte jaoks Euroopa Liidus ning hõlbustama juurdepääsu teenustele ja teostele.

4.5

Selle asemel, et sellist arengut karta, peaksid õiguste omajad pigem pakutavatest võimalustest kinni haarama. Vaba ei tähenda automaatselt tasuta ning vaba tarkvara võimaldab näiteks kasutada erinevat ärimudelit, mis põhineb teenusel ja loob töökohti, erinevalt mõnest praegusest tavast, mis seavad esikohale omaniku kasumi ja tema õiguskaitse.

4.6

Komitee kutsub komisjoni veel kord üles koostama uuringuid ja põhjalikke uurimusi vabade litsentsidega seotud ärimudelite kohta, nende praeguse ja võimaliku majandusliku tähtsuse, tulu ja töökohtade kohta, mida nad võivad luua eri valdkondades, ning võimalike õigusaktide ettepanekute kohta, mis oleksid vajalikud nende edendamiseks ja kasutamiseks.

4.7

Sellised kogemused nagu teaduslike tööde, riiklike toetuste abil läbi viidud teadusuuringute kokkuvõtete ja ülikooli kursusematerjalide, sh kõigi Massachusetts Institute of Technology (MIT) kursusematerjalide kättesaadavaks tegemine internetis vabade litsentside alusel, et kompenseerida kõrgharidusega seonduvaid ebaproportsionaalseid kulusid teatud riikides, väärivad suurt tähelepanu ja analüüsi, et neid võimaluse korral ELis rakendada (laialt avatud e-õpe). Nii saavad kõrgharidusest ja kultuurist ühised hüved, mis soodustavad sellise teadmusühiskonna loomist, mille arengut me ELis soovime.

4.8

Tootmisviis muutub ning immateriaalsed kaubad ja teenused, mida levitatakse ühendatud võrkudes, pakuvad majandusarengu, töökohtade loomise ja uuenduslike ettevõtjate jaoks uusi võimalusi. Tarbimismudelid on hakanud muutuma ja need uued mudelid tungivad kiiresti peale. Vaatamata sellele tuleb tunnistada, et praeguste immateriaalsete teenuste pakkujate seisukohast Euroopa ühtset turgu veel ei eksisteeri. See sõltub eelkõige liikmesriikide erinevatest eelistustest ja kultuuritavadest, tarbijate kõneldavast keelest ja autoriõiguse killustatusest, mis ei hõlbusta Euroopa turu arengut ega multiterritoriaalsete või isegi Euroopa litsentside loomist.

4.9

Komitee soovitab kehtestada õigusliku raamistiku, mis soodustab autoriõigusega kaitstud teoste loomist ning võimaldab samas uutel litsentsimismudelitel ja uutel ärimudelitel anda panuse Euroopa ühtse turu ülesehitusse, säilitades samal ajal lepinguvabaduse ning autorite ja loovisikute täieliku õiguse oma tööst saadavale tulule. Need uued mudelid võivad olla välja töötatud samal ajal Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingus sisalduvate mudelitega. Kõnealune teema peaks olema komisjoni poolt 2015. aasta mais väljakuulutatud digitaalarengu tegevuskava ning käsitletava autoriõiguse ajakohastamise kava lahutamatu osa.

4.10

Veel üks takistus on erandid. Komitee kutsub liikmesriike üles ratifitseerima võimalikult kiiresti Marrakeši lepingu, millega kehtestatakse erand pimedatele ja vaegnägijatele. EL allkirjastas selle lepingu, kuid selle jõustumiseks on vaja, et kõik liikmesriigid selle eraldi ratifitseeriksid. Komitee soovitab komisjonil järgida Euroopa Parlamendi 9. juuli 2015. aasta arvamust ja innustada liikmesriike võimalikult kiiresti ratifitseerima selle olulise lepingu, mille suhtes oli väga raske kokkuleppele jõuda, võttes arvesse mõne sidusrühma konservatiivseid seisukohti. Lisaks sellele kutsub komitee Euroopa Ülemkogu üles tegema kõik selleks, et kiirendada ratifitseerimisprotsessi.

4.11

Samuti tuleb tõhustada selliste teoste tootmist, mis on juurdepääsetavad pimedatele ja vaegnägijatele, arvestades, et praegu jääb 95 % raamatutest neile kättesaamatuks.

4.12

E-lugerite kiiret levikut ja uute andmekandjate mitmekesisust silmas pidades tuleks võtta arvesse teisi võrgustike ja digiajastuga seonduvaid erandeid, eelkõige seoses riiklike teadusuuringute, ülikoolide ja avalike raamatukogude digiteeritavate avalikku omandisse kuuluvate kirjandusteoste või orbteoste ning e-raamatute ning audio- ja videokandjate laenamisega. Samal ajal tuleb märkida, et teatud tehnoloogiasektorid üritavad saada uuesti kaitse alla seda, mis kuulub juba avalikku omandisse, piirates juurdepääsu äristrateegiate eesmärgil.

4.13

Samuti takistavad teoste levitamist geograafilised piirangud. See mõjutab kõiki potentsiaalseid kasutajaid, kuid eelkõige arvukaid keelevähemusi ELis, mis tuleneb ELi poliitilise ja keelelise kaardi erinevustest, mis on ajalooline pärand ning 19. ja 20. sajandi sõdade tagajärg. Populistlike ja natsionalistlike hoiakute esilekerkimine nõuab kõnealusele probleemile kiireloomulise poliitilise lahenduse leidmist. Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta on küll laialdaselt ratifitseeritud, kuid näiteks piirkondlikes keeltes edastatavate telesaadete kultuurilist mõju vähendavad oluliselt praegused tõkked.

4.14

Komitee leiab, et Euroopa kultuuriline mitmekesisus on Euroopa identiteedi kese ning seda tuleks liikmesriikides soodustada ja edendada.

4.15

Komitee jaoks on need küsimused esmatähtsad. Ta innustab Euroopa Komisjoni kaaluma komitee ettepanekuid, mis on kooskõlas autoriõiguse valdkonnas kehtivate rahvusvaheliste lepingutega ning võivad avada uusi võimalusi ELi digitaalse ühtse turu elluviimisel.

5.1

Lähitulevikus on vajalikud olulised muudatused, mis on kooskõlas 2015. aasta mais avaldatud 16 algatuse strateegiaga, ning eelnenud üldmärkustega, milles tehakse ettepanek uueks suuremaks algatuseks, et edendada ühiseid hüvesid, koostalitlusvõimet ning piiriüleseid suhteid ja vabasid litsentse. Oma arvamustes digitaalse lepinguõiguse (INT/775) ning ühistarbimise ja iseregulatsiooni kohta (INT/779) tunnistab komitee autoriõiguse tähtsust sidusrühmade õiguste asjakohasel määratlemisel digilepingute sõlmimise ja ühistarbimise raames.

5.2

Komitee võtab huviga teadmiseks komisjoni selge märkuse selle kohta, et ELi autoriõiguse eeskirju tuleb kohandada nii, et kõik turuosalejad ja kodanikud saaksid kasu selle uue keskkonna pakutavatest võimalustest ning et toimiva ühtse turu killustatuse ja vastuolude kõrvaldamiseks on vajalik euroopalikum õigusraamistik. Komitee jagab seda eesmärki, kuid märgib, et valitsused eelistavad kaitsta autoriõiguse territoriaalsust, pidades seda ainsaks vahendiks, millega tagada loomingulise tegevuse rahastamine. Leidub ka teisi võimalusi, mida tuleb uurida, ning enne lõplikku otsustamist tuleks alternatiivseid võimalusi vähemalt objektiivselt hinnata.

5.3

Komitee ei usu, et tegevusetus ja muutuste vältimine autoriõiguse küsimuses võimaldaksid asjakohaselt reageerida kiiretele tehnoloogiamuutustele ning teenuste ja levitamise valdkonnas toimuvatele uuendustele, mis käivad paratamatult käsikäes interneti ja võrkude ning kiire ühenduse arenguga. Komitee jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt tuleks „kohandada autoriõiguse norme vastavalt tehnika uuenemisele, et normid täidaksid ka edaspidi neile seatud eesmärke”.

5.4

Suured erinevused ilmnevad selgelt ja võivad tulevikus veelgi süveneda selliste erandite puhul, mis on tihedalt seotud hariduse, teadusuuringute ja juurdepääsuga teadmistele. See võib ulatuda lihtsast kasutamisest näitlikustamise või illustreerimise eesmärgil kuni – praktikas või isegi õiguses – teoste, raamatute või kursuste piiramatu kättesaadavaks tegemiseni hariduslikel eesmärkidel.

5.5

Autoriõiguse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ (5) sisaldab erandite loetelu. Selles loetelus sisalduvate erandite rakendamist ja nende kujunemist tuleks arutada osalusdemokraatia tavade kohaselt, et arendada individuaalseid ja kollektiivseid seisukohti ning saavutada sidusad ja ühtsed Euroopa õigusaktid erandite kohta, mis peavad olema väga selgelt määratletud, et neid oleks võimalik lihtsalt kohaldada. Komitee jagab komisjoni seisukohta, mille kohaselt peaksid erandid hariduse, teadusuuringute ja teadmiste jagamise valdkonnas olema esmase tähtsusega. Samal ajal tuleks uurida teisi ühiseid hüvesid, et valmistuda tulevikuks.

5.6

Komitee on seisukohal, et isiklikuks tarbeks kopeerimise valdkonnas on Euroopa tasandil ühtlustamine võimalik ja soovitatav. Komitee toetab meetmeid, mida komisjon kõnealuses küsimuses võimalikult kiiresti kohaldama peaks, kuna riikidevahelised erinevused takistavad märkimisväärselt elektroonikakaupade ühtse turu toimimist, samal ajal kui müügile ilmuvad üha uued ja uued andmekandjad. Selliseid andmekandjaid sisaldavate kaupade vaba liikumise jaoks on sidusus esmatähtis. Andmekandjatele kehtiva tasu sissenõudmisel saadava tulu jaotamisel tuleks arvesse võtta asjaolu, et enamik neist andmekandjaist ei ole mõeldud autoriõigusega kaitstud teoste kopeerimiseks. Oluline osa sellest tulust tuleks seega loogiliselt võttes suunata loomingulise tegevuse rahastamisele ja kultuurilise mitmekesisuse edendamisele, nagu juba teatud liikmesriikides täheldada võib, ning näiteks haridus- ja teadusvaldkonna ühistele hüvedele.

5.7

Komitee on veendunud, et võrgu neutraalsuse põhimõte peab olema internetiga lahutamatult seotud, et tagada tarbijate täielik võrdsus, sõltumata nende majanduslikust olukorrast. Võrgu neutraalsus on interneti aluspõhimõte, mis tagab selle, et telekommunikatsioonioperaatorid ei käsita oma kasutajate teabevahetust erinevalt ja on üksnes teabe edastajad. See põhimõte võimaldab kõigile kasutajatele sõltumata nende majanduslikust olukorrast juurdepääsu kogu võrgule. Võrgu neutraalsuse määratlus ja kindel seisukoht seda neutraalsust kaitsta tuleks selgelt välja tuua ELi õigusaktides.

5.8

Autoriõiguse rikkumiste vastases võitluses tuleks teha lõpp ning määrata karistused kaubanduslikul eesmärgil toime pandavatele rikkumistele, mis jätavad autorid ilma suurest osast nende sissetulekust. Komitee on juba korduvalt väljendanud seisukohta probleemide kohta, mis seonduvad võitlusega võltsitud kaupade ning autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste igasuguse rikkumise vastu. Seega viitab komitee oma varasematele arvamustele, mis on jätkuvalt igati asjakohased (6).

5.9

Autoriõigus on peamine õigusvahend, mis tagab kaitse nii autoritele kui ka neile, kes tegelevad teoste ja etteastete levitamisega ühendatud digivõrkudes. Selleks, et kohaneda levitamise ja teenuste valdkonnas aset leidvate väga kiirete tehnoloogiliste muutuste ja uuendustega, peab autoriõigus edasi arenema. See ajakohastamine peab toimuma raamistikus, mis tagab loovisikute ja esitajate õigused, õiglase tasu nende loomingulise panuse eest ja nende õiguse saada kasu teoste kaubanduslikust edust, samuti teoste rahastamise ja kaitse kõrge taseme. Eelkõige tuleb läbi vaadata autoriõigusega seonduvaid teenuseid pakkuvate veebiplatvormide õiguslik seisund. Kuigi praegu on teenusplatvormid peamine vahend, mis tagab kasutajatele juurdepääsu veebisisule, tituleerivad nad ennast lihtsateks tehnilisteks vahendajateks ja keelduvad seega sisu loojatele tasu maksmast. Selline olukord kahjustab turu tõhusat toimimist, moonutab konkurentsi ja alandab internetis pakutavate kultuuriteoste väärtust üldiselt.

5.10

Keeldudes kohanemast interneti globaalse olemuse, kiire ühenduse ja tarbijate uute ootustega, tekib oht alahinnata õigust, mis on kasulik loometeoste ja nende leviku edendamisele. Sellele vaatamata tuleb lubada erandeid, mis tulenevad selliste sidusrühmade õigustest, kelle sotsiaalsed vajadused on välja kujunemas, sh näiteks puudega inimesed, üliõpilased ja avalikud raamatukogud. Liikmesriigid, kellel on juriidilises mõttes kõige suurem mõju edasistele muudatustele, peavad rakendama ka teisi arengumeetmeid, et muuta autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused veelgi euroopalikumaks.

5.11

Komitee leiab, et määrus on parim vahend digitaalse ühtse turu rajamiseks, kuna riiklike õigusaktide erinevused tekitavad peaaegu täieliku blokeeringu, mille ületamiseks on vajalik kaasav dialoog kõigi sidusrühmade vahel, sh tarkvaralitsentside ja vabade teabesisude ning nendega seotud uute teenuste ja ärimudelite esindajad, kedagi seejuures diskrimineerimata. Samuti tuleb põhjalikumalt analüüsida multiterritoriaalset litsentsimist takistavaid tegureid ja nende kõrvaldamise meetmeid.

5.12

Erinevad huvid ja eelarvamused on autoriõiguse valdkonnas niivõrd tugevalt juurdunud, et võimalik on ainult järkjärguline areng, mis põhineb põhjalikul hindamisel ja proportsionaalsel reageerimisel. Kuid tuleb teha kõik selleks, et saavutada teadmustepõhine infoühiskond, mis on ainus võimalus tuua Euroopa välja kriisist, mis seab ohtu Euroopa projekti aluspõhimõtted. Dünaamilises sotsiaalses turumajanduses peaks üldine huvi kaaluma üles vähesed erahuvid.