30.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 209/49

Raportöör:

Christa SCHWENG (AT-I)

Kaasraportöör:

Giulia BARBUCCI (IT-II)

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks ettepaneku vaadata läbi kolme asutuse – Cedefopi, Eurofoundi ja EU-OSHA – asutamismäärused. Komitee tunneb heameelt, et erinevalt ühisele lähenemisviisile tuginevatest ettepanekutest kavatsetakse säilitada haldusnõukogu tasakaalus kolmepoolne struktuur. Kolmepoolsus on kaasava lähenemisviisi väljendus, mis tunnistab sotsiaalpartnerite osatähtsust ühislahenduste otsimisel.

1.2.

Kolme asutuse üldeesmärgid tuleks ühtselt ja laiemalt määratleda järgmiselt: „Toetada kõigi ELi institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vajaduste täitmist“.

1.3.

Komitee soovib, et personali ametisse nimetamise ja sisemiste struktuurimuutuste tegemise õigus jääks vastava asutuse direktorile. Ainult erandkorras, kui direktoril pole võimalik ametisse nimetaja ülesandeid täita, tuleks nõukogul võtta vastu otsus anda see pädevus teisele vanemtöötajale.

1.4.

Komitee on juhatuse liikmete arvu vähendamise vastu, kuna sel juhul seatakse ebasoodsasse olukorda huvigrupp, kellele hetkel kuulub esimehe ametikoht, sest neil ei ole siis juhatuses enam ühtegi teist esindajat. Lisaks aitab laiapõhjalisem esindatus juhatuses pidada asjatundlikumaid arutelusid.

1.5.

Komitee toetab ühtset lähenemist tegevdirektori ametisse nimetamisele, mis on sama nagu EU-OSHA puhul.

1.6.

Komitee on veendunud, et asedirektori ametikoht on osutunud kasulikuks ning tuleb seal, kus see olemas on, alles jätta. Võttes arvesse asjaolu, et praegu kehtivad eri tavad toimivad hästi, peab komitee vajalikuks tagada, et nimetatud kolme asutuse suhtes rakendataks teatavat paindlikkust. Lõpliku otsuse asedirektori ametikoha kohta peaks tegema haldusnõukogu.

1.7.

Komitee on arvamusel, et vajaliku heakskiidu kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega suhete loomiseks ja koostöö alustamiseks peaks andma üksnes haldusnõukogu, milles on esindatud ka komisjon.

2.1.

Kõnealuste kavandatavate määrustega viiakse kolme asutuse – Eurofoundi, Cedefopi ja EU-OSHA – asutamismäärused vastavusse detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisiga. Ühise lähenemisviisi võtsid Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon vastu 2012. aastal ning see on alus Euroopa asutuste järjepidevuse, tõhususe, vastutuse ja läbipaistvuse teatavaks ühtlustamiseks. Ühise lähenemisviisi kohaselt aitavad asutused „rakendada ELi olulisi poliitikavaldkondi ning võimaldavad seeläbi kõikidel institutsioonidel, eelkõige komisjonil, keskenduda poliitikakujundamise põhiülesannetele. Samuti toetavad ametid otsustusprotsessi, koondades Euroopa või riigi tasandil olemasolevaid tehnilisi või erialaseid teadmisi, ning aitavad seeläbi tõhustada liikmesriikide ja ELi vahelist koostööd olulistes poliitikavaldkondades.“ Erinevalt teistest ELi asutustest ühendab kõnealust kolme asutust kolmepoolse juhtimise traditsioon, mis tähendab, et asutuste juhtimises osalevad institutsiooniliselt iga liikmesriigi valitsuse, töötajate ja tööandjate esindajad. Sidudes asutuste tegevuse niivõrd tihedalt liikmesriikides tegelikult toimuvaga, on tagatud nende töö temaatiline ja poliitiline asjakohasus. Praegune ülesanne ühtlustada kolme asutuse asutamismäärusi annab võimaluse kindlaks teha ja rõhutada konkreetseid kolmepoolse juhtimise mehhanisme, mis on igas asutuses aja jooksul tekkinud, ja tagada väljakujunenud hea tava jätkumine.

2.2.

Enne kõnealuse ühise lähenemisviisi avaldamist viidi ellu kõigi Euroopa asutuste hindamine.

3.1.

Kõigi kolme asutuse õiguslik alus oli ELi lepingu artikkel 235 (nüüd ELi toimimise lepingu artikkel 352), mida tuli Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt ajakohastada. Eurofound ja EU-OSHA põhinesid ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 2 punktil a ja Cedefop ELi toimimise lepingu artikli 166 lõikel 4, artikli 165 lõikel 4 ja artiklil 149.

3.2.

Määruste muudatus ei ole toonud ühelegi kolmest asutusest kaasa uusi ülesandeid, kuid kõigi ülesandeid on kohandatud praeguste oludega ja aegunud põhimõtteid on ajakohastatud.

3.3.1.

Kõigi kolme asutuse ühine joon on see, et haldusnõukogu koosseisu kuulub lisaks kõigi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajatele ka 28 esindajat liikmesriikide tööandjate ja töötajate organisatsioonidest. Kolmepoolsus on kaasava lähenemisviisi väljendus, mis tunnistab sotsiaalpartnerite osatähtsust ühislahenduste otsimisel. Ühises lähenemisviisis nähti ette, et tööandjate ja töötajate organisatsioonide esindajate arvu tuleb oluliselt vähendada. See tekitas Euroopa ja liikmesriikide sotsiaalpartnerite organisatsioonide seas negatiivset vastukaja ning säilitati algne struktuur.

3.3.2.

Nõukogu määrab haldusnõukogu liikmed neljaks aastaks. Lisaks pädevusele asutuste vastavates tegevusvaldkondades peavad liikmetel olema asjakohased teadmised ja oskused ka juhtimise, halduse ja eelarve valdkonnas. Tööandjate ja töötajate esindajad määrab nõukogu Euroopa tööandjate ja töötajate tipporganisatsioonide ettepanekute alusel. EU-OSHA puhul on lisakriteerium siiani olnud see, et kandidaadid peavad olema tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee liikmed või esindajad.

3.3.3.

Haldusnõukogu ülesanded on muu hulgas järgmised: programmdokumendi, eelarve, iga-aastase tegevusaruande, finantseeskirjade, pettustevastase strateegia, huvide konfliktide vältimise ja lahendamise eeskirjade, töökorra ning teavitamis- ja levitamiskavade vastuvõtmine; personali, tegevdirektori ja peaarvepidaja ametisse nimetamine; Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) aruannetest ja hindamistest tulenevate järelmeetmetega tegelemine; otsuste tegemine vastava asutuse sisestruktuuri ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö korraldamise kohta.

3.3.4.

Iga-aastaste ja mitmeaastaste tegevusaruannete vastuvõtmise ja esitamise ajavahemikke ühtlustatakse.

3.3.5.

Haldusnõukogu esimees ja kolm aseesimeest valitakse liikmesriikide valitsuste, tööandjate ja töötajate huvigruppide ning komisjoni esindajate hulgast. Nad valitakse kahekolmandikulise häälteenamusega kaheks aastaks (EU-OSHA puhul siiani üheks aastaks). Haldusnõukogu koosolekud toimuvad üks kord aastas ja otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

3.3.6.

Juhatuse koosseisu kuuluvad haldusnõukogu esimees, kolm aseesimeest, rühmade koordinaatorid ja üks komisjoni esindaja. Eurofoundi ja EU-OSHA puhul tähendab see koosseisu vähendamist – siiani võis juhatusse kuuluda 11 inimest.

3.3.7.

Seni oli juhatuse ülesanne kontrollida haldusnõukogu otsuste elluviimist, kuid uue määrusega antakse juhatusele ulatuslikumad volitused: haldusnõukogu vastu võetavate otsuste ettevalmistamine ja OLAFi juurdlustest tulenevate järelmeetmete kontrollimine koostöös haldusnõukoguga, samuti direktori nõustamine ja abistamine haldusnõukogu otsuste elluviimisel. Kiireloomulistel juhtudel võivad kolme asutuse juhatused vajaduse korral teha haldusnõukogu nimel esialgseid otsuseid haldusküsimustes, sealhulgas ametisse nimetamise volituste ja eelarveküsimuste kohta.

3.3.8.

Direktorite ülesanded on kavandatavas määruses palju täpsemalt sätestatud kui varasemates määrustes. Uus on ka võimalus otsustada, kas asutuse ülesannete tõhusamaks täitmiseks tuleks ühes või mitmes liikmesriigis luua üks kohalik kontor või mitu kohalikku kontorit. Selleks on vaja komisjoni, haldusnõukogu ja asjaomase liikmesriigi esindaja eelnevat nõusolekut.

3.3.9.

Haldusnõukogu määrab direktori ametisse viieks aastaks ja ta valitakse kahekolmandikulise häälteenamusega komisjoni esitatud kandidaatide hulgast. Direktori ametiaega võib tema töötulemuste hindamise alusel ühel korral pikendada. See ametisse määramise kord on kooskõlas EU-OSHA puhul kohaldatava korraga. Cedefopil ja Eurofoundil on asedirektorid.

3.3.10.

Kavandatavad määrused ühtlustavad ka asutustele ette nähtud raamfinantsmäärust käsitlevas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1271/2013 sisalduvaid finantssätteid, programmitööd käsitlevaid sätteid ja hetkel kehtivaid aruandlussätteid.

3.3.11.

Igas kavandatavas määruses on ka uued üldsätted õigusliku seisundi, peakorterit käsitleva lepingu, kasutatavate keelte, läbipaistvuse, pettustevastase võitluse, salastatud teavet käsitlevate turvaeeskirjade, vastutuse, hindamise ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega tehtava koostöö kohta.

4.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib, et kõigile kolmele kolmepoolsele asutusele määrataks ühised standardid, võttes arvesse praeguseks välja kujunenud ja kehtivat parimat tava. Eeskirjad ja juhtimisviis peaksid olema võimalikult sarnased, võttes samas arvesse iga asutuse konkreetset olemust. Kolmepoolse juhtimise struktuuri põhijooned peaksid olema kõigil kolmel samad ja selle rakendamise kord peaks olema võimalikult sarnane. Konkreetsed eesmärgid, ülesanded ning tugi- ja nõuandestruktuurid tuleks aga iga asutuse puhul eraldi määratleda.

4.2.

Kolme asutuse üldised eesmärgid tuleks ühtselt ja laiemalt määratleda järgmiselt: „Toetada kõigi ELi institutsioonide ja asutuste, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite vajaduste täitmist“.

4.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt, et erinevalt algsetest ühisele lähenemisviisile tuginevatest ettepanekutest kavatsetakse säilitada haldusnõukogu tasakaalus kolmepoolne struktuur. Kõigil kolmel asutusel on oma vastutusalad valdkondades, mis on tihedalt seotud tööeluga. Seepärast on tööandjate ja töötajate esindajate eksperditeadmised hädavajalikud, muu hulgas tagamaks, et asutuste töö kajastab tööandjate ja töötajate olukorda realistlikult; samuti tulevad kasuks ELi liikmesriikide mitmekülgsed kogemused. Nende rühmade otsene kaasamine haldusnõukogusse tagab parema koostöö ja omanditunde. Lisaks tagab see, et iga-aastase ja mitmeaastase programmi kavandamisel võetakse arvesse tööandjate ja töötajate vajadusi ning neid peetakse tööülesannete täitmisel silmas.

4.4.

Lisaks pädevusele asutuste vastavates tegevusvaldkondades tuleb liikmete määramisel pidada silmas ka asjakohaseid teadmisi ja oskusi juhtimise, halduse ja eelarve valdkonnas. Komitee arvates peaks haldusnõukogu liikmete määramisel olema põhikriteerium see, et liikmel oleks asjakohased teadmised asutuse konkreetses tegevusvaldkonnas. Ehkki teatavad algteadmised juhtimise, halduse ja eelarve valdkonnas tulevad kasuks, ei tohiks seda tingimust nii rangelt tõlgendada, et asutuse tegevusvaldkonna ekspertidel polegi võimalik haldusnõukogu töös osaleda.

4.5.

Uute määrustega lisanduvad haldusnõukogu traditsioonilisele eelarve ja planeerimisega seotud järelevalvetegevusele uued ülesanded – haldusnõukogul on nüüd voli määrata ametisse personali ja muuta asjaomase asutuse sisestruktuuri. Komitee on seisukohal, et see on traditsiooniliselt olnud direktori ülesanne ega ole kooskõlas järelevalvefunktsiooniga. Komitee soovitab need volitused haldusnõukogu pädevusest välja jätta. Komitee on aga nõus, et kui direktoril pole erandkorras võimalik ametisse nimetaja ülesandeid täita, tuleb see pädevus anda teisele vanemtöötajale. Kõnealuse otsuse peaks tegema haldusnõukogu kahekolmandikulise häälteenamusega.

4.6.

EU-OSHA haldusnõukogu esimehe ametiaega pikendatakse kahe aastani nagu ülejäänud kahel asutusel. Komitee arvates tuleks viidata ka kõigis kolmes asutuses kehtivale tavale, et esimees valitakse iga kord eri huvigruppide esindajate hulgast. Lisada tuleks ka säte selle kohta, et sama inimene võib mitmel korral esimees olla. Komitee juhib tähelepanu sellele, et esimehe kaheaastase ametiaja korral ei ole kõigil huvigruppidel ühe ametiaja jooksul võrdset osakaalu, ja soovitab seetõttu haldusnõukogu ametiaja pikkust mitte muuta ning järgida eri asutustes praegu kehtivat tava.

4.7.

Tehti ettepanek juhatuse koosseisu vähendada, kuid anda juhatuse liikmetele täiendavaid tööülesandeid, mille põhjalik loetelu ka esitati. Praktilistel kaalutlustel ja eelkõige seepärast, et juhatus töötab haldusnõukogu koosolekute vahelisel ajal, soovitab komitee lisada ülesannete loetelu ette sõna „näiteks“, viitamaks sellele, et loetelu on suunava tähendusega. Samuti nagu haldusnõukogule, ei tohiks ka juhatusele anda personali ametisse nimetamise pädevust. Komitee suhtub Eurofoundi ja EU-OSHA juhatuste koosseisu vähendamisse mõnevõrra skeptiliselt. Eelkõige satub ebasoodsasse olukorda huvigrupp, kellele hetkel kuulub esimehe ametikoht, sest siis ei ole neil juhatuses enam ühtegi teist esindajat. Komitee soovitab jätta paika koosseisu, kus iga huvigruppi esindab kolm liiget.

4.8.

Programmdokumendi ajakava käsitleva lõike sõnastus on eksitav. Komitee palub selgelt sõnastada, et programmdokumendi projekti, mis koosneb mitmeaastase tööprogrammi osast, iga-aastasest tööprogrammist ja eelarvest (sh inimressursid), võtab vastu haldusnõukogu ning see esitatakse Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule hiljemalt 31. jaanuariks. Haldusnõukogu võtab lõpliku programmdokumendi vastu 30. novembriks.

4.9.

Komitee toetab ühtset lähenemist tegevdirektori ametisse nimetamisele, mis on sama nagu EU-OSHA puhul. Siiski soovitab komitee, et kui komisjon koostab nimekirja, viibiksid kohal vaatlejad kõigist huvigruppidest.

4.10.

Kõigil kolmel asutusel on kontaktbüroo Brüsselis. Komitee arvates ei ole asutuste töö jaoks vaja täiendavaid kontoreid liikmesriikides. Seepärast tuleks määrustes osutada olemasolevatele kontoritele Brüsselis, kuid jätta nendest välja viited võimalusele luua täiendavaid kohalikke kontoreid.

4.11.

Kooskõlas ühise lähenemisviisiga kõrvaldatakse Eurofoundi asedirektori ametikoht. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ka Cedefopil on asedirektor, kuigi määrus seda ette ei näe. Komitee on veendunud, et asedirektori ametikoht on osutunud kasulikuks. Eelkõige tagab see, et kõnealuste asutuste juhtimine tugineb tööandjate ja töötajate huvide tasakaalule, toetades sotsiaalpartnerite kaasatust kui kolmepoolse juhtimise osa. Võttes arvesse asjaolu, et praegu kehtivad eri tavad toimivad hästi, peab komitee vajalikuks tagada, et nimetatud kolme asutuse suhtes rakendataks teatavat paindlikkust. Otsuse asedirektori ametikoha vajalikkuse kohta peaks tegema haldusnõukogu.

4.12.

Komitee kiidab heaks põhimõtte, et riikidega, kus asuvad vastavate asutuste peakorterid, sõlmitakse peakorterit käsitlev leping. Kõik kolm asutust on juba niisugused peakortereid käsitlevad lepingud sõlminud, seega kajastab see säte juba kehtivat tava.

4.13.

Määruste eelnõude kohaselt peab hindamise, mis tuleb teha iga viie aasta tagant, viima ellu komisjon. Komitee on veendunud, et haldusnõukogu esindajate osalemine aitab paremini tegeleda hindamisele järgnevate võimalike muutustega.

4.14.

Kui asutused loovad kontakte ja alustavad koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, on vaja komisjoni eelnevat heakskiitu ja seda kajastatakse seejärel programmdokumendis. Komitee arvates piisab juba praegusest variandist, et heakskiidu annab haldusnõukogu, kuhu kuulub ka komisjoni esindaja, ning topeltheakskiitu pole vaja.

5.1.1.

Praegu kehtivast määrusest tahetakse välja jätta viide keskmise tähtajaga ja pikaajalisele uurimistööle, mida võib tõlgendada nii, nagu soovitaks ära jätta Euroopa uuringud. Ehkki need on kulumahukad, on need Eurofoundi tegevuse oluline osa ja annavad nii ELi institutsioonidele, liikmesriikidele ja sotsiaalpartneritele kui ka suurele hulgale akadeemilistele ja poliitikauurijatele ainulaadseid üleeuroopaliselt võrreldavaid andmeid kõikvõimalike elu- ja töötingimuste kohta. Komitee hindab kõrgelt ja pooldab Euroopa uuringuid, sest need aitavad otseselt kaasa kogu Euroopa projekti edasisele arendamisele.

5.1.2.

Komitee kiidab heaks, et nõuandekomiteede, mille tegevuse võib algatada või lõpetada haldusnõukogu, ülesandeid kirjeldatakse täpsemalt.

5.2.1.

Komitee ei ole nõus Cedefopile määratud eesmärgiga, mille kohaselt peab asutus abistama komisjoni kutseharidust ja -õpet ning oskusi ja kvalifikatsioone käsitlevate meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Komitee on seisukohal, et Cedefopi eesmärk tuleks viia kooskõlla ülejäänud kahe asutuse eesmärkidega. Seepärast tuleks määruses selgelt osutada, et Cedefopi eesmärk on koos teiste ELi asutuste ja institutsioonidega toetada liikmesriike ja sotsiaalpartnereid meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, jagades teavet ja analüüsitulemusi kutseõppe, oskuste ja kvalifikatsioonide kohta.

5.2.2.

Komitee tunneb heameelt, et komisjoni ettepanek kajastab asjaolu, et Cedefop on minevikus võtnud endale uusi ülesandeid. Cedefopi praegune tegevus ulatub kutsehariduse ja -õppe valdkonnast kaugemale ning hõlmab kvalifikatsioonidega, eelkõige Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga, oskuste analüüsi ja prognoosimisega ning mitteformaalse ja informaalse õppe tunnustamisega seotud tegevust. Komitee rõhutab aga, et Cedefopi tegevus peaks jätkuvalt keskenduma kõigile kättesaadava kutsehariduse ja -õppe edendamisele, sh õpipoisiõpe ja töölõppimine kõigile, nii noortele kui ka täiskasvanutele, et suurendada inimeste tööalast konkurentsivõimet.

5.3.1.

EU-OSHA eesmärk on määruse ettepaneku kohaselt muu hulgas tööohutust ja töötervishoidu käsitleva õigusteabe kättesaadavaks tegemine. Komitee leiab, et see säte ületab komisjoni vastutusala piire, ja pole seetõttu sellega nõus.

5.3.2.

Komitee tunneb heameelt, et EU-OSHA määruses on selgelt viidatud teadlikkuse suurendamise ja teavitustegevuse meetmetele ning töökaitsekampaaniatele. Alates 2000. aastast on asutus korraldanud kaheaastaseid teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid mitmesugustel töötajate kaitsega seotud teemadel, jõudes laia sihtrühmani ja propageerides häid, praktilisi lahendusi.

5.3.3.

Asutuse teabevõrk loodi juba asutamise ajal ja sellel on oluline osa tagamisel, et avalikustatav teave oleks faktiliselt õige ning kajastaks asjakohaselt tegelikkust. Lisaks viivad need võrgud Euroopa kaasava kolmepoolse lähenemisviisi tegelikult ka liikmesriikide tasandile, lähendades valitsuste ja sotsiaalpartnerite esindajaid viisidel, mis on osutunud väga asjalikuks ja kasulikuks. Seepärast on liikmesriikide sotsiaalpartnerite kaasatus sellesse võrku ülioluline ja liikmesriigid peaksid selle tagama. Komitee ei pea aga realistlikuks, et asutus teeb muudatusi riiklikku võrku, mille liikmesriigid on valinud vastavalt konkreetsetele kriteeriumidele. Haldusnõukogul peaks aga olema lubatud anda soovitusi liikmesuse kohta.