10.3.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 75/70

Pearaportöör:

Mihai IVAŞCU

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hindab kõrgelt Euroopa Komisjoni jõupingutusi võitluses agressiivse maksuplaneerimisega maksustamise vältimise vastase direktiivi (1) kaudu, mis on kooskõlas OECD BEPS-projektiga (2) ning Euroopa sidusrühmade – kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi – taotlustega.

1.2.

Kuigi hübriidsete ebakõlade mõju täpset majanduslikku analüüsi on raske läbi viia, nagu ka OECD on väitnud, leiab komitee, et kui võetakse vastu ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (edaspidi nimetatud direktiiviks), (3) peaks äriühingute tulumaksust saadud tulu kõigis liikmesriikides märkimisväärselt suurenema.

1.3.

Komitee on seisukohal, et direktiiv saavutab oma täieliku potentsiaali üksnes siis, kui sarnaseid eeskirju rakendatakse ka kolmandates riikides. Võrdsete tingimustega ja õiglane ülemaailmne maksupoliitika on ülimalt tähtis selleks, et eeskirju tulemuslikult rakendada. Ilma selleta kaotaks ühtne turg osa oma atraktiivsusest vähem reguleeritud turgude ees, samas kui direktiivi positiivne mõju väheneks.

1.4.

Komitee nõustub, et ebakõladega tuleb tegeleda üksnes juhul, kui ühel sidusettevõtjal on teiste sidusettevõtjate üle tegelik kontroll, kuna ta omab nendes hääleõiguslikku või kapitaliosalust või õigust saada vähemalt 50 % tulust.

1.5.

Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata imporditud ebakõladele, mis õõnestavad hübriidsete ebakõlade kõrvaldamiseks mõeldud eeskirjade tõhusust, ja leiab, et on vaja täiendavaid selgitusi, et tagada ühtne rakendamine kõikides liikmesriikides.

1.6.

Seoses eri jurisdiktsioonide kasutatavate eri maksuarvestusperioodidega nõustub komitee, et ajaline erinevus ei tohiks olla maksustamise ebakõla allikas. Samas peab maksumaksja makse mõlemas jurisdiktsioonis mõistliku aja jooksul teatavaks tegema.

1.7.

Toetades praegust lähenemisviisi hübriidsetele ebakõladele leiab komitee siiski, et liikmesriigid peaksid uurima ka hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete põhjuseid, kõrvaldama võimalikud lüngad ja hoidma ära agressiivse maksuplaneerimise, mitte ainult püüdma maksutulu saada.

1.8.

Komitee soovitab kõigil liikmesriikidel uurida võimalust võtta kasutusele ja rakendada sanktsioone maksumaksjate suhtes, kes saavad kasu hübriidseid ebakõlasid hõlmavatest kokkulepetest, et selliseid tavasid ennetada ja/või käsitleda.

1.9.

Komitee teeb ettepaneku, et komisjon koostaks laiaulatusliku aruande, milles kirjeldatakse direktiivi rakendamise seisu kõikides liikmesriikides ning ülemaailmset olukorda seoses hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepetega.

1.10.

Komitee on seisukohal, et liikmesriigid peavad jagama asjakohast teavet ja tutvustama parimaid tavasid, et protsessi kiirendada ja tagada ühtne rakendamine.

2.1.

2016. aasta jaanuaris esitas Euroopa Komisjon maksustamise vältimise vastaste meetmete paketi osana äriühingute maksustamise õiglasemaks ja tõhusamaks muutmiseks tegevuskavast (4). Pakett sisaldab konkreetseid meetmeid, et vältida agressiivset maksuplaneerimist, suurendada maksude läbipaistvust ja luua võrdsed võimalused kõikidele ELi ettevõtjatele.

2.2.

Meetmete pakett koosneb koondteatisest, (5) milles käsitletakse agressiivse maksuplaneerimise vastase võitluse poliitilist, majanduslikku ja rahvusvahelist tausta, ning järgmistest peamistest dokumentidest: maksustamise vältimise vastane direktiiv, (6) direktiiv, millega muudetakse maksustamisalast halduskoostööd, (7) komisjoni soovitus maksulepingute kohta (8) ning teatis ELi välisstrateegia kohta (9) kolmandate riikidega tehtavast koostööst maksuhalduse valdkonnas.

2.3.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu esitas 12. juulil 2016 avalduse hübriidsete ebakõlade kohta, milles palutakse komisjonil esitada seoses kolmandaid riike hõlmavate hübriidsete ebakõladega ettepanek eeskirjade kohta, mis oleksid kooskõlas OECD BEPSi aruandes 2. meetme kohta soovitatud eeskirjadega ega oleks neist eeskirjadest vähem tõhusad. Enamik liikmesriike on kohustunud neid soovitusi rakendama.

2.4.

Direktiiv muudab maksustamise vältimise vastast direktiivi ja kuulub paketti, mis hõlmab ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta (CCCTB) ja ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (CCTB); nende ettepanekute hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad viiakse kooskõlla direktiivi eeskirjadega.

2.5.

Pidades silmas liikmesriikide toetust ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu selleteemalisi avaldusi, koostas komisjon ettepaneku muuta direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas, nagu püsiva tegevuskohaga seotud hübriidsed ebakõlad, hübriidülekanded, imporditud ebakõlad ja topeltresidentsusega seotud ebakõlad.

2.6.

Arvestades, et liikmesriigid ei ole kohustatud järgima suuniseid, on vaja vastu võtta siduvad eeskirjad, et tagada nende ebakõlade tõhus käsitlemine. Liikmesriikide iseseisev tegevus üksnes suurendaks siseturu killustatust, võimaldaks ebakõladel säilida ja takistaks märkimisväärselt maksude kogumist.

2.7.

Komisjoni ettepaneku eesmärk on lahendada ebakõlade juhtumeid, mis tulenevad erinevustest üksuse või finantsinstrumendi õiguslikus kvalifitseerimises. Käesolevas ettepanekus käsitletakse ka ebakõlade juhtumeid, mis tulenevad kaubandusliku kohaloleku püsiva tegevuskohana käsitamise eeskirjade erinevusest. Ettepanekus esitatud eeskirjade kohaselt on liikmesriigid kohustatud juhtumist sõltuvalt keelama maksumaksjale makse mahaarvamise või nõudma maksumaksjalt makse või kasumi lisamist maksustava tulu hulka.

2.8.

Kõnealuse direktiiviga ei eeldata täielikku ühtlustamist, vaid piirdutakse võitlusega agressiivse maksuplaneerimise vastu, mis hübriidseid ebakõlasid hõlmavate kokkulepete abil käsitleb olukordi, mille puhul on tegemist mahaarvamisega ühes riigis ilma maksubaasi hulka teises riigis arvamata või tulu maksustamata jätmisega ühes riigis ilma seda tulu teises riigis arvesse võtmata, samuti lahendada topeltmahaarvamise juhtumeid.

3.1.

Komitee tunnistab, et kehtivad äriühingute tulumaksu süsteemid on koostatud vastavalt minevikus valitsenud majanduslikule olukorrale, mil ettevõtjad olid füüsiliselt ja juriidiliselt seotud kohalike turgudega. Kuna enam see nii ei ole, tuleb maksuraamistikku kohandada rahvusvahelisele keskkonnale ja praegustele väljakutsetele.

3.2.

Komitee hindab kõrgelt komisjoni jätkuvaid jõupingutusi selles valdkonnas maksustamise vältimise vastase direktiivi kaudu, mis on kooskõlas OECD BEPSi projektiga ning Euroopa sidusrühmade – kodanikuühiskonna, liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi – taotlustega.

3.3.

Komitee toetab OECD/G20 BEPSi projekti järeldusi ja kõnealuse direktiiviga kavandatud eeskirju.

3.4.

Komitee tunnistab, et ettepanekus on käsitletud OECD BEPSi 2. meetme kohta koostatud aruandes (10) määratletud hübriidseid ebakõlasid hõlmavaid kokkuleppeid ning jäetud käsitlemata olukorrad, kus makse makstakse vähe või üldse mitte kas madala maksumäära või konkreetse jurisdiktsiooni eripärase maksusüsteemi tõttu.

3.5.

Hübriidseid ebakõlasid hõlmavaid kokkuleppeid peetakse agressiivse maksuplaneerimise väga levinud võtteks hargmaisete ettevõtete hulgas, kes asutavad õigus- või äriesindusi mitmes riigis, ükskõik kas liikmesriikides või kolmandates riikides. Kuna nõukogu direktiivis (EL) 2016/1164 käsitletakse vaid hübriidseid ebakõlasid liikmesriikide tasandil, nõustub komitee vajadusega seda muuta, lisades konkreetsed sätted juhtumite kohta, millega on seotud kolmandad riigid, ja üksnes ühtse turu kaitsmise eesmärgil. Komitee rõhutab siiski, et ELis kohaldatavad eeskirjad sõltuvad sellest, kas kolmas riik rakendab või ei rakenda konkreetses olukorras hübriidsete ebakõlade eeskirju.

3.6.

Komitee on juba märkinud, et agressiivne maksuplaneerimine kahjustab liikmesriikide maksustamisbaasi kokku 50–70 miljardi euro ulatuses aastas, (11) seejuures hõlmavad hübriidsed ebakõlad sellest märkimisväärse osa ning avaldavad tugevat negatiivset mõju maksutuludele, konkurentsile, õiglusele ja läbipaistvusele. Kuigi hübriidsete ebakõlade mõju täpset majanduslikku analüüsi on raske läbi viia, nagu OECD on ka väitnud, leiab komitee, et kõnealuse direktiivi vastuvõtmine suurendaks märkimisväärselt äriühingute tulumaksu kõigis liikmesriikides.

3.7.

Kõnealuse direktiivi muutmise ettepaneku osas ei viidud läbi mõju hindamist järgmistel põhjustel: valitseb tihe seos ulatusliku OECD BEPSi aruandega, komisjoni talituste töödokumendis (12) esitatakse põhjalik analüüs ja juba läbi viidud konsultatsioonid ning nõukogu avalduses sisaldub nõudminet esitada direktiiv 2016. aasta oktoobriks. Liikmesriigid on kohustatud võtma vastu direktiivi järgimiseks vajalikud seadused ning õigus- ja haldusnormid ning edastama need Euroopa Komisjonile 31. detsembriks 2018. Komitee jagab seisukohta, et mõju hindamine ei ole praegu vajalik.

3.8.

Komisjonil palutakse hinnata kõnealuse direktiivi rakendamist ja nõukogule sellest aru anda nelja aasta möödumisel selle jõustumisest. Siiski soovitab komitee komisjonil hinnata rakendamise seisu igal aastal ning esitada rakendamise hindamine nõukogule üks aasta pärast kavandatud tähtaega. Rakendamise hindamine peaks hõlmama uuringut õigusaktide rakendamise seisu kohta liikmesriikides ning põhjalikku uuringut kolmandate riikide kohta, kus OECD BEPSi eeskirjad juba rakendatud või rakendamisel, samuti ELi ühtse turu positsiooni ülamaailmsel areenil. Lisaks sellele soovitab komitee, et komisjon lisaks aruandesse kõik häirivad tegurid siseriiklikes õigusraamistikes, näiteks muud maksud ning kaubanduse ja reguleerimisega seotud tulemused, kui neid peaks esinema.

3.9.

Pärast rakendamise hindamist soovitab komitee komisjonil koostada laiaulatusliku hinnangu direktiivi mõju kohta ühtsele turule. See uuring tuleks läbi viia niipea, kui on võimalik saada vajalikud andmed liikmesriikidest.

4.1.

Uues direktiivis on toodud sidusettevõtja terviklik määratlus, nimetades selleks üksust, mis kuulub finantsaruandluse alusel samasse gruppi, ja ettevõtjat, millel on oluline roll maksumaksja juhtimises või milles maksumaksjal on suur mõju. Komitee nõustub, et ebakõladega tuleb tegeleda üksnes juhul, kui ühel sidusettevõtjatest on teise sidusettevõtja üle tegelik kontroll.

4.2.

Komitee toetab direktiiviga kehtestatud täiendavaid eeskirju. Võrdsete tingimustega ja õiglane ülemaailmne maksupoliitika on siiski eeskirjade tulemuslikuks rakendamiseks ülimalt tähtsad. Ilma selleta kaotaks ühtne turg osa oma atraktiivsusest vähem reguleeritud turgude ees.

4.3.

Komitee on seisukohal, et olukorras, kus hübriidsed ebakõlad on olemas, on piiriülesed investeeringud kindlasti eelisolukorras võrreldes kodumaiste investeeringutega, mis põhjustab ühtsel turul ilmse moonutuse.

4.4.

Nõukogu on seadnud liikmesriikidele direktiivi õigusliku raamistiku ülevõtmise tähtpäevaks 31. detsembri 2018. Komitee peab seda tähtpäeva mõistlikuks, kuid soovitab rakendamise protsessi hoolikalt jälgida, et kõik liikmesriigid saavutaksid direktiivi eesmärgid kavandatud tähtpäevaks. Kui meetmeid ei rakendata järjepidevalt, võib see ettevõtete konkurentsivõimet ELi tasandil tõsiselt kahjustada.

4.5.

Kuna BEPSi tegevuskava on konsensuse alusel sõlmitud kokkulepe, millel ei ole siduvaid sätteid, ning kõik ELi liikmesriigid ei ole OECD liikmed, peab komitee OECDsse mittekuuluvate liikmesriikide toetust BEPSi projekti kooskõlastamisel ja rakendamisel väärtuslikuks. Siiski soovitab komitee pöörata erilist tähelepanu nii kõnealuse direktiivi kui ka maksustamise vältimise vastase direktiivi rakendamise protsessile nendes riikides.

4.6.

Direktiivis ei ole kavandatud sanktsioone maksumaksjatele, kuna liikmesriigid otsustavad nende kohaldamise või kohaldamata jätmise üle ise. Komitee soovitab liikmesriikidel uurida seda teemat üksikasjalikult ja võtta sunnimeetmeid, kui nende arvates aitavad need ennetada ja/või käsitleda hübriidseid ebakõlasid.

4.7.

Kuna maksustamise vältimise vastases direktiivis ei käsitleta muud liiki ebakõlasid, näiteks püsiva tegevuskohaga seotud hübriidsed ebakõlad, hübriidülekanded, imporditud ebakõlad ja topeltresidentsusega seotud ebakõlad, leiab komitee, et artiklit 9 on piisava põhjalikkusega laiendatud.

4.8.

Seoses eri jurisdiktsioonides kasutatavate eri maksuarvestusperioodidega, nõustub komitee, et ajaline erinevus ei tohiks olla maksustamise ebakõla allikas. Samas peab maksumaksja tegema makse mõlemas jurisdiktsioonis teatavaks mõistliku aja jooksul, et vältida mahaarvamist ilma arvessevõtmiseta.

4.9.

Komitee soovitab kõigil liikmesriikidel põhjalikumalt uurida hübriidsete ebakõlade algpõhjuseid, likvideerida võimalikud lüngad ja hoida ära agressiivse maksuplaneerimise, mitte üksnes püüda saada maksutulu.

4.10.

Komitee on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata imporditud ebakõladele, mis õõnestavad hübriidsete ebakõlade kõrvaldamiseks mõeldud eeskirjade tõhusust. Komitee toetab komisjoni püüdlusi võidelda topeltmahaarvamistega ja mahaarvamistega ilma arvessevõtmiseta, mis tulenevad artikli 9 lõigetes 4 ja 5 sätestatud imporditud ebakõladest, kuid peab vajalikuks täiendavaid selgitusi.

4.11.

Lõpetuseks soovitab komitee, et kõik liikmesriigid jagaksid rakendamise perioodil asjakohast teavet ja tutvustaksid parimaid tavasid, et protsessi kiirendada ja tagada selle sidusus.