Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Maksustamine digitaalmajanduses“

(omaalgatuslik arvamus)

(2019/C 353/04)

Raportöör: Krister ANDERSSON

Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Täiskogu otsus	15.2.2018
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.7.2019
Vastuvõtmine täiskogus	17.7.2019
Täiskogu istungjärk nr	545
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	167/7/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab majanduse digipööret suurepäraseks võimaluseks ning Euroopa Liidu digitaalarengu tegevuskava Euroopa Liidu keskseks poliitikaks. Kuna digiüleminek on jätkuvalt üleilmse majanduskasvu oluline soodustaja, usub komitee, et digitaalmajanduse maksustamisega seotud poliitika eesmärk peaks olema majanduskasvu ja piiriülese kaubanduse ja investeeringute edendamine, mitte takistamine.

1.2.

Komitee rõhutab, et vajalik on, et maksustamissüsteemides võetaks nõuetekohaselt arvesse uusi ärimudeleid. Õiglase maksusüsteemi põhimõtted – järjepidevus, prognoositavus, neutraalsus – on avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja tarbijate jaoks sama olulised kui varem.

1.3.

Seetõttu jagab komitee Euroopa Komisjoni eesmärki ära hoida ettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist ja liikmesriikide läbipaistmatust, et tagada ettevõtete võrdne kohtlemine ja edendada Euroopa konkurentsivõimet.

1.4.

Komitee on kindlal arvamusel, et majanduse digipöörde kontekstis peavad mis tahes muutused riikide vahel kasumi maksustamisõiguste jaotamises olema ülemaailmselt kooskõlastatud, et kasutada paremini ära üleilmastumisest saadavat kasu, millega kaasneb nõuetekohane üleilmne juhtimine ja üleilmsed eeskirjad. Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD/G20 tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks, millega piiratakse rahvusvahelise topeltmaksustamise ohtu. Kui aga ei ole võimalik leida rahvusvahelist lahendust, peab EL kaaluma iseseisvalt tegutsemist.

1.5.

Komitee soovitab liikmesriikidel, kes loovad konkreetsed riiklikud süsteemid, otsida hoolikalt kõige tõhusamaid lahendusi, et vältida täiendavaid probleeme ja kulusid nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks.

1.6.

Nende müükide puhul, mille lõppsihtkoht on liikmesriik, ergutab komitee komisjoni ja liikmesriike kaaluma hoolikalt kõiki digitaalteenuste alamaksustamise kõrvaldamise võimalusi, olenemata äriühingu asukohast. Euroopa tarbijate kasutatavate platvormide kaudu osutatud teenused tuleks täielikult käibemaksusüsteemi integreerida, mis on väga oluline maksuküsimuste lahendamisel. Tuleb siiski märkida, et digitaalside kliendid, nt Facebook jt, kasutavad neid teenuseid tasuta, mis tekitab küsimusi selle kohta, kuidas saab käibemaksu mõistlikult kohaldada.

1.7.

Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi jaoks soovitatud jaotamispõhimõtteid koos selle kolme teguriga võiks kasutada lähtepunktina ja kohaldada jääkkasumi jaotamisel, kui selles meetodis OECD-s kokku lepitakse. Komitee toetab sellist lähenemisviisi.

1.8.

Komitee leiab siiski, et teadus- ja arendustegevusele suunatud vahendid on olulised immateriaalse vara arendamiseks ning et riigile, kus selline tegevus toimub, tuleks selle eest maksta tasu. Seepärast soovitab komitee, et äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kolme teguri asemel kasutataks jääkkasumi jaotamiseks valemit, mis koosneb neljast tegurist. Komitee tunnistab täielikult rahvusvaheliste maksustamisõiguste arvutamise keerukust. Samal ajal on vajalik maksuõiguste vastuvõetav ja õiglane jaotamine riikide vahel.

1.9.

Niivõrd, kuivõrd rahvusvaheliste maksuõiguste ümberjaotamine ei ole võimalik olemasolevas siirdehindade raamistikus, toetab komitee turupõhise immateriaalse vara jääkkasumi jaotamist nelja teguri abil.

1.10.

Arvestades väljaspool Euroopat asuvate turgude suuruse kasvu, eelkõige sellistes riikides nagu Hiina, India ja Brasiilia, annaks maksustamisõiguste jaotamine kogu äriühingu maksubaasi piires või kogu jääkkasumi piires mitmes liikmesriigis tulemuseks märkimisväärse maksutulude vähenemise ja see võib viia raskusteni Euroopa riikide sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

1.11.

Komitee leiab, et ettevõtte tulumaksu ümberjaotamisel on vaja luua mõistlik tasakaal netoeksportijatest riikide ja netoimportijatest riikide vahel, et mitte ohustada riikide sotsiaalsete ka keskkonnaalaste eesmärkide saavutamise võimalust.

1.12.

Kokkulepitud muudatused rahvusvahelistes eeskirjades maksuõiguste jaotamisel riikide vahel peaksid tooma kasu kõigile liikmesriikidele ja ühtsele turule.

2.   Taust

2.1.

Maailma kehtivad äriühingu tulumaksu süsteemid ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) püüdlused põhinevad äriühingu tulu hindamisel, kui majandustegevuste tulemusel saadakse tulu ja luuakse väärtust. Kuid majanduse digipööre on tõstatanud küsimuse selle kohta, kus kasum on loodud ja kuidas seda jaotatakse. Digitaalteenuseid on laialt määratletuna võimalik osutada kaugelt, ilma füüsilise kohalolekuta tarbimiskohas.

2.2.

Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti tulemusel on rahvusvahelises maksustamissüsteemis juba toimumas suured ümberkorraldused, mille tulemuseks on mitmesugused muutused ettevõtjate maksustamises (1). Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt algatati maksubaasi kahjustavate tegevuste ja kasumi ümberpaigutamise vastu võitlemiseks, mitte selleks, et muuta riikide vahel piiriülese sissetuleku maksustamisõiguste jaotamise rahvusvahelisi standardeid (2).

2.3.

Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 1. meede käsitles digitaalmajanduse väljakutseid (3). Kuna kokkuleppele ei jõutud selle kohta, kuidas neid uusi ärimudeleid maksustada, järgnes sellele 2018. aastal OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku vahearuanne (4). Selles aruandes sätestatakse kõikehõlmavas raamistikus kokku lepitud digiüleminekut käsitleva töö suund ja rahvusvahelised maksustamiseeskirjad kuni 2020. aastani. Aruandes kirjeldatakse, kuidas digiüleminek mõjutab ka muid maksustamissüsteemi valdkondi, andes maksuhalduritele uued vahendid, mis parandavad maksumaksja teenuseid, tõhustades maksude kogumist ja maksudest kõrvalehoidumise tuvastamist.

2.4.

13. veebruaril 2019 andis OECD välja avaliku arutelu dokumendi digitaalmajanduse maksustamise probleemide lahendamise kohta (5). Selles esitatakse kasumi jaotamise läbivaadatud eeskirjad ja maksustatava tegevuskoha eeskirjad ning ettepanek üleilmse maksubaasi kahanemise vastase võitluse kohta.

2.5.

OECD/kõikehõlmava raamistiku lõpparuannet oodatakse 2020. aastal. USA ja Prantsusmaa rahandusministrid on aga öelnud, et nad soovivad kiirendada kõnelusi OECD-s, et leida lahendus juba 2019. aasta jooksul (6). USA on esitanud ettepaneku, milles keskendutakse sellele, et lubada turu jurisdiktsioonidel maksustada oma jurisdiktsioonis kasutatud turundusalastest immateriaalsetest varadest saadud tulu, isegi siis, kui nende turundusalaste immateriaalsete varade väljaarendamisel tehtud investeeringud tehti teises riigis. Olemas on ka Saksamaa-Prantsusmaa ettepanek äriühingu tulumaksu miinimummäära kohta. Komitee arvamus saab anda panuse käimasolevasse arutellu.

2.6.

Euroopa Komisjon on juba 2014. aastal andnud välja aruande digitaalmajanduse maksustamise kohta (7). Digitaalmajanduse maksustamise kõrgetasemeline eksperdirühm järeldas, et digitaaltehnoloogia pakub Euroopa jaoks suuri võimalusi. Euroopa võib edendada oma majanduskasvu ja tööhõive väljavaateid, kui ta realiseerib digitaalse ühtse turu ja kasutab ära Euroopa ühtse turu digitaalse potentsiaali. Eksperdirühm arutas põhjalikult põhimõtteid, millest peaks rahvusvaheline maksustamine lähtuma.

2.7.

Need põhimõtted on olulised ka selle arvamuse jaoks. Eksperdirühm järeldas, et digitaalvaldkonna ettevõtjate jaoks ei peaks olema maksustamise erikorda. Pigem tuleks üldeeskirju kohaldada või kohandada nii, et digitaalvaldkonna ettevõtjaid koheldaks teiste ettevõtjatega ühtemoodi.

2.8.

21. märtsil 2018 avaldatud teatises „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ esitles komisjon oma õigusaktide paketti, mille eesmärk on ELi äriühingu tulumaksu eeskirjade ühtlustatud reform digitaaltegevuste osas. Paketis on kaks nõukogu direktiivi koos pehme õiguse soovitusega märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta.

2.9.

Komitee võttis 12. juulil 2018 vastu arvamuse komisjoni ettepanekute kohta – „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“ (8). Komitee arvamuses rõhutati käibelt arvestatavate maksude negatiivset mõju ja vajadust saavutada rahvusvaheline konsensus.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee peab majanduse digipööret suurepäraseks võimaluseks ning Euroopa Liidu digitaalarengu tegevuskava Euroopa Liidu keskseks poliitikaks. Kuna digiüleminek on jätkuvalt üleilmse majanduskasvu oluline soodustaja, usub komitee, et digitaalmajanduse maksustamisega seotud poliitika eesmärk peaks olema majanduskasvu ja piiriülese kaubanduse ja investeeringute edendamine, mitte takistamine.

3.2.

Internet võimaldab ettevõtjatel laieneda üleilmsetel turgudel ilma märkimisväärse füüsilise kohalolekuta. See aitab eelkõige väikestel ettevõtetel eksportida enneolematus ulatuses. Digiüleminekuga kaasneb tihti ka immateriaalsete varade, nagu intellektuaalomandi ja andmete suurenev olulisus.

3.3.

Komitee rõhutab, et vajalik on, et maksustamissüsteemides võetaks nõuetekohaselt arvesse uusi ärimudeleid. Õiglase maksusüsteemi põhimõtted – järjepidevus, prognoositavus, neutraalsus – on avaliku sektori asutuste, ettevõtjate ja tarbijate jaoks sama olulised kui varem.

3.4.

Komitee peab äriühingu tulumaksu maksustamise valdkonnas väga tähtsaks võrdseid tingimusi. Viimased aastad on näidanud, et teatud ettevõtjatel on mõnes liikmesriigis õnnestunud teatud maksueeskirjadest kasu lõigata ja oma tegelik maksumäär peaaegu nullini viia. Sellesse on oma panuse andnud läbipaistvuse puudumine. Mõne sellise juhtumi puhul on tegu olnud digitaalteenuste valdkonnas tegutsevate hargmaiste ettevõtjatega.

3.5.

Seetõttu jagab komitee Euroopa Komisjoni eesmärki ära hoida nii digitaalvaldkonna kui ka tavaettevõtjate agressiivset maksuplaneerimist ja mõne liikmesriigi läbipaistmatust, et tagada ettevõtete võrdne kohtlemine ja edendada Euroopa konkurentsivõimet.

3.6.

Komitee on kindlal arvamusel, et mis tahes muutused riikide vahel kasumi maksustamisõiguste jaotamises peavad olema ülemaailmsed, et kasutada paremini ära üleilmastumisest saadavat kasu, millega kaasneb nõuetekohane üleilmne juhtimine ja üleilmsed eeskirjad. Seepärast kiidab komitee heaks komisjoni, liikmesriikide ja OECD/G20 tiheda koostöö rahvusvahelise lahenduse väljatöötamise toetuseks. Kui aga ei ole võimalik leida rahvusvahelist lahendust, peab EL kaaluma iseseisvalt tegutsemist.

3.7.

Komitee soovitab liikmesriikidel, kes loovad konkreetsed riiklikud süsteemid, otsida hoolikalt kõige tõhusamaid lahendusi, et vältida täiendavaid probleeme ja kulusid nii maksuametite kui ka ettevõtjate jaoks.

3.8.

Komitee märgib, et digitaaltehnoloogial on ka potentsiaal muuta põhjalikult nõuete täitmise ja uurimisega seotud tööd. OECD näitas oma 2018. aasta aruandes, (9) kuidas digiüleminekul on juba olnud kolmekordne positiivne mõju maksuhaldusele: see on suurendanud maksukuulekust, parandanud maksumaksjate teenuseid ja vähendanud maksukuulekuse koormust.

3.9.

Suurema hulga maksuhalduritele kättesaadavate kolmandate poolte andmete tõttu on võimalik automatiseerida rohkem aruandlust, säästes mõlema poole jaoks aega ja raha, ning seda võib kasutada ka teatamata jätmise, kõrvalehoidumise või pettuse vastu võitlemiseks. Mitme maksuhalduri vastu võetud andmete salvestamise tarkvara, milles märgitakse müügiandmed tehingu toimumise ajal – mida on võimalik otse maksuhalduritele esitada – on juba märkimisväärselt suurendanud mõne riigi käibemaksutulusid.

3.10.

Hinnates digitaalsektori tegelikku maksustamistaset, rõhutab komitee vajadust arvestada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise eeskirjade jätkuvast rakendamisest tulenevate muudatustega maksukoodeksites, sest see võib tegelikult viia tulu suuremale maksustamisele ELis.

4.   Võimalik edasine tegevus?

4.1.

Kõigil maailma riikidel ei ole käibemaksu. Kuid ELis on see olemas kõigis riikides. Põhimõtteliselt tuleks kõigi teenuste ja kaupade tarbimise suhtes kohaldada käibemaksu, välja arvatud siis, kui see on maksubaasist selgesõnaliselt välja jäetud. Käibemaksutulu kujutab endast ELi eelarve jaoks omavahendit ja komitee leiab, et oluline on lisada digitaalteenused maksubaasi.

4.2.

Nende müükide puhul, mille lõppsihtkoht on liikmesriik, ergutab komitee komisjoni ja liikmesriike kaaluma hoolikalt kõiki digitaalteenuste alamaksustamise kõrvaldamise võimalusi, olenemata äriühingu asukohast. Euroopa tarbijate kasutatavate platvormide kaudu osutatud teenused tuleks täielikult käibemaksusüsteemi integreerida. Tuleb siiski märkida, et digitaalside kliendid, nt Facebook jt, kasutavad neid teenuseid tasuta, mis tekitab küsimusi selle kohta, kuidas saab käibemaksu mõistlikult kohaldada.

4.3.

Komitee märgib, et maailma praegused äriühingu tulumaksusüsteemid põhinevad igale asjaomasele jurisdiktsioonile omistatava äriühingu tulu hindamisel. Maksustamine peaks toimuma seal, kus väärtus luuakse. Võttes arvesse, et keeruline on öelda, millises väärtusahela osas kasum tekib, on vaja leida universaalsed põhimõtted, et hinnata, kus väärtus luuakse. Sellised eeskirjad on loodud OECD laiaulatusliku töö raames, mille käigus sõnastati maksupõhimõtted ja määratlused selle kohta, kuidas hinnastada kaupu ja teenuseid kontserni kuuluvate äriühingute puhul (siirdehindade alased eeskirjad).

4.4.

Komitee on arvamusel, et rahvusvahelisi maksueeskirju tuleb aeg-ajalt läbi vaadata sedamööda, kuidas ärimudelid arenevad. Praegused eeskirjad on hiljuti maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise lepinguga seoses läbi vaadatud (10). Praegu leiab aset kõnealuste uute eeskirjade ja määratluste rakendamine. Oodatakse, et need vähendavad märkimisväärselt võimalust agressiivseks maksuplaneerimiseks ja maksubaasi kahanemiseks.

4.5.

Jääkkasum (või -kahjum) võib eelkõige esineda siis, kui turustamise või tootega seotud immateriaalsetest varadest saadakse mittetavapärane kasum. Klientide nimekirjade või kogutud andmete kasutamine võib näiteks viia jääkkasumi olemasoluni. Idee ei ole üldsegi mitte uus ja seda on võimalik kasutada mitte ainult seotud poolte vahel kasumi jaotamiseks, vaid ka riikide vahel maksustamisõiguste jaotamiseks. Kuid selleks oleks vaja natuke innovatiivset mõtlemist ja maksustamisõiguste jaotamise võimaluse uurimist kooskõlas väärtuste loomisega, isegi siis kui asjaomases riigis ei ole füüsilist alalist asukohta. See on osa OECD arutelust.

4.6.

Komitee märgib, et arutelu, mis käsitleb nn digitaalvaldkonna ettevõtjate maksustamist, ei ole esmajärjekorras seotud maksubaasi kahanemise ja ettevõtjate tulude ümberpaigutamise käitumisega, vaid riikide vahel maksustamisõiguste jaotamisega.

4.7.

Jääkkasumit (või -kahjumit) võib kirjeldada kui kasumit (või kahjumit), mis registreeritakse siis, kui iga pool on saanud hüvitist oma tavapäraste maksete eest sellisel viisil, mis on kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega (11). See hõlmaks esmalt esinenud ohtude nõuetekohast turuväärtust, tootmistegurite ja täidetud funktsioonide loodud väärtust.

4.8.

Müük ei oleks tavaliselt tehingus osalevatele ettevõtjatele kasumi jaotamisel otsustavaks teguriks. Kuid kui kasutakse kehtivaid rahvusvahelisi eeskirju – igale ettevõtjale kasumi jaotamine OECD siirdehindade alaste suuniste põhjal – võib jääkkasumi jaotada riikidesse, kus funktsioone ellu viiakse. Üheks selliseks funktsiooniks võib olla „müük“.

4.9.

Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi jaoks soovitatud jaotamispõhimõtteid koos selle kolme teguriga (12) võiks kasutada ja kohaldada jääkkasumi jaotamisel (13).

4.10.

Küll aga võib väita, et teadus- ja arendustegevusele suunatud vahendid on olulised immateriaalse vara arendamiseks ning et riigile, kus selline tegevus toimub, tuleks selle eest maksta tasu (14). See nõuaks valemit, mis koosneks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi valemis hõlmatud kolme teguri asemel neljas tegurist.

4.11.

Niivõrd, kuivõrd rahvusvaheliste maksuõiguste ümberjaotamine ei ole võimalik olemasolevas siirdehindade raamistikus, toetab komitee turupõhise immateriaalse vara jääkkasumi jaotamist nelja teguri abil.

4.12.

Kui jääkkasum on 30 (kontserni kogukasumist, milleks on 100) ja kui tootmine jagatakse väärtuse loomise mõttes võrdselt riikide A ja B vahel, siis maksustataks nendes riikides kummaski 35 (15). Kuna toodet müüakse võrdsetes kogustes ka riigis C, siis jaotatakse jääkkasum riigi A, B ja C vahel. Riigid A ja B saavad täiendava maksubaasi suuruses 13 3/4, samas kui riigil C oleks õigus maksustada 2 1/2 (16).

4.13.

Komitee tunnistab täielikult riikide vahel rahvusvaheliste maksustamisõiguste arvutamise keerukust. See hõlmaks jääkkasumi suuruse arvutamist ja selle osas riikide vahel kokkuleppele jõudmist. See hõlmaks ka jaotamispõhimõtete nelja teguri suuruse teadmist. Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi muudetud valemi kasutamist võidakse näha sammuna äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi heakskiitmise suunas.

4.14.

Äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi valemiga jaotataks äriühingu maksustamisõigused riikidele, kus ei ole innovatsiooni, tootmist või ohte ja kus viiakse ellu funktsioone. Ainuüksi asjaolu, et müük toimub riigis, ilma et selles riigis toimuks muid tegevusi, oleks seetõttu maksustatav väärtus. See kujutab endast kehtivate eeskirjadega võrreldes suurt muutust. Kuid kui äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi valemit kohaldatakse ainult jääkkasumile ja mitte kogukasumile, siis tunnustataks eksportiva riigi seaduslikku õigust säilitada osa maksustamisõigusest. Ettevõtluse ja innovatsiooni kaudu loodud väärtus võib teadus- ja arendustegevuse kulude puhul anda maksusoodustusi ja siis, kui ettevõte muutub kasumlikuks, saaks sama riik maksutulusid.

4.15.

Kui OECD kokkulepet ei saavutata, soovitame Euroopa Komisjonil esitada uus ettepanek asjaomaseid äriühinguid ELis maksustada, võttes aluseks juba nende käsutuses olevad andmed, nt kogu reklaamiaeg kliendi ühendusaja kestel.

4.16.

Arvestades väljaspool Euroopat asuvate turgude suuruse kasvu, eelkõige sellistes riikides nagu Hiina, India ja Brasiilia, annaks maksustamisõiguste jaotamine kogu äriühingu maksubaasi piires või isegi kogu jääkkasumi (17) piires paljudes liikmesriikides tulemuseks märkimisväärse maksutulude vähenemise ja see võib viia raskusteni Euroopa riikide sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel.

4.17.

Konsultatsiooniettevõtte Copenhagen Economics uuringu kohaselt võivad netoeksportijatest riigid kaotada märkimisväärselt äriühingu maksutulu, kui osa tulust maksustatakse seal, kus kaupu müüakse ja teenuseid osutatakse (18). Konservatiivne hinnang viitab sellele, et 18–21 % praegusest äriühingu maksubaasist Põhjamaades tulenes 2017. aastal välismaistest jääkkasumitest. Saksamaa jaoks on osakaal hinnanguliselt 17 protsenti. Kui turundusalaste immateriaalsete varade lähenemisviis kasutusele võetakse, siis jaotatakse suur osa sellest äriühingu tulumaksust saadavast tulust muude riikide vahel.

4.18.

Komitee leiab, et äriühingu tulumaksu ümberjaotamisel on vaja luua mõistlik tasakaal netoeksportijates riikide ja netoimportijatest riikide vahel.

4.19.

Kui Euroopa ettevõtjaid maksustataks eelkõige seal, kus nad oma tooteid müüvad, võiksid nad struktureerida oma äritegevust sellisel viisil, et kulutused leiaksid aset müügiga samas riigis. Selle protsessi tulemuseks võib olla investeeringute ja töökohtade liikumine suurtesse tarbijariikidesse nagu Hiina ja India, mis tekitab täiendavat saamata jäänud tulu liikmesriikides. Sellist arengut tuleb vältida Euroopa konkurentsivõime tagamise kaudu.

4.20.

Komitee rõhutab vajadust üleilmse kokkuleppe järele ja mis tahes uue korra või eeskirjade rakendamise järele, mis käsitleksid riikide vahel maksustamisõiguste jaotamist. Nende tingimuste puudumise tulemuseks oleks topeltmaksustamine ja seetõttu vähenenud investeeringute ja töökohtade arv.

---

(1)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). BEPS 2015, lõpparuanded.

(2)  Komisjoni aruande kohaselt ulatub äriühingu tulude ümberpaigutamine ja maksubaasi kahanemine ELis 50–70 miljardi euroni, mis vastab vähem kui 0,4 protsendile ELi SKP-st. SWD(2018) 81 final.

(3)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, „Addressing the Tax Challenges of the Digital Economy, Action 1: 2014 Deliverable“.

(4)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). „Tax Challenges Arising from Digitalisation: Interim Report 2018 – Inclusive Framework on BEPS“, OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt (OECD väljaanne 16. märts 2018); OECD.

(5)  Avaliku arutelu dokument „Toimetulek digitaalmajanduse maksustamise probleemidega“, OECD.

(6)  Artikkel „US and France accelerate plans to make global tech groups pay tax. Finance ministers agree on need for international minimum corporation tax level“, Financial Times, 28. veebruar 2019.

(7)  Komisjoni eksperdirühma aruanne digitaalmajanduse maksustamise kohta, 28. mai 2014. Rühma juhtis Portugali endine majandusminister Vítor Gaspar ja selles osales kuus eksperti kogu Euroopast, kellel oli erinev taust ja teema jaoks asjakohased eksperditeadmised.

(8)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Hargmaiste ettevõtjate digitaalmajandusest saadud kasumi maksustamine“ (ELT C 367, 10.10.2018, lk 73).

(9)  Tax Challenges Arising from Digitalisation – Interim Report 2018.

(10)  OECD 2015.

(11)  Määratluse leiate siit: siirdehinnad ELi kontekstis.

(12)  Nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta (COM(2016) 0685 final – C8-0472/2016 – 2016/0337(CNS)). „Kolme teguri valik tuleneb vajadusest kajastada nii tootmise olukorda (pakkumise poolt, mida mõõdetakse varades ja/või tööjõu töötasudes) kui ka nõudluse olukorda (müügist sihtkohani), et majandustegevust nõuetekohaselt kirjeldada. Müük moodustab ühe kolmandiku, palk ühe kuuendiku, töötajate arv ühe kuuendiku ja varad ühe kolmandiku. Kaalude summa võrdub ühega, nii et liikmesriikide vahel jagatakse 100 % äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist. Liikmesriigid võivad seejärel kohaldada riiklikke äriühingu maksumäärasid oma vastavatele maksustatava baasi osadele.“ SWD(2016) 341 final

(13)  Võib märkida, et sotsiaalettevõtted, näiteks teatavad kohaliku kogukonnaga seotud ühistud, jagavad otsesemal viisil loodud väärtust ning seetõttu ei pruugi jaotamispõhimõtted olla nende suhtes vahetult kohaldatavad.

(14)  Kui head taristut ja piisaval hulgal teadus- ja arendustegevuse stiimuleid pakkuvad riigid ei saa äriühingu tulumaksust saadava tulu õiglast osa, väheneksid või isegi kaoksid nende stiimulid luua soodne investeerimiskeskkond.

(15)  Tavapärane kasum oleks 70.

(16)  Pärast reaalturuväärtusele vastavat hüvitist on järelejääv kasum 30. Kui lisada äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi valemi ettepanekusse teadus- ja arendustegevus (R – „research“), siis jaotamispõhimõtte teguriteks on kapital (K – „capital“), tööjõud (L – „labour“) ja müük (S – „sales“). Neil on võrdne kaal (iga puhul 1/4). Kolme riigi puhul tuleb kaaluda 12 komponenti. Aga riigil C on vaid üks komponent – müük. Ülejäänud 11 komponenti jaotatakse võrdselt riigi A ja B vahel, st 5 1/2 mõlema puhul (5,5/12 * 30) = 13 3/4. Riigi C maksubaas on (1/12*30) = 2 1/2. Riigi A ja B puhul on täiendav maksubaas suuruses 13 3/4 K puhul 3 3/4, L puhul 3 3/4 ja R puhul 3 3/4 (kokku 7 1/2 K puhul, 7 1/2 L puhul ja 7 1/2 R puhul) ja 2 1/2 mõlema jaoks S puhul. S jaoks eraldatud koguarv on samuti 7 1/2.

(17)  Kui kogu maksubaas põhineks ainuüksi müügil, siis antaks eespool kirjeldatud näites esitatud riigile C maksubaas 25. Kui ainult jääkkasumit jaotataks müügikomponendi põhjal, oleks vastav maksubaas riigi C jaoks 7,5.

(18)  „Future Taxation of Company profits – What to do with Intangibles?“, Sigurd Næss-Schmidt, Palle Sørensen, Benjamin Barner Christiansen, Vincenzo Zurzolo, Charlotta Zienau, Jonas Juul Henriksen ja Joshua Brown, Copenhagen Economics, 19. veebruar 2019.