Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „2019. aasta majanduskasvu analüüs“

(täiendav arvamus)

[COM (2018) 770 final]

(2020/C 47/18)

Raportöör: Anne DEMELENNE

Komitee juhatuse otsus	14.5.2019
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 1 ja kodukorra rakenduseeskirja artikli 29 punkt a täiendav arvamus
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	17.10.2019
Vastuvõtmine täiskogus	30.10.2019
Täiskogu istungjärk nr	547
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	140/3/6

Preambul

Käesolev arvamus on osa kahest täiendavast arvamusest koosnevast paketist, millest ühes käsitletakse iga-aastast majanduskasvu analüüsi (COM(2018) 770 final) ja teises soovitust euroala majanduspoliitika kohta (COM(2018) 759 final). Eesmärk on ajakohastada ja täiendada komitee varasemaid arvamusi, (1) võttes arvesse hiljutisi arenguid ning ELi ja euroala majandusprognoose, samuti käesoleva Euroopa poolaasta raames avaldatud erinevaid aruandeid ja soovitusi. Pakett on ELi kodanikuühiskonna ulatuslik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitiline panus Euroopa poolaasta järgmisse tsüklisse, mis avatakse novembris 2019. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles võtma seda panust arvesse eelseisvas Euroopa poolaasta sügispaketis ja sellega seotud institutsioonidevahelises otsustusprotsessis.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kõnealune Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus täiendab komitee arvamust 2019. aasta majanduskasvu analüüsi kohta. Selles võetakse arvesse riigipõhiseid soovitusi, (2) Euroopa Komisjoni teatist Euroopa poolaasta kohta ja vastavaid nõukogu soovitusi. Selles käsitletakse üksikasjalikumalt valitud majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi, mis puudutavad 2019. aasta Euroopa poolaastat.

1.2.

Euroopa Liidus tekkinud investeerimislünk ei ole praeguseks veel sulgunud. Avaliku ja erasektori investeeringud ning kulutused hariduse ja koolituse valdkonnas (alustades alusharidusest) on jätkuvalt vajalikud, et parandada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. On tervitatav, et selleaastastes riigipõhistes soovitustes keskendutakse investeeringutele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tulusatele investeeringutele ning investeeringutele sotsiaaltaristusse, et seada esikohale jätkusuutlik kasv, ning sotsiaalõiguste samba rakendamise meetmetesse.

1.3.

Liikmesriigid peavad suurendama oma struktuurireformide püüdlusi. Iseäranis jooksevkonto ülejäägiga riikide puhul tuleb Euroopa Liidu ja euroala majandusliku ja poliitilise stabiilsuse huvides käsitleda asjaolu, et liikmesriigid ei järgi piisavalt makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust. Komitee peab kahetsusväärseks tasakaalustamatust, mis valitseb ühelt poolt selliste oluliste valdkondadega nagu investeeringud, sotsiaalküsimused ja kliimamuutused seotud laiade mittespetsiifiliste soovituste ja teiselt poolt eelarve-eeskirjadest tulenevate konkreetsete arvuliste strateegiaeesmärkide vahel.

1.4.

Praegune väga madalate intressimääradega majanduskeskkond on vabastanud riigieelarves vahendeid tänu riigivõlakirjade madalamatele intressikuludele. Liikmesriigid peaksid kasutama neid vahendeid selleks, et suurendada oma materiaalseid, digitaalseid ja keskkonnainvesteeringuid, samuti kulutusi koolitusele ning oskuste ja kvalifikatsioonide arendamisele, mida tuleks käsitleda mitte kuluna, vaid investeeringuna inimressurssi.

1.5.

Mis puudutab riigipõhiseid soovitusi sotsiaalvaldkonnas, siis on tervitatav Euroopa sotsiaalõiguste samba ja sotsiaalnäitajate tulemustabeli suurem roll. Komitee julgustab komisjoni jätkama ja arendama seda lähenemisviisi Euroopa poolaasta järgmiste tsüklite jooksul. Kui järgmistel aastatel peaks aset leidma majanduslangus, on oluline, et positiivsetel sotsiaalpoliitika eesmärkidel on Euroopa poolaastas keskne osa ja neid käsitletakse võrdsetel alustel makromajanduslike ja eelarve-eesmärkidega.

1.6.

Kliimamuutused on muutunud viimase aasta jooksul läbivaks küsimuseks ja neid on võimalik poolaasta raames rohkem kajastada. Riigipõhised soovitused järgmise aasta tsükliks peaksid sisaldama rohkem soovitusi – vähemalt üht soovitust liikmesriigi kohta –, et võidelda kliimamuutuste eksistentsiaalse ohu vastu.

1.7.

Maksustamisel tuleb soodustada tulusat investeerimist ja kulutamist reaalmajanduses. Maksutulu peaks põhinema pigem muudel allikatel kui need, mis on seotud töö ja kestliku tarbimisega.

1.7.1.

Liigne keskendumine finantstegevusele Euroopa majanduse teatud osades on asetanud liigse koormuse ettevõtetele ja nende töötajatele, kes loovad töökohti, annavad lisaväärtust ja suurendavad reaalset kapitali. Komitee palub komisjonil uurida võimalust kasutada Euroopa poolaastat, et edendada tervikuna sidusrühmade huve üksnes aktsionäride vara suurendamise asemel.

1.7.2.

Mitmetel liikmesriikidel on selleaastaste riigipõhiste soovituste raames soovitatud tugevdada sotsiaaldialoogi. Sotsiaalpartnerite osalemise innustamiseks tuleks kasutusele võtta miinimumstandardid riikide valitsuste konsultatsioonideks riiklike sotsiaalpartneritega Euroopa poolaasta erinevatel etappidel.

1.7.3.

Komisjoni avalike hüvede poliitika aluseks peaks olema põhimõte, et avaliku sektori varade erastamisel jäetakse välja strateegiliselt olulised varad ning hüved, mida avalik sektor suudab paremini pakkuda, ning see ei tohiks tähendada, et riik saab majanduslikult halval ajal müües puhaskahjumit.

2.   Taust: Euroopa Komisjoni prioriteedid 2019. aasta Euroopa poolaastal ja riigipõhistes soovitustes

2.1.

Euroopa Komisjoni kohaselt on liikmesriigid teinud vähemalt mõningaid edusamme 40 % neile suunatud riigipõhiste soovituste puhul. Mitmeaastasest seisukohast vaadatuna on rohkem kui kahe kolmandiku riigipõhiste soovituste puhul saavutatud teatavat edu (3). Rakendamine on olnud tugev finantsteenuste valdkonnas, ent edusamme võib täheldada ka alaliste lepingutega töökohtade loomise edendamise osas ja tööturu killustatuse käsitlemisel. Samas on rakendamine jätkuvalt piiratud ja liiga aeglane põhivaldkondades, mis on vajalikud makromajandusliku tasakaalustamatuse parandamiseks (4).

2.2.

2019. aasta riigipõhised soovitused põhinevad 2019. aasta riigiaruannete järeldustel ja neis keskendutakse ulatuslikumalt investeerimisele, andes igale liikmesriigile vähemalt ühe investeerimisega seotud soovituse.

2.3.

Mis puudutab makromajanduslikku väljavaadet, siis ei ole ebakindlus vähenenud. Ühendkuningriigi eeldatav lahkumine Euroopa Liidust ja ülemaailmsed „kaubandussõjad“, mille on põhjustanud Ameerika Ühendriigid, kätkevad endas lähitulevikus jätkuvalt kindlalt majanduskasvu ja tööhõive langusriske. Hoolimata madalast töötuse koondmäärast võrrelduna viimase kahe kümnendiga, ei ole mitmed riigid saavutanud kriisieelseid tööhõivetasemeid. SKP kasvumäär Euroopa Liidus on eeldatavasti kesine – sel aastal 1,4 % ELis ja 1,2 % euroalal (5). Nagu märkis Euroopa Keskpanga nõukogu, (6) ei ole inflatsioon euroalal panga sihtmäära silmas pidades endiselt piisav (keskpikas perspektiivis allapoole 2 %, kuid siiski selle lähedale) ning eelarvepoliitikal peab seega olema oma osa euroala ja Euroopa Liidu majanduskasvu säilitamisel.

3.   Üldised märkused Euroopa Komisjoni soovituste kohta

3.1.   Investeeringud

Komitee tunnustab ja toetab kindlalt seda, et Euroopa Komisjon pöörab selle aasta riigiaruannetes ja riigipõhistes soovitustes erilist tähelepanu investeeringute suurendamisele. Varasemalt on komitee korduvalt nõudnud, et liikmesriigid ja Euroopa Komisjon paneksid rohkem rõhku avaliku ja erasektori investeeringute suurendamisele. Seega tunneb komitee heameelt selle üle, et ühte tema soovitust praktikas rakendatakse. Eelöeldut silmas pidades peavad investeeringud olema tulusad ja jätkusuutlikud, samas tuleks vältida spekulatiivseid rahalisi ja kinnisvarainvesteeringuid.

3.1.1.

Investeerimiseesmärgid riigipõhiste soovitustena ei ole väga konkreetsed, kooskõlas komisjoni tavaga seada üldisi eesmärke. Ent sellega seoses püsib tasakaalustamatus, sest eelarve-eesmärgid on aluslepingu sätetest tulenevalt väga konkreetsed. Jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik saavutada investeerimiseesmärke riikides, mis on tihedalt seotud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Nagu ka varasemates arvamustes, soovitab komitee seega omistada investeeringutele tähtsam roll, viies Euroopa eelarveraamistikku sisse kuldse reegli (7).

3.1.2.

Euroopa poolaasta raames tuleb panna suuremat rõhku jätkusuutlikule majanduskasvule, mis juhindub ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidest ja mida kajastab ka komitee nõudmine iga-aastase jätkusuutliku majanduskasvu analüüsi järele (8). Taristuinvesteeringud tuleb muuta keskkonnahoidlikuks ja sotsiaalseks, tähelepanu keskmes peab olema taastuvenergia, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni uus koosseis. See peaks Euroopa poolaastas veelgi enam kajastuma. Inspireerituna teretulnud rõhuasetusest investeeringutele selleaastastes riigipõhistes soovitustes teeb komitee ettepaneku, et Euroopa Komisjon ja nõukogu hindaksid, kas riigipõhised soovitused peaksid sisaldama vähemalt ühte konkreetset kaugeleulatuvat eesmärki liikmesriigi kohta, et märkimisväärselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kuni potentsiaalselt katastroofiline kliimaprobleem on lahendatud. Selles kontekstis tervitab komitee asjaolu, et oma erasektori varaostukavade (asset purchase programme) raames on Euroopa Keskpank investeerinud rohelistesse võlakirjadesse, ning leiab, et EKP peaks jätkama ja laiendama seda tegevust oma netoostude taasalustamisel ning taasinvesteerimise etapis.

3.1.3.

Mis puudutab konkreetseid investeerimisvajadusi, siis palub komitee Euroopa Komisjonil ja liikmesriikidel esitada konkreetne kava, et suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid olulistes valdkondades tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, et kindlustada Euroopa majanduslik ja sotsiaalne tulevik ja säilitada tema konkurentsivõime võrreldes Hiina ja Ameerika Ühendriikidega, näiteks investeeringud infotehnoloogiasse ja tehisintellekti (teadus- ja arendustegevusse, sh IT-taristusse). Neisse investeeringutesse tuleks muu hulgas kaasata vajalikud kulutused sellistes valdkondades nagu haridus, kutseõpe, oskuste parandamine ja liikuvus, samuti tuleks investeeringutega julgustada energiasäästlikkust tööstuses ja transpordis, näiteks raudteevõrgu arendamise ja kasutamise kaudu. Neid kulutusi tuleks täiendavalt toetada struktuurifondide vahenditest. See edendaks konkurentsivõimet ning võimaldaks leevendada kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis on kogu Euroopa Liidus tuntud kui üks investeeringuid takistav tegur (9).

3.1.4.

Komitee on seisukohal, et on võimalik kindlaks määrata konkreetsemad eesmärgid ja strateegilised prioriteedid, et saavutada Euroopa Ülemkogu seatud üldised eesmärgid. Kuigi strateegia „Euroopa 2020“ näitajad olid liiga pealiskaudsed, tuleb nõukogus kokku lepitud üldised eesmärgid muuta konkreetseks ja laiendada neid teistesse poliitikavaldkondadesse. Seepärast palub komitee nõukogul ja komisjonil töötada välja pikaajaline strateegia 2030. aastani, mis peaks kajastuma 2020. aasta riigipõhistes soovitustes (10). See pikaajaline strateegia peaks sisaldama visiooni heaolumajandusest Euroopa Liidus, mis hõlmab ulatuslikumat investeerimist tulusatesse tegevustesse, paremasse haridusse, pädevustesse, oskustesse ja koolitusse, sotsiaalkaitsesse, tervishoidu, energiasäästu, taskukohastesse eluasemetesse ning meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisse.

3.2.   Jooksevkonto tasakaalustamatus

3.2.1.

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni keskendumist jooksevkonto ülejäägiga riikidele kui euroala ja Euroopa Liidu suurele makromajanduslikule probleemile. Kui riigid, kellel esines varem jooksevkonto puudujääk, on oma puudujäägid kõrvaldanud, siis jooksevkonto ülejäägiga riigid ei soovi jätkuvalt võtta kodumaise nõudluse suurendamiseks märkimisväärseid poliitilisi meetmeid, nagu avaliku sektori investeeringute suurendamine, kõrgemad palgad, suuremad valitsemissektori kulutused või madalamad maksud, et oma ülejääki vähendada. Madalamaid makse saab kõige paremini rakendada, liikudes tööjõu maksustamise ja käibemaksu juurest muude maksutulu allikate juurde. Ent tööjõu maksukoormuse mis tahes potentsiaalne vähendamine ei tohiks puudutada sotsiaalkindlustusmakseid, sest need on oluline finantselement tervishoiu, pensionite, õnnetusjuhtumikindlustuse, töötuskindlustuse ja muude sotsiaalkaitse eesmärkide täitmiseks.

3.2.2.

Arvestades jooksevkonto ülejäägiga riikide jätkuvat soovimatust asjakohaselt laiendada oma kodumaist nõudlust, kannatavad jooksevkonto puudujäägiga riigid nõudluse puudumise all. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus võimaldab selle probleemi esile tuua, ent lahendamisel on see hambutu. Seepärast on riigipõhiste soovituste elluviimine makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse soovituste osas eriti nõrk (11). Komitee kutsub Euroopa Ülemkogu üles makromajanduslikku strateegiat koordineerima, et saavutada jooksevkonto ülejäägiga riikides kodumaise nõudluse suurenemine, mille tulemuseks oleks riiklike jooksevkonto ülejääkide vähenemine, mis kokku moodustavad euroala jooksevkonto ülejäägi. Selle strateegia raames peavad jooksevkonto ülejäägiga riigid usutavalt pühenduma oma ülejääkide vähendamisele alalisel ja jätkusuutlikul viisil.

3.2.3.

Kuna hiljutiste läbirääkimiste käigus on kuju võtnud euroala eelarvevahendi konkreetne vorm, on saanud ilmselgeks, et Euroopa Ülemkogu ei ole suutnud leppida kokku mõttekas euroala eelarves, millel oleks stabiliseerimisfunktsioon. Komitee tunneb muret, et makromajanduslik raamistik on Euroopa tasandil ebapiisav selleks, et tulla toime tulevase kriisiga, kui majanduskasvu langusriskid peaksid saama tegelikkuseks. Komitee palub Euroopa Ülemkogul valmistada ette liikmesriikidepoolne tõhus eelarvepoliitiline vastus võimalikule majanduslangusele koos Euroopa Keskpanga rahapoliitilise vastusega.

3.3.   Eelarvepoliitika, valitsemissektori võlg ja maksud

3.3.1.

Riigivõlakirjade riski uuesti hindamine euroala kriisi ajal tõi kaasa täiendava erinevusi põhjustava teguri. Madalama kasvumääraga ja suurema esialgse võlaga valitsused peavad oma valitsemissektori võla pealt maksma kõrgemaid intressimäärasid, mis põhinevad nende eelarveolukorra kohta esitatud – kohati üsna sobimatutel – finantsturu prognoosidel. Püüe taastada enneaegselt eelarvepuhvrid või – vähem metafooriliselt öeldes – vähendada kulutusi ja suurendada makse, nagu on komisjon soovitanud suurema võlaga liikmesriikidele, võib taas kord piirata erasektori positiivset dünaamikat ja jätkuvalt nõrka kasvu mõnedes liikmesriikides. Nõutavate eelarvekohandustega seotud jõupingutuste kehtestamine riikide jaoks, millel on vähem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, aga ainult soovituste esitamine riikidele, millel on rohkem eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, kätkeb endas riski, et euroala üldine eelarvepoliitika ei ole piisavalt ekspansiivne, et ohjeldada suurt euroala jooksevkonto ülejääki.

3.3.2.

Arvestades valitsemissektori võla rolli ümberhindamist madalate intressimäärade ajal, (12) millega tegelevad selle valdkonna prominentsed eksperdid, julgustab komitee Euroopa Ülemkogu mõtlema selle üle, kas praegune eelarveraamistik võis takistada vajalikke avaliku sektori investeeringuid ja valitsemissektori kulutusi sellistel tootlikkuse suurendamise eesmärkidel nagu haridus, oskuste parandamine, elukestev õpe, tervishoid ja sotsiaalkaitse (13). Nagu Euroopa Keskpank oma septembri meetmepaketis teatas, hoiab ta lähitulevikus intressimäärad väga madalal. See poliitika on juba viimastel aastatel toonud kaasa valitsuste intressikulude languse. Komitee palub liikmesriikidel kasutada seeläbi vabanenud vahendeid investeeringute suurendamiseks.

3.3.3.

Euroopa Komisjoni SKP lõhe meetmeid, mida kasutatakse asjakohase eelarvepoliitika seisundi kindlaks määramiseks, peavad eksperdid üha enam liiga protsükliliseks (14). Selle asemel, et iseseisvalt mõõta majanduse maksimaalset potentsiaalset tootmisvõimsust töötute arvu ja kapitali puudumise alusel, tugineb Euroopa Komisjoni mõõtmine liigselt varasematele tulemustele (15). Selle tulemusel muutub antitsükliline eelarvepoliitika headel ja halbadel aegadel võimatuks riikide jaoks, kes järgivad stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju. Komitee soovitab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid hindaksid neid järeldusi arvesse võttes oma SKP lõhe arvutamise menetlusi.

3.3.4.

Riikide puhul, kelle majandus ei ole viimaste aastate jooksul oodatud ulatuses kasvanud, on kogunõudluse puudumine ja ebasoodne nihe majanduse tootlusstruktuuris seoses ekspordiga nende majanduskasvu veelgi nõrgendanud. Komitee julgustab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Ülemkogu võtma Euroopa poolaasta järgmise tsükli jaoks arvesse tööstusstrateegia ja tööstuspoliitika kaalutlusi Euroopa Liidus.

3.3.5.

Nagu komitee on oma eelnevates arvamustes rõhutanud, peavad liikmesriigid ennetama agressiivset maksuplaneerimist ja maksudest kõrvalehoidumist, keskendudes õiglasele maksustamisele ja valitsemissektori kulutuste rahastamisele.

3.3.6.

Majanduses finantstegevusele keskendumine on võimaldanud vähestel finantsjuhtimises osalejatel lubamatult mõjutada suuri korporatsioone ja avalikku sektorit, eelistades lühiajalist kasumit ja boonuseid teatud ettevõtete, nende töötajate ja nende tegutsemispiirkondade pikaajaliste vajaduste rahuldamisele (16). Komitee palub komisjonil uurida võimalust kasutada Euroopa poolaastat, et edendada sidusrühmade huve aktsionäride vara suurendamise asemel. Kui see on liikmesriikides võimalik, tuleks maksusüsteem suunata ümber tegelike füüsiliste, digitaalsete ja kestlike investeeringute ning inimressurssidesse tehtavate investeeringute edendamisele, kaotades stiimulid investeeringuteks üksnes rahalistel ja spekulatiivsetel eesmärkidel. Iseäranis tuleks riigipõhistes soovitustes välja tuua moonutused maksusüsteemis, mis edendavad põhjendamatult ja tasustavad rahaliselt aktsionäride vara suurendamise ideed, ja teha ettepanek selle suundumuse reformimiseks.

3.4.   Euroopa sotsiaalõiguste sammas

3.4.1.

Komitee tunnustab ja toetab poliitilistes soovitustes nihet sotsiaalse dialoogi, hariduse, oskuste ja koolituse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse rõhutamise suunas. Komitee julgustab komisjoni jätkama ja täiendama seda Euroopa poolaasta järgmiste tsüklite jooksul, eelkõige mis puudutab piisavat miinimumpalka, milles on sotsiaalpartnerid mõistlike läbirääkimiste käigus kokku leppinud ning mis on tagatud seaduse ja riiklike kollektiivlepingutega.

3.4.2.

Komitee tunnustab asjaolu, et Euroopa Komisjon on pööranud erilist tähelepanu sellele, kuidas liikmesriigid viivad ellu Euroopa sotsiaalõiguste samba eri mõõtmeid. Komitee tunnustab erilist lisaväärtust, mis on loodud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajate kasutuselevõtuga, mis toovad esile sotsiaalsed arengud ja lähenemise ELi liikmesriikide seas kui vajaliku vastukaalu traditsioonilisele keskendumisele majandus- ja finantsküsimustele. Komitee julgustab komisjoni hoidma ja suurendama samba kaalu riigipõhistes soovitustes ja mõtlema uute sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajate uurimisele, näiteks kollektiivläbirääkimisi puudutavad uued näitajad.

3.4.3.

Asjaolu, et riikidevaheline palgatasemete lähenemine on olnud palju aeglasem kui Euroopa liidrid ja komisjon ootasid, on kaasa toonud suuremad rändevood riikidesse ja piirkondadesse, kus on rohkem töökohti ja kõrgemad sissetulekud. Põhimõtteliselt on see töötajate voog majanduslikult tulemuslikumate piirkondade suunas oluline kohandumismehhanism Euroopa majandus- ja rahaliidus. Palgatasemete ja elamistingimuste aeglase lähenemise tõttu on aga rändevood olnud ulatuslikumad kui oodati. Teatud juhtudel on riigid väljarände tõttu kaotanud märkimisväärse osa tööealisest elanikkonnast, millest võib kujuneda neile riikidele keskpikas perspektiivis probleem, kui väljarännanud ei naase. Seega on ELi ja Euroopa majandus- ja rahaliidu riikide vahel vajalik palgatasemete ja elamistingimuste kiirem reaalne lähenemine. Komitee palub komisjonil esitada üksikasjaliku aruande reaalse lähenemise kohta ning kohandada oma poliitilisi soovitusi liikmesriikidele ja liidule tervikuna, et tagada reaalne lähenemine.

3.4.4.

2019. aasta majanduskasvu analüüsi sissejuhatuses kiitis Euroopa Komisjon asjaolu, et majanduskasv on taaskäivitunud kõikides liikmesriikides. Kuid positiivsed SKP kasvumäärad ei kujuta endast tingimata ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist. Üks vahend viimase saavutamiseks on kollektiivläbirääkimised. Seepärast palub komitee komisjonil laiendada sotsiaalvaldkonna tulemustabeli näitajaid, et hõlmata kollektiivläbirääkimiste meetmeid.

3.4.5.

Euroopa sotsiaalõiguste sambast tulenevate soovituste rakendamine nõuab piisavaid rahalisi vahendeid. Jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik saavutada Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärgid iseäranis riikides, mis on tihedalt seotud stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega. Võttes aluseks oma varasemas arvamuses (17) esitatud ettepanekud, soovitab komitee Euroopa Komisjonil ja nõukogul teha jõupingutusi selleks, et tagada ressursside kättesaadavus iseäranis Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja teiste ELi fondide raames, et täiendada era- ja avaliku sektori vahendeid riigi tasandil. Avaliku sektori investeeringuid liikmesriikides on võimalik suurendada, kui kohaldada sotsiaalse eesmärgiga avaliku sektori investeeringutele nn kuldset reeglit, mis tagaks eelarve-eeskirjades suurema paindlikkuse. Samuti tuleks seista vastu ELi eelarve mis tahes kärpimisele, kui see tähendab vähem vahendeid Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Liidu investeeringute kava, mida toetab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, tuleks samuti parandada, võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta jaanuaris väljendatud kriitikat, milles viidati liialdustele selle väidetava mõju osas investeeringute tasemele (18).

3.5.

Pidades silmas riigipõhiste soovituste sisu sotsiaalvaldkonnas ja võttes laiema seisukoha alates poolaasta algusest, on madala majanduskasvu ja suurema valitsemissektori võlaga liikmesriikidele esitatud soovitused, mis julgustavad sotsiaalsete väärtuse kahandamist (19). Prioriteediks on üldiselt saanud makromajanduslikud eesmärgid (20). Pidades silmas ebakindlat majanduslikku väljavaadet, julgustab komitee Euroopa Ülemkogu kiiresti tagama, et järgmiste aastate jooksul on sotsiaalpoliitika positiivsed eesmärgid prioriteetsemad ja seega teiste eesmärkidega võrdselt olulised ja seda isegi majanduskriisi ajal.

3.5.1.

Tööhõive hea kvaliteedi tagamine on jätkuvalt väljakutse. Mittestandardse tööhõive vormid, nagu ajutine töö, osalise tööajaga töökohad, allhanked või platvormitöö, on viimase kümne aasta jooksul mitmes liikmesriigid laiemalt levinud. Kuigi töötajate võimed ja haridustase on kasvanud, on pakutavate töökohtade kvaliteet mitmes riigis halvenenud. Seda ilmestab asjaolu, et Eurostati andmetel kasvab mõnes riigis nende töötajate arv, kes on sunnitud vastu võtma ajutised või osalise tööajaga töölepingud, kuna ei ole pakkuda täistööajaga alalisi töökohti (21). Mõnikord sobivad sellised tööhõivevormid töötajatele, ent sageli see nii ei ole ning muu hulgas tekitavad need ka küsimusi selles osas, kuidas on ajutistele ja ebakindlates töösuhetes töötajatele tagatud elukestev õpe. Komitee palub liikmesriikidel võtta Euroopa raamistikus õigeaegselt vastu töökaitse ja sotsiaalkindlustuskaitse meetmed, et kohanduda uute tööhõivevormidega ja üha ebakindlama töömaailmaga.

3.5.2.

Sotsiaalmajandusel on majanduses üha olulisem roll (22). Mitmekesisuse tõttu (kooperatiivid, usaldusfondid, assotsiatsioonid, fondid, sotsiaalsed ettevõtted) on sotsiaalmajanduse ettevõtetel suur potentsiaal aidata kaasa majandus- ja tööhõive kasvu edendamisele Euroopas ja panustada märkimisväärselt sotsiaalsesse ühtekuuluvusse Euroopa Liidus. Kahjuks ei ole liit arendanud asjakohast õigusraamistikku, et seda potentsiaali siseturul ära kasutada. Komitee palub komisjonil lisada see teema oma järgmise ametiaja päevakorda.

3.5.3.

Avaliku sektori ja ettevõtete suuremad investeeringud haridusse võivad aidata võidelda töötuse vastu tänases ja homses digiühiskonnas, tööstuses ja teenuste ühiskonnas, mis nõuab kõrge kvalifikatsiooniga personali. Komitee kutsub liikmesriike üles kasutama Euroopa fonde, et tagada oma tööjõu ümberõpe digiajastul.

3.5.4.

Kui see on riiklikus kontekstis õigustatud, võib olla kasulik kvalitatiivne ümbersuunamine kolmanda taseme hariduse juurest kvaliteetsele kutseharidusele. Liiga kitsas keskendumine kolmanda taseme hariduse omandamisele, nagu on esitatud sotsiaalvaldkonna tulemustabeli haridusnäitajates, võib üldist pilti moonutada. Komitee palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta seda asjaolu arvesse ja mõelda selle üle, kas haridusalast edu on võimalik sotsiaalvaldkonna tulemustabelis paremini mõõta.

3.6.   Sotsiaalpartnerite kaasamine

3.6.1.

Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse süvendada dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, sealhulgas solidaarsusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, ülikoolide ja tarbijaorganisatsioonidega, et edendada veelgi riigipõhiste soovituste rakendamist, sealhulgas liikmesriikide külastused ning kahepoolsed ja mitmepoolsed arutelud.

3.6.2.

Sellega seoses on võimalik parandada korrapärast mitteametlikku teabevahetust ja teabevooge. Kuigi sotsiaalpartneritele vajaliku esialgse info pakkumine enne suuri koosolekuid produktiivse teabevahetuse kindlustamiseks on hästi välja kujunenud tööturu ja sotsiaalse kaasatusega seotud küsimustes, siis ei ole see nii eelarve ja maksudega seotud küsimuste puhul. Komitee julgustab komisjoni pidama sügavamat õigeaegset ja konstruktiivset dialoogi sotsiaalpartneritega väljaspool ametlikult nõutud formaalseid protsesse.

3.6.3.

Sotsiaalpartnerite õigeaegset ja konstruktiivset kaasamist Euroopa poolaastasse saab parandada, nagu Euroopa Komisjon on õigusega märkinud (23). Kuigi poolaasta toimib hästi Euroopa tasandil ja mõnes liikmesriigis, ei saa sama öelda kõigi riikide kohta. Komitee kiidab heaks erinevatele liikmesriikidele riigipõhiste soovituste raames esitatud soovitused sotsiaaldialoogi tugevdamise kohta ja julgustab liikmesriike neid rakendama.

3.6.4.

Õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele ja õigeaegne konsulteerimine, tõsine valitsustepoolne pühendumine ja sotsiaalpartnerite suutlikkus on küsimused, mis on takistanud Euroopa poolaasta raames sotsiaalpartneritega konsulteerimist riiklikul tasandil. Komitee soovitab võtta kasutusele miinimumstandardid, mis puudutavad riikide valitsuste konsultatsioone riiklike sotsiaalpartneritega Euroopa poolaasta erinevatel etappidel. See hõlmab selgitusi selle kohta, kas ja miks on valitsused kaldunud kõrvale sotsiaalpartnerite ettepanekutest. Sotsiaalpartnerite kaasatus tuleb tagada ka mis tahes järelmeetmete puhul, milles hinnatakse ettepanekute rakendamist.

4.   Konkreetsed soovitused

4.1.

Mis puudutab arutelu nõukogus selle üle, kas on asjakohane laiendada Euroopa poolaasta rakendusala sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse küsimuste käsitlemiseks, siis toetab komitee kindlalt otsust lisada need küsimused poolaastasse (24). Komitee julgustab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike järgmiste aastate jooksul jätkama ja laiendama seda lähenemist, mis peaks siis hõlmama ka vastust kliimamuutustele. Komitee kiidab ka Euroopa Ülemkogu selle eest, et ta kutsus liikmesriike üles tuginema oma lähendamispüüdluste suunamisel sotsiaalvaldkonna tulemustabelile, tööhõive olukorra jälgimise vahendile ja sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahendile.

4.2.   Eluasemed

4.2.1.

Mõnes liikmesriigis on eluasemete hinnad viimaste aastate jooksul tõusnud. Üürihinnad mõnedes suurlinnades ja keskmise suurusega linnades on muutunud nii kõrgeks, et nad võtavad enda alla üha suurema osa sissetulekust. Kuigi see ei ole ainus põhjus, on see seotud madalate intressimääradega, sest rahapoliitika töötab kõige kiiremini eluasemeturu kaudu. EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel (või sellest madalamal) tasemel seni, kuni inflatsioon läheneb püsivalt sihttasemele (mis on ettevaateperioodil 2 %st allpool, ent sellele piisavalt lähedal) (25). Lisaks sellele suurendavad tõusvad üürihinnad kodutuse probleemi. Andmete puudumise tõttu on keeruline lähedalt jälgida kodutuse olukorda Euroopa Liidus. Komitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles parandama kodutute kohta andmete kogumist, et paremini jälgida ELi kodutu elanikkonna suurust, jaotust ja elamistingimusi.

4.2.2.

Eluasemete ja muude hoonete energia- ja kliimatasakaalu parandamiseks saab maksusüsteemi muudatusi ja muid valitsuse stiimuleid liikmesriikides kasutada selleks, et pakkuda paremaid stiimuleid energiatõhusaks renoveerimiseks ja uusehituseks.

4.3.   Muud reformid

4.3.1.

Mitme riigi jaoks hõlmavad riigipõhistes soovitustes nimetatud individuaalsed reformid suureneva sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse ohtu. Pensionireformid ei tohi viia vaesuseni vanas eas.

4.3.2.

Avaliku sektori varade erastamisel tuleks välja jätta strateegiliselt olulised varad ning hüved, mida avalik sektor suudab paremini pakkuda, ning see ei tohiks tähendada, et riik saab majanduslikult halval ajal müües puhaskahjumit. Põhimõtteliselt pakub riik olulisi avalikke teenuseid kõige tõhusamalt, kuna puudub kasumi saamise nõue, mis suurendab kulusid. Juhtudel, kui avalike teenuste kvaliteet ja rahastamine ei vasta kodanike soovitud standarditele, tuleks parandada nende teenuste tõhusaks pakkumiseks vajalikku haldussuutlikkust ning tagada selleks vajalikud rahalised ressursid. See ei välista võimalust, et mõni riik võib jõuda järeldusele, et teatud olukorras võib konkreetsete teenuste puhul lubada luua selleks spetsiaalselt kohandatud avaliku ja erasektori partnerlusi. Seda tehes peavad need avaliku ja erasektori partnerlused toimima avalikes huvides. Iseäranis monopoolsetel või oligopoolsetel turgudel ei tohi neid kasutada teatud huvirühmad, et saada renti, nõudes vajalikust hinnast kõrgemat hinda või loobudes kvaliteedi hoidmiseks vajalikest investeeringutest.

4.3.3.

Hästi välja töötatud tööstuspoliitika, mis rahuldab riigi vajadusi, võib suurendada majanduskasvu, tootlikkust, heaolu ja tööhõivet. Komitee rõhutab, et Euroopa ja liikmesriikide tasandil on vaja ulatuslikku arutelu ja konkreetseid meetmeid tööstusstrateegia vallas, mida toetatakse piisavate rahaliste ressurssidega ja mis läheb kaugemale Euroopa konkurentsiõiguse lihtsast kohandamisest, et võimaldada rohkem rahvusvaheliste ettevõtete ühinemisi.

---

(1)  EMSK arvamus „2019. aasta majanduskasvu analüüs“ (ELT C 190, 5.6.2019, lk 24), ja arvamus „Euroala majanduspoliitika (2019)“ (ELT C 159, 10.5.2019, lk 49).

(2)  COM(2019) 500 final.

(3)  COM(2019) 500 final, lk 3–4.

(4)  Efstathiou ja Wolff (2018), „Is the European Semester effective and useful?“.

(5)  Euroopa majandusprognoos.Suvi 2019, Euroopa Komisjon.

(6)  Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president, pressikonverents, sissejuhatav kõne, Frankfurt Maini ääres, 12. september 2019.

(7)  EMSK arvamus „2019. aasta majanduskasvu analüüs“, punkt 3.9.8 (ELT C 190, 5.6.2019, lk 24).

(8)  EMSK arvamus „2019. aasta majanduskasvu analüüs“, punkt 1.7 (ELT C 190, 5.6.2019, lk 24).

(9)  European Investment Bank investment report 2018/2019: retooling Europe’s economy.

(10)  Nagu on märgitud EMSK arvamuses „Euroopa poolaasta ja ühtekuuluvuspoliitika: uus, 2020. aasta järgne Euroopa strateegia“ (ELT C 353, 18.10.2019, lk 39).

(11)  „What drives national implementation of EU policy recommendations?“, Bruegeli töödokument, väljaanne 04.

(12)  Blanchard, O., „Public Debt and Low Interest Rates“, jaanuar 2019, samuti Saksamaal Michael Hütheri algatatud arutelu riikliku võlapiduri üle, IW Policy Paper 3/19.

(13)  „Germany’s even larger than expected fiscal surpluses: Is there a link with the constitutional debt brake?“, Bruegel.

(14)  „The campaign against “nonsense“ output gaps“, Bruegel.

(15)  „Why Hysteria Over the Italian Budget Is Wrong-Headed“.

(16)  Eric Vatteville ajakirjas „Management & Avenir“, 2008/4 (nr 18), lk 88–103.

(17)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1.

(18)  Eriaruanne nr 03/2019: Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond: täieliku edu tagamiseks on vaja meetmeid.

(19)  Copeland, P. ja Daly, M. (2018), „The European Semester and EU Social Policy“.

(20)  Degryse, C. ja Pochet, P. (2018), „European social dynamics: a quantitative approach“.

(21)  Eurostati andmebaas, „lfsa_eppgai“ ja „lfsa_etgar“.

(22)  Euroopa sotsiaalmajanduse institutsioonid ja ettevõtted hõlmavad enam kui 2,8 miljonit organisatsiooni, andes tööd 13,6 miljonile inimesele ja luues 8 % ELi SKPst.

(23)  Komisjoni ja nõukogu ühine tööhõivearuanne, lk 11.

(24)  „Nõukogu järeldused 2019. aasta majanduskasvu analüüsi ja ühise tööhõivearuande kohta“, lk 7, 15. märts 2019.

(25)  Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president, pressikonverents, sissejuhatav kõne, Frankfurt Maini ääres, 12. september 2019.