EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2019

COM(2019) 243 final

2019/0117(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrusega (EL) 2019/124 on määratud 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu. Tavaliselt muudetakse kõnealuseid püügivõimalusi nende kehtivusaja jooksul mitu korda.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas liidu säästva arengu poliitikaga.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kavandatud meetmed on kooskõlas liidu muude tegevuspõhimõtetega, eriti keskkonnapoliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika uue alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud aluslepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

Kalapüügivõimalusi käsitleva määruse kohaldamisala on piiratud aluslepingu artikli 43 lõikega 3.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku eesmärk on muuta määrust (EL) 2019/124 järgmiselt.

Kalalaevade püügikoormus seoses euroopa merluusi ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICESi 8c ja 9a rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

Läänepiirkonna vete kalavarude püügi mitmeaastase kavaga, mis jõustus 26. märtsil 2019, tunnistati kehtetuks euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise kava. Püügivõimalusi käsitleva määruse II lisas sätestatud püügikoormuse piirangud kehtestati kõnealuse taastamiskava kohaselt. Kuna asjaomaseid kalavarusid majandatakse kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, mille kohaselt kehtestatakse püügi piirnormid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse vahemike piires, ei ole edaspidi enam vaja kõnealuste kalavarude püügiga tegelevatele laevastikele kehtestada püügikoormuse piiranguid. Seetõttu tuleks II lisa kehtetuks tunnistada.

Merlang Iiri meres (ICESi rajoon 7a)

Komisjon taotles ja sai ICESilt ajakohastatud teadusliku analüüsi merlangi vältimatu kaaspüügi kohta Iiri meres. Kõnealune analüüsiga nähakse ette merlangi eeldatava kaaspüügi kõrgem tase muudes sihtpüügipiirkondades, kui kõnealust püüki kasutataks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Siiski soovitatakse ajakohastatud püügialases nõuandes merlangi nullpüüki 2019. aastal rajoonis 7a, kuna kalastussuremus ja biomass on ikka veel jätkusuutmatul tasemel. Seepärast on komisjoni ettepanekuga saavutatud tasakaal, mis võimaldab suurendada merlangi lubatud kogupüüki ja vältida püügikeelu varajast kehtestamist, tehes samas võimalikuks kudekarja suurenemise.

Norra salehomaar ICESi 8c rajoonis

28. märtsil avaldas ICES nõuande norra salehomaari kontrollpüügi kohta funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis. ICESi nõuande kohaselt peaks püük olema null, sest veealuseid videouuringuid tehakse varude arvukuse jälgimiseks ilma loomi eemaldamata. ICES soovitab juhul, kui ei saa teha veealust videouuringut, korraldada ICESi 8c rajooni funktsionaalses üksuses 31 kontrollpüük, et koguda norra salehomaari kohta saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid. ICESi nõuande kohaselt ei tohiks norra salehomaari püük ületada 0,7 tonni. Seepärast tuleks muuta norra salehomaari püügivõimalusi, et näha ette kõnealune kontrollpüük.

Harilik süvameregarneel ICESi 3a rajoonis ja 4a rajooni idaosas

28. märtsil 2019 avaldas ICES nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3a rajoonis ja 4a rajooni idaosas (Skagerrak, Kattegat ja Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Pärast Norraga konsulteerimist otsustati, et Skagerrakis ELile jaotatav hariliku süvameregarneeli kvoot on 2 010 tonni.

Põhjaatlandi süsikas Põhjameres

22. veebruaril 2019 esitas ICES ajakohastatud nõuande põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) püügi kohta ICESi 4. ja 6. alapiirkonnas ning 3a rajoonis. Selle nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist tuleks põhjaatlandi süsika lubatud kogupüüki vastavalt muuta nii, et see oleks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

Kilu Põhjameres

12. aprillil 2019 esitas ICES oma iga-aastase nõuande, mis käsitleb kilu (Sprattus sprattus) püüki Põhjameres. ICESi nõuande kohaselt ei tohiks kilu püük Põhjameres ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ületada XXX tonni. Kilu püügi võimalused tuleks määrata sellest lähtuvalt.

Püügikoormuse piirangud ICCATi konventsiooni alal

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 21. erikohtumisel 2018. aastal vastu soovituse 18-02 Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealune majandamiskava põhineb alalise uuringute ja statistikakomitee nõuandel koostada varude mitmeaastane majandamiskava 2018. aastaks, kuna kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (soovitus 17-17, millega muudetakse soovitust 14-04). Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnikate eripära. Seepärast vaadatakse läbi sätted püügikoormuse piirangute ja maksimaalse koguse kohta tuunikasvandustes.

2019/0117 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu määrusega (EL) 2019/124 2 on määratud 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu.

(2)Läänepiirkonna vete kalavarude püügi mitmeaastane kava, 3 mis jõustus 26. märtsil 2019, tunnistas kehtetuks euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamise kava 4 . Nõukogu määruse (EL) 2019/124 II lisas sätestatud püügikoorumuse piirangud kehtestati kõnealuse taastamiskava kohaselt. Kuna asjaomaseid kalavarusid majandatakse kooskõlas läänepiirkonna vete mitmeaastase kavaga, mille kohaselt kehtestatakse püügi piirnormid sellise kalastussuremuse sihttaseme saavutamiseks, mis vastab FMSY-vahemikele, ei ole edaspidi enam vaja kõnealuste kalavarude püügiga tegelevatele laevastikele kehtestada püügikoormuse piiranguid. Seetõttu tuleks II lisa kehtetuks tunnistada.

(3)Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas teadusliku nõuande merlangi (merlangius melagnus) püügi kohta ICESi 7a rajoonis (Iiri meri). Kõnealuse kalavaru kaaspüügi lubatud kogupüük 2019. aastaks on kehtestatud selleks, et saavutada õige tasakaal kalapüügi jätkumise vahel, arvestades võimalikke ränki sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ning selle vahel, et vaja on saavutada kõnealuste kalavarude hea bioloogiline seisund, kuigi segapüügi puhul on raske püüda üheaegselt kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) ajakohastatud teaduslikus analüüsis merlangi (merlangius melagnus) seisundi kohta ICESi 7a rajoonis ja selle vältimatu kaaspüügi kohta muudes püügipiirkondades soovitatakse praegust olukorda säilitada ja hinnatakse vastava püügi suuruseks 1 385 tonni. Pärast kõnealust teaduslikku analüüsi tuleks lubatud kogupüüki muuta nii, et see kajastaks summat, mis minimeeriks ohtu kehtestada varajane püügikeeld, võimaldades kudekarja biomassil samas jätkuvalt taastuda. Lubatud kogupüükide tase peaks hoidma ära ka kõnealuste kalavarude kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks.

(4)2018. aasta detsembris leppisid asjaomased liikmesriigid kokku selles, et teevad koostööd loodepiirkonna vete liikmesriikide rühmades ja samuti tihedat koostööd loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga, et valmistada ette kaaspüügi vähendamise mitmeaastane kava. Kõnealuse kavaga tuleks tagada, et nende viie asjaomase kalavaru kaaspüüki, sealhulgas Iiri mere merlang, mille puhul Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) on soovitanud 2019. aastaks nullpüüki, vähendatakse selektiivsete meetmete või püügi vältimise meetmete kaudu. Komisjonil on kavas esitada kõnealune kava kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) täiskogu istungjärgule 2019. aasta juulis, et hinnata kava tulemuslikkust. Kui STECFi hinnang näitab, et kaaspüügi vähendamise kavaga ei saavutata soovitud tulemust vähendada kalastussuremust kaaspüügil, kaalub komisjon alternatiivseid meetmeid asjaomaste varude kalastussuremuse vähendamiseks.

(5)ICESi 28. märtsi nõuande kohaselt ei tohiks norra salehomaari (Nephrops norvegicus) püük funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis ajavahemikul 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 ületada 0,7 tonni. Norra salehomaari püügi võimalused funktsionaalses üksuses 31 ICESi 8c rajoonis tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(6)28. märtsil 2019 avaldas ICES nõuande hariliku süvameregarneeli (Pandalus borealis) püügi kohta ICESi 3a rajoonis ja 4a rajooni idaosas (Skagerrak, Kattegat ja Põhjamere põhjaosa Norra süvikus). Kõnealuse nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist on asjakohane kehtestada liidu hariliku süvameregarneeli kvoodiks ICESi 3a rajoonis 2 010 tonni, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

(7)22. veebruaril 2019 esitas ICES ajakohastatud nõuande põhjaatlandi süsika (Pollachius virens) püügi kohta Põhjameres. Selle nõuande põhjal ja pärast Norraga konsulteerimist tuleks põhjaatlandi süsika lubatud kogupüüki vastavalt muuta nii, et see oleks kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikusega.

(8)ICESi 12. aprilli 2019. aasta nõuande kohaselt ei tohiks kilu (Sprattus sprattus) püük Põhjameres ajavahemikul 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 ületada XXX tonni. Kilu püügi võimalused ICESi 2a rajoonis (Norra meri) ja ICESi 4. alapiirkonnas (Põhjameri) tuleks vastavalt kindlaks määrata.

(9)Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT) võttis oma 21. erikohtumisel 2018. aastal vastu soovituse 18-02 Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni püügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Kõnealune majandamiskava põhineb alalise uuringute ja statistikakomitee nõuandel koostada varude mitmeaastane majandamiskava 2018. aastaks, kuna kalavaru praegune seisund ei nõua enam hariliku tuuni varude taastamise kavas kehtestatud erakorralisi meetmeid (soovitus 17-17, millega muudetakse soovitust 14-04). Majandamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite ja -tehnikate eripära. Seepärast on asjakohane vaadata läbi sätted püügikoormuse piirangute ja maksimaalse koguse kohta tuunikasvandustes.

(10)Määruses (EL) 2019/124 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019. Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad püügi piirnorme, peaksid seetõttu samuti kohalduma alates kõnealusest kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud.

(11)Määrust (EL) 2019/124 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/124 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 9 punkt a jäetakse välja.

(2)Määruse (EL) 2019/124 IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

(3)IIA lisa jäetakse välja.

(4)IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2019.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)     http://www.ices.dk/community/advisory-process/Pages/Latest-advice.aspx  

(2)    Nõukogu 31. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(3)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/472, millega kehtestatakse läänepiirkonna vetes ja sellega piirnevates vetes püütavate kalavarude majandamise ja nende kalavarude püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrusi (EL) 2016/1139 ja (EL) 2018/973 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008 (ELT L 83, 25.3.2019, lk 1).

(4)    Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2166/2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 345, 28.12.2005, lk 5).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.5.2019

COM(2019) 243 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/124 teatavate kalapüügivõimaluste osas

LISA

1.Määruse (EL) 2019/124 IA lisa muudetakse järgmiselt:

(1)tabel, milles on esitatud merlangi püügi võimalused ICESi 7a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„

Liik:	merlang					Püügipiirkond:	7a
	Merlangius merlangus						(WHG/07A.)
Belgia			3	(1)		Analüütiline TAC
Prantsusmaa			43	(1)		Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 8.
Iirimaa			717	(1)
Madalmaad			1	(1)
Ühendkuningriik			482	(1)
Liit			1 246	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)			1 246	(1)
(1)		Üksnes merlangi kaaspüük muude liikide püügi puhul. Merlangi sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

“;

(2)tabel, milles on esitatud hariliku süvameregarneeli püügi võimalused ICESi 3a rajoonis, asendatakse järgmisega:

„

Liik:	harilik süvameregarneel			Püügipiirkond:	3a
	Pandalus borealis				(PRA/03A.)
Taani		1 306		Ennetuslik TAC
Rootsi		704
Liit		2 010
Lubatud kogupüük (TAC)		4 314

“;

(3)tabel, milles on esitatud põhjaatlandi süsika püügi võimalused ICESi 3a rajoonis, 4. alapiirkonnas ja 2a rajooni liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„

Liik:	põhjaatlandi süsikas			Püügipiirkond:	3a ja 4; 2a rajooni liidu veed
	Pollachius virens				(POK/2C3A4)
Belgia		33		Analüütiline TAC
Taani		3 865		Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 2.
Saksamaa		9 759
Prantsusmaa		22 967
Madalmaad		98
Rootsi		531
Ühendkuningriik		7 482
Liit		44 735
Norra		48 879	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		93 614
(1)	Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes ja 3a püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast.

“;

(4)tabel, milles on esitatud kilu püügi võimalused ja seotud kaaspüük ICESi 2a rajooni liidu vetes ning ICESi 4. alapiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„

Liik:	kilu ja seotud kaaspüük			Püügipiirkond:	2a rajooni ja 4. püügipiirkonna liidu veed
	Sprattus sprattus				(SPR/2AC4-C)
Belgia		pm	(1)(2)	Analüütiline TAC
Taani		pm	(1)(2)
Saksamaa		pm	(1)(2)
Prantsusmaa		pm	(1)(2)
Madalmaad		pm	(1)(2)
Rootsi		pm	(1) (2)(3)
Ühendkuningriik		pm	(1)(2)
Liit		pm	(1)
Norra		pm	(1)
Fääri saared		pm	(1)(4)
Lubatud kogupüük (TAC)		pm	(1)
(1)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.
(2)	Merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 2 % kvoodist (OTH/ *2AC4C). Merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(3)	Kaasa arvatud tobiad.
(4)	Võib sisaldada kuni 4 % heeringa kaaspüüki.

“.

(5)tabel, milles on norra salehomaari püügi võimalused 8c rajoonis, asendatakse järgmisega:

„

Liik:	norra salehomaar			Püügipiirkond:	8c
	Nephrops norvegicus				(NEP/08C.)
Hispaania		2,7	(1)	Ennetuslik TAC
Prantsusmaa		0,0	(1)
Liit		2,7	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		2,7	(1)
(1) Eranditult püük kontrollpüügi raames, et koguda saagi püügimahu ühikuid käsitlevaid andmeid laevadel, mille pardal on vaatlejad.
	2 tonni funktsionaalses üksuses 25 viiel püügikorral kuus augustis ja septembris;
	0,7 tonni funktsionaalses üksuses 31 seitsme päeva jooksul juulis.

“;

2.Määruse (EL) 2019/124 IV lisa muudetakse järgmiselt.

(1)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriikide nende kalalaevade arv, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida:

	Kalalaevade arv 1
	Küpros 2	Kreeka 3	Horvaatia	Itaalia	Prantsusmaa	Hispaania	Malta 4
Seinnoodalaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Õngejadalaevad	Kehtestatakse hiljem 5	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Söödaga õngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Käsiõngelaevad	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem 6	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Traalerid	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem
Muud väikesemahulise kalapüügi laevad 7	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem	Kehtestatakse hiljem

“;

(2)lõike 6 tabel B asendatakse järgmisega:

„Tabel B 81

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)
Hispaania	7 000
Itaalia	3 764
Kreeka	785
Küpros	2 195
Horvaatia	2 947
Malta	8 766
Portugal	350

“.

(1)    Tabeli A punkti 4 arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

(2)    Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kuni kolme õngejadalaevaga.

(3)    Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga või ühe väikese seinnoodalaeva ja kolme rannalähedase püügi laevaga.

(4)    Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni 10 õngejadalaevaga.

(5)    Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

(6)    Atlandi ookeanil tegutsevad õngelaevad.

(7)    Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõng).

(8) 1    Portugali kasvatamisvõimsusest kaetakse 350 tonni tabelis A sätestatud liidu kasutamata kasvatamisvõimsusega.