Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabakaubanduslepingute rakendamine 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018“

(COM(2019) 455 final)

(2020/C 364/23)

Raportöör:

Tanja BUZEK

Kaasraportöör:

Alberto MAZZOLA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 19.12.2019
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 32 lõige 1
Vastutav sektsioon	välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.6.2020
Vastuvõtmine täiskogus	16.7.2020
Täiskogu istungjärk nr	553
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	203/0/7

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

COVID-19 pandeemial on olnud sügav ja enneolematu mõju meie globaliseerunud maailmale ja selle elanikele ning kaubandusele ja investeeringutele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) hinnangul langeb maailmakaubandus 2020. aastal 13–32 % võrra (1). Kaubandusel kui majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu olulisel tõukejõul saab olema keskne roll majanduse kriisist jätkusuutliku taastumise edendamisel, võimaldades ettevõtjatel oma katkenud väärtusahelad taastada ja ümber korraldada. Euroopa vajab kiiresti tugevat, sotsiaalset, jätkusuutlikku ja kaasavat ELi majanduse taastamiskava, mis toetaks ettevõtjaid ja inimesi kriisi ületamisel ja inimväärse tööhõive kindlustamisel muu hulgas rahvusvahelise kaubanduse võimendamise kaudu. Seda kava tuleks rahastada eurovõlakirjadest või muudest Euroopa ühistest pikaajalistest võlainstrumentidest.

1.2.

Praegune kriis toob ilmsiks, kui oluline on ülemaailmne koostöö ja WTO reformiprotsess, et oleks tagatud tugev ja tõhus organisatsioon, mis suudab võidelda protektsionismi ja ühepoolsuse vastu. WTO-l on aeg täita oma rolli tööõiguse põhireeglite ja Pariisi kokkuleppe aktiivsel edendamisel (2).

1.3.

ELi kaubandusstrateegia väljakuulutatud varajasel läbivaatamisel tuleb sellest kriisist õppust võtta. Euroopa Liit ei ole isemajandav ja sõltub juurdepääsust rahvusvahelistele turgudele. Ülemaailmsed tarneahelad peavad muutuma vastupidavamaks, mitmekesisemaks ja vastutustundlikumaks. Tugevamad vahendid peavad aitama ellu viia jätkusuutliku kaubanduse ja investeerimise tegevuskava kõigis selle mõõtmetes. See peab olema kooskõlas rohelise kokkuleppega ning olema tööõiguse sätete tõhusa rakendamise ja jõustamise osas sama kaugeleulatuv. Kõnealusel läbivaatamisel tuleks arvesse võtta soovitusi, mida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on esitanud mitmetes hiljuti vastu võetud ja koostamisel olevates olulistes arvamustes ELi kaubanduse kohta (3). ELi uus kaubandusstrateegia peaks minema vanadest kaubandusmudelitest kaugemale, luues uue mudeli, mis on majanduslikult vastupidav, keskkonnahoidlikum, sotsiaalselt jätkusuutlik ja vastutustundlik.

1.4.

Kodanikuühiskonnal on oluline roll teadlikkuse suurendamisel ELi kaubanduspoliitika rakendamisest. Ta võib olla abiks poliitika eelistest teavitamisel ning on määrava tähtsusega probleemide ja puuduste esile toomisel. Seepärast peab komitee eriti kahetsusväärseks, et ELi sisenõuanderühmade töö ja arvamus jääb rakendamisaruandes suuresti tähelepanuta. Tulevastes aruannetes tuleks rohkem arvesse võtta sisenõuanderühmade tööprogrammide ja koos partnerriikide sisenõuanderühmadega vastu võetud ühisdeklaratsioonide panust.

1.5.

Tulevastes lepingutes hõlmab sisenõuanderühmade järelevalve ulatus kogu lepingut, kuid eritähelepanu peaksid nad pöörama kaubandusele ja kestlikule arengule avalduvale mõjule. Sisenõuanderühma soovituste mõju eelkõige – kuid mitte ainult – kaubanduse ja kestliku arengu sätete rikkumiste uurimisele tuleb märkimisväärselt suurendada. Koostöös liikmesriikidega moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühm, uus kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik ja asjaomased ELi institutsioonid peaksid sisse seadma struktureeritud teabevahetuse sisenõuanderühmadega ning eri sisenõuanderühmade ühised koosolekud peaksid olema osa kaubanduslepingute üle peetavatest läbirääkimistest.

1.6.

Vabakaubanduslepingutega luuakse ettevõtjatele raamistik, et arendada pikaajalisi suhteid uute klientide ja tarnijatega, haarata kinni võimalustest uutes riikides ja suurendada kohalikku suutlikkust vastavalt nende vajadustele. Aluse selleks peavad moodustama eespool nimetatud õppetunde kajastav kaugeleulatuv kahe- ja mitmepoolne kaubanduse tegevuskava ning olemasolevate ELi vabakaubanduslepingute täielik rakendamine.

1.7.

Vabakaubanduslepingu rakendamise aastaaruandes antakse põhjalik ja selge ülevaade ELi kaubandusvõrgustikust. Aruandes mõõdetakse üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemusi ning juhitakse tähelepanu rakendamisel esinevatele puudustele. Siiski tuleb suurendada aruannete informatiivset potentsiaali ja siduda need paremini varasemate aruannete ja kaubanduse hindamise poliitika kogu olelusringiga. Eelkõige tuleks teabeallikana kasutada jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid. Tulevaste aruannete koostamisel peaks Euroopa Komisjon konsulteerima esmajärjekorras kodanikuühiskonnaga.

1.8.

Suurimaks väljakutseks näib olevat andmete kaitse ja diferentseerimine. Aruandes tuleks järjepidevamalt kasutada riiklikke andmeid, näidates konkreetsete ELi liikmesriikide või piirkondade erinevaid olusid, ning vajaduse korral tuleks investeerida aktiivsesse andmekogumisse. Kriteeriumide kehtestamine muudab võrdlused selgemaks. Pilti peaksid täiendama muud allikad, näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) tööõiguse rikkumiste puhul.

1.9.

Tulevased aruanded peaksid süstemaatilisemalt kajastama teenustekaubandust ja selle arengut. Vaja on üksikasjalikumaid andmeid sektorite ja teenuste osutamise viiside kaupa, et hinnata, mil määral kasutavad igas suuruses ettevõtjad ELi vabakaubanduslepingute võimalusi. Teenuste eksportijate abistamiseks peaks läbivaadatud turulepääsu andmebaas hõlmama teenuseid järjepideval viisil ning seda tuleks täiendada ELi juhendiga Euroopa teenuste eksportijatele ja investoritele.

1.10.

Selleks et pakkuda lisaväärtust kõigile sidusrühmadele, tuleks aastaaruandes pöörata rohkem tähelepanu konkreetsetele valdkondadele ja rühmadele. Tarbijatele tuleb näidata kaubavoogude suurenemise konkreetseid eeliseid. Andmed peavad selgelt välja tooma parema sümmeetria tarbijate jaoks kaugeleulatuvate läbirääkimiseesmärkide ja nende hilisema rakendamise vahel.

1.11.

Soodustuste kasutamise määr on vabakaubanduslepingute rakendamise oluline näitaja. Aruandest nähtub, et ELi ekspordi puhul partnerriikidesse on soodustuste kasutamise määr üldiselt madalam kui ELi toimuva impordi puhul. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peavad võtma ühiseid meetmeid, et parandada kaubandussoodustuste kasutamist ja suurendada teadlikkust kaubandusoodustustest saadavast kasust iseäranis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) seas. Koostöös ELi äriringkonnaga peaksid nad propageerima vabakaubanduslepinguid vastava riigi keeles ja töötama iga vabakaubanduslepingu jaoks välja riiklikud rakendamise tegevuskavad. Teavitustegevuses tuleb arvesse võtta ka importijaid partnerriikides.

1.12.

Läbipaistvus on äärmiselt oluline selleks, et parandada Euroopa ettevõtjate juurdepääsu riigihangete turule vabakaubanduslepingute partnerriikides. Kolmandate riikide hangete avaldamine ELi hangete andmebaasi Tender Electronic Daily vastavas osas parandaks oluliselt igas suuruses Euroopa ettevõtjate võimalusi hankepeatükist kasu saada. Lisaks peaks EL edendama parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid.

1.13.

Vabakaubanduslepingutel on märkimisväärne potentsiaal ELi põllumajandustoodete ekspordis, samal ajal kui geograafilised tähised suurendavad ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate konkurentsivõimet nii ELis kui ka väljaspool. Siiski tundub, et põllumajanduslikke toiduaineid käsitlevate sätete rakendamine ei täida nende kaugeleulatuvaid eesmärke. Toodete jälgitavus ja suutlikkus rakendada ettevaatuspõhimõtet on kvaliteetsete toiduainete ning nendega kindla ja ohutu varustamise tagamisel keskse tähtsusega. Sanitaar- ja fütosanitaarstandardite tõhus järelevalve nõuab piisavate vahenditega kontrolle.

1.14.

Isegi aastaid pärast vabakaubanduslepingute sõlmimist ei ole mõnes partnerriigis endiselt tehtud edusamme kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustuste täitmisel. Komitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni otsust võtta lõpuks õiguslikke meetmeid Korea töötajate õiguste vaidluses, ent tunneb siiski muret eksperdiaruande tegeliku mõju pärast, kuivõrd kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides puuduvad praegu siduvad jõustamisvahendid. Sellega seoses kutsub komitee üles tegema kindlaid edusamme laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) töö- ja keskkonnakaitsega seotud sätete läbivaatamisel nende tõhusaks jõustamiseks (4). Läbivaatamisprotsessi tuleks tihedalt kaasata mõlema poole sisenõuanderühmad ja nendega konsulteerida.

1.15.

Komitee tunneb suurt heameelt komisjoni ja liikmesriikide hiljutiste algatuste üle, mille eesmärk on suurendada jõupingutusi kaubanduse ja jätkusuutlikkuse valdkonnas. Ühendkuningriigiga peetavatel läbirääkimistel on EL võtnud uue suuna, tagades kestlikud võrdsed võimalused ja kohaldades üldist vaidluste lahendamise mehhanismi koos juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele, mis kajastab lepingupoolte ainulaadseid suhteid. Rohelise kokkuleppe teatises kutsutakse üles muutma Pariisi kokkulepe kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks. See on positiivne samm, mida tuleks laiendada kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ILO peamistele ja ajakohastele konventsioonidele. Rahvusvaheliselt tunnustatud organina peaks ILO olema kaasatud ILO konventsioonide rakendamise järelevalvesse vabakaubanduslepingutes. Komitee ootab uut arutelu liikmesriikide vahel selle üle, kuidas tugevdada kaubanduse ja kestliku arengu peatükke, et oleks võimalik täielikult ära kasutada nende õiguslikult siduvaid kohustusi (5). See arutelu peab hoidma ka keskkonna- ja tööstandardid rakendamise ja jõustamise tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal.

2.   Taust

2.1.

Euroopa Komisjon kohustus oma 2015. aasta teatises „Kaubandus kõigile“ andma igal aastal aru Euroopa Liidu kõige olulisemate kaubanduslepingute rakendamisest. See on nüüd kolmas seda liiki aruanne ja esimest korda on soovitusi andnud komitee.

2.2.

Vabakaubanduslepingud moodustavad ELi kaubandusest üha suurema osa. 2018. aastal hõlmasid sooduskaubanduslepingud 31 % ELi kaubavahetusest muu maailmaga ning sellest ajast alates sõlmitud kaubanduslepinguid arvesse võttes suureneb see näitaja eeldatavasti üle 40 %.

2.3.

Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik: 44 sooduskaubanduslepingut hõlmavad 76 riiki. Iga-aastane rakendusaruanne hõlmab ELi kaubanduslepingute eri liike: — nn esimese põlvkonna kaubanduslepingud, mis on sõlmitud enne 2006. aastat ja milles keskendutakse tariifide kaotamisele; — nn uue põlvkonna lepingud, mis hõlmavad uusi valdkondi, sealhulgas teenuseid, investeeringuid, riigihankeid, konkurentsi, subsiidiume, regulatiivseid küsimusi ja kestlikku arengut; — põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud, mis süvendavad majandussuhteid ELi ja selle naaberriikide vahel; — majanduspartnerluslepingud, milles keskendutakse Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna arenguvajadustele.

2.4.

Alates 2015. aastast on EL teostanud järelhindamisi oma kaubanduslepingutele Mehhiko, Tšiili ja Lõuna-Koreaga. Käimas on CARIFORUMi riikide ja kuue Vahemere piirkonna riigiga sõlmitud lepingute ning ELi ja Moldova, ELi ja Gruusia, ELi ning Colombia, Ecuadori ja Peruu lepingu ja ELi ja Kesk-Ameerika lepingu järelhindamised.

2.5.

Kõnealuses 2019. aasta aruandes esitatakse ajakohastatud teavet 62 partneriga sõlmitud 35 olulise kaubanduslepingu rakendamise kohta, sealhulgas esimene tervet aastat hõlmav aruanne ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta. Peale selle kirjeldatakse aruandes tööd, mis tehti enne ELi ja Jaapani majanduspartnerluslepingu jõustumist ning see sisaldab eraldi peatükke VKEde, teenuste ja põllumajanduslike toiduainetega kauplemise kohta.

2.6.

Aruande eesmärk on uurida mõju, mida avaldavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides sisalduvad sätted, mis on osa kõigist uue põlvkonna ELi kaubanduslepingutest. Lisaks antakse aru ELi kaubanduslepingute raames võetud õigusliku jõustamise meetmetest. Aruandega kaasnevas põhjalikus komisjoni talituste töödokumendis esitatakse üksikasjalik teave iga üksiku lepingu kohta.

3.   COVID-19 pandeemia ning maailma ja ELi kaubandus

3.1.

COVID-19 avaldab meie globaliseerunud kaubandusmaailmale sügavat ja enneolematut mõju. Euroopa Komisjoni senise hinnangu kohaselt väheneb maailmakaubandus 2020. aastal rekordiliselt 9,7 %, kaupade ja teenuste eksport EL 27-st väljapoole võib väheneda 9,2 % ning import neist riikidest 8,8 % (6). Oleme olnud tunnistajaks ulatuslikele häiretele tarneahelates, ajutiste ekspordipiirangute kehtestamisele kriisi seisukohalt olulistele kaupadele, nagu meditsiinitarbed, tugevdatud tolli- ja piirikontrollile ning töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumise piirangutele. Kriis on näidanud, kui murettekitavalt haprad on tugevalt killustunud ja hajutamata tarneahelad ning millised riskid nendega kaasnevad. Samuti nähtub kriisist see, kui oluline on, et majandust toetaksid hästi toimivad ja rahaliselt tugevad avalikud teenused, eelkõige riiklikud tervishoiuteenused, et hoida kaubandus „terve“ ja toimivana.

3.2.

Kriis toob ilmsiks ülemaailmse koostöö tähtsuse ja näitab, et riiklikud ja ühepoolsed lahendused ei ole lahendus ei Euroopa ega ülemaailmsel tasandil. Seega peab WTO reformiprotsess jätkuma, et oleks tagatud tugev ja tõhus organisatsioon, mis suudab võidelda protektsionismi ja ühepoolsuse vastu. WTO-l on aeg täita oma rolli tööõiguse põhireeglite ja Pariisi kokkuleppe aktiivsel edendamisel (7).

3.3.

Komitee tunnistab, et õige poliitilise raamistikuga kaubandus võib olla majanduskasvu, töökohtade loomise ja kestliku arengu tõhus tõukejõud. 2017. aastal sõltus iga seitsmes ELi töökoht ekspordist, mis moodustab kokku 36 miljonit töökohta ja 15,3 % ELi tööhõivest. Lisaks ilmestab ühtse turu olulisust ELi kaubanduse jaoks ja selle positiivset ülekanduvat mõju asjaolu, et üks viiendik ekspordile tuginevatest töökohtadest asus muus liikmesriigis (8).

3.4.

Kaubandusel on keskne roll majanduse kriisijärgse jätkusuutliku taastumise edendamisel, võimaldades ettevõtjatel oma katkenud väärtusahelad taastada ja ümber korraldada. ELi majanduse taastamiskava, mis peab olema tugev, sotsiaalne, jätkusuutlik ja kaasav, peab pakkuma ettevõtjatele võimalusi tugevdada oma positsiooni rahvusvahelises kaubanduses ja tagada inimväärne tööhõive. Seda kava tuleks rahastada eurovõlakirjadest või muudest Euroopa ühistest pikaajalistest võlainstrumentidest.

3.5.

Eelseisvates 2020. ja 2021. aasta aruannetes tuleks läbi viia COVIDi-järgse kaubanduskeskkonna põhjalik poliitiline hindamine, samuti uurida, kuidas tagada sellest kasu kõigile. Komisjon peaks tulevaste vabakaubanduslepingu rakendamise aruannete koostamisel esmajärjekorras konsulteerima kodanikuühiskonnaga ning komitee on valmis panustama oma kohapealsete kogemustega. Uues kaubandusstrateegias, mille eesmärk on COVIDist taastumine ja maailmakaubanduse tugevdamine, tuleks arvesse võtta nii kriisist tulenevaid tegureid kui ka neid, mis on seotud ELi võetud kohustusega minna üle CO2 neutraalsele majandusele. Euroopa tööstuspoliitika peab tugevdama tööstuslikku suveräänsust sellistes olulistes sektorites nagu farmaatsiatooted ja meditsiinivarustus. See peab toimuma ELi tasandil.

3.6.

Varajasel kaubandusstrateegia läbivaatamisel tuleks arvesse võtta komitee soovitusi, mida ta on esitanud mitmetes hiljuti vastu võetud ja koostamisel olevates olulistes arvamustes ELi kaubanduse kohta (9). Käimasolevatel kahepoolsetel ja WTO läbirääkimistel tuleks kiiresti teha kokkuvõte COVIDi mõjust, et käsitleda seonduvaid probleeme, eelkõige ekspordipiiranguid ja tarneahelate jätkusuutlikkust, ning vaadata läbi kaubandusvolitused üldiselt.

3.7.

Kuigi ELi sooduskaubanduseeskirjade lai võrgustik tagab ELi ettevõtjatele olulise prognoositavuse ja kindluse, näitab see kriis pakilist vajadust tugevamate vahendite järele, mis hõlmaksid kaubanduse jätkusuutlikkust kõigis selle mõõtmetes, st majanduslikus, sotsiaalses ja keskkonnamõõtmes. Sellega seoses viitab komitee käimasolevale tööle jätkusuutlikke tarneahelaid käsitleva arvamuse koostamisel (10), mis on kavas vastu võtta 2020. aasta septembris.

3.8.

Ülemaailmsed tarneahelad peavad muutuma vastupidavamaks ja vastutustundlikumaks. Mitmekesised kaubandussuhted on majandusliku jätkusuutlikkuse oluline element, kuna need pakuvad kindlustust häirete vastu konkreetsetes riikides ja piirkondades. ELi kaubanduspoliitikal on selles oluline roll. Vabakaubanduslepingutega luuakse ettevõtjatele raamistik, et arendada pikaajalisi suhteid uute tarnijatega, alustada tegutsemist uutes riikides ja suurendada kohalikku suutlikkust vastavalt nende vajadustele.

3.9.

Kaubavoogude taaselustamine peab põhinema sotsiaalsete ja tööstandardite rangel järgimisel ning nende tõhusal jõustamisel. Tarne- ja tootmisprotsesside katkemine on näidanud, kui oluline on töötervishoiu ja tööohutuse meetmete kehtestamine ja tõhus jõustamine ning töötajate ohutuse ja tervise tagamine, et nad saaksid varustada maailma kaupade ja teenustega. Ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi käsitlevate ILO põhikonventsioonide ratifitseerimine, rakendamine ja jõustamine koos kõigi ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonidega on keskne tee ohutute ja inimväärsete töötingimuste tagamiseks.

3.10.

Arvestades ELis ja kogu maailmas võetavaid tohutuid finantsturu taastamise meetmeid, ei tohi rohelist kokkulepet kõrvale jätta, vaid sellest peaks saama praegustes ja tulevastes ELi kaubandussuhetes kiireloomuline prioriteet sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt õiglase ülemineku saavutamiseks. Rohelise kokkuleppe meetmeid tuleb käsitleda vabakaubanduslepingute kõigis aspektides, sealhulgas edendades parimaid tavasid selle kohta, kuidas lisada riigihangetesse sotsiaalsed ja keskkonnakriteeriumid.

4.   Üldised märkused aastaaruande kohta

4.1.

Komitee tunnustab üldjoontes vabakaubanduslepingute rakendamise aastaaruannet, mille Euroopa Komisjon esitas esmakordselt 2017. aastal, kuna see annab põhjaliku ja selge ülevaate ELi kaubandusvõrgustikust. Aruanne võimaldab mõõta üksikute vabakaubanduslepingute edusamme ja tulemuslikkust. Aruanne peaks osutama rakendamisel esinevatele puudustele, sh sellistele nagu kaubanduse ja kestliku arengu peatükis, mida ei ole võimalik majandusstatistika abil mõõta. Seega peaksid tulevased aruanded põhinema selgemalt varasemate aruannete järeldustel ja hõlmama jälgitavaid järelmeetmeid.

4.2.

Aeg on oluline tegur vabakaubanduslepingute rakendamisel ja tulemuslikkuse mõõtmisel. Selles osas on aastaaruanded üksnes aja jooksul ilmneda võivate või edasist uurimist vajavate püsivate suundumuste momentvõtted, mis väärivad käsitlemist omavahel paremini haakuvate hindamispoliitika meetmete raames. Iga kaubanduslepingut hinnatakse põhjalikult selle olelusringi eri etappidel. Seega soovitab komitee läheneda tulevastele aruannetele terviklikumalt, vaadates läbi enne läbirääkimisi ja läbirääkimiste ajal tehtud varasemate mõjuhinnangute tulemused. Jätkusuutlikkuse mõjuhinnanguid tuleks eelkõige kasutada teabeallikana ja need tuleks siduda rakendustööga.

4.3.

Teave on väga oluline ELi kaubandus- ja investeerimispoliitika viimistlemiseks ja sellest saadava kasu maksimeerimiseks. Suurimaks väljakutseks näib olevat andmete kaitse ja diferentseerimine. EL peaks seega järjepidevamalt kasutama riiklikke andmeid, näidates ELi liikmesriikide või piirkondade erinevaid olusid, ning vajaduse korral investeerima aktiivsesse andmekogumisse. Kriteeriumide kehtestamine võib muuta tulemuste võrdlused selgemaks. Kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas ja eelkõige seoses tööstandardite olukorraga eri riikides peavad pilti täiendama muud andmeallikad, näiteks ILO.

4.4.

Soodustuste kasutamise määr on lepingu rakendamise oluline näitaja. Siiski analüüsitakse sellega üksnes kaubavahetust ning mitte kõiki soodustusi, nagu turulepääs hangete puhul, ei väljendata tegelikult soodustariifide kaudu. ELi sooduskaubanduse partnerriikidest ELi suunatud impordi keskmine soodustuste kasutamise määr oli 2018. aastal 87 %, ELi ekspordi puhul partnerriikidesse oli see üldiselt madalam. Täpne keskmine soodustuste kasutamise määra arvestus ei ole siiski kättesaadav, sest EL toetub importiva riigi kogutud andmetele ja kõnealune statistika ei ole ühtlustatud. Terviklikuma pildi saamiseks tuleb välja töötada muud näitajad, et hinnata, mil määral kasutavad igas suuruses ettevõtjad ELi vabakaubanduslepingute võimalusi.

4.5.

2018. aastal moodustas teenuste eksport 32 % ELi ekspordi koguväärtusest ja peaaegu 59 % lisandväärtusega kauplemisest (11). Kahjuks ei kajasta aruande teenustekaubandusele pühendatud osa asjakohaselt teenustekaubanduse suurt tähtsust ELi jaoks (25,2 % SKPst) ega ole piisavalt üksikasjalik. Tulevased aruanded peaksid süstemaatilisemalt kajastama teenustekaubandust ja selle arengut mitte ainult koondarvuna, vaid ka sektori tasandil ja teenuste osutamise viiside kaupa. Näiteks hõlmavad kaubanduslepingud üha suuremat osa kutsealateenustest. Vabade elukutsete esindajad, nagu juristid, insenerid või arhitektid, pakuvad väga spetsialiseeritud teenuseid, mis on sageli seotud muude seotud teenuste ja hangetega, kuid aruandes neid ei kajastata.

4.6.

Komitee nõuab, et tulevastes aruannetes pöörataks rohkem tähelepanu konkreetsetele valdkondadele ja rühmadele, mis kõnealusest aruandest suuresti puuduvad. ELi kaubanduslepingutest tulenev kasu VKEde ja põllumajanduslike toiduainetega kauplemise jaoks on juba hästi esile toodud. Põllumajanduse puhul on oluline uurida vabakaubanduslepingute kumulatiivset mõju konkreetsetele sektoritele ja seda enne uute läbirääkimiste algust kaaluda. Eelkõige tarbijate jaoks peab kaubavoogude suurenemine tooma konkreetset kasu. Seepärast on komitee soovinud „kaubanduse ja kestliku arengu raamistikus näha konkreetset peatükki tarbijate kohta, mis sisaldaks asjaomaseid rahvusvahelisi tarbijastandardeid ja tugevdaks koostööd tarbijaõiguste jõustamise valdkonnas (12).

4.7.

Komitee toetab kindlalt eraldi kaubanduse ja kestliku arengu rakendamise peatüki lisamist aruandesse. Selle kese peaks minema kaugemale võetud meetmetest ning täpsustama ka nende tulemusi, väljendatud seisukohti ja arvamusi ning järelmeetmeid. Komitee peab eriti kahetsusväärseks, et sisenõuanderühmade töö ja arvamus lepingute mõju jälgimisel kaubanduse ja kestliku arengu kohustuste osas jääb aruandes suuresti tähelepanuta ja seda hoolimata nende institutsioonilisest panusest kõigi uue põlvkonna lepingute puhul. Tulevastes aruannetes tuleks rohkem arvesse võtta sisenõuanderühmade tööprogrammide ja partnerriikide sisenõuanderühmadega vastu võetud ühisdeklaratsioonide panust.

5.   Konkreetsed märkused vabakaubanduslepingute rakendamise kohta

5.1.

Kodanikuühiskonnal on oluline roll teadlikkuse suurendamisel ELi kaubanduspoliitika rakendamisest, ta võib olla abiks poliitika eelistest teavitamisel ning on määrava tähtsusega probleemide ja puuduste esile toomisel. Komitee osaleb selles kõiges aktiivselt oma arvamuste kaudu ja sisenõuanderühmade liikmena. Tulevaste sisenõuanderühmade järelevalve ulatuse laiendamine lepingu kõigile aspektidele, pöörates seejuures eritähelepanu kaubandusele ja kestlikule arengule, võiks täiendada Euroopa Komisjoni jõupingutusi tulevaste ELi vabakaubanduslepingute parema rakendamise soodustamisel. Komitee toetab seega kõnealust laiendamist (13).

5.2.

Sisenõuanderühmad on uue põlvkonna vabakaubanduslepingute peamine saavutus, kuid neid tuleb tugevdada, et nad saaksid edukalt täita oma järelevalveülesandeid eelkõige kaubanduse ja kestliku arengu valdkonnas ning tulevastes ELi vabakaubanduslepingutes veelgi laiemalt. Koostöös liikmesriikidega moodustatud kaubanduse ja kestliku arengu eksperdirühma ja uue kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku tegevus peaks olema tihedalt seotud sisenõuanderühmade tööga ning sisse tuleb seada aruandlus- ja teabevahetusstruktuurid. Seda peaks täiendama ILOga toimuv teabevahetus tööga seotud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise üle. Nähtavuse suurendamiseks ja institutsioonidevahelisteks järelmeetmeteks on vaja struktuurset dialoogi ELi sisenõuanderühmade, Euroopa Komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide vahel. Selleks et partnerriikides kodanikuühiskonnaga peetavat dialoogi võimalikult hästi ära kasutada, on eri sisenõuanderühmade ühised koosolekud hädavajalikud ja neid tuleks kaasata lepingu teksti üle peetavatesse läbirääkimistesse. Sisenõuanderühmad võiksid tõepoolest anda kasuliku panuse ühisprojektide ja ühiste soovituste kaudu. Kuna vabakaubanduslepingute ja seega ka sisenõuanderühmade arv kasvab, on hädasti vaja rakendada piisavate inim- ja finantsressurssidega süsteemseid lahendusi. Ühte kõigile sobivat lahendust ei ole. Iga võimalik uus lähenemisviis, näiteks sisenõuanderühmade viimine piirkondade tasandile, peab tagama nende tõhusa toimimise, et lahendada konkreetse lepingu rakendamisega seotud probleeme, ja kaasama sisenõuanderühmad ise selle kujundamisse.

5.3.

Komitee tervitab jõuliselt mitmeid hiljutisi jõupingutusi vabakaubanduslepingute rakendamise ja jõustamise tõhustamiseks. Kaubandusvaldkonna juhtiva järelevalveametniku nimetamine on märk selgest poliitilisest pühendumisest ja strateegiast. Selle tulemuseks peaks olema kõigi vabakaubanduslepingu elementide tõhusam rakendamine ja jõustamine ning kodanikuühiskonna rolli tugevdamine lepingute rakendamisel, sealhulgas kaebuste esitamise kaudu. Prantsusmaa ja Madalmaade kaubandusministrite hiljutine mitteametlik dokument (14) on teretulnud algatus käivitada uus arutelu selle üle, kuidas tagada, et kaubanduse ja kestliku arengu peatükid saavutaksid täielikult oma õiguslikult siduvad eesmärgid. See arutelu peab hoidma keskkonna- ja tööstandardid rakendamise ja jõustamise tegevuskavas võrdselt tähtsal kohal. Ühendkuningriigiga sõlmitava tulevase kaubanduslepingu ELi eelnõu tekst rajab uue tee, seades esiplaanile võrdsed võimalused ja jätkusuutlikkuse, kajastades seeläbi lepingupoolte ainulaadseid suhteid. Eelkõige kohaldatakse rikkumiste korral üldist vaidluste lahendamise mehhanismi koos juurdepääsuga õiguskaitsevahenditele (15). Pariisi kokkuleppe järgimise muutmine kõigi tulevaste laiaulatuslike kaubanduslepingute oluliseks osaks, nagu sedastati rohelise kokkuleppe teatises (16), on positiivne samm, mida tuleks laiendada ka kõigi ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonide järgimisele ja rakendamisele. Kooskõlas oma uue algatusega peaks ILO rahvusvaheliselt tunnustatud organisatsioonina olema kaasatud ILO konventsioonide rakendamise järelevalvesse vabakaubanduslepingutes, et jälgida, toetada, uurida rikkumisi ja pakkuda lahendusi.

5.4.

Isegi aastaid pärast vabakaubanduslepingute sõlmimist ei ole mõnes partnerriigis endiselt tehtud edusamme kaubanduse ja kestliku arenguga seotud kohustuste täitmisel. 2018. aasta detsembris kutsus EL üles moodustama eksperdirühma, et viia läbi uurimine seoses ELi ja Korea vaidlusega töötajate õiguste üle, eelkõige mis puudutab ILO peamiste ja ajakohaste konventsioonide ratifitseerimata jätmist. Komitee tunnustab kaubanduse ja kestliku arengu peatükiga seotud vaidluste lahendamise menetluste esmakordset kasutamist (17), ent väljendab vaid kahetsust menetluse pikkuse pärast, arvestades et leping ratifitseeriti kaheksa aastat tagasi. Komitee soovitas seega veelgi tugevdada kodanikuühiskonna järelevalvemehhanisme, võimaldades neil „iseseisvalt algatada uurimisi kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide kohustuste selgete rikkumiste kohta.“ (18). Kahjuks ei kuulunud eksperdirühma pädevusalasse mitmed täiendavad õigusnormid ja ühinemisvabaduse õiguse rikkumised, mida ILO on palunud Koreal parandada (19). Lisaks amicus curiae kirjalikele esildistele peaks eksperdirühma kuulamise lahutamatuks osaks olema kodanikuühiskonna osalejate suuline avaldus. Rühma aruande tulemusi ja selle siduvat mõju ei ole veel näha, kuna praegustes kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides puuduvad kaugemaleulatuvad jõustamisvahendid. Sellega seoses kutsub komitee üles tegema kindlaid edusamme laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu töö- ja keskkonnakaitsega seotud sätete läbivaatamisel nende tõhusaks jõustamiseks (20). Läbivaatamisprotsessi tuleks tihedalt kaasata mõlema poole sisenõuanderühmad ja nendega konsulteerida (21).

5.5.

Vabakaubanduslepingutel on märkimisväärne potentsiaal ELi põllumajandustoodete ekspordiks, samal ajal kui geograafilised tähised suurendavad ELi põllumajanduslike toiduainete tootjate konkurentsivõimet nii ELis kui ka väljaspool. Kuivõrd 2018. aastal moodustasid import ja eksport kokku 254 miljardit eurot, on EL jätkuvalt maailma juhtiv põllumajanduslike toiduainetega kaupleja (22). Kuigi põllumajanduslike toiduainetega kauplemist kontrollitakse läbirääkimiste käigus sageli põhjalikult, näib, et sätete rakendamisest ei piisa selle kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks. Toodete jälgitavus ja suutlikkus rakendada ettevaatuspõhimõtet on kvaliteetsete toiduainete ning nendega ohutu ja turvalise varustamise tagamisel keskse tähtsusega. Sanitaar- ja fütosanitaarstandardite tõhus järelevalve nõuab piisavate vahenditega kontrolle.

5.6.

Hoolimata ettevõtjate märkimisväärsetest võimalustest, ei ole nad endiselt teadlikud vabakaubanduslepingute eelistest, eelkõige nende rakendamise esimestel aastatel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid koostöös ELi äriringkonnaga propageerima lepinguid nende vastavas riigikeeles potentsiaalsete eksportijate seas, suurendades iseäranis VKEde teadlikkust. Meetmed võiksid hõlmata rakendamise riiklike tegevuskavade väljatöötamist igale vabakaubanduslepingule enne selle jõustumist.

5.7.

Tollimaksude kokkuhoiust otseste kasusaajatena on kaubanduspartneriteks olevate riikide importijatel võtmeroll vabakaubanduslepingust tulenevate soodustariifide kasutamisel. Neid tuleks arvesse võtta kõigis ELi jõupingutustes suurendada soodustuste kasutamise määra ekspordis. Teavitustegevus võiks hõlmata seminare, mis käsitlevad vastava vabakaubanduslepingu pakutavaid võimalusi ja soodustariifide taotlemise viise. ELi teavitustegevus vabakaubanduslepingu partnerriikides peaks toimuma tihedas koostöös ELi delegatsioonide, riiklike esinduste ja ettevõtjate esindajate, sealhulgas kaubanduskodade vahel.

5.8.

Teenused moodustavad suure osa nüüdisaegsetest vabakaubanduslepingu sätetest, kuid nende eeliseid on raskem mõista kui tariifide alandamist. Siin on kolmandate riikide turgude regulatiivsete nõuete läbipaistvus kaubanduse hõlbustamiseks keskse tähtsusega. ELi turulepääsu andmebaasi ja kaubanduse kasutajatoe eelseisev ühendamine annab võimaluse hõlmata järjepidevalt mitte ainult kaupu, vaid ka teenuseid. Uus portaal peaks andma iga CPC koodi puhul (23) teavet turulepääsu ja piirangute kohta teenuste osutamise viisi kaupa. Samuti peaks olema võimalik saada sektorite kaupa teavet dokumentide, sertifitseerimise, litsentsimise, katsetamise ja muude nõuete kohta. Lisaks võiks abiks olla juhend Euroopa teenuste eksportijatele ja investoritele ELi kõige olulisemate sooduskaubanduspartnerite puhul, nagu Jaapan või Kanada.

5.9.

EL on maailma kõige avatum riigihangete turg ning vabakaubanduslepingutega nähakse Euroopa ettevõtjatele partnerriikides ette põhjalikud eeskirjad ja märkimisväärsed riigihanketurule pääsemise võimalused. Siiski jääb puudu läbipaistvusest ja sidusatest meetmetest tööklauslite integreerimiseks hankelepingutesse, -meetmetesse ja -tavadesse (24), mis peaksid kajastuma vabakaubanduslepingutes. Kolmandate riikide hangete avaldamine ELi hangete andmebaasi Tender Electronic Daily vastavas osas parandaks oluliselt igas suuruses Euroopa ettevõtjate võimalusi hankepeatükist kasu saada. Lisaks aitaks avaldatud hangete puhul keelebarjääri ületada kõigis ELi keeltes toimiv spetsiaalne masintõlkevahend.

5.10.

Vabakaubanduslepingu raames soodustollimaksude kasutamiseks peavad tooted vastama päritolureeglitele. Soodustariifide taotlemise halduskulude vähendamist tuleb käsitada peamise tegurina soodustuste kasutamise määra suurendamisel, eelkõige väikese väärtusega tehingute puhul. Sellega seoses oleks väga oluline lihtsustada ja ühtlustada erinevates vabakaubanduslepingutes sätestatud päritolureegleid. Lisaks võib Kanada ja Jaapaniga sõlmitud vabakaubanduslepingutes kokku lepitud uus lähenemisviis päritolu kontrollimisele, mille kohaselt määrab impordi eest vastutav asutus kindlaks, kas tooted vastavad päritolunõuetele, de facto nõuda, et eksportija edastaks tundlikku äriteavet.

5.11.

Vabakaubanduslepingu investeerimispeatükid pakuvad õiguskindlust välismaistele otseinvesteeringute sisse- ja väljavoolu puhul ning kõrvaldavad investeerimistõkked. Euroopa ettevõtjad on kogu maailmas esirinnas jätkusuutlike ja pikaajaliste investeeringute pakkumisel. Investeeringute ligimeelitamine on aga endiselt keeruline. ELi välisinvesteeringute kava, milles keskendutakse kestlikule arengule, töökohtade loomisele ja majanduskasvule, on selles osas paljutõotav samm, kuid see on geograafiliselt, temaatiliselt ja kättesaadavate rahaliste vahendite poolest liiga piiratud. EL võiks seda strateegiat toetada, seades koostöös liikmesriikide ja ELi äriringkonnaga ametlike visiitide, kõrgetasemeliste kohtumiste ja neisse riikidesse toimuvate lähetuste ajal poliitilises päevakorras tähtsale kohale asjakohased jätkusuutliku investeerimisega seotud küsimused.

5.12.

Kolmandates riikides tegutsevad Euroopa ettevõtjad on vastutustundliku ettevõtluse peamised edasiviijad ja jõustajad. Komitee märgib, et ettevõtjate vastutust käsitlevad sätted kaubandus- ja investeerimislepingutes muutuvad arvukamaks ja liiguvad eri suundades (25). Kuna Euroopa ettevõtjad on sellel alal maailmas juhtival kohal, on ELil ainulaadne võimalus võtta hoolsuskohustuse vallas juhtroll. Sellest tulenevalt tunnustab komitee asjaolu, et Euroopa Komisjon järgib tema soovitust teha selles valdkonnas ettepanek EL tasandi õigusaktide kohta (26).

---

(1)  WTO kaubandusprognoos, aprill 2020.

(2)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(3)  Hiljutistele arvamustele on viidatud väljaandes ELT C 47, 11.2.2020. REX/529 „Pakiline ülesanne pärast COVID-19 kriisi: uue mitmepoolse maatriksi kavandamine“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk xx), käimas on töö toimikutega NAT/791 „ELi kaubanduspoliitika kokkusobivus Euroopa rohelise kokkuleppega“ ja REX/532 „Jätkusuutlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses“.

(4)  CETA tõlgendav ühisdokument, oktoober 2016.

(5)  Non-paper from the Netherlands and France on trade, social economic effects and sustainable development, mai 2020.

(6)  The impact of the Covid-19 pandemic on global and EU trade, peaökonomistide rühm, kaubanduse peadirektoraat, aprill 2020.

(7)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 15.

(8)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.

(9)  Vt joonealune märkus 3.

(10)  Arvamus REX/532 „Jätkusuutlikud tarneahelad ja inimväärne töö rahvusvahelises kaubanduses“ (eeldatavalt 2020. aasta septembris).

(11)  Teenuste osakaal tööstuskaupade ekspordis on samuti märkimisväärne (34 %). Kõik andmed pärinevad lisandväärtusega kauplemise (Trade in Added Value, TiVA) andmebaasist, 2016.

(12)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(13)  ELT C 159, 10.5.2019, lk 28.

(14)  Vt joonealune märkus 5.

(15)  Draft text of the Agreement on the New Partnership with the United Kingdom, 18. märts 2020.

(16)  COM(2019) 640 final.

(17)  Komitee võtab teadmiseks 2019. aastal vabakaubanduslepingute üldise vaidluste lahendamise mehhanismi raames algatatud kaks vaidluste lahendamise juhtumit vastavalt Ukraina ja Lõuna-Aafrika tolliliiduga.

(18)  ELT C 227, 28.6.2018, lk 27.

(19)  Amicus curiae for the attention of the Panel of Experts assessing the Republic of Korea's adherence to the sustainability chapter, jaanuar 2020.

(20)  Vt joonealune märkus 4.

(21)  Joint Statement EU-Canada DAGs, november 2019.

(22)  Agri-food trade in 2018, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, 2019.

(23)  Ühtse tooteklassifikaatori kood WTO teenuste sektoripõhises klassifikatsiooni loetelus.

(24)  ILO 2008. aasta ülduuring „Labour clauses in public contracts. Integrating the social dimension into procurement policies and practices“.

(25)  Business Responsibilities and Investment Treaties, Consultation paper by the OECD Secretariat, jaanuar 2020.

(26)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 38.