Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1303/2013 ja määrust (EL) 2021/1060 seoses täiendava paindlikkusega Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni tagajärgedega tegelemiseks — FAST (paindlik abi territooriumidele) – CARE“

(COM(2022) 325 final – 2022/0208 (COD))

(2022/C 486/20)

Raportöör:

Elena-Alexandra CALISTRU

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 4.7.2022 Euroopa Liidu Nõukogu, 15.7.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 177 ja 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	9.9.2022
Vastuvõtmine täiskogus	21.9.2022
Täiskogu istungjärk nr	572
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	189/0/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

FAST-CARE ettepaneku näol astub komisjon väga vajalikke lisasamme, et aidata liikmesriikidel, kohalikel omavalitsustel ja kodanikuühiskonna partneritel tegeleda Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärgedega. Komitee peab väga tervitatavaks uut terviklikku paketti, millega laiendatakse CARE raames juba pakutavat toetust, pakkudes täiendavat abi ja suuremat paindlikkust ühtekuuluvuspoliitika rahastamisel.

1.2.

Komitee tunnistab ka, et 24. veebruaril toimunud provotseerimata sissetungi otsese ja kaudse mõju tagajärjel saabub pidevalt üha arvukamalt pagulasi kõigisse liikmesriikidesse, kuid eelkõige liidu piiriäärsetesse liikmesriikidesse, mistõttu on vaja võtta lisameetmeid. Praegune olukord on enneolematu ja nõuab kõigi võimalike eriolukorrale kohandatud meetmete võtmist. Seda silmas pidades leiab komitee, et FAST-CARE aitab reageerida sellisele olukorrale, pakkudes lisarahastamist Venemaa sõjalisest agressioonist tulenevatele rändeprobleemidele ning aidates leevendada projektide rakendamisel esinevaid viivitusi, mis on tingitud COVID-19 ning sõja põhjustatud suurte energiakulude ning tooraine- ja tööjõupuuduse kombineeritud mõjust.

1.3.

Komitee on korduvalt rõhutanud vajadust reageerida viivitamata ja tõhusalt kõigi võimalike vahenditega. Jätkuvad jõupingutused rahastamise paindlikkuse tagamiseks peaksid tagama nii ühtekuuluvuspoliitika investeeringute kõige tõhusama rakendamise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames kui ka 2021.–2027. aasta programmide sujuva käivitamise. Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et ajutiselt lubatakse ühtekuuluvuspoliitika programmide rakendamisel kaasrahastamist ELi eelarvest 100 % ulatuses. Samuti tervitatakse täiendavate ümberpaigutuste võimalust Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Ühtekuuluvusfondi vahel, aga ka piirkondade kategooriate vahel.

1.4.

Komitee väljendab suurt heameelt selle üle, et komisjon tunnistab kohalikel omavalitsustel ja kohalikes kogukondades tegutsevatel kodanikuühiskonnal organisatsioonidel lasuvat suurt koormust Venemaa sõjalisest agressioonist tulenevate rändeprobleemide lahendamisel. Komitee tervitab sätet, mille kohaselt tuleks kohalikele omavalitsustele, sotsiaalpartneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele ette näha asjaomaste prioriteetide raames vähemalt 30 % suurune toetus, tagamaks, et seda liiki toetusesaajad saavad asjakohase osa vahenditest, arvestades nende aktiivset rolli pagulaste vastuvõtmisel ja integreerimisel. Kuid see osakaal võib olla liiga väike riikide jaoks, kes võtavad vastu arvukalt pagulasi, seega tuleks edasi uurida võimalusi suurendada seda määra Ukrainaga piirnevate riikide puhul.

1.5.

Komitee arvates on valitsusvälistel organisatsioonidel ja sotsiaalpartneritel oluline roll nii rakendusorganisatsioonide kui ka väärtuslike partneritena selliste programmide rakendamise jälgimisel ning komitee on valmis hõlbustama edasist arutelu selle ülesande üle kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite vahel kas ELis või Ukrainas. Kodanikuühiskond on tõestanud oma tõhusust viivitamatu reageerimise tagamisel sõja esimestel etappidel ning piisavate vahenditega on ta tugevaks vahelüliks rohujuure tasandi vajaduste ja kõrgetasemelise poliitilise arutelu vahel. Komitee taotleb jätkuvalt tihedamat osalemist viivitamatus reageerimises ja paremat pikaajalist kaasamist integratsioonikava koostamisse sõja jätkumisel.

1.6.

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut vabastada liikmesriigid vajadusest täita 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku valdkondliku keskendamise nõudeid, võimaldades neile ümberpaigutusi valdkondlike eesmärkide vahel sama fondi prioriteedi ja piirkonnakategooria raames, võttes arvesse olukorra kiiret muutumist kohapeal. Komitee tervitab ka sätet, mille kohaselt on lõpetatud või täielikult elluviidud meetmete erakorralised kulud rahastamiskõlblikud alates sissetungi kuupäevast.

1.7.

Komitee võtab teadmiseks terviklike meetmete kogu, mille puhul võetakse arvesse nii mikro-/individuaaltasandi vajadused (nt hiljuti kehtestatud ühikuhinna pikem kohaldamine ja suurendamine, et katta selliste isikute põhivajadused ja toetamine, kes on saanud ajutise kaitse) kui ka makro- ja liikmesriigi tasandi vajadused (nt lihtsustades 2014.-2020. aasta programmide tegevuste üleviimist 2021.–2027. aasta programmitöö perioodile, et võtta arvesse suuremat hulka tegevusi, mille puhul esineb viivitusi, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustust täita valdkondliku keskendamise nõudeid ja kliimapanuse eesmärke).

1.8.

Samuti võetakse nõuetekohaselt arvesse sätteid, mille eesmärk on vähendada liikmesriikide halduskoormust, samuti Euroopa Komisjoni kohustust aidata toetusesaajaid ja sidusrühmi, pakkudes täiendavat tuge ja suuniseid, näiteks ülekulusid kandvate hankelepingute haldamisel, ning muid mitteseadusandlikke meetmeid ja suuniseid. Komitee kutsub komisjoni üles tegema koostööd liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonnaga, et kaotada mis tahes tarbetu halduskoormus, tagades samal ajal täieliku läbipaistvuse Ukraina sõja tagajärgedega tegelemiseks võetavate vahendite eraldamisel ja meetmete rakendamisel. Sellega seoses rõhutab komitee ka vajadust kaasata aktiivsemalt ELi ja Ukraina kodanikuühiskond ja sotsiaalpartnerid, et tagada ressursside tõhus planeerimine, haldamine ja järelevalve ning kindlustada, et need jõuaksid inimeste ja ettevõteteni, kes neid kõige rohkem vajavad ja sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse.

1.9.

Komitee tunnistab, et praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames tuleks võtta kõik võimalikud meetmed. Sellega seoses nõustub komitee komisjoni kavatsusega muuta mitmeaastase finantsraamistiku määrust, et optimeerida 2014.–2020. aasta järelejäänud vahendeid ja võimaldada sujuvat üleminekut 2021.–2027. aasta programmile. Tuleb siiski märkida, et kuigi komitee on alati nõudnud maksimaalset paindlikkust (1) kõigil tasandeil alates programmide alustamisest kuni lõpetamiseni, et tagada olemasolevate vahendite võimalikult suur kasutamine ajal, mil Ukraina sõja otsesed ja kaudsed tagajärjed kuhjuvad, peab komitee vajalikuks lisada ka uusi uuenduslikke rahastamisvahendeid (2). Üks juba varem komitee soovitatud võimalik lahendus on eraldi Euroopa Liidu fond Ukraina ülesehitamiseks ja arendamiseks, et täiendada jõupingutusi sõjast mõjutatud liikmesriikide toetamiseks (3).

1.10.

Komitee kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles määruse viivitamatult heaks kiitma, et selle saaks võimalikult kiiresti vastu võtta. Probleemi ulatus nõuab ühist ja koordineeritumat reageerimist, eelkõige talve kiiret lähenemist silmas pidades.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komisjon on alates 24. veebruarist esitanud Euroopas pagulaste toetamiseks mõeldud ühtekuuluvusmeetmete (CARE) raames mitu ettepanekut, et tagada 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika ja enim puudust kannatavate isikute jaoks loodud Euroopa abifondi ning REACT-EU programmide eelrahastamiseks rahaliste vahendite kiire kasutamine, tulla toime Ukraina vastu suunatud Venemaa agressioonisõja otseste tagajärgedega, võimaldades samal ajal liikmesriikidel jätkata jõupingutusi, et taastada majandus COVID-19 pandeemiast tingitud kriisist rohelisel, digitaalsel ja vastupidaval viisil.

2.2.

Kuna aga vajadused üha suurenevad, on Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja ELi piirkonnad kutsunud komisjoni üles esitama mitmeaastase finantsraamistiku raames uusi algatusi, et toetada liikmesriikide jõupingutusi selles valdkonnas. Praegu on vaja toetada ümberasustatud tsiviilelanike pikemaajalisi vajadusi ja aidata neil integreeruda, pakkudes eluaset ja tervishoiuteenuseid ning juurdepääsu tööhõivele ja haridusele ajal, mil nad viibivad ELi liikmesriikides. Väärib märkimist, et pagulaste pikaajaliste vajaduste rahuldamise temaatika mõjutab kogukondi, keda COVID-19 pandeemia on juba omakorda tõsiselt mõjutanud (nt koormus tervishoiusüsteemile), kuid tekitab ka uusi probleeme, nagu poliitikameetmete sootundlikud aspektid (nt koolidesse on liiga vähe lapsi kirja pandud, mis takistab märkimisväärselt naiste tööalast integratsiooni).

2.3.

Sõda on põhjustanud kitsaskohti tarneahelas ja tööjõupuudust. Lisaks on see võimendanud toormehindade tõusu, sealhulgas energia ja materjalide puhul. Selline olukord lisandub pandeemia tagajärgedele, tekitades lisasurvet avaliku sektori eelarvele ja edasisi viivitusi investeerimisel, eelkõige taristuinvesteeringute puul.

2.4.

FAST-CARE pakett toob mitmeid olulisi muudatusi 2014.–2020. aasta ning 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika õigusaktidesse, et hoogustada ja lihtsustada liikmesriikide toetust kolmandate riikide kodanike integreerimisele, jätkates samas piirkondade abistamist COVID-19 pandeemiat taastumisel.

2.5.

Ümberasustatud inimeste vastuvõtjatele – liikmesriigid, kohalikud omavalitsused ja kodanikuühiskonna organisatsioonid – tagatakse suurem toetus järgmiste meetmete abil: — eelmakseid suurendatakse täiendavalt 3,5 miljardi euro võrra, mis makstakse välja 2022. ja 2023. aastal, tagades kiire täiendava likviidsuse kõigile liikmesriikidele; — võimalust saada ELilt 100 % ulatuses ELi kaasrahastamist ajavahemikul 2014–2020 laiendatakse nüüd meetmetele, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni; — sama võimalust laiendatakse ka 2021.–2027. aasta programmidele ja see vaadatakse läbi 2024. aasta keskpaigaks; — pagulaste põhivajaduste katmiseks ette nähtud lihtsustatud ühikuhinna summat, milleks CARE raames kehtestati 40 eurot, suurendatakse 100 euroni nädalas inimese kohta ning neid kulusid võib taotleda kuni 26 nädala jooksul praeguse 13 nädala asemel; — laiendatakse CARE raames ERFi ja ESFi vahel juba antud ristfinantseerimise võimalust. See tähendab, et Ühtekuuluvusfond võib nüüd kaasata vahendeid ka rändeprobleemide tagajärgedega tegelemiseks; — rändeprobleemide lahendamise toimingute kulusid võib nüüd hüvitamise eesmärgil tagasiulatuvalt deklareerida, isegi kui tegevus on juba lõpule viidud.

2.6.

Selleks et tagada investeeringute jõudmine sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse, viiakse FAST-CARE paketiga sisse kaks olulist muudatust. — Vähemalt 30 % paindlikkusmeetmete raames kasutusele võetud vahenditest eraldataks tegevustele, mida juhivad kohalikud omavalitsused ja kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, nii et kõige suuremate jõupingutuste tegijad saaksid asjakohast toetust. — Programmidega võidakse toetada tegevusi, mis jäävad programmi geograafilisest kohaldamisalast väljapoole, kuid toimuvad samas liikmesriigis, tunnistades, et pagulased liiguvad sageli liikmesriikide piires.

2.7.

Mis puudutab praktilist toetust hilinenud rakendamise lahendamiseks, võib perioodi 2021–2027 programmide raames jätkuvalt toetada projekte, mis ületavad 1 miljoni euro piiri (eelkõige taristuprojektid) ja mida 2014.–2020. aasta programmide raames toetati, kuid mida ei olnud võimalik õigeaegselt lõpule viia hinnatõusu ning tooraine ja tööjõupuuduse tõttu, isegi kui need ei oleks 2021.–2027. aasta rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaselt rahastamiskõlblikud.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni jõupingutusi luua kohandatud ja tõhusad vahendid rahalise toetuse andmiseks, et tegeleda Venemaa sõjalise agressiooni tagajärgedega, mille ulatus ja mõju on laienenud. Selle tulemusena seisavad liikmesriigid silmitsi Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste pideva märkimisväärse sissevooluga. Selline olukord lisandub COVID-19 pandeemia tagajärgedele, eelkõige häiretele väärtusahelates, mis tekitab probleeme avaliku sektori eelarvetele, mille põhirõhk oli majanduse taastamisel, kuid tekitab ka ohu, et investeeringuid tuleb edasi lükata, eelkõige neid, mida tehakse taristusse.

3.2.

Komitee tunnistab ka, et kuna Ukrainas toimuva sõja otsene ja kaudne mõju suureneb jätkuvalt kõigis liikmesriikides, on äärmiselt oluline tagada vahendid rändeprobleemide ja turuhäiretega tegelemiseks, kombineerides rahastamist, menetlusi ja tehnilist abi, tagades sel moel nii paindlikkuse, operatiivsuse kui ka kiire reageerimise.

3.3.

Komitee nõustub täielikult asjaoluga, et rahalised vahendid peavad olema kättesaadavad kehtiva finantsraamistiku eesmärgistatud läbivaatamise abil, et mitte katkestada rahastamist, mida on vaja kriisi peamiste leevendamismeetmete jaoks ja enim puudustkannatavate isikute toetamiseks. Komitee on juba oma varasemates arvamustes (4) soovitanud eraldada liikmesriikidele täiendavaid vahendeid kohese eelmaksena.

3.4.

Komitee väljendab heameelt selle üle, et nende meetmete puhul laiendati võimalust kasutada kuni 100 % ELi kaasrahastamist 30. juunil 2022 lõppenud aruandeaastale, et aidata leevendada liikmesriikide rahanduse koormust, samuti andis liikmesriikidele kõige kiireloomulisemate vajaduste rahuldamiseks vajaliku likviidsuse REACT-EU vahenditest tehtavate eelmaksete märkimisväärne suurendamine (5).

3.5.

Komitee tunneb heameelt ka selle üle, et komisjon on teinud ettepaneku kehtestada kuni 100 % kaasrahastamise määr prioriteetide puhul, millega edendatakse 2021.–2027. aasta programmide raames kolmandate riikide kodanike sotsiaal-majanduslikku integratsiooni. Sätestatud lõppkuupäev on küll 30. juuni 2024, kuid võimalus vaadata see läbi vastavalt sellele, kuidas seda on kasutatud, ja pikendada, kui selle tõhusus on tõestatud, pakub väljavaateid suurema paindlikkuse ja likviidsuse võimaldamiseks, kui ilmnevad kiireloomulised rahastamisvajadused.

3.6.

Komitee kiidab iseäranis heaks sätte, et vähemalt 30 % asjaomase prioriteedi raames antavast toetusest tuleks eraldada toetusesaajatele, nagu kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid ja kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid, tagamaks, et seda liiki toetusesaajad saavad asjakohase osa vahenditest, arvestades nende aktiivset rolli pagulaste vastuvõtmisel ja integreerimisel. Siiski võib see protsent olla liiga madal Ukrainaga piirnevate riikide puhul, kes võtavad vastu oluliselt rohkem pagulasi. Seega, isegi kui tase on minimaalne, tuleks soodustada suuremaid eraldisi, mis ulatuksid vähemalt 50 %-ni toetusest, mis antakse asjaomase prioriteedi raames toetusesaajatele, kelleks on kohalikud omavalitsused ja kohalikes kogukondades tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.7.

Komitee mõistab vajadust säilitada ühtekuuluvuspoliitika algsed eesmärgid ja asjaolu, et see ei saa muutuda universaalseks imerohuks kõikvõimalike hädaolukordade puhul. Seda silmas pidades on arusaadav, et pagulaste integreerimise prioriteetide raames liikmesriigi programmiga hõlmatud kogusumma piirdub 5 %-ga asjaomase liikmesriigi puhul ERFist ja ESF+ist saadavatest esialgsetest riiklikest eraldistest kokku. Need künnised tuleks siiski varem läbi vaadata, et jätta vajaduse korral piisavalt tegutsemisruumi, eelkõige piiriäärsete riikide jaoks. On selge, et enamikku Ukrainast põgenevatest pagulastest vastuvõtvate riikide probleemid on tõsisemad kui teiste ELi liikmesriikide omad. Seega tuleks protsendimäärade puhul võtta arvesse tegelikku olukorda kohapeal ja eri liikmesriikide ees seisvate probleemide eripära.

3.8.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema tihedat koostööd liikmesriikide, kohalike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et kasutada võimalikult tõhusalt ja kiiresti ära FAST-CARE loodud võimalusi Ukraina pagulaste toetamiseks. Kuigi määruses palutakse liikmesriikidel anda rakendamise lõpparuandes aru 30 % tingimuse täitmise kohta, soovitab komitee pidevat aruandlust ning kodanikuühiskonna kaasamist nende sätete rakendamise järelevalvesse.

3.9.

Ülaltoodud kaalutlused kehtivad ka ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega seotud programmide kavandamise, rakendamise ja järelevalve ning rakendatavate projektide valimise protsessi suhtes. Sellega seoses tuleks tähelepanu pöörata ohule muuta ühtekuuluvuspoliitika killustunud reageerimiseks meie kontinenti raputanud hädaolukordadele.

3.10.

Selge koostoime loomine ühtekuuluvuspõhimõtete ja poliitika põhieesmärkide ning uue sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase tegelikkuse vahel, mis seisneb tööjõupuuduses, tarneahela raskustes ning hindade ja energiakulude tõusus, peaks olema peamine mure olemasolevate ressursside kõige tõhusamat kasutamist kajastava nõuetekohase kasutusmäära saavutamisel.

4.

Komitee võtab teadmiseks komisjoni otsuse mitte pikendada aastateks 2014–2020 N + 3 reeglit veel ühe aasta võrra, samuti komisjoni hinnangu, et olenemata maksete assigneeringute eeljaotusest 2022. ja 2023. aastaks (peamiselt eelmaksete tõttu), ei mõjuta see FAST-CARE 2021.–2027. aasta eelarvet ega nõua muudatuste tegemist mitmeaastase finantsraamistiku kulukohustuste ja maksete iga-aastastes ülemmäärades. Komitee soovitab siiski tungivalt, et komisjon jälgiks muutuste mõju ja jätaks ruumi tekkivatele või laienevatele vajadustele või prioriteetidele.

---

(1)  Vt komitee kirjalik seisukoht „COVID-19: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – erandlik paindlikkus“.

(2)  Komitee on oma arvamustes pidevalt rõhutanud vajadust tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastane finantsraamistik pakuks võimalust lisada uusi uuenduslikke rahastamisvahendeid lisaks järgmistele: taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend (ELT C 364, 28.10.2020); „COVID-19: Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – erandlik paindlikkus“; „Koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatust käsitlev määrus“; „Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks / COVID-19 kriis“.

(3)  Vt komitee arvamus „Kaheksas ühtekuuluvusaruanne“ (ELT C 323, 26.8.2022, lk 54).

(4)  Komitee kirjalik seisukoht „REACT-EU“.

(5)  Komitee on oma varasemates arvamustes järjekindlalt väljendanud seisukohta, et ettemaksete või eelmaksete protsentuaalne suurendamine on tervitatav, kuid rahaliste vahendite võimalikult kiire kasutuselevõtmise tagamiseks tuleks rohkem ära teha. Seda märgiti komitee kirjalikus seisukohas „Finantsabi ulatuslikust rahvatervise hädaolukorrast mõjutatud liikmesriikidele“.