|
11.9.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 246/23 |
Union Investment Privatfonds GmbH 29. juunil 2010 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu 27. aprilli 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas T-392/06: Union Investment Privatfonds GmbH versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), teine menetlusosaline: Unicre-Cartão International De Crédito SA
(Kohtuasi C-308/10 P)
()
2010/C 246/40
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Apellant: Union Investment Privatfonds GmbH (esindaja: Rechtsanwalt J. Zindel)
Teised menetlusosalised:
|
— |
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) |
|
— |
Unicre-Cartão International De Crédito SA |
Apellandi nõuded
|
— |
Tühistada Üldkohtu 27. aprilli 2010. aasta otsus kohtuasjas T-392/06; |
|
— |
tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja 10. oktoobri 2006. aasta otsus R 442/2004-2 ja rahuldada apellandi vastulaused ühenduse kaubamärgi 1871896 „unibanco” registreerimistaotluse peale. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuses heidetakse ette määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 74 lõike 2 väära kohaldamist. Üldkohus lähtus ebaõigelt sellest, et apellant esitas tõendid vastulause aluseks olevate kaubamärkide kasutamise kohta hilinenult. Lisaks ei vasta määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 74 lõike 2 raames nõutav Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoja kaalutlusõiguse alusel toimuv kontroll Euroopa Kohtu poolt esitatud nõuetele, mis on esitatud 13. märtsi 2007. aasta otsuses kohtuasjas C-29/05 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Kaul.
Nõuetekohane kaalutlusõiguse alusel toimuv kontroll oleks pidanud viima selleni, et apellandi tõendeid vastulause aluseks oleva kaubamärgi kasutamise kohta oleks pidanud arvesse võetama ka siis, kui need esitati tõepoolest hilinenult. Menetlus ei oleks tõendite hindamise tõttu veninud, kuna Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakond tegi otsuse alles 15 kuud pärast tõendite esitamist. Tõendid olid ka vahetult asjakohased. Lisaks saatis Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakond vigaseid kirju, mistõttu apellant esitaski tõendid alles pärast tähtaja lõppu.
Üldkohus ei ole ka hinnanud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakonna väidet, et menetlusosalised esitasid oma argumendid ja tõendid määratud tähtaja jooksul. Seega ei lähtunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakond hilinemisest. Seetõttu ei saanud ka Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikoda hilinemist ette heita. Pigem oleks apellatsioonikoda pidanud esitatud tõendeid sisuliselt hindama.
Apellatsioonikoda ega Üldkohus ei saa asendada Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakonna puuduvat kaalutlusotsust. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmise tõttu oleks apellatsioonikoda pidanud asja määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 62 lõike 2 alusel vastulausete osakonnale tagastama.
Lisaks ei ole apellant tõendeid vastulause aluseks oleva kaubamärgi kasutamise kohta esitanud hilinenult mitmel põhjusel. Esiteks on ilmselge fakt, et iga päev ilmub piirkonnaüleste ajalehtede majandusrubriigis artikleid, mis tõendavad vastulause aluseks olevate kaubamärkide ja teiste seeriakaubamärkide kasutamist apellandi investeerimisfondide nimetamisega. Seda oleks Siseturu Ühtlustamise Amet pidanud ise arvesse võtma. Teiseks ei ole taotleja vaidlustanud vastulause aluseks olevate kaubamärkide ja teiste seeriakaubamärkide kasutamist. Kolmandaks takistas Siseturu Ühtlustamise Ameti vastulausete osakond apellanti õigusvastaselt esitamast tõendeid kaubamärkide kasutamise kohta. Siseturu Ühtlustamise Amet teatas nimelt apellandile, et tal on õigus esitada oma seisukoht üksnes taotleja argumentide kohta. Uusi tõendeid ei võta Siseturu Ühtlustamise Amet arvesse. Seega ei olnud oluline, kas apellant esitas täiendavaid tõendeid kasutamise kohta või mitte. Neljandaks lühendati tähtaegu lubamatult. Siinkohal ei järginud Siseturu Ühtlustamise Amet ka rakendusmääruse nr 2868/95 eeskirja 80.