|
20.11.2010 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 317/19 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud tribunal administratif de Limoges (Prantsusmaa) 14. septembril 2010 — Philippe Bonnarde versus Agence de Services et de Paiement
(Kohtuasi C-443/10)
()
2010/C 317/34
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal administratif de Limoges
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitaja: Philippe Bonnarde
Vastustaja: Agence de Services et de Paiement
Eelotsuse küsimused
|
1. |
Kas Euroopa Liidu õigusnorme, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu sätteid, mille eesmärk on tagada vaba liikumine, ning nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (1) (muudetud 23. detsembri 2003. aasta direktiiviga 2003/127/EÜ (2)) sätteid tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, millega sätestatakse sõidukite registreerimisel selline eridokument nagu registreerimistunnistus, millel peab olema märge „näidissõiduk” ning mida võib käsitada kui dokumenti sõiduki ajutise registreerimise kohta nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/37/EÜ artikli 1 tähenduses, ning kas seega on kõnealuste sätetega vastuolus see, et teatava soodustuse saamine sõltub sellise dokumendi esitamisest? |
|
2. |
Juhul kui vastus eelmisele küsimusele on eitav, siis kas kõnealuseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et neist tuleneb, et auto omandamise puhul teisest liikmesriigist tuleb sellised siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kehtib toetuse andmisele juba registreeritud keskkonnasõbralike sõidukite omandamise korral tingimus, et asjaomasel registreerimistunnistusel oleks liikmesriigi õigusnormide kohaselt märge „näidissõiduk”, jätta kohaldamata, kui sõiduki müüja ei ole ise saanud kõnealust toetust ja kui:
|
(1) ELT L 138, lk 57; ELT eriväljaanne 07/04, lk 351.
(2) Komisjoni 23. detsembri 2003. aasta direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (ELT L 10, lk 29; ELT eriväljaanne 07/07, lk 710).