10.12.2011 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 362/14 |
7. oktoobril 2011 esitatud hagi — Euroopa Komisjon versus Kreeka Vabariik
(Kohtuasi C-517/11)
2011/C 362/21
Kohtumenetluse keel: kreeka
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Patakia, I. Chatzigiannis e S. Petrova)
Kostja: Kreeka Vabariik
Hageja nõuded
— |
Tuvastada, et kuna Kreeka Vabariik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid nende looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise vältimiseks, mille kaitseks määrati erikaitseala 1220009, ja kuna ta ei ole eeskätt võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et lõpetada ebaseaduslik puurimine ning meetmeid seoses niisutamise, tööstusjäätmete kõrvaldamise ja Koroneia-Volvi ja Makedonikon Tempon’i järvede looduskaitseala halduskava ja integreeritud järelevalveprogrammiga, siis on Kreeka Vabariik rikkunud direktiivi 92/43/EÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 6 lõikest 2 koostoimes artikliga 7 tulenevaid kohustusi; ei ole ehitanud Langada linnastu asulareovee kogumis- ja puhastussüsteemi, siis on Kreeka Vabariik rikkunud nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta artiklist 3 ja artikli 4 lõigetest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi. |
— |
Mõista kohtukulud välja Kreeka Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
1) |
Liikmesriigi kohustuste rikkumine seondub Koroneia järve (Salonicco prefektuur) keskkonnaseisundi halvenemise ja reostusega, mis tuleneb mitmest keskkonda kahjustavast tegevusest ning Kreeka Vabariigi poolt kõnealuse järve kaitseks kehtestatud õigusliku raamistiku kohaldamata jätmisest. |
2) |
Liidu keskkonnaõiguse normide järgimiseks võtsid Kreeka ametiasutused vastu kõnealuse ala kaitsekorra (ministrite dekreet 6919/2004), järvevee reostuse vähendamise eriprogrammi (ministrite dekreet 35308/1838/2005) ja nitraatidest tingitud saastega võitlemise kava (ministrite dekreet 16175/824/2006) ning kiitsid prefektuuri poolt väljatöötatud juhtkava raames (edaspidi ka „Master Plan”) heaks 21 meedet, mis on vajalikud järve keskkonnaseisundi taastamiseks. Samal ajal tagati nende meetmete rahastamine Liidu vahenditega (vt eeskätt Ühtekuuluvusfondi 19. mai 2005. aasta otsus K(2005) 2779, millega rahastatakse infrastruktuuride ehitamist) ja siseriiklike vahenditega. |
3) |
Komisjon on sellegipoolest seisukohal, et Kreeka ametiasutused ei rakenda endiselt olulises osas asjaomast õiguslikku raamistikku. Järve keskkonnaseisundi halvenemist ei ole peatatud ning 21 meetmest mõne rakendamisega (mis on vajalik Liidu rahastamiseks) jäädi oluliselt hiljaks. Kavandatud meetmete kohaldamisega viivitamise tõttu otsustas komisjon esitada Euroopa Kohtule hagi. |
4) |
Eeskätt on komisjon seisukohal, et rikutud on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõiget 2 koostoimes artikliga 7, mille eesmärk on vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemist ja selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, ning samuti loodusliku linnustiku kaitse. |
5) |
Komisjoni hinnangul ei ole Kreeka Vabariik võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et rakendada ettenähtud meetmeid, mida peeti vajalikuks kõnealustes sätetes ette nähtud eesmärkide saavutamiseks. |
6) |
Eeskätt:
|
7) |
Lisaks sellele on komisjon seisukohal, et on rikutud direktiivi 91/271/EMÜ artikleid 3 ja 4 seoses asulareovee ärajuhtimise ja kogumissüsteemiga. Nimelt ei ole komisjon saanud seoses Langada linnastu asulareovee kogumissüsteemi ehitamisega, mis hõlmab asulareovee ja tööstusreovee kogumiseks ja bioloogiliseks puhastamiseks ette nähtud käitisi, Kreeka ametiasutustelt teavet selle kohta, kas ehitustööde esimene etapp on lõpule viidud; selle lõpetamise korral puhastataks 50 % Langada linna elanikkonna reoveest. Igal juhul on Langada asulareovee töötlemise teine etapp, mille lõpetamise korral puhastataks kogu Landaga elanikkonna reovesi, alles ettevalmistavas staadiumis. |
8) |
Lõpetuseks, mis seondub asulareovee bioloogilise puhastamisega, siis ei olnud vastavat lepingut veel alla kirjutatud, kui Kreeka ametiasutused vastasid põhjendatud arvamusele. |