|
17.11.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 355/10 |
Bolloré 13. septembril 2012 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 27. juuni 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas T-372/10: Bolloré versus komisjon
(Kohtuasi C-414/12 P)
2012/C 355/17
Kohtumenetluse keel: prantsuse
Pooled
Apellant: Bolloré (esindajad: advokaadid P. Gassenbach, C. Lemaire ja O. de Juvigny)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus, kuna Üldkohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhjendamiskohustust, sest erinevalt Storast, kes oli apellandiga samas olukorras, ei esitanud Üldkohus ühtegi järeldust äriühingu Bolloré karistamise kohta emaettevõtjana; |
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus, kuna Üldkohus rikkus põhiõiguste harta artiklit 41, EIÕK artiklit 6, põhjendamiskohustuse ja tõendite moonutamise keelu nõuet, Bolloré kaitseõigusi, otsuse 2004/337/EÜ (1) tühistamise toimet, kohtuotsuse seadusjõudu ning Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõiget 2, otsustades, et Bolloré suhtes tehti otsus mõistliku tähtaja jooksul ja et ta oli suuteline end kaitsma vastuväidete suhtes, millest teda oli teavitatud; |
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus, kuna Üldkohus rikkus proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtet, sest ta jättis määratud trahvisumma vähendamata käesoleva menetluse faktilisele ja õiguslikule taustale tähelepanu pööramata; |
|
— |
teha kohtuasjas T-372/10 lõplik kohtuotsus vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artiklile 61 ja sellega seoses tühistada vaidlusalune otsus Bolloré’d puudutavas osas või igal juhul vähendada Bolloré’le komisjoni poolt määratud ja Üldkohtu kinnitatud trahvi, teostades oma täielikku pädevust; |
|
— |
kui Euroopa Kohus ei tee käesolevas kohtuasjas lõplikku lahendit, otsustada kohtukulude jaotus hiljem ja saata kohtuasi tagasi uueks arutamiseks Üldkohtusse kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega; |
|
— |
lõpuks, mõista vastavalt kodukorra artiklile 69 komisjonilt välja nii Üldkohtu kui Euroopa Kohtu menetluse kohtukulud. |
Väited ja peamised argumendid
Oma nõuete põhjenduseks esitab apellant kolm väidet.
Esimeses väites, mis jaguneb kaheks osaks, leiab apellant, et Üldkohus rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhjendamiskohustust, sest erinevalt Storast, kes oli apellandiga samas olukorras, ei esitanud Üldkohus ühtegi järeldust tema karistamise teemal tema endise tütarettevõtja tegevuse eest.
Teises väites, mis jaguneb neljaks osaks, leiab apellant, et Üldkohus on rikkunud põhiõiguste harta artiklit 41, EIÕK artiklit 6, põhjendamiskohustuse ja tõendite moonutamise keelu nõuet, apellandi kaitseõigusi, otsuse 2004/337 tühistamise toimet, kohtuotsuse seadusjõudu ning Üldkohtu kodukorra artikli 48 lõiget 2, kuna Üldkohus ei karistanud seda, et rikuti apellandi õigust otsuse tegemisele mõistliku tähtaja jooksul.
Kolmandas väites tugineb apellant proportsionaalsuse ja võrdsuse põhimõtte rikkumisele, sest jättes määratud trahvisumma vähendamata, ei võtnud Üldkohus arvesse käesoleva menetluse faktilist ja õiguslikku tausta.
(1) Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta otsus 2004/337/EÜ EÜ asutamislepingu artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise menetluse kohta (juhtum COMP/E-1/36.212 — Isekopeeruv paber) (ELT 2004, L 115, lk 1)