8.9.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 273/19

—

tunnistada kehtetuks Euroopa Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta otsus riigiabi SA.25051 (C 19/2010) (ex NN 23/2010) kohta, mida Saksamaa andis loomsete jäätmete hävitamisega tegelevale sihtasutusele Zweckverband Tierkörperbeseitigung in Rheinland-Pfalz, im Saarland, im Rheingau-Taunus-Kreis und im Landkreis Limburg-Weilburg (teatavaks tehtud numbri all K(2012) 2557 lõplik);

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

—

Esimene väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuna komisjon eksis, kui ta vaidlustatud otsuses käsitles hagejat ettevõtjana.

—

Maksed on tehtud turuvälise avaliku ülesande täitmiseks. Sellise ülesande täitmisel ei tegutse hageja ettevõtjana ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses.

—

Teine väide: ELTL artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 rikkumine, kuna komisjon eksis, kui ta järeldas, et hageja sai maksete tõttu majandusliku eelise, ja kui komisjon asus seisukohale, et tegemist ei ole üldist majandushuvi pakkuva teenusega.

—

Oma liikmete maksetest ei tulene hagejale majanduslikku eelist, kuna maksed on määratletud avaliku õigusega ega toimu ühegi sellise tegevuse ristsubsideerimist, mida hageja pakub turul. Teiseks on tegemist üldist majandushuvi pakkuva teenusega; sellega et komisjon seda asjaolu eitab, on ta raskelt rikkunud tema suhtes kohtupraktikaga paika pandud hindamiskriteeriume; see kujutab endast kaalutlusõiguse rikkumist. Samuti on käesoleval juhul täidetud kohtuotsuses Altmark määratletud kriteeriumid.

—

Kolmas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuna komisjon eksis, kui ta tuvastas, et esinevad konkurentsi moonutamise ja liikmesriikide kaubanduse mõjutamise kooseisutunnused.

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaste 1. ja 2. kategooria loomsete kõrvalsaaduste hävitamine ei ole Saksamaal konkurentsile avatud tegevus, mistõttu hagejale antud ainuõigus ei moonuta konkurentsi ega mõjuta kaubandust.

—

Neljas väide: ELTL artikli 106 lõike 2 rikkumine, kuna rikutud on selle sätte kohase loa andmise tingimusi.

Komisjon eksis, kui ta hindamisel viitas majandusliku tõhususe tingimusele ega jäänud talle antud kaalutlusõiguse piiridesse, kui ta uuris tõendeid toetuse võimaliku ülemäärasuse kohta.

—

Viies väide: rikutud on ELTL artiklis 14 sätestatud liidu ja liikmesriikide pädevusse jaotust, lisaks subsidiaarsuse põhimõtte rikkumine (ELTL artikli 5 lõige 3).

Komisjon on eiranud liikmesriikide ja selle ametiasutuste ainuõigust otsustada valitava meetme kindlaksmääramise ja avaliku huvi teenuse määratlemise küsimusi.

—

Kuues väide: ELTL artikli 108 lõike 1 ja määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 1 punkti b alapunkti v ja artikli 14 rikkumine, kuna komisjon eksis, kui ta tuvastas et maksed kujutavad endast alates 1998. aastast uut riigiabi.

Komisjoni järeldused lähtuvad ebapiisavast asjaolude hindamisest.

—

Seitsmes väide: EL lepingu artikli 2, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 ja määruse nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 rikkumine, kuna rikutud on õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtteid.

Komisjon eksis, kui lähtus sellest, et hageja ei saa Bundesverwaltungsgericht (Saksamaa föderaalne halduskohus) 16. detsembri 2010. aasta otsusest nr 3 C 44.09 tulenevalt viidata õiguspärase ootuse põhimõttele, kuna nimetatud kohtuotsusega välistatakse, et asjaomaste maksete puhul on tegemist hagejale antud riigiabiga. Kuna kohtuotsus on jõustunud, on komisjon rikkunud ka õiguskindluse põhimõtet.

—

Kaheksas väide: määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõike 1 rikkumine, kuna komisjon nõuab liikmesriigilt kõigi asjaomaste maksete täielikku sissenõudmist alates aastast 1998. Sellega on rikutud vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

Komisjoni nõue, et Saksamaa peab hagejalt tagasi nõudma kõik alates 1998. aastast makstud maksed on ebaproportsionaalne, kuna sellega ei arvestata asjaolu, et hageja on oma liikmete vajaduste täitmiseks vajaliku võimsuse säilitamiseks teinud tegelikke kulutusi, mida ta ei suutnud ise katta.

—

Üheksas väide: ELTL artikli 107 lõike 1 rikkumine, kuna komisjon eksis kui ta kvalifitseeris saastatud pinnase puhastamiseks võetud meetmete hüvitamise riigiabiks.

Saastatud pinnase puhastamiseks võetud meetmete hüvitamine toimus selle struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks, mis hagejal tekkis Rheinland-Pfalzi liidumaa poolt talle õigusaktidega eraldatud saastatud alaga ning seetõttu ei ole tegemist riigiabiga.