a)

Kas sellise olukorra hindamisel on oluline, et kolmanda riigi kodanikust pereliikme ja „staatilise” liidu kodaniku vahel on pelgalt peresidemetest kaugemale ulatuv sõltuvussuhe? Kui vastus on jaatav, siis millised tegurid on sõltuvussuhte olemasolu tuvastamisel määravad? Kas seejuures on tulemuslik viidata EIÕK artikli 8 ja harta artikli 7 kohast perekonnaelu olemasolu käsitlevale kohtupraktikale?

b)

Seoses alaealiste lastega: kas ELTL artikkel 20 nõuab rohkem kui bioloogilist seost kolmanda riigi kodanikust vanema ja liidu kodanikust lapse vahel? Kas selles osas on määrav kooselu tõendamine või piisab emotsionaalsetest ja rahalistest sidemetest, nagu elamist või külastamist reguleeriv kord või elatise maksmine? Kas seejuures on tulemuslik viidata Euroopa Kohtu 10. juuli 2014. aasta otsusele Ogieriakhi, C-244/13, punktid 38 ja 39, 16. juuli 2015. aasta otsusele Singh jt, C-218/14, punkt 54, ja 6. detsembri 2012. aasta otsusele O. ja S., C-356/11 ja C-357/11, punkt 56? Vt sellega seoses ka menetluses olevat eelotsusetaotlust C-133/15.

c)

Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et perekonnaelu alustati ajal, mil sisenemiskeeld kolmanda riigi kodaniku suhtes juba kehtis, ja talle oli seega teada, et ta viibib liikmesriigis ebaseaduslikult? Kas sellele tõsiasjale saab tulemuslikult viidata, et hoida ära elamisloa andmise menetluse võimalik kuritarvitamine perekonna taasühinemise raames?

d)

Kas sellise olukorra hindamisel on oluline tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse vastu ei ole kasutatud õiguskaitsevahendeid direktiivi 2008/115/EÜ artikli 13 lõike 1 tähenduses, või tõsiasi, et sisenemiskeelu kehtestamise otsuse peale esitatud kaebus jäeti rahuldamata?

e)

Kas oluline on tõsiasi, et sisenemiskeeld kehtestati avaliku korra kaalutlustel või hoopiski riigis ebaseadusliku elamise tõttu? Kui vastus on jaatav, kas siis tuleb lisaks kontrollida, kas asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi? Kas direktiivi 2004/38/EÜ (3) artikleid 27 ja 28, mis on üle võetud välismaalaste seaduse artiklitega 43 ja 45, ning avalikku korda käsitlevat asjaomast Euroopa Kohtu praktikat saab selles osas mutatis mutandis kohaldada „staatiliste” liidu kodanike pereliikmetele? (vt selle kohta menetluses olevad eelotsusetaotlused C-165/14 ja C-304/14)

a)

Kas direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lõike 3 kolmandat ja neljandat lõiku tuleb mõista nii, et viidatud direktiivi artikli 11 lõike 3 esimese lõigu kohane tingimus – mille kohaselt tuleb sisenemiskeelu tühistamine või peatamine kõne alla vaid siis, kui kolmanda riigi kodanik suudab tõestada, et ta on lahkunud liikmesriigi territooriumilt täielikus kooskõlas tagasisaatmisotsusega – peab olema igal konkreetsel juhul või kõikidel juhtumitel kindlasti täidetud?

b)

Kas direktiivi 2008/115/EÜ artiklitega 5 ja 11 on vastuolus tõlgendus, mille kohaselt peetakse elamisloa taotlust, mis on esitatud taasühinemiseks „staatilise” liidu kodanikuga, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda ja vabalt elukohta valida, kaudseks (ajaliselt piiratud) taotluseks tühistada või peatada kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld, kusjuures juhul, kui selgub, et riigis viibimise tingimused ei ole täidetud, jõustub kehtiv ja lõplik sisenemiskeeld uuesti?

c)

Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis võib tagajärjena kaasa tuua kolmanda riigi kodaniku ja „staatilise” liidu kodaniku kõigest ajutise lahusoleku? Kas esineb olukordi, mil ajutine lahusolek on harta artiklitega 7 ja 24 siiski vastuolus?

d)

Kas oluline on tõsiasi, et kohustus esitada tühistamise või peatamise taotlus päritoluriigis toob tagajärjena kaasa vaid selle, et liidu kodanik peab teatud tingimustel piiratud ajaks lahkuma Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna? Kas esineb olukordi, mil „staatilise” liidu kodaniku piiratud ajaks lahkumine Euroopa Liidu territooriumilt tervikuna on ELTL artikliga 20 siiski vastuolus?