Kohtuasi T‑639/16 P

FV

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamine – Karjääriarengu aruanne – 2013. aasta hindamine – Hagi rahuldamata jätmine esimeses kohtuastmes – Esimeses kohtuastmes otsuse teinud kohtukoosseis – Avaliku Teenistuse Kohtuse kohtuniku ametisse nimetamise menetlus – Seaduse alusel moodustatud kohus – Seaduse alusel moodustatud kohtu põhimõte

Kokkuvõte – Üldkohtu (apellatsioonikoda) 23. jaanuari 2018. aasta otsus

  1. Avaliku Teenistuse Kohus – Nimetatud kohtusse kohtuniku ametisse nimetamise menetlus – Nõukogu kaalutlusõigus – Piirid – Avalikus kandideerimiskutses ja kaalutlusõiguse teostamiseks kehtestatud menetlusnormides määratud tingimuste järgimine

    (ELTL artikli 257 neljas lõik; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 2 lõike 1 kolmas lõik ja artikli 3 lõiked 1, 2 ja 4)

  2. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Põhiõigused – Järgimise tagamine liidu kohtu poolt – Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga arvestamine – Seaduse alusel moodustatud kohtu põhimõte – Rikkumine Avaliku Teenistuse Kohtu kohtuniku ametisse nimetamise menetluses – Nimetatud põhimõtte rikkumine

    (ELL artikli 6 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 47 teine lõik ja artikli 52 lõiked 3 ja 7)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 40–47 ja 53–55)

  2.  Kui apellatsioonkaebuses esitatakse väide, et esimeses kohtuastmes lahendi teinud kohtu koosseis ei olnud nõuetekohane, ning see väide ei ole esmapilgul ilmselgelt tõsiselt võetamatu, peab apellatsioonikohus kontrollima kõnealuse kohtukoosseisu nõuetekohasust. Väide, et kohtukoosseis ei olnud nõuetekohane, on nimelt avalikul huvil põhinev väide, mida kohus peab analüüsima omal algatusel, ja seda ka juhul, kui esimeses kohtuastmes seda väidet ei esitatud.

    Nagu tuleneb Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu esimesest lausest, on üks kohtukoosseisu puudutavatest nõuetest, et kohtud peavad olema sõltumatud, erapooletud ja moodustatud seaduse alusel.

    See nõue, mida tuleb tõlgendada nii, et kohtute koosseis ja nende pädevus peavad olema eelnevalt seadusega kindlaks määratud, tuleneb seaduse alusel moodustatud kohtu põhimõttest, mille eesmärk on tagada kohtuvõimu sõltumatus täitevvõimust.

    Põhiõiguste harta artikli 52 lõike 3 esimese lause kohaselt on hartas sisalduvate selliste õiguste tähendus ja ulatus, mis vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduse kaitse konventsiooniga (edaspidi „EIÕK“) tagatud õigustele, samad, mis neile nimetatud konventsiooniga ette on nähtud.

    Vastavalt ELL artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule ja põhiõiguste harta artikli 52 lõikele 7 tuleb hartas sätestatud õiguste tõlgendamisel liidu kohtutes asjakohaselt arvesse võtta harta tõlgendamise juhendina koostatud selgitusi.

    Sellest järeldub, et põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu esimese lause tõlgendamisel tuleb arvesse võtta EIÕK artikli 6 lõike 1 esimeses lauses ette nähtud tagatist, mis näeb ette ka seaduse alusel moodustatud kohtu põhimõtte.

    Arvestades seda, kui vajalik on kohtunike ametisse nimetamist reguleerivate eeskirjade järgimine õigussubjektide ja avalikkuse usalduse jaoks kohtute sõltumatuse ja erapooletuse vastu, ja seda, et nõukogu väljus tahtlikult õiguslikest raamidest, mis tulenevad avalikust kandideerimiskutsest ja Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunike ametisse nimetamist reguleerivatest eeskirjadest, ei saa kõnealust kohtunikku pidada seaduse alusel moodustatud kohtu liikmeks põhiõiguste harta artikli 47 teise lõigu esimese lause tähenduses.

    (vt punktid 66–71, 77 ja 78)

  翻译：