|
8.4.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 131/13 |
Euroopa Kohtu (teine koda) 7. veebruari 2019. aasta otsus (Tribunal Superior de Justicia de Catalunya eelotsusetaotlus — Hispaania) — Carlos Escribano Vindel versus Ministerio de Justicia
(kohtuasi C-49/18) (1)
(Eelotsusetaotlus - Eelarvega seotud kasinusmeetmed - Palga vähendamine riigi avalikus teenistuses - Üksikasjalikud eeskirjad - Erinev mõju - Sotsiaalpoliitika - Võrdne kohtlemine töö saamisel ja kutsealale pääsemisel - Direktiiv 2000/78/EÜ - Artikli 2 lõige 1 ja lõike 2 punkt b - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 21 - Kohtunike sõltumatus - ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik)
(2019/C 131/15)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tribunal Superior de Justicia de Catalunya
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Carlos Escribano Vindel
Vastustaja: Ministerio de Justicia
Resolutsioon
|
1. |
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 ning nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikli 2 lõiget 1 ja lõike 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et juhul kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli käigus ei selgu teistsuguseid asjaolusid, ei ole nende sätetega vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palga vähendamise üldmeetmete raames vähendati kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad väiksemat palka ning on üldiselt nooremad ja lühema teenistusstaažiga. |
|
2. |
ELL artikli 19 lõike 1 teist lõiku tuleb tõlgendada nii, et kohtute sõltumatuse põhimõttega ei ole vastuolus see, kui põhikohtuasja kaebaja suhtes kohaldatakse selliseid liikmesriigi õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas ja millega ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamisest tulenevate piirangute tõttu vastu võetud palgavähenduse üldmeetmete raames vähendati ilma täidetavate ülesannete laadi ja tähtsust või teenistusstaaži pikkust arvesse võtmata kohtu liikmete põhipalku ja lisatasusid erinevate protsendimäärade võrra, mille tulemuseks on eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel protsentuaalselt suuremad palgavähendused kahel madalamal palgaastmel olevate kohtunike jaoks kui kõrgemal palgaastmel olevate kohtunike jaoks, samas kui esimesena nimetatud kohtunikud saavad teisena nimetatutest väiksemat palka; eelöeldu kehtib juhul, kui põhikohtuasja kaebajale makstav palk on pärast põhikohtuasjas kõne all oleva palgavähenduse kohaldamist vastavuses tema täidetavate ülesannete olulisusega ja tagab seega tema otsustusvabaduse — seda tuleb kontrollida eelotsusetaotluse esitanud kohtul. |