7.5.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/23

1.

Kas niisugust olukorda, nagu on kirjeldatud käesolevas asjas (kus avaliku sektori tööandja rikub õigusnormides nõutavaid ajapiiranguid ja lubab sellest tulenevalt kasutada järjestikuseid ajutisi lepinguid või säilitab ametisse nimetamise ajutise laadi, muutes ametisse nimetamise ajutisest tähtajaliseks või asendamiseks), võib käsitada järjestikuste ametisse nimetamiste kuritarvitamisena ja pidada seega direktiivile 1999/70/EÜ (1) lisatud raamkokkuleppe klauslis 5 kirjeldatud olukorraks?

2.

Kas direktiivi 1999/70[/EÜ] lisas esitatud tähtajalist tööd käsitlevat raamkokkulepet koostoimes tõhususe põhimõttega tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi menetlusnormid, mis nõuavad ajutiselt tööle võetud töötajalt aktiivset tegevust vaide või kaebuse esitamise näol (kõikide järjestikuste ametisse nimetamiste ja ametist vabastamiste peale), sest ainult nii saab ta ühenduse direktiiviga tagatud kaitse ning nõuda talle liidu õiguskorras antud õigusi?

3.

Arvestades, et avalikus sektoris ja elutähtsate teenuste osutamisel on vajadus täita vabad ametikohad, asendada haigus- või muul puhkusel viibijaid (…) sisuliselt „püsiv vajadus“, ja kuna on vaja piiritleda mõiste „objektiivne alus“, mis õigustaks ajutisi töölepinguid, siis:

4.

Kas direktiivile 1999/70/EÜ lisatud raamkokkuleppega on kooskõlas see, et vajaduse korral, kiireloomuliselt või ajutiste, konjunktuuriga seotud või erakorralist laadi programmide läbiviimise põhjuseid käsitatakse koosseisuliste ajutiste IT-spetsialistidega järjestikuste töölepingute sõlmimise ja pikendamise objektiivse alusena, kui need avaliku sektori töötajad täidavad alaliselt ja püsivalt alalistele koosseisulistele teenistujate tavapäraseid tööülesandeid, ilma et tööandjast ametiasutus oleks seejuures kehtestanud nendele ametisse nimetamistele maksimumpiiri ega täidaks seadusest tulenevat kohustust täita need ametikohad ja vajadused alaliste teenistujatega ega kehtestaks mingeid samaväärseid meetmeid järjestikuse ajutise töösuhte kuritarvitamise ennetamiseks ja vältimiseks, mistõttu kasutatakse edasi koosseisuliste ajutiste IT-spetsialistide teenuseid perioodide kaupa, mis käesoleval juhul on 17 teenistusaastat järjest?

5.

Kas direktiivi 1999/70[/EÜ] lisas esitatud tähtajalist tööd käsitleva raamkokkuleppega ja sellele Euroopa Kohtu antud tõlgendusega on kooskõlas Tribunal Supremo (kõrgeim kohus) kohtupraktika, milles on ilma muid parameetreid arvestamata ette nähtud, et ametisse nimetamise objektiivne alus on selle ametisse nimetamise ajaline piirang ise, või leitud, et [see] ei ole võrreldav alaliste ametnikega, kuna õiguslik kord, ametisse asumine või ametikohal töötamine ise alaliste ametnike puhul ja ajutisus tähtajaliste teenistujate puhul on erinev?

6.

Kas juhul, kui liikmesriigi kohus on tuvastanud avaliku teenistuse koosseisulise tähtajalise teenistuja järjestikuste töölepingute kuritarvitamise SERMAS-e teenistuses, mis on ette nähtud koosseisuliste alaliste teenistujate alaliste ja struktuuriliste ametiülesannete täitmiseks, ning kui siseriiklikus õiguskorras puuduvad tõhusad meetmed niisuguse kuritarvitamise eest karistamiseks ja ühenduse õigusnormi rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks, tuleb direktiivile 1999/70/EÜ lisatud raamkokkuleppe klauslit 5 tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriigi kohut võtma tõhusad ja hoiatavad meetmed, mis tagaksid raamkokkuleppe kasuliku mõju, ja seega nimetatud kuritarvitamise eest karistama ja nimetatud Euroopa õigusnormi rikkumise tagajärjed kõrvaldama, jättes seda takistava siseriikliku õigusnormi kohaldamata?

Kui vastus on jaatav, ja nagu tuvastas Euroopa Liidu Kohus liidetud kohtuasjades C-184/15 ja C-197/15 (2) tehtud 14. septembri 2016. aasta kohtuotsuse punktis 41, siis:

kas direktiivi 1999/70/EÜ eesmärkidega oleks kooskõlas see, et järjestikuste ajutiste töösuhete kuritarvitamise eest karistamise ja liidu õiguse rikkumise tagajärje kõrvaldamise meetmena muudetakse koosseisuline tähtajaline/ajutine/asendamise töösuhe alates ametisse nimetamisest alalise või tähtajatu töölepinguga teenistuja alaliseks koosseisuliseks töösuhteks, mis on töökoha stabiilsuse poolest sama kui sarnaste koosseisuliste alaliste teenistujate puhul?

7.

Kas juhul, kui järjestikuste ajutiste töösuhete kuritarvitamise korral muudetakse koosseisuline tähtajaline töösuhe tähtajatuks või alaliseks töösuhteks, võib seda direktiivi 1999/70/EÜ ja selle raamkokkulepe eesmärkidele vastavaks pidada vaid siis, kui koosseisuline ajutine töötaja, kelle puhul on töösuhet kuritarvitatud, saab täpselt samad töötingimused, mis on koosseisulisel alalisel teenistujal (sotsiaalkaitse, ametialase edutamise, vabade kohtade täitmise, erialase koolituse, isiklikel põhjustel võetud puhkuse, ametialase seisundi määramise, haiguspuhkuse ja muude puhkuste, pensioniõiguste ja töösuhte lõpetamise ning vabade ametikohtade täitmiseks ja edutamiseks korraldatud konkurssidel osalemise osas) alalisuse ja ametikoha stabiilsuse põhimõtetel, kõikide sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, koosseisuliste alaliste IT-spetsialistidega võrdsetel alustel?

8.

Kas ühenduse õigus kohustab [käesolevas asjas] kirjeldatud asjaoludel läbi vaatama lõplikud kohtuotsused/haldusaktid, kui on täidetud neli kohtuasjas Kühne & Heitz NV (C-453/00, 13.1.2004) (3) nõutud tingimust: 1) Hispaania siseriiklikus õiguses on ametiasutusel ja kohtutel läbivaatamisõigus, kuid sellega kaasnevad piirangud, mis muudavad selle teostamise väga raskeks või võimatuks [;] 2) vaidlustatud otsused on lõplikult jõustunud viimases/ainsas astmes asja lahendava siseriikliku kohtu tehtud kohtuotsuse alusel; 3) nimetatud kohtuotsus põhineb ühenduse õiguse tõlgendusel, mis ei ole Euroopa Kohtu praktikaga kooskõlas, ja kohtuotsus on tehtud ilma eelnevalt Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust esitamata; ning [4]) asjaomane isik on pöördunud haldusorgani poole viivitamatult pärast kõnealusest kohtupraktikast teadasaamist?

9.

Kas liikmesriikide kohtud kui Euroopa kohtud, kes peavad tagama liidu õiguse täieliku õigusmõju liikmesriikides, võivad ja peavad nõudma liikmesriikide haldusorganitelt ning neid kohustama selleks, et nad võtaksid – nende vastavate pädevuste piires – vastu asjakohased sätted, et kõrvaldada õigusnormid, mis on vastuolus liidu õigusega üldiselt ja konkreetselt direktiiviga 1999/70/EÜ ja selle raamkokkuleppega?