1.4.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 122/4 |
Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landesverwaltungsgericht Steiermark (Austria) 14. novembril 2018 — ZR, BS, AR
(kohtuasi C-713/18)
(2019/C 122/05)
Kohtumenetluse keel: saksa
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Landesverwaltungsgericht Steiermark
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: ZR, BS ja AR
Vastustaja: Bezirkshauptmannschaft Hartberg-Fürstenfeld
Menetlusosaline: Finanzpolizei
Eelotsuse küsimused
1. |
Kas ELTL artiklit 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (1) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ jõustamist, (2) tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi õigusnorm, millega kehtestatakse töötajate piiriülese kasutamise puhul aset leidvate formaalsete kohustuste rikkumiste korral — näiteks palgadokumentide ja sotsiaalkindlustusdokumentide kättesaadavana hoidmata jätmise või kesksele koordineerimisasutusele (Zentrale Koordinationsstelle) teatamata jätmise puhul — väga kõrged rahatrahvid, eeskätt kõrged miinimumtrahvid, mis määratakse kumulatiivselt iga asjaomase töötaja kohta? |
2. |
Juhul, kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt: Kas ELTL artiklit 56 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ jõustamist, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui töötajate piiriülese kasutamise puhul aset leidvate formaalsete kohustuste rikkumiste korral määratakse kumulatiivsed rahatrahvid, millel puudub absoluutne ülempiir? |
(1) EÜT 1997, L 18, lk 1; ELT eriväljaanne 05/02, lk 431.