1.

Kas selle tulu suurus, mille sai eraõiguslik isik kaubamärgist tuleneva õiguse väidetavast rikkumisest, on oluline hindamisel, kas selle isiku tegevust saab pidada kaubamärgi kasutamiseks kaubandustegevuse käigus kaubamärgidirektiivi (1) artikli 5 lõike 1 tähenduses? Kas juhul, kui kaubamärki kasutab eraõiguslik isik, eeldab kasutamine kaubandustegevuse käigus muude kriteeriumide täidetust kui majandusliku kasu saamine kõnealuse kaubamärgiga seonduvast majandustegevusest?

2.

Kas juhul, kui nõutav on, et majanduslik kasu oleks arvestatava suurusega ja kui kaubamärgi kasutamisega isiku enda kaubandustegevuse käigus tegemist olla ei saa, kuna saadud majanduslik kasu on vähene ja võimalikud teised kaubandustegevuse käigus kasutamise kriteeriumid on täitmata, on kaubandustegevuse käigus kasutamise tingimus kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 tähenduses täidetud, kui eraõiguslik isik on kaubamärki kasutanud mõne teise isiku eest selle teise isiku kaubandustegevuse käigus, olgugi et ta ei ole selle teise isiku töötaja?

3.

Kas kaupa ladustav isik kasutab kaubamärki kaupade puhul kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 1 ja lõike 3 punkti b tähenduses, kui liikmesriiki saadetud ja seal vabasse ringlusse lastud kaubamärgiga kauba võttis kaupa edasi müüva äriühingu eest vastu ja ladustas isik, kes ei tegele kaupade impordi ega ekspordiga ja kellel ei ole ka tolli- ja maksulao pidamise luba?

4.

Kas saab eeldada, et isik impordib kaubamärgiga kaupa kaubamärgidirektiivi artikli 5 lõike 3 punkti c tähenduses, kui kaupa ei ole imporditud selle isiku tellimusel, kuid see isik on andnud kauba edasimüüjale oma aadressi ja võtnud liikmesriigis vabasse ringlusse lastud kauba edasimüüja eest vastu, kaupa mõne nädala ladustanud ja andnud seejärel kauba kolmandas riigis edasimüügi eesmärgil üle veoks kolmandasse riiki?