Euroopa Kohtu (suurkoda) 6. oktoobri 2020. aasta otsus (Cour administrative’i eelotsusetaotlused – Luksemburg) – État luxembourgeois versus B (C-245/19) ja État luxembourgeois versus B, C, D, F. C. (C-246/19)

(Liidetud kohtuasjad C-245/19 ja C-246/19) (1)

(Eelotsusetaotlus - Direktiiv 2011/16/EL - Maksustamisalane halduskoostöö - Artiklid 1 ja 5 - Nõue väljastada teave liikmesriigi pädevale asutusele, kes tegutseb teise liikmesriigi pädeva asutuse teabevahetustaotluse alusel - Teabe valdaja, keda esimesena nimetatud liikmesriigi pädev asutus kohustab väljastama teabe - Maksumaksja, kelle suhtes käimasolevast uurimisest tingituna on teisena nimetatud liikmesriigi pädeva asutuse taotlus esitatud - Kolmandad isikud, kellega maksumaksja on õigus-, pangandus-, finants- või laiemalt majandussuhetes - Kohtulik kaitse - Euroopa Liidu põhiõiguste harta - Artikkel 47 - Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile - Artikli 52 lõige 1 - Piirang - Õiguslik alus - Õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile põhiolemuse järgimine - Sellise õiguskaitsevahendi olemasolu, mis võimaldab asjaomastel õigussubjektidel saavutada tõhus kontroll kõigis tähtsust omavates faktilistes ja õiguslikes küsimustes ning neile liidu õigusega tagatud õiguste tõhus kohtulik kaitse - Üldise huvi eesmärk, mida liit tunnustab - Rahvusvahelise maksupettuse ja maksustamise vältimise vastane võitlus - Proportsionaalsus - Teabe väljastamise nõudes osutatud teabe „eeldatav olulisus“ - Kohtulik kontroll - Ulatus - Isikulised, ajalised ja sisulised asjaolud, mida tuleb arvesse võtta)

(2020/C 414/06)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour administrative

Põhikohtuasja pooled

Apellant: État luxembourgeois (C-245/19), (C-246/19)

Vastustajad: B (C-245/19), B, C, D, F. C (C-246/19)

Menetluses osales: A (C-246/19)

Resolutsioon

1.

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 koostoimes artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1 tuleb tõlgendada nii, et: — sellega on vastuolus, kui liikmesriigi õigusnormid, millega rakendatakse nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiivis 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (muudetud nõukogu 9. detsembri 2014. aasta direktiiviga 2014/107/EL) sätestatud teabevahetusmenetlus, välistavad võimaluse, et otsuse peale, millega selle liikmesriigi pädev asutus kohustab teabe valdajat väljastama talle teabe, eesmärgiga rahuldada teise liikmesriigi pädeva asutuse teabevahetustaotlus, saaks see isik esitada kaebuse, ja — sellega ei ole vastuolus, kui sellised õigusnormid välistavad võimaluse, et niisuguse otsuse peale saaks esitada kaebuse maksumaksja, kelle suhtes teises liikmesriigis on algatatud uurimine, millest see taotlus on tingitud, ja kolmandad isikud, keda asjaomane teave puudutab.

2.

Direktiivi 2011/16 (muudetud direktiiviga 2014/107) artikli 1 lõiget 1 ja artiklit 5 tuleb tõlgendada nii, et otsust, millega liikmesriigi pädev asutus kohustab teabe valdajat väljastama talle teabe, et rahuldada teise liikmesriigi pädevalt asutuselt saadud teabevahetustaotlus, tuleb koos selle taotlusega pidada hõlmavaks sellist teavet, mis eeldatavasti ei ole ilmselgelt ebaoluline, kuna selles on näidatud asjaomase teabe valdaja isik, maksumaksja, kelle suhtes on algatatud uurimine, millest tingituna on esitatud teabevahetustaotlus, ja selle taotlusega hõlmatud ajavahemik, ning kuna see käsitleb lepinguid, arveid ja makseid, mis ei ole küll täpselt määratletud, kuid mis on piiritletud kriteeriumidega, mis lähtuvad esiteks asjaolust, et need on kas sõlminud, koostanud või teinud teabe valdaja, teiseks asjaolust, et need on tehtud uurimisega hõlmatud ajavahemikul, ja kolmandaks nende seosest nimetatud maksumaksjaga.

---

(1)  ELT C 213, 24.6.2019.