—

tühistada hagejaid ja nende asjaomaseid liikmeid puudutavas osas komisjoni 18. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163; ja

—

mõista käesoleva menetluse kulud välja komisjonilt.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud määrus rikub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (alusmäärus) (1) artikli 3 lõikeid 1, 2, 5 ja 8 ning artiklit 17, kuna kahjuanalüüs tehti valimisse kaasatud äriühingute „kaalutud“ andmete põhjal. Isegi kui oletada, et kaalumine oli lubatud, toob viis, kuidas seda tehti, kaasa alusmääruse artikli 3 lõigete 2, 3, 5 ja artikli 9 lõike 4 rikkumise.

2.

Teine väide, et protekteeritud rehvide hõlmamine ei luba komisjonil saada lähtepunkti, mille põhjal oma uurimisega loogiliselt edasi minna, rikkudes alusmääruse artikli 3 lõikeid 1, 2, 5 ja 6 ning artikli 4 lõiget 1. Kahju ja põhjusliku seose analüüs, mis jätab arvestamata uute ja protekteeritud rehvide segmentideks jaotamise, ei põhine otsesel tõendusmaterjalil ega kujuta endast objektiivset uurimist, mistõttu on rikutud alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 5 ja 6.

3.

Kolmas väide, et hinnamõju hindamine (hinna allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müük) ja kahju kõrvaldamise kindlakstegemine rikub alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 9 lõiget 4, kuna selles ei võetud arvesse uue rehvi märkimisväärselt kõrgemat kulu kilomeetri kohta võrreldes protekteeritud rehviga ja tugineti arvutatud ekspordihindadele.

4.

Neljas väide, et vasturääkivused, järjekindlusetus ning otsese ja/või objektiivse tõendusmaterjali puudumine põhjusliku seose analüüsis rikub alusmääruse artikli 3 lõikeid 2 ja 6. Lisaks ei ole vaidlustatud määruses nõuetekohaselt analüüsitud teisi teadaolevaid tegureid tagamaks, et nende tegurite põhjustatud kahju ei ole omistatav alusmääruse artikli 3 lõigetega 2 ja 7 vastuolus olevale dumpinguhinnaga impordile.

5.

Viies väide, et komisjon on rikkunud hagejate kaitseõigusi ja alusmääruse artikli 6 lõiget 7, artikli 19 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artikli 20 lõikeid 2 ja 4, kuna ei avalikustanud hagejatele kahju ja dumpingu kindlakstegemisega seotud teavet ega võimaldanud sellega tutvuda.

6.

Kuues väide, et kaudsete maksude kohandamine rikub alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b ja artikli 2 lõike 7 punkti a.