|
30.4.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 106/1 |
EUROOPA KOHTU
(esimene koda)
10. märtsi 2005. aasta otsus
kohtuasjas C-196/02 (Eirinodikeio Athinon'i eelotsusetaotlus): Vasiliki Nikoloudi versus Organismos Tilepikoinonion Ellados AE (1)
(Sotsiaalpoliitika - Mees- ja naistöötajad - EÜ asutamislepingu artikkel 119 (EÜ asutamislepingu artiklid 117-120 on asendatud EÜ artiklitega 136-143) - Direktiiv 75/117/EMÜ - Võrdne tasustamine - Direktiiv 76/207/EMÜ - Võrdne kohtlemine - Osalise tööajaga ajutised töökohad - Alalise personali koosseisu mittearvamine - Tööstaaži arvutamine - Tõendamiskohustus)
(2005/C 106/01)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Kohtuasjas C-196/02, mille esemeks on Euroopa Kohtule EÜ artikli 234 alusel Eirinodikeio Athinon'i (Kreeka) 13. mai 2002. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 27. mail 2002, menetluses Vasiliki Nikoloudi v. Organismos Tilepikoinonion Ellados AE, tegi Euroopa Kohus (esimene koda), koosseisus: koja esimees P. Jann ning kohtunikud A. Rosas (ettekandja), A. La Pergola, S. von Bahr ja K. Schiemann; kohtujurist C. Stix-Hackl, kohtusekretär R. Grass, 10. märtsil 2005 otsuse, mille resolutiivosa on järgmine:
|
1. |
Ühenduse õigust, eelkõige EÜ asutamislepingu artiklit 119 (EÜ asutamislepingu artiklid 117-120 asendatud EÜ artiklitega 136-143) ja nõukogu 9. veebruari 1976. aasta direktiivi 76/207/EMÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses töö saamise, kutseõppe ja edutamisega ning töötingimustega tõlgendatakse nii, et selline säte nagu Organismos Tilepikoinonion Ellados'e personali üldeeskirjade artikli 24a lõike 2 punkt a, mille kohaselt võetakse osalise tööajaga töö tegemiseks tähtajatu lepingu alusel tööle ainult naiskoristajaid, st naissoost töötajaid, ei kujuta endast otsest naiste vastu suunatud soolist diskrimineerimist. Kuid välistades seejärel alalise töökoha saamise võimalusest väliselt soo-neutraalse töötajate kategooria, mis seadusjõudu omavate siseriiklike normide alusel koosneb ainult naistest, tähendab direktiivi 76/207 mõttes otsest soolist diskrimineerimist. Selleks, et otsest soolist diskrimineerimist ära hoida, peab töötaja kategooriat, kuhu ta kuulub, iseloomustav asjaolu olema selline, mis paneb tõrjutud töötaja alalise töökoha saamise suhtes objektiivselt erinevasse olukorda, millest viimane võib kasu saada. |
|
2. |
Kui osutub vääraks eeldus, mille kohaselt ainult osalise tööajaga töötavad naiskoristajad on jäetud ilma võimalusest saada alalist töökohta, ja kui protsentuaalselt rohkem naisi kui mehi on hõlmatud eri ametikohti käsitlevate 27. novembri 1987. aasta ja 10. mai 1991. aasta vaidlustatud kollektiivlepingute sätetega, toovad need sätted osalise tööajaga ajutiste töötajate alalise personali koosseisu saamise välistamisega kaasa kaudse diskrimineerimise. See on vastuolus direktiivi 76/207 artikliga 3, välja arvatud kui kõnealuste ja täistööajaga töötajate erinev kohtlemine on põhjendatav soolise diskrimineerimisega mitteseotud teguritega. Selle väljaselgitamise kohustus lasub siseriiklikul kohtul. |
|
3. |
Kui tööstaaži arvutamisel puudutab osalise tööaja tervikuna staažist välistamine protsentuaalselt rohkem nais- kui meestöötajaid, on tegu direktiiviga 76/207 keelatud kaudse soolise diskrimineerimisega, välja arvatud juhul, kui selline välistamine on põhjendatav teguritega, mis ei ole mingil viisil seotud soolise diskrimineerimisega. Selle väljaselgitamise kohustus lasub siseriiklikul kohtul. Samuti on direktiiviga vastuolus osalise tööaja proportsionaalne arvessevõtmine tööstaaži arvutamisel, välja arvatud juhul, kui tööandja tõendab, et see on põhjendatud teguritega, mille objektiivsus sõltub ennekõike tööstaaži arvessevõtmisega taotletavast eesmärgist, ja kui kõne all on omandatud kogemuse tunnustamine, siis täidetavate ülesannete olemuse ja pärast teatud arvu töötundide tegemisest saadava kogemuse vahelisest suhtest. |
|
4. |
Kui töötaja väidab, et võrdse kohtlemise põhimõtet on tema kahjuks rikutud ja tõendab asjaolusid, mille põhjal võib eeldada, et on toimunud otsene või kaudne diskrimineerimine, tõlgendatakse ühenduse õigust, eelkõige nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/80/EÜ soolise diskrimineerimise juhtude tõendamiskohustuse kohta selliselt, et kostja peab tõendama, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. |