11.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 143/1

1.

Eelotsuste taotlemise kord on üks Euroopa Liidu õiguse põhimehhanism, mille eesmärgiks on võimaldada siseriiklikel kohtutel tagada liidu õiguse ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine kõikides liikmesriikides.

2.

Euroopa Ühenduste Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist ja teiseste õiguseaktide kehtivust. See üldine pädevus on talle antud EÜ asutamislepingu artikliga 234 ja teatud konkreetsetel juhtudel muude sätetega.

3.

Kuna eelotsusemenetlus põhineb Euroopa Kohtu ja siseriiklike kohtute koostööl, on selle efektiivsuse tagamiseks otstarbekas anda siseriiklikele kohtutele järgmised juhised.

4.

Käesolevad praktilised juhised ei ole kohustuslikud, nende eesmärgiks on anda siseriiklikele kohtutele ülevaade eelotsusetaotluse esitamise võimalusest ja aidata neid vajaduse korral eelotsuse küsimuste koostamisel ja esitamisel Euroopa Kohtule.

5.

Euroopa Kohtu ülesandeks eelotsusemenetluses on ühenduse õiguse tõlgendamine või selle kehtivuse üle otsustamine, kuid mitte selle õiguse kohaldamine põhikohtuasja faktilistele asjaoludele. See ülesanne jääb siseriiklikule kohtule. Euroopa Kohus ei lahenda põhikohtuasjas tõusetunud faktilisi küsimusi ega siseriiklike õigusnormide tõlgendamise või kohaldamisega seotud lahkarvamusi.

6.

Euroopa Kohus otsustab ühenduse õiguse tõlgendamise või kehtivuse üle, andes kohtuasja lahendamiseks vajaliku vastuse, kuid siseriiklik kohus on see, kes teeb selle põhjal oma järeldused ja vajaduse korral jätab kõnealuse siseriikliku õigusnormi kohaldamata.

7.

EÜ asutamislepingu artikli 234 ja Euratomi asutamislepingu artikli 150 alusel võib iga liikmesriigi kohus, kelle pädevuses on õigusvaidluste lahendamine ja õiguslikult siduvate otsuste tegemine, esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse. Euroopa Kohtu tõlgenduses on kohus mõiste ühenduse õiguse autonoomne mõiste.

8.

Samas, nende õigusaktide osas, mille institutsioonid on vastu võtnud EÜ asutamislepingu kolmanda osa IV jaotises sätestatud valdkonnas, mis puudutab viisa-, varjupaiga-, sisserände- ja muud isikute vaba liikumisega seotud poliitikat, eelkõige kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise valdkonnas, saavad vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 68 eelotsusetaotlusi esitada vaid kohtud, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata.

9.

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 35 saavad institutsioonide poolt vastuvõetud õigusaktide osas, mis käsitlevad politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades, eelotsusetaotlusi esitada vaid nende liikmesriikide kohtud, kes on Euroopa Kohtu pädevust aktsepteerinud, iga liikmesriik määrab, kas Euroopa Kohtule võivad eelotsusetaotluse esitada kõik kohtud või ainult need, kelle otsuste peale ei saa edasi kaevata.

10.

Ei ole vajalik, et küsimuse tõstataksid kohtumenetluse pooled, siseriiklik kohus võib selle esitada omal algatusel.

11.

Liikmesriigi iga kohus on pädev esitama Euroopa Kohtule küsimuse ühenduse õigusnormi tõlgendamise kohta, kui ta seda menetluses oleva asja lahendamiseks vajalikuks peab.

12.

Samas on kohtul, kelle otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse kohaselt edasi kaevata, kohustus esitada Euroopa Kohtule selline küsimus, välja arvatud juhul, kui selles valdkonnas on juba olemas kohtupraktika (ja kui uus olukord ei tekita põhjendatud kahtlust selle kohtupraktika kohaldamise võimalikkuses) või kui ühenduse õiguse nõuetekohane tõlgendamine on ilmselge.

13.

Siseriiklik kohus, kelle otsuste peale saab edasi kaevata, võib eelkõige juhul, kui ta leiab, et Euroopa Kohtu kohtupraktika on talle piisavalt selge, otsustada ise ühenduse õiguse nõuetekohase tõlgendamise ja kohaldamise üle menetluse faktilistele asjaoludele. Siiski võib eelotsusetaotluse esitamine menetluse teatud staadiumis osutuda eriti vajalikuks, kui uue tõlgenduse andmine omab üldist tähtsust ühenduse õiguse ühetaolisel kohaldamisel kogu liidu ulatuses või kui olemasolevat kohtupraktikat ei saa ilmselt kohaldada faktilistele asjaoludele.

14.

Siseriiklik kohus peab selgitama, miks küsitud tõlgendus on talle otsuse tegemiseks vajalik.

15.

Kui siseriiklikud kohtud võivad jätta rahuldamata neile esitatud taotluse õigusakti kehtetuse tuvastamiseks, siis ühenduse õigusakti kehtetuks tunnistamine on vaid Euroopa Kohtu pädevuses.

16.

Seega peab iga siseriiklik kohtus, kui tal tekib ühenduse õigusakti kehtivuse osas kahtlus, esitama küsimuse Euroopa Kohtule, märkides põhjused, miks ta leiab, et ühenduse õigusakt võib olla kehtetu.

17.

Siseriiklik kohus, kui tal tekib tõsine kahtlus niisuguse ühenduse õigusakti kehtivuse suhtes, millel põhineb siseriiklik õigusakt, võib erandkorras jätta selle siseriikliku akti ajutiselt kohaldamata või rakendada selle suhtes muid ajutisi meetmeid. Sel juhul peab ta esitama ühenduse õigusakti kehtivust puudutava küsimuse Euroopa Kohtule ja märkima põhjused, miks ta leiab, et ühenduse akt on kehtetu.

18.

Siseriiklik kohus võib esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse kohe, kui ta leiab, et ühenduse õiguse tõlgendamist või kehtivust puudutava küsimuse või küsimuste lahendamine on talle otsuse tegemiseks vajalik. Siseriiklik kohus saab kõige paremini hinnata, millises menetluse staadiumis selline küsimus tuleb esitada.

19.

Siiski on soovitav, et eelotsuse küsimuse esitamine otsustatakse siseriikliku kohtumenetluse staadiumis, kus eelotsust taotlev kohus on võimeline määratlema probleemi faktilised ja õiguslikud asjaolud, et anda Euroopa Kohtu käsutusse kõik vajalikud andmed, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas ühenduse õigus on põhikohtuasja vaidluse suhtes kohaldatav. Hea õigusemõistmise huvides võib osutuda vajalikuks, et eelotsuse küsimus esitatakse alles pärast seda, kui mõlemad pooled on ära kuulatud.

20.

Otsus, millega siseriiklik kohus esitab eelotsuse küsimuse Euroopa Kohtule, võib olla mis tahes vormis, mida siseriiklik õigus näeb ette menetlusküsimuste lahendamiseks. Tuleb siiski silmas pidada, et see dokument on Euroopa Kohtu menetluse aluseks ja viimase käsutuses peavad olema andmed, mille põhjal ta saab siseriiklikule kohtule anda kasuliku vastuse. Peale selle on eelotsusetaotlus ainus dokument, mis saadetakse asjast huvitatutele, eelkõige liikmesriikidele ja institutsioonidele, kellel on õigus Euroopa Kohtule märkusi esitada, ja mis tõlgitakse.

21.

Tõlkimisvajaduse tõttu peab taotlus olema sõnastatud lihtsalt, selgelt ja täpselt, ilma üleliigsete andmeteta.

22.

Eelotsusetaotluse asjaolude adekvaatseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul kuni kümnest leheküljest. Eelotsusetaotlus peab olema lühike, kuid piisavalt täielik ja sisaldama kogu asjakohast teavet, et nii Euroopa Kohus kui ka asjast huvitatud, kellel on õigus oma märkusi esitada, saaksid piisavalt selge ülevaate põhikohtuasja faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. Eelotsusetaotluses esitatakse eelkõige:

Lugemise ja viitamise hõlbustamiseks tuleks eelotsusetaotluse punktid või lõigud nummerdada.

23.

Lõpuks võib eelotsusetaotlust esitav kohus, kui ta peab seda võimalikuks, märkida lühidalt oma seisukoha esitatud eelotsuse küsimustele antava vastuse suhtes.

24.

Eelotsuse küsimus või küsimused tuleb välja tuua eelotsusetaotluse selgesti määratletud ja eraldatud osas, tavaliselt selle alguses või lõpus. Küsimused peavad olema arusaadavad ilma viiteta taotluse põhjendustele, mis sisaldavad siiski vajalikku konteksti adekvaatse hinnangu andmiseks.

25.

Eelotsuse küsimuse esitamine toob kaasa siseriikliku menetluse peatamise kuni Euroopa Kohtu otsuse tegemiseni.

26.

Samas on siseriiklik kohus jätkuvalt pädev otsustama ajutiste meetmete üle, seda eriti õigusakti kehtivust puudutava eelotsusetaotluse puhul (vt eespool punkt 17).

27.

Eelotsusemenetlus on Euroopa Kohtus tasuta, samuti ei otsusta Euroopa Kohus põhikohtuasja menetlusosaliste kohtukulude üle; selles suhtes teeb otsuse siseriiklik kohus.

28.

Kui poolel puuduvad rahalised vahendid ja kui siseriiklik õigus seda lubab, võib eelotsusetaotlust esitav kohus võimaldada sellele poolele tema kulude katmiseks tasuta õigusabi eelkõige Euroopa Kohtus esindamise eest makstava tasu osas. Euroopa Kohus ise võib samuti sellist õigusabi võimaldada.

29.

Siseriiklik kohus saadab eelotsusetaotluse koos asjakohaste dokumentidega (eelkõige kohtutoimik või selle koopia) tähitud kirjaga otse Euroopa Kohtule (aadressil “Greffe de la Cour de justice des Communautés européennes, L-2925 Luxembourg”, tel +352 4303-1).

30.

Kuni eelotsuse kuulutamiseni peab Euroopa Kohtu kantselei sidet siseriikliku kohtuga, kellele ta saadab koopiad menetlusdokumentidest.

31.

Euroopa Kohus edastab oma otsuse eelotsusetaotluse esitanud siseriiklikule kohtule. On soovitav, et siseriiklik kohus teavitaks Euroopa Kohut põhikohtuasjas tehtud lahendist ning saadaks talle võimalusel ka oma lõpliku otsuse.