Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik

KOKKUVÕTE:

MIS ON TEATISE JA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLITE 39 JA 40 EESMÄRK?

Teatisega

püütakse ergutada pärast 2020. aastat ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsustamise ja ajakohastamise viise käsitlevat ulatuslikku arutelu;
rõhutatakse lihtsamate eeskirjade, suurema paindlikkuse ja kõrvuti ELi teiste poliitikavaldkondadega tugevama panuse andmise vajadust nende sotsiaalmajanduslike probleemide lahendamiseks, mis tulenevad kliimamuutusest, keskkonnakaitsest ja kestlikust põllumajandusest.

ELi toimimise lepingu artikliga 39 on sätestatud ÜPP eesmärgid:

suurendada põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise, põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ning tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;
kindlustada põllumajandustootjate rahuldav elatustase;
stabiliseerida turud;
tagada varude kättesaadavus;
tagada varude jõudmine tarbijateni mõistlike hindadega.

ELi toimimise lepingu artikliga 40 kehtestatakse ühine põllumajanduse turukorraldus, et täita ÜPP eesmärke. Sõltuvalt asjaomasest tootest võib see ühine korraldus toimuda erinevas vormis:

ühised eeskirjad konkurentsi kohta;
eri riikide turukorralduse kohustuslik koordineerimine;
Euroopa turukorraldus.

PÕHIPUNKTID

Teatises antakse ülevaade muuhulgas järgmistest mõtetest tulevase toidutootmise ja põllumajanduse kohta.

EL loobub lähenemisviisist, millega püütakse „kõikjal pakkuda sama lahendust“. Selle asemel sätestatakse ELi üldised poliitilised eesmärgid ning iga ELi riik otsustab eraldi, mis peaksid olema konkreetsed eesmärgid ja kuidas nendeni jõuda.
Vastavuse asemel pööratakse rohkem tähelepanu rahaliste vahendite kasutamisele tulemuste saavutamiseks.
Iga riik koostab oma ÜPP strateegiakava, mille Euroopa Komisjon seejärel heaks kiidab, et tagada poliitika sidusus kogu ELis.
Olemasolevad eeskirjad tuleks muuta lihtsamaks ja paberimajandust tuleks vähendada.
Põllumajandustootjaid toetatakse ka edaspidi otsetoetussüsteemi kaudu, mida jaotatakse õiglasemalt ja sihipärasemalt.

Tulevane ÜPP peaks:

julgustama arukat* ja vastupanuvõimelist* põllumajandustootmist, tagades toiduga kindlustatuse tänapäeva tehnoloogia suurema kasutamise kaudu;
suurendada ELi üldisemat keskkonnahoiu ja ressursitõhusust ning kliimaeesmärkide täitmist ning anda oma panus nende heaks;
toetada maapiirkondade sotsiaalset ja majanduselu, luues töökohti, tõmmates uusi põllumajandustootjaid selle ameti juurde ning julgustades kohalikke ametiasutusi ja ameteid arendama täielikult piirkonna potentsiaali;
tagada Euroopa üldsusele jätkuv juurdepääs ohutule, kvaliteetsele, taskukohasele ja toitvale toiduvalikule.

Muude mõtete hulgas nimetati järgmisi:

toetada arukaid külasid lairibaühenduste arendamisel ning kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisel;
anda kogu ELis rahalist toetust, et aidata uutel põllumajandustootjatel algkapitali leida ja ebakindlate sissetulekutega toime tulla;
parandada nõustamisteenuseid ning edendada põllumajanduses ja maapiirkondades teadmisi ja innovatsiooni;
võtta kohustusi tagamaks, et tänapäevastatud ÜPP aitaks kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisele, edendaks kaubanduse liberaliseerimist ja toetaks jõupingutusi seoses rände algpõhjustega, eriti Aafrikast.

TAUST

ÜPP on ELi kõige vanem ühine poliitika. Aastast 1962 on seda mitu korda reformitud, et kohandada seda uute probleemide ning muutuvate tingimustega Euroopas ja kogu maailmas.

Komisjon algatas 2017. aasta veebruaris avaliku konsultatsiooni ÜPP tuleviku kohta. Kolm kuud kestnud konsulteerimisaja jooksul saadi üle 320 000 vastuse. Need väljendasid tugevat toetust sellele poliitikale, kuid ka soovi, et see oleks lihtsam, paindlikum ja enam pühendunud põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamisele ning keskkonna- ja kliimaprobleemidega tegelemisele.

Komisjon kavatses esitada ÜPP tänapäevastamise õigusakti eelnõu 2018. aasta esimesel poolaastal, kui on koostatud ettepanekud ELi kulutuste mitmeaastase eelarve kohta pärast 2020. aastat.

Lisateave:

Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik. Paindlik, õiglane ja säästev ühine põllumajanduspoliitika – pressiteade (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

Arukas põllumajandustootmine: ELi põllumajandussektori varustamine selle ees seisvate probleemide lahendamiseks vajalikuga hariduse, teaduse ja innovatsiooni kaudu.

Vastupanuvõimeline põllumajandus: põllumajandussektor, mis on võimeline kohanema muutuvate olude ja probleemidega, säilitades oma põhiotstarbe täitmise, sh elutähtsate kaupade tootmine ja teenuste osutamine.

PÕHIDOKUMENT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik (COM(2017) 713 final, 29.11.2017)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kolmas osa, liidu sisepoliitika ja -meetmed, III jaotis, põllumajandus- ja kalandus, artikkel 39 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 33) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 62–63)

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kolmas osa, liidu sisepoliitika ja -meetmed, III jaotis, põllumajandus- ja kalandus, artikkel 40 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 34) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 63–64)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Valge raamat Euroopa tuleviku kohta – mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025 (COM(2017) 2025 final, 1.3.2017)

Aruteludokument ELi rahanduse tuleviku kohta (COM(2017) 358 final, 28.6.2017)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487–548)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549–607)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608–670)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 14.03.2018

翻译：